Härrased,ärgem hakakem võrdlema Iraani Venemaaga.Kui võrrelda,siis Venemaad võiks mõõndusega võrrelda Nõukogude Liiduga,kus juhtus nii,et majanduslikku allakäiku hakkasin nägema,siis,kui natuke juba sirgunud olin.Ning ka vanemate(kuna korter oli väike ja kuulda oli ka nn.õhtused kõõgijutud vanemate ja vanaema vahel) omavahelise arutused hakkasid kohale jõudma.
Tõsi NSVLiidul oli teatavad eelised.Esiteks suurem rahvahulk ning vasallide ring,mida kutsuti VMN-iks,kuhu sai igasugu asju müüa ja ja sealt tagada ennast odava toormega ning kvaliteetsema kaubaga,millele muidu poleks pidanud valuutat raiskama Läänest ostes.Ka andis see rohkem manõõverdada ja teostada liikmete abil majandusluuret,mis pikendas Liidu agooniat.
Ma mäletan,et,kuskil 1979-1980 aastal ei olnu poed veel eriti kaubast lagedad.Jah sortimenti ei tasu tänasega võrrelda aga vähemalt Eestis nina toidu ja riiete pärast ei saanud kirtsutada.
Ka ei olnud ma siis veel tihe sõeluja spordi tõttu Venemaa vahet ja ei saanud võrrelda sellega seda,mis mujal toimus.Minu mälu järgi hakkasid asjad kokku vaikselt kuivama nii kuskil peale olümpiat.Siis oli meeletu kogus raha ära raisatud ja Reigan koos suuremat innukust üles näitava Lääne-Euroopaga keerasid kraanid kinni.
Ei olnud siis probleeme asju järgida nii nagu omavahel kokku lepiti.Tõsi,ka siis oli erandeid,näiteks see kurikuulus torujuhe Druzba,mille torud ja kompressorid tulid Saksamaalt aga põhilises osas,mis olid ikka seotud rahade ja tehnoloogiatega tehti seis ikka palju hullemaks võrreldes sellega,mis hetkel.Ei olnud nn.koorekihi sanktsioone,mis oleks puudutanud vaid eliiti nagu praegu vaid ikka asjad kehtisid kogu Liidu,kui riigi vastu.
Peale 1981 aastat hakkasin nägema noorukina ka seisu Venemaal,seoses spordist tingitud laagri ja võistlusreisidega.Ja seda enne Gorbatsovi viinaseadust ning nähes seda,mis seal toimus(juba siis olid Venemaa küla ja väiksemate linnade poed suht tühjad toidust ning kauba saabudes seisid inimesed tundide kaupa järjekorras) hakkasid minu nooruki peas igasugu kõhklused aset leidma.Paremini olid varustatud metropolid,Kiiev,Moskva,Kišinjov.Minsk.Mis aga jäi väljaspoole meenutas ikka seda,mis oli nähtud kuskil ajaloofilmis.Väga halvad teed,kohutava välimusega majad ja näiteks sellistes Volga jõe suurlinnades nagu Saratov ja Engels(üks on ühel ja teine teiselpool jõge) olematu rohelusega,sest saaste oli lehed teinud sama tuhmiks,kui meil asjad olid Nõuka ajal Kundas,kes seda veel mäletab.Jah,tollal oli seltskond,kes sai endale nii mõndagi lubada.Eelkõige partei ja valitsuse koorekiht,kes kasutas eripoe teeneid.Meilgi oli üks selline,kui Balti jaamast edasi sõita ja hakata keerama Mustamäe poole,kes mäletab aga need rahvast ei toitnud.Ning muidugi valuutadega sahkerdajad ja "ärikate" seltskond.Oli see nii Tallinnas,Moskvas,kui Kiievis.
Suuremad probleemid finatsidega,minu arust hakkasid tulema kuskil aastatel 1983-84,siis oli see periood,mida mina kutsun "sügiseseks lehesajuks",kus muldvana poliitbüroo hauda ronis ning kombinatsioon sanktsioonides ja süsteemi iseärasustest(kus kedagi ei usaldatud ja selle tõttu ei olnudki kaadrit,peale üksikute,kes oleks soovinud muutusi jõustama) hakkas riiki tõsiselt raputama.See oli ka aeg,kus hakkasin keskkooli lõpetamisele mõtlema ja mida edasi teha.Ehk siis hauda ronivad juhid,pildid mida nägin Venemaal,kuulus Propelleri kontsert ja selle järelkajad,meeletu uus võidurelvastumise laine,muutuvad ehk asisemalt õeldes tühjenevad poed ning sõprus paari minu vanuse tuttavaga,kes tegelesid vabal ajal Viru ärikatena hakkasid muutma mind väga suureks pessimistiks Liidu tuleviku suhtes.
