Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Vasta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-es ... d=72188201

Nonii - paistab, et esimene "kohalik" ongi siis novorussija idee eest võitlemise tõttu käed raudu saanud - nii meeldiva uudise puhul laen alla kogu tasulise artikli :twisted:
Üksjagu koomiline on muidugi, kuda ajakirjanik seda Vladimiri-nimelist t_bla "eestlaseks" nimetab :lol: :lol:
Eesti esimene terrorist – terrorismikahtlustuse saanud eestlane astub kohtu ette tõenäoliselt Ukrainas

Holger Roonemaa, holger.roonemaa@epl.ee
Eesti Päevaleht


Luganskis käis juunis 2014 mässumeelsete ja valitsusvägede vahel äge lahingutegevus.

Eelmisel aastal kahel korral Ida-Ukrainas võitlemas käinud mees tabati veebruaris Eestist lahkumisel. Esimese eestlasena terroristlikku ühendusse kuulumises kahtlustatava Vladimiri juurest leiti tsiviilkasutuses keelatud relv ja laskemoon. Vladimiri taust: liikluses puhkenud tüli pärast mehe surnuks peksmine ja karistuse eest Prantsuse võõrleegioni põgenemine.

Harju maakohus langetas esmaspäeval väga harukordse – Eesti õigusemõistmise ajaloos esimest korda – otsuse, kui kohaldas väljaandmisvahistuse Eesti kodakondsusega mehele, keda Eesti riik kahtlustab terrorismis. Maakeeli öeldes tähendab see, et kohus astus esimese sammu jadas, mille tulemusena antakse väidetav terrorist tõenäoliselt Ukrainale välja. Siiani pole ükski terrorismiga seotud kriminaalasi Eestis nii kaugele jõudnud.

Sündmused said alguse veebruaris, kui kaitsepolitsei pidas Eestist Venemaale lahkumisel kinni 34-aastase Vladimiri. Mees peeti kinni Narva piiripunktis liinibussis ja tema reisi eesmärk oli jõuda Venemaa kaudu Ida-Ukrainasse Luganskisse

Vladimiri taust annab aimu, et tegemist on kõike muud kui ausa kodanikuga.

Vladimiri juurest leiti hiljem läbiotsimisel muu hulgas tsiviilotstarbeks keelatud relv ja laskemoon. Luganskis kavatses Vladimir liituda Ukraina riigivõimu vastu võitleva rühmitusega.

See polnud tema esimene visiit Ukrainasse. Praeguseks on teada, et ta käis Luganski piirkonnas võitlemas ka eelmise aasta juunis ja novembris. Mõlemal korral viibis ta konfliktipiirkonnas umbes kuu.

Varem karistatud

Kuna tegemist on nii kaitsepolitsei, prokuratuuri kui ka Eesti kohtusüsteemi jaoks esimese nii kaugele jõudnud uurimisega, pole veel lõplikku kohtuotsust, napib ka avalikke detaile, ent ühtteist on võimalik siiki välja tuua.

Rühmitust iseloomustatakse kord kui separatiste, kord kui terroriste, kord kui rohelisi mehikesi.

„Mõlemal Ukrainas käimise korral ühines Vladimir Luganski piirkonnas tegutseva relvastatud ühendusega, mille tegevus on Ukrainast saadud andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu,” selgitas riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhtprokurör Steven-Hristo Evestus.

Ühenduse kohta on teada, et see kasutab oma tegevuses nii kerg- kui ka raskerelvastust, selle tegevus oli ametlikus keeles muu hulgas seotud riiklike hoonete hõivamise ja valdamisega ja selle eesmärk sundida Ukrainat loobuma oma territoriaalsest terviklikkusest ning häirida Ukraina poliitilist, põhiseaduslikku ja majanduslikku olukorda, ühiskondlikku korraldust. Teisisõnu, tegemist on rühmitusega, mida iseloomustatakse kord kui separatiste, kord kui terroriste, kord kui rohelisi mehikesi.

„Kogutud tõendite järgi osales Eesti kodanik Vladimir üksuse kinnipeetute konvoeerimisel ja valvamisel, aga pole välistatud, et ka lahingtegevuses Ukraina riigi vastu,” täpsustas Evestus. Ta andis mõista, et Vladimir ei sõitnud Ida-Ukrainasse seljakotireisijana seiklusi otsima, vaid teadis juba esimest korda Luganski minnes, kellega ja miks liitub ning mida seal tegema hakkab.

Eesti karistusseadustik näeb terrorikuriteo eest ette maksimaalse karistusena eluaegse vangistuse.

Vladimiri taust annab aimu, et tegemist on kõike muu kui ausa kodanikuga. Tema karistusregistrist leiab juhtumi, kus ta peksis surnuks samuti Vene rahvusest mehe. Miks? Väidetavalt sellepärast, et too kõndis liiga aeglaselt üle sõidutee ja autos olnud Vladimiri närvid ei pidanud vastu. Tekkis sõnelus, mis viis peksmiseni ja lõppes jalakäija surmaga. Seejärel põgenes Vladimir karistuse hirmus Eestist ja liitus Prantsusmaa võõrleegioniga. Eestisse naastes peeti ta piiril kinni ja viidi karistust kandma. Vladimiril on siiani üleval ka üks narkojoobes autojuhtimise episood.

Erakorraline kaasus

Evestus tunnistas, et ka prokuratuuri jaoks on tegemist erakorralise kaasusega, mille menetlemine on nõudnud palju esmakordseid otsuseid. „Meil pole selliste asjadega varasemat praktikat, küll aga oleme olnud valmis, et midagi niisugust võib ka Eestis juhtuda,” ütles ta. Siiani on terrorikuritegude menetlemist läbi mängitud nii-öelda paberil. Terrorismikuritegusid iseloomustab Evestuse sõnul väga suur rahvusvahelise koostöö vajadus. Muu hulgas kerkis üles näiteks küsimus, kas kohut peaks mõistma sellise kaasuse puhul Eestis või riigis, kus ja mille vastu terrorismis osaleti.

Konkreetne kriminaalasi Vladimiri osalemise kohta terroristlikus ühenduses algatati kaitsepolitsei kogutud info põhjal, kuid eeluurimisse kaasati ka Ukraina riigiprokuratuur ja uurimisasutused. Ukrainlased käisid Eestis meiepoolse menetluse asjaoludega tutvumas.

Eestis pole terrorirünnakuid olnud ja terrorismioht pole suurenenud, kuid oht on lähedal.

Kaks nädalat tagasi olid prokuratuur ja Vladimir lähedal kokkuleppemenetluses asja lahenduseni jõudmises, kuid just Vladimir tõmbas piltlikult öeldes 25. tunnil – kokkuleppe kinnitamisel kohtusaalis – pidurit. Ootamatu meelemuutus võib talle aga kalliks maksma minna, sest Ukraina riigiprokuratuur esitas Eestile taotluse Vladimiri välja andmiseks ja vahistamiseks ning just selles suunas asi praegu arenebki. See tähendab, et tõenäoliselt peab ta nüüd kohtu ette astuma Ukrainas.

Ohud on lähedal

Evestuse sõnul jääb Eesti-poolne kriminaalmenetlus avatuks senikaua, kuni on selgunud kriminaalasja tulemus Ukrainas. Kui ühel või teisel põhjusel Vladimir Ukrainas kohtu ette ei jõua, sulatab Eesti prokuratuur uurimise taas üles ja ta astub kohtu ette ikkagi siin. Eesti karistusseadustik näeb terrorikuriteo ja terroristlikku ühendusse kuulumise eest ette maksimaalse karistusena eluaegse vangistuse.

Esimene Eesti kodanik on kahtlustatav terroristlikku ühendusse kuulumises. Uurimisandmete põhjal osales ta Luganskis kinni peetute konvoeerimisel ja valvamisel, aga pole välistatud, et ka otseses lahingutegevuses Ukraina riigi vastu.

Kaitsepolitsei büroojuht Tõnu Miilvee ütles, et Eestis pole küll terrorirünnakuid olnud ja terrorismioht pole meil suurenenud, kuid oht on lähedal. „Kaitsepolitsei kogub teavet ja kasutab seaduses ette nähtud meetmeid, et terrorismi ennetada. Paraku pole realistlik väita, et see lõpuni õnnestub,” lisas ta.