Gorbatšovi tulek oli lihtsalt katse tühja kotti üleval hoida,sest põhjused,miks Liit kokku kukkus olid eelkõige majanduslikud.Olematu ettevõtlusehuvi,väga ebaeffektiivne majandusmudel,mis dikteeris täielikult tootmise Plaanikomiteest,suured militaarkulud(kordades suuread,kui praegu) ja aastakümmnete jooksul inimeste pähe istutatud orjamentaliteet viis sinna,kust enam polnud põõret tagasi.Ja isegi Hiina variant ei oleks seda riiki päästnud,sest Venemaa ei ole Hiina ning sellist isikut nagu Deng ei olnud Venemaa jaoks olemas.Gorbatšov oli vari temast,tõsi,ta sai vist vahest mõne üksikuna aru sellest,et meeletuid muutusi on vaja aga püha lehma armee ja julgeoleku kallale ei julgenud temagi minna,mis maksis talle ka koha.
Viimaseks laksuks oli riigile suur tuumakatastroof,mis eelkõige Liidu jaoks oli meeletu paha reklaam oma tehnoloogilise võimekuse kohta,sõda Afganistanis(mille võimalikud tagajärjed said selgeks isegi Ljoniale enne surma,kui oli KGB-le ja kindralitele käratanud,et teie selle alustasite ning selle tõttu me ka ei kaota mitte ainult sõda vaid ka oma riigi) ning meeletu võidurelvastumise laine,millega ei suudetud enam kaasa minna,sest tehnoloogiliselt oli tekkinud uus komponent sellele juurde,nimelt arvutitehnoloogia.See oli asi,mille Liit magas 70-nendatel maha või õigemini ütelda,vanglas ei saagi uued asjad kiirelt jalgu alla,kui just Stalini moodi vange pidevalt püssi toru ees ei hoia.Ja peale Helsingi lõppakti selline võimalus kadus ära,nutikamad,kes jagasid matsu põgenesid Läände,kasutades igasugu trikke,ennast isegi "juutideks" moosides.Ega siis targemate inseneride äravool ei hakanud 80-nendate lõpus,juba peale Helsingi hakkas asi veerema.
Ja uue tehnoloogia pealetulek,tegid taparelvad Läänele efektiivsemaks,tootmise odavamaks ning ei tapnud majandusi nii nagu 50-nendatel või 60-nendatel.Pealegi ei olnud USA-l kaelas Vietnami enam.Eraldi küsimus on naftahinnad,mida kordineeritult langetati.
Vaatame nüüd,mis seis meil on Venemaaga enne võimalikku sanktsioonide karmistumist.
Jah,osad pangad ja eliit on pandud raskesse olukorda aga see puudutab vaid kitsast ringi ehk siis varastatud raha,mis on Putleril ja tema seltskonnal kokku varastatud.
Kas sellist tehnoloogilist keeldu me näeme Venemaa puhul nagu oli see Nõuka riigil,ei seda me veel ei näe.Võimalik,et tulevad aga mida see puudutaks.Kahtlemata tarkvara ja kogu seda IT asjandust võiks bännida.Naftasektor on juba saanud limiteeritud tehnoloogilise keelu tõttu paraja obaduse,mis Vene eksperdid on pannud ikka väga suuresti muretsema.
Neid asju võiks veelgi kinni keerata aga vaadates,mis toimub Saksamaa huvide tõttu olen selles pessimist.
Rahanduse sanktsioone võiks mitte ainult eliidile suunata,vaid ka nende pankade suunas,kes tegelevad aktiivselt välisriikides projektidega,mis suurendavad Venemaa mõju.
Ja kokkuleppele jõuda selles,et Lääne pangad lõpetaks rahapesu Venemaalt,isegi meie Eestis ju oleme aidanud agressorit sellega.Mida veel muust Läänest rääkida.
Relvastumine,selle stardipauk on nüüdseks ületatud ja selge on see,et see hakkab puudutama ka meid.Seda tuleks teha aga effektiivselt ja õppida eelmistest vigadest.Meie jaoks on muidugi see uus asi,sest eelmisel ringil olime veel Liidu vasallid.See on uudis,mis minu jaoks on stardipauguks.
https://www.bbc.com/news/world-us-canada-45930206
Naftahinnad.Need on asjad,mida kõige raskem kordineerida.Maailm on muutunud ja sellega koos ka naftatootjate huvid,mis on seotud sellega,et nafta tootmine on muutunud kulukamaks ja enam ei ole ka ideoloogilist vastast olemas,mille nimel kannatati asjad ära.
Taustaks on sellele uued mootoritehnoloogid,mis kliimalepetest seotult hakkavad sõõma turgu ja seoses sellega naftatootjate kasumeid.Seega keegi ei taha neist moosist ilma jääda ja sellega peab arvestama.
Liit läks kummuli 8-9 aastaga aga olukorras,kus valitses ideoloogiline surve ja rahanduslikud liikumised olid rohkem Lääne jaoks kontrollitavad.Seda enam hetkel ei ole ja teadmata uute sanktsioonide sisu,usun seda,et Venemaa ei kuku käpuli aga tema võimekust saab oluliselt kitsendada,mis kärbiks agressiivsust.Olen ka seda meelt,et Putler viiakse aupaukude saatel Kremli müüri äärde aga siis on see riik omadega samas seisus,kui Gorba alguse aastad.Nii,et,kui ma nii 15-16 aasta pärast hakkan pensile mõtlema,vot siis näeme pulli.