Miilvee palus inimestel meeles pidada, et näiteks radikaliseerumist märgates tasub sellest kaitsepolitseile teada anda, et asjade halvimat arengut ära hoida. „Maailmapraktika näitab, et väga keeruline on ära hoida nn üksikute radikaliseerunute kuritegusid, kes pole ühinenud terroriorganisatsioonidega, vaid radikaliseeruvad näiteks interneti vahendusel terrorismipropagandast mõjutatuna.”


Terrorikuritegude teema tõuseb päevakorda
Lavly Perling, riigi peaprokurör

Terrorism on teema, millega ükski riik kokku puutuda ei sooviks, kuid reaalsuses tuleb ka seda liiki kuritegudeks valmis olla, sest valmisolek on tugeva riigi tunnus. Seejuures muutub üha olulisemaks rahvusvaheline koostöö nende kuritegude ärahoidmisel ja menetlemisel. Koostöö piiriüleste kuritegude lahendamisel peab põhinema usalduslikel suhetel ning olema kiire ja kvaliteetne kogutavate tõendite kohtukõlblikkuse nmõttes.

Euroopa õiguskaitseasutuste kohtumistel räägitakse terrorikuritegudest aina sagedamini. Ka aprilli lõpus toimus Prantsusmaa justiitsministeeriumi eestvedamisel Pariisis kõrgetasemeline kohtumine, mille käigus arutati õiguslike küsimuste üle, mis puudutasid välisvõistlejaid ja tõendite kogumise kitsaskohti. Ühtlasi jagati üksteisega valdkonna parimat praktikat. Usun, et Euroopa õigusruum pakub piisavalt võimalusi selliseid kuritegusid tõkestada ja kurjategijaid vastutusele võtta.

Rahvusvaheline koostöö ei ole oluline ainult terrorismi asjades. Üha olulisemaks muutub see ka teiste raskete piiriüleste kuritegude menetlemisel. Rahvusvaheline koostöö on edukas, kui suheldakse võimalikult vahetult, lepitakse kokku uurimise piirides ja konkreetsetes toimingutes ega dubleerita üksteist.


Lahingutegevus Luganskis

Luganskis käis juunis 2014 mässumeelsete ja valitsusvägede vahel äge lahingutegevus. Näiteks juuni alguses ründasid Luganski oblasti venemeelsed separatistid sealset piirivalvebaasi. Kokkupõrgetes sai surma viis ja vigastada kaheksa separatisti. Haavata sai seitse Ukraina piirivalvurit. Juuni algul sai separatistide valduses olevas Luganski oblastivalitsuse hoones plahvatuses surma seitse inimest, kaheksa inimest sai raskelt viga. Separatistide sõnul tabas hoonet Ukraina õhujõudude pomm, Ukraina võimude teatel sihtisid aga hoopis separatistid Ukraina õhujõudude lennukit, kuid tabasid enda kontrolli all olevat hoonet.

Vladimiri teine käik Luganskisse toimus ajal, mil isehakanud Donetski ja Luganski rahvavabariikidele valiti juhtkonda ja parlamenti. Donbassi piirkonnas viibis 5000–10 000 professionaalset Vene sõjaväelast ja 15000–25 000 mässulist. Novembris oli ka otsest sõjategevust. Näiteks 25. novembril tulistasid mässulised terrorismivastase operatsiooni jõudude positsioone ööpäeva jooksul 47 korda, valitsusväed andsid vastu 83 tulelööki. Kasutati uurtükke, miinipildujaid, reaktiivsüsteeme ja tanke. Mässuliste aktiivsus oli koondunud kolme strateegilisse suunda: Debaltsevele, Donetskile ja justnimelt Luganskile.


Eestis elanud mehed võõras sõjas
Hendrik Kuusk

Ehkki Vladimir on esimene eestlane, kes on saanud süüdistuse terrorismis, on Eesti Päevaleht kirjutanud teistestki Eestiga seotud inimestest, kes osalevad võõras sõjas.

Robert Lindmets
2014. aastal teatas 23-aastane Robert Lindmets ainult valitud sõpradele, et on otsustanud haarata relva ja hakata võitlema Süürias ISIL-i vastu. Tartus saatsid teda bussi peale sõbrad, aga pere polnud tema plaanist teadlik. Süüriasse jõudes võttis ta ühendust oma välismaal elava vennaga, et teda sünnipäeva puhul õnnitleda.
Eesti Päevalehe andmetel on Lindmets läbinud treeningulaagri ja viibib Süürias. Kaitsepolitsei kirjutas aastaraamatus, et teadaolevalt on Lindmetsa eesmärk sõdida ISIL-i vastu ja ta kuulub sealses mitme osapoolega konfliktis nende hulka, kes ei juhindu oma tegevuses usulisest fanatismist. Sellest hoolimata, et Lindmets sõdib terroristide vastaspoolel, pole kapo tema puhul erikohtlemist rakendanud. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp on öelnud, et võitlus tundub käivat terroristide vastu, kuid Lindmets osaleb omaalgatuslikult sõjategevuses, kannab relva ja tõenäoliselt tapab inimesi.

Abdurrahman Sazanakov
Ivan Sazanakov oli abivalmis vene poiss, kes kasvas üles Lasnamäel. Ta on olnud Keevise tänava mošee aktiivne külastaja ja võtnud vabatahtlikult enda peale palju ülesandeid. Tasapisi muutusid tema vaated radikaalsemaks ning 2013. aastal lahkus ta Eestist ja liitus Süürias džihhadistidega. Lähedasi ta oma lahkumisest ei teavitanud, kuid võttis endaga kaasa abikaasa ja kaks tütart, kellest üks on pildile jäänud ka terroristide propagandavideos. Sazanakov postitas alguses sotsiaalmeediasse pilte, millel ta on tulirelvaga, kuid nüüdseks on ta oma konto kustutanud. Ta on võtnud nimeks Abdurrahman Sazanakov, tema asukoht ja tegevus pole teada. Seoses tema püha sõjaga on Eestis kohtu all kaks meest, keda kahtlustatakse terrorismikuritegudele kaasa aitamises.

David Eriksson
David Eriksson on Eesti rootslane, kes on Eestis elanud ja siin äri ajanud. Tema laste soontes on veerandi jagu eesti verd. Nende vanaema on Rootsi pagenud eestlane. Ligi aasta tagasi nägi Eriksson sotsiaalmeedias postitust, mis kutsus ühinema Ida-Ukraina vabatahtlike üksusega Azov. Ta otsustas minna, kuna soovis Ukraina kaudu kaitsta Eestit.
Ta võitles Ukraina vabaduse eest ligi aasta, oli tunnistajaks kohaliku armee nõrkustele ja vastaspoole heale relvastusele. „See on tavaline sõjaelu. Mõni päev ei juhtu midagi, oled niisama. Teine päev võidakse sind tunde pommitada ja tunned, et surm pole kaugel,” ütles ta septembris Eesti Päevalehele.
Eriksson elab taas Tallinnas.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ja toome ka extra välja sellise "jeestlasest" :lol: urka-mardika tausta :oops:
Vladimiri taust annab aimu, et tegemist on kõike muu kui ausa kodanikuga. Tema karistusregistrist leiab juhtumi, kus ta peksis surnuks samuti Vene rahvusest mehe. Miks? Väidetavalt sellepärast, et too kõndis liiga aeglaselt üle sõidutee ja autos olnud Vladimiri närvid ei pidanud vastu. Tekkis sõnelus, mis viis peksmiseni ja lõppes jalakäija surmaga. Seejärel põgenes Vladimir karistuse hirmus Eestist ja liitus Prantsusmaa võõrleegioniga. Eestisse naastes peeti ta piiril kinni ja viidi karistust kandma. Vladimiril on siiani üleval ka üks narkojoobes autojuhtimise episood.
Ise järeldan veel (ridade vahelt), et see tekstis väga põgusalt mainit Võõrleegioni "karjäär" pidi tüübil küll väga lühike olema - ilmselt põruski ta kohe leegioni "noorteajal" (ning päris kindlasti ei jõudnud üldse tähtajalise lepinguni) :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ja selle roti täisnimi nüüd ka avaldatud - Vladimir Poljakov

http://epl.delfi.ee/news/eesti/terroris ... d=72197015

..keegi võiks selle tasulise artikli siia ära kopida
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas lamjak »

Terrorismis kahtlustatav Vladimir Poljakov on varem seisnud kohtuniku ees juba neli korda.


Eile kirjutas Eesti Päevaleht Vladimirist, esimesest Eesti kodanikust, keda kahtlustatakse terroristlikku ühendusse kuulumises. Kaitsepolitsei andmetel käis Vladimir 2014. aastal kaks korda Ukrainas Luganski piirkonnas separatistide poolel võitlemas. Ta kavatses sama teha ka tänavu, kuid võeti veebruaris Eesti piiril kinni. Esmaspäeval astus Harju maakohus esimese sammu jadas, mis võib viia tema Ukraina riigile väljaandmiseni.
2006. aastal süüdistati Poljakovi varguses ja tulirelva ebaseaduslikus omamises.

Eesti Päevalehe andmetel on terrorismis kahtlustatav 34-aastane Vladimir Poljakov. Ta on tallinlane ja õppinud kahes Lasnamäe koolis – praegustes Mahtra ja Paekaare koolides. Koolis ei läinud tal hästi, ta oli jännis õppeedukusega ja jäi üheksandas klassis istuma.

Poljakovi süütegude jada algas 2001. aastal. Tollal, 20-aastasena, sai ta Tallinna linnakohtult karistada, sest lahkus ajateenistuses olles loata sõjaväest. Kohtunik määras karistuseks seitsmepäevase aresti.
Kohtunik seadis Poljakovile hulga kohustusi, muu hulgas pikema keelu elukohast lahkuda.

2006. aastal viis saatus Poljakovi taas kohtupinki. Siis süüdistati teda kahes kuriteos. Esiteks varguses – kusjuures raskendavaks asjaoluks arvati see, et tegu pandi toime rühmas ja suures ulatuses – ja teiseks tulirelva ebaseaduslikus omamises. Kohus otsustas teda karistada ligi pooleaastase vangistusega, mida ei pööratud siiski täitmisele. Talle määrati pooleteiseaastane katseaeg.
Kriminaalsaaga jätkus

Kaks aastat hiljem seisis Poljakov uuesti kohtu ees. Teda süüdistati surma põhjustamises ettevaatamatusest. Tal tekkis sama aasta aprillis konflikt jalakäijaga, kes ületas liiga aeglaselt sõiduteed. See ajas Poljakovi närvi ja ta lõi 36-aastast Sergeid kaks korda rusikaga pähe. Sergei kukkus, sai ajutrauma ja suri kaks päeva hiljem Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kohus karistas Poljakovi kaheaastase vangistusega, kuid ka seda karistust ei pööratud täitmisele. Kohtunik seadis Poljakovile hulga kohustusi, muu hulgas pikema keelu elukohast lahkuda, ja määras talle kaheaastase katseaja.

Terrorismis kahtlustatav ja mitmes kuriteos süüdi mõistetud Vladimir Poljakov vesipiipu pahvimas ja väljavõte tema sotsiaalmeedia kontolt (foto: erakogu). Seal on talle meeldinud näiteks fotomontaažid sellest, kuidas USA president ratsutab koduseal, mis kannab Ukraina presidendi nägu. Samuti karikatuur sellest, kuidas Eesti lakub USA tagumikku (fotod: erakogu).

Vangistusest tal siiski pääseda ei õnnestunud. Kuna süüdimõistetu lahkus kriminaalhooldajalt luba küsimata riigist, väidetavasti välismaale tööle, peeti ta 2011. aastal Eestisse tagasi tulles kinni ja pandi kaheks aastaks trellide taha. Seitsme kuu möödudes palus vangla kohtunikul Poljakov enne karistuse lõplikku kandmist vabastada ja elektroonilise valve olla suunata. Kohtunik kirjutas taotlusele alla.

Sama aasta lõpus hakkas Poljakov FIE-na tööle kullerteenistuses, tõenäoliselt autojuhina. Ta oli FIE-na arvel ligi poolteist aastat, kuni tänavu veebruaris vahi alla võeti. Riigile jäi tal sellest teenistusest tasumata ligi tuhat eurot makse. Mõistagi lõppes siis ka tema tegevus sotsiaalmeedia kontol, mis annab aimu tema maailmavaatest. Seal on talle meeldinud näiteks Donbassi separatiste ülistavad videod.
Poljakovil on peale terrorismikahtlustuse üleval ka üks varasem narkojoobes autojuhtimise episood.

Enne vahistamist elas ta Eestis koos elukaaslasega, lapsi tal ei ole.


Hea sõber: midagi halba ma tema tegudes ei näe

Kahtlustatava lähedane sõber, kelle nime jätab toimetus avaldamata, kirjeldas Vladimir Poljakovi kui inimest, keda huvitasid relvad ja sõjandus. „Aga seda ei pea karistama,” sõnas sõber. „Ma ei tea, kust tal tuli mõte Ukrainasse minna. Kuid uudiseid vaatame me kõik ja see, mida teevad Ukraina väed, pole normaalne. Arvan, et Luganski elanikel on õigus. Iseküsimus on, kui palju on Eesti inimestel vaja sinna sõita.”

Tema sõnul teeb valikud igaüks ise. „Kuna ta on sõjandusest huvitatud, siis oli see õige otsus. Kui tegu on genotsiidiga, peaks igaüks võimaluse korral relva haarama.”

Põhjusi, miks Poljakov Luganskis sealseid rühmitusi toetamas käis, võiks sõbra sõnul otsida tema „kodanikupositsioonist, mitte rahast”. „Miks ei karistata inimesi, kes sõidavad Ukrainasse Ukraina poolel sõdima, aga karistatakse neid, kes on Luganski poolel. See on kummaline.”

Küsimusele, kas Poljakovi lähedased ja sõbrad teadsid, millega ta Luganskis tegeles, sõber ei vastanud.

Danke schön, Lamjak ja Kilo Tango - kiire abi eest :P
(by Borja)
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..aga kopige keegi pln ka see artikkel siia:

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestis-e ... d=72197167

Paistab, et EPL on leidnud "müüva" teema - nomissiisikka - roodina-matj dolzhnaa znatj svoihh geroojev :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas lamjak »

David Eriksson tunnistab, et sõda tekitab sõltuvust ja viha. Nüüd üritab ta seda kõike unustada.


Kui küsida vabatahtliku sõdurina kaks korda Ukrainas käinud David Erikssonilt, mida ta arvab neist, kes on Ukrainas separatistidega ühinenud, vajub ta mõttesse. „Ma ei teagi, mida öelda. Ma vihkan seda, aga veel rohkem vihkan neid, kes toetavad Venemaad rahaliselt ja ideoloogiliselt. Mõistan palju rohkem mehi, kes panevad oma elu joonele selle nimel, mida usuvad,” mõtiskleb Eriksson.

Neli aastat tagasi tuli ta Eestisse, et tuua oma ellu muutust, aga eelmise aasta augustis ühines ta hoopis vabatahtlike armeega Ukrainas. Eriksson tunnistab, et selle aja jooksul on temasse tikkunud paras annus vihkamist, kuid ta püüab sellest kõigest nüüd üle olla.


Ma igatsesin sõda ja sõdimist ning tahtsin tagasi minna.

Erikssoni kogemuse põhjal suhtuvad ukrainlased sõtta üllatavalt ükskõikselt, kuni see pole jõudnud nende õuele. „Sa saad vihkamist luua,” usub Eriksson. „Alguses on asi uhkuses. Aga kui sa näed oma sõpru hukkumas ja maju põlemas, siis hakkad teisi inimesi vihkama. See hakkab kasvama nii ukrainlaste kui ka venelaste seas.”

Peale viha sünnitas sõda sõltuvust. Pärast esimest korda Ukrainast tagasi tulemist oli Erikssonil tavaeluga raske kohaneda. „Ma igatsesin sõda ja sõdimist ning tahtsin tagasi minna. Seda on raske kirjeldada, aga ma olin nagu narkootikumide mõju all. Sa tahad pidevalt tagasi minna, et uut doosi saada,” meenutab Eriksson Tallinna kesklinna kohvikus. „Siinne elu tundus mõttetu. Räägid inimestega, aga nad ei saa aru, millest sa räägid. Proovisin paljusid asju, aga miski ei aidanud.”

Sõltuvus lahingutegevusest sundis teda selle aasta märtsis uuesti, tütre vastuhakust hoolimata Ukrainasse sõitma. Teisel käigul oli nii mõndagi teisiti. Eriksson ütleb, et ta polnud enam nii idealistlik. Vahe oli ka selles, kelle jaoks võideldi. „Esimene kord oli see meile Ukraina aitamine, teine kord aga rohkem ühe rühma võitlus maailma vastu,” selgitab rootslane. Lõpuks polnud küsimus niivõrd selles, kelle eest, kuivõrd selles, kelle vastu.


Kuul võib tulla ka omadelt

Mõlemad Ukraina visiidid olid küllaltki lühikesed ja kestsid umbes kuu, kuid selle aja jooksul käis surm korduvalt nina eest läbi. Esimest korda tulistati Erikssoni pihta juba tema teisel rindepäeval. Ent enamasti polnud surmatoojad sugugi vastastelt tulnud kuulid, vaid hoopis n-ö sõbralik tuli omadelt.
Nii nagu isu relva järele, vaibub ka hinge pugenud viha.

Ukrainas võitlevad enamasti tsiviilisikud, seega võib välismaalastel olla parem väljaõpe kui kohalikel. „Ukrainlased on programmeerijad ja arhitektid. Paljud inimesed saavad surma, sest neil pole piisavalt kogemusi. Me saime rohkem surma omade, mitte venelaste tule tõttu,” meenutab sõjalise väljaõppeta vabatahtlik.

Tema sõnul on Ukraina armees probleeme varustusega, mis on neil nigelam ka separatistidel, rääkimata Vene vägedest. Erikssoni kogemuse põhjal on lahingutes näha mõlemaid. „Kui tehakse pealetungi, on sõdurid Vene armeest, aga kui hoitakse positsioone, siis on tegu separatistidega. Seal on ka märgatav kvaliteedivahe: nad on väga head rünnakutel, aga väga halvad positsioonide hoidmisel,” ütleb Eriksson.

Pärast teist visiiti sai tal sõjast küllalt ja ta otsustas lõplikult tagasi tulla. „Olen nüüd sellest väga väsinud ega taha enam sinna tagasi minna. Tahan selle peatüki oma elus sulgeda.”

Nii nagu isu relva järele, vaibub ka hinge pugenud viha. Eriksson väidab, et see on karma, sest tema sõbratar on rahvuselt venelane. Kas ta nüüd vaikses Eestis ka rahusse usub? Nii nagu separatistidega liitunute küsimuse puhul, vajub Eriksson ka seekord mõttesse. „Mida rohkem elame rahus, seda vähem usume sõja võimalikkusse. Usun, et rahu tuleb nende juurde, kes on selleks valmis.”


Ukrainast päästetud elu

David Eriksson jalutab Tallinnas noore musta koeraga, kelle päritolust räägib tema nimi Claymore. Mees ja koer kohtusid keset Ukraina sõjatandrit ja Eriksson otsustas kutsika endaga kaasa võtta, sest Claymore poleks ilmselt suutnud talve üksi üle elada. Puuduliku dokumentatsiooniga sõjalaps sundis sõduri ette võtma pika rongireisi läbi Poola, sest lennukisse poleks neid lastud.

Nimi Claymore pole siiski nüüdse omaniku pandud, vaid ühe teise vabatahtliku sõduri pärand. Nii kannabki Eestis elav ja Ukrainas sündinud Rootsi omanikuga koer Ameerika Ühendriikidest pärit nime. Claymore on ilmselt kuulsaim jalaväemiin, mis sai tuntuks Vietnami sõja ajal.
Kasutaja avatar
PaganHorde
Liige
Postitusi: 3971
Liitunud: 26 Jaan, 2014 9:00
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas PaganHorde »

Peale viha sünnitas sõda sõltuvust. Pärast esimest korda Ukrainast tagasi tulemist oli Erikssonil tavaeluga raske kohaneda. „Ma igatsesin sõda ja sõdimist ning tahtsin tagasi minna. Seda on raske kirjeldada, aga ma olin nagu narkootikumide mõju all. Sa tahad pidevalt tagasi minna, et uut doosi saada,” meenutab Eriksson Tallinna kesklinna kohvikus. „Siinne elu tundus mõttetu. Räägid inimestega, aga nad ei saa aru, millest sa räägid. Proovisin paljusid asju, aga miski ei aidanud.”
See võibolla ongi see miks mõned on tagasi tulles nööri kaela pannud, teised aga lähevad tagasi jälle. Jutt on nagu üks ühele minu enda lähisugulasest kes Afgaani tagasi läks. Mäletan selgelt kuidas ta mainis kui mõttetu olevat see meie elu siin.

Neile vist on psühholoogi abi lubatud aga see peaks kohustuslik olema.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Kriku »

Terrorismis kahtlustatav Vladimir Poljakov on varem seisnud kohtuniku ees juba neli korda.


Eile kirjutas Eesti Päevaleht Vladimirist, esimesest Eesti kodanikust, keda kahtlustatakse terroristlikku ühendusse kuulumises.
Vähemalt ei nimetata uroodi enam eestlaseks. Aitäh sellegi eest!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ma arvan, nende kahe kohaliku putinistliku kirjatsura stoori sobib ka tegelt siia teemasse.
Põhimõte on ikka sama - roodina-matj dolzhnaa znatt svoihh geroojev :mrgreen:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72477275
Manused
andrei-babin-72478185.jpg
andrei-babin-72478185.jpg (49.05 KiB) Vaadatud 8001 korda
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas maksipoiss »

Aga näedsa Postimees juba nõuab aruhttp://www.postimees.ee/3331745/postime ... -selgitust. Ukraina õnneks ei pea midagi selgitama.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Too POSTIMEHE maadam teeb end küll avalikult lolliks - vähemalt üks tema "kaastöötajatest" promob avalikult novorussija ideed ja võstupaitab Ukraina territoriaalse terviklikkuse vastu - ning siis "nõuab" too tegevtoimetaja "aru" - no seemneid söönd vist :lol:

Loodan, Ukraina saatkond ei lase end häirida ja võtab sellist "arupärimist" huumoriga :lol: :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Svejk »

Borja kirjutas:...võstupaitab...
Ja muid mahlakusi :mrgreen:
Kohe hommikul tuju heaks. Mina tänan!
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Hea uudis foorumlastele :twisted:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=72916429
Harju Maakohus otsustas 22. septembril tunnistada õiguslikult lubatavaks Vladimiri väljaandmine Ukrainale. Mehe kaitsja kaebas määruse edasi. Eile, 9. novembril tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega jättis maakohtu määruse muutmata. Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.
Meeldetuletuseks - jutt siis vladimir poljakovi nimelisest kohalikust urkast (vt sama teemalehte eespool)..
Eestimaa õhk saab jälle natuke puhtamaks :P
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Eesti üksiküritajad tänastes konfliktides..

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Keegi võiks täisartikli siia panna: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72878153
Ramil Khalilov oli koos viimaseid nädalaid lapseootel abikaasaga Tallinnas jalutamas, kui kaitsepolitsei ametnikud ta ümber piirasid. Sellest saadik on 25aastane Khalilov istunud trellide taga. Süüdistuse kohaselt toetas ta islamiriigi eest võitlevat terroristi rahaliselt.

Khalilov oli hea õpilane, kes õppis arhitektuuri, käis keraamikaringis ja oli väga ­aktiivne kohalikus islamikogukonnas. Saatuslikuks sai talle sõbra perekonna toetamine. Töötuks jäänud 31aastane Ivan Sazanakov otsustas eelmisel aastal minna Süüriasse. Seal muutis ta oma nime ­Abdurrahman Azaniks ja hakkas võitlema islamiriigi eest. Khalilovi väitel toetas ta lihtsalt islamiriigi eest võitlema läinud Sazanakovi uue nimega perekonda argieluga hakkamasaamisel. Süüdistusmaterjalid omakorda väidavad, et Khalilov aitas Sazanakovit rahaliselt Süüriasse minemisel. Kaitsjate sõnul ulatus rahasumma mõne tuhande euroni.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist