www.militaar.net

Valgevene siseminister sai ametist lahti.

«Need, kes tulevad täna raudteele, riputavad fašistlikke lippe elektriliinidele, need, kes püüavad täna purustada, õõnestada riigi taristut, peavad teadma: tänasest eriti kodanike korterites, kuhu nad end peidavad, me vange enam ei võta,» hoiatas Lukašenka, kohtudes jõuametkondade uute juhtidega, kelle ametissenimetamisega püüab ta kuid kestnud protestide olukorras võimuhaaret tugedada.

«Kui keegi puudutab sõjaväelast (ma tegin kindralitele juba märkuse), peab ta sealt lahkuma vähemalt käteta. Ütlesin seda avalikult, et kõik mõistaks meie edaspidist otsustavust. Edasi on kõik. Meil pole taganeda kuhugi, me ei kavatse taganeda. Hakakem tegutsema, kes on valmis,» ütles ta.

Seekordne pühapäevane meeleavaldus langes kokku iga-aastase kommunismiohvrite mälestuspäevaga, mil Minskis liigutakse Kuropatõ mälestuspaigale mälestamaks mahalastud Valgevene haritlasi ning kümneid tuhandeid Stalini repressioonide ohvreid. Paraku sel aastal langesid ohvrite mälestajad ise kommunismi idealiseeriva režiimi ohvriks - OMON korraldas teel mälestuspaigale tõelised peksu- ja arreteerimistalgud.

Inimesed hakkasid mälestuspaigale minekuks koonduma Iseseisvuse prospektil Tšeljuskinlaste pargi ja kellatehase Lutš vahetus läheduses. Kolm lähedalasuvat metroojaama olid nii väljumiseks kui sisenemiseks ennetavalt suletud "reisijate turvalisuse tagamiseks". Samamoodi oli Minski elanike turvalisuse tagamiseks orienteeruvalt kell 12-18 piiratud mobiilineti kasutamine - tavapärane praktika tänapäeva Valgevenes.

Esimesed arreteerimised leidsid aset kohe kolonni liikumise alguses - võeti kinni kolm ajakirjanikku, kes olid märgistatud pressi vestidega. Tundub, et selline vest ei tööta enam mitte ajakirjaniku kaitseks, vaid suurendab hoopis riski langeda miilitsa omavoli ohvriks. Meedia teatel oli ühte korrespondenti ka korralikult kolgitud. Kiiret vabanemist neile ei lubata, kuna erinevalt tavapärasest "dokumentide kontrollist" hakati kõigile vormistama rikkumisi keelatud aktsioonist osavõtu ja vastuhakkamise eest. Varem on vastuhakkamise paragrahv määratud kõigile, kes on vabatahtlikult liikunud miilitsa mikrobussi. Põhimõtteliselt võib vasuhakuna käsitleda ka küsimust "Mille eest?" vms.

Tšeljuskini pargi juurest hakkas kolonn liikuma Minski ringtee poole ning mõneks ajaks läks prospekti liiklus kinni, kuna inimesed tulid autoteele. Mõnisada meetrit hiljem surus miilits kolonni autoteelt kõnniteedele. Piirkonda oli koondatud suurel hulgal veoautosid kinnipeetute transpordiks, samuti veekahureid ja mikrobusse, mis olid suures osas taksonumbritega.

Miilitsa tõkked põhjustasid kolonni jagunemise, osa liikus vasakule Volgogradi tänavat pidi Lahojski trakti poole, ülejäänud kolonn jätkas sammumist Iseseisvuse prospektil Valgevene rahvusraamatukogust mööda. Iseenesest jalutati suurema seltskonnaga Minski südalinnast eemale ning paari kilomeetri pärast liiguti prospektilt kõrvale väiksemaid tänavaid pidi, et jõuda ringtee tagusele mälestuspaigale. Võinuks mõelda, et mis küll võiks olla jõustruktuuridel selle vastu - ühtegi strateegiliselt tähtsat väljakut ega riigiasutust inimeste teel polnud, mida võinuks hõivata himustada. Lihtsalt suurem seltskond jalutab. Kui kolonn oli möödunud Kõigi pühakute kirikust ja liigunud Sjadõh tänavat pidi rahulikult edasi, hakkas miilits seda laiali ajama. Toimusid vahistamised, kuid laiali jooksnud inimesed kogunesid taas lähedalasuvatel tänavatel ja suundusid edasi Lahojski trakti poole, et jõuda Kurpatõ mälestuspaigale.

Järgmine suurem kokkupõrge oli vast poolteist kilomeetrit hiljem Lahojski trakti ja Gamarnika tänava ristis. Miilits viskas inimeste poole granaate. Ühel juhul oli jõustruktuuride ahelik sunnitud ka taganema, kui rahvas neile peale jooksis ja karjuti "Minema!" Seda ristiti kohe maagiliseks võlusõnaks, mis pidavat Valgevenet okupeerinud kurjuse isanda välja ajama, kuid nagu kogemus on näidanud, siis mõjuvad kõik võlusõnad ainult suure arvulise ülekaalu korral. Nende kokupõrgete käigus leidis aset üks kõnekas juhtum Valgevene riikliku televisiooniga. Pealtnägijad kirjeldasid seda nii: ühel hetkel tuli ristmikule Valgevene TV võttegrupp koos maskides jõmmidega. Hakati filmima mingit suvalist punkti ristmikul, kuhu lähenes miilitsate grupp. Äkki käis selles samas punktis Kõva kõmakas ning Valgevene TV reporter hakkas kõnelema, Kuidas meeleavaldajad on visanud miilitsa poole lõhkepaketi. Keegi ühtki lõhkepaketti heitvat meeleavaldajat ei näinud ja muidugi sattus Valgevene TV Kaamera sinna täiesti juhuslikult. Kõnekas oli ka see, et miilits tegelikult sellele "lõhkepaketile" mingit tähelepanu ei pööranud - keegi ei hakanud asja uurima, et proovinud väidetavat viskajat tuvastada või talle jälile jõuda.

Edasi läks meeleavaldajatel keeruliseks kuna Kurpatõ mälestuspaigale jõudmiseks tuli pärast veel ühe tänava läbimist ületada tõke - Minski ringtee, mis oli kõrge valli peal ning sealt alt läbiminekuks sobiva viadukti panid jõustruktuurid kinni. Edasine nägi välja üsna kole - ringtee kõrval oleval põllul hakkas miilits autode ja mikrobussidega meeleavaldajaid nagu šaakalid taga ajama ja siis mahajääjaid maha väänama ja bussidesse toppima. Suur osa protestijaid ei soovinud saaklooma rolli safaril etendada ning pöörasid tagasi südalinna poole.

Siiski jõudis soovitud paika Kurpatõ mälestuspaigale hinnanguliselt 500-2000 inimest, kes asetasid hukkunute mälestuseks küünlaid ja laulsid mõne laulu. Üheks mälestusürituse tipphetkeks oli 73-aastase Nina Baginskaja kohale jõudmine, keda võeti vastu hüüetega "Ni-na! Ni-na!" Nina rääkis, et tal õnnestus kolonni liikudes saada ühe auto peale, mis tõi ta mälesuspaiga lähedale ja nii imbus ta miilitsa tõketest läbi.

** Loomulikult oli kogu see stalinlike repressioonide mälestusürituse nurjamine väga kõnekas, kui samal ajal rakendati repressioone taas nii kultuuritegelaste kui haritlaskonna suhtes. Kedagi veel maha ei lasta, kuid eks Stalingi arenes oma verejanus ajapikku. Sel nädalal selgus, et Grodna teatrist oli vallandatud pearežissöör ja veel üks näitleja-lavastaja. Nende kaitseks videopöördumise salvestanud 6 näitlejat said samuti ametist priiks. Hõredamaks jäi ka Ooperiteatri kollektiiv - nende kontsertmeister võttis eelmise pühapäeva etenduse pausi ajal sõna, sellest tuli suur skandaal ning järjekordne vallandamine. Muusikud ütlesid, et nad ei käi teatrist ainult "viiulit kääksutamas". Kui etenduse vaheajal loeti uudiseid eelmisel pühapäeval toimunud inimeste tagaajamisest Arluvskaja tänaval, siis tunti, et peab ka midagi tegema või vähemalt ütlema. Kohene vallandamine oli muusikute sõnul mõneti üllatav - arvati, et ehk enne tuleb jutuajamisi teatri loomingulise juhiga.

Samas on see reaktsioon täiesti kooskõlas Lukašenka juhtnööridega, kes nädala algul ütles selgelt, et kõik protestijad tuleks koheselt lahti lasta, ülikoolidest välja visata ning kedagi kinni hoida pole tarvis. Need sõnad kõlasid just üleriigilise streigi üleskutsete taustal. Nädala jooksul selgus, et streike tööstusettevõtetes ei toimuvat, kuid hoolimata selleset, et Grodna Azoti tehases streiki pole, koguti sinna üle Valgevene ligi 40 streigimurdjat, kes kommandeeriti eri tööstusettevõtetest streikijate asendamiseks. Uudiseid streigimurdjate otsingutest levisid nädala algusest saati - maapiirkondade ettevõtetest otsiti inimesi 2-3kolmekordse palga lubadusega kaheks kuuks, elamine lubati organiseerida kohalikus sanatooriumis.

Teine probleem, millega Lukašenka ootamatult kokku puutus läinud nädalal, olid kooliõpilaste protestid. Meedia kirjutas vähemalt kuuest gümnaasiumist, kus toimusid erinevad aktsioonid või väljaastumised, mida on käinud ka miilits kimbutamas. Midagi hullu õpilased ei teinud - lihtsalt seisid näiteks kooli peasissekäigu ees puna-valgete lippudega suure vahetunni ajal. Tunde keegi ei seganud ega vahele ei jätnud. Mõnes kohas ka lauldi. Ühes koolis toimus istuv streik üleriigilisel streigipäeval 26. oktoobril. Loomulikult hakati koolidesse kutsuma vanemaid ning ähvardama õpilasi väljaheitmisega. Üks isa tuli oma lastele toeks kooli juurde plakatiga "Õpilased, te olete imelised!" Keegi oli koolipersonalist seepeale vajutanud häirenuppu ning kohale jõudnud miilitsapatrull viis ohtliku elemendi minema ja talle määrati 15-päevane arest koolipäeva saboteerimise eest. Mehel õpib koolis kolm last. Arreteeritud paljulapselise isa abikaasa rääkis meediale, et ei tea, mida kogu pakutud abiga peale hakata - inimesed kandsid perele raha, saadeti toiduained jne. Üldiselt võib märkida, et valgevenelased on represseeritud inimeste suhtes üsna solidaarsed. Kuigi mitte jõulised vägivallatseva miilitsa suhtes, aga hädalisi aidatakse heameelega ja heldelt.

Ajakirjanikud Vadim Zamirovski ja Vsevolod Zarubin pääsesid just pühapäeval vabadusse pärast 15-päevast aresti. Neid võtsid vastu sugulased ja samal päeval arreteeritud kolleeg Darja Spevak, kes vabanes 2 päeva varem. Nende sõnul olid kinnipidamistingimused rahuldavad, vangla meenutas kehvapooset hostelit, mida kimbutavad pidevad kanalisatsiooniummistused. Süüa olevat ka antud enam-vähem normaalselt. Lahkumispäeva hommikusöögiks oli näiteks kruubipuder, kuhu sai lisada isiklikke rosinaid ja pähkleid ning puder muutus täitsa maitsvaks. Vangivalvurite suhtumine oli olnud korrektne. Seltskond oli kongis hea - kuna poliitilisi vange hoitakse samas korpuses, siis oli palju haritud inimesi, kellega oli põnev vestelda. Selline väike olustikukirjeldus 21. sajandi Gulagist.

** Kõige selle taustal jätkas Lukašenka teesklemist, et ta valitseb riiki ja kontrollib kõike selles toimuvat. Nimelt suutis ta lühikese aja tagant taas vallandada siseministri ja määras lisaks uuele ministrile ka uue Minski miilitsaülema. Senised kindralid lähetas aga oma nõunikena Valgevene eri piirkondadesse "kuberneridele appi korra taastamiseks". Selle kohta liigub nüüd Valgevenes kaks versiooni - üks on see, et Lukašenka püüab kusagil midagi tugevdada ning seetõttu liigutab ressrussi neisse paikadesse. Teine versioon on see, et paranoiline endine presidendikandidaat ei tea, kes ja millal otsustab teda reeta ja võimu haarata ning liigutab võimalikud ohuallikad pealinnast eemale. Üldiselt ei kinnista selline närviline jõustruktuuride juhtide pidev vahetamine üldsegi arusaama, et Lukašenka tunneks end kuidagi kindlalt. Kõige selle tipuks üritas ta pagunites kuulajaskonna ees esinedes solvata Koordinatsiooninõukogu liiget Pavel Latuškot nimetades teda justkui eksides Lahuškoks ja mõnitades tema juhtimisel moodustatavat ülemineku kriisivalitsust eksiilis. Olnuks diktaator oma võimus ja õiguses absoluutselt kindel, ei vääriks mingid "mõttetud opositsioonijuhid" kindralite ees mainimist. Ja viimastel kuudel paistabki Lukašenka põhiselt kõnelevat paguneid kandvate inimestega - justkui kinnitades, et rohkem tal selles riigis väga palju liitlasi polegi.

Siit tuleb mu elu esimene tõlkekatsetus. Ma vähemalt proovisin, eks!
___________________________________________________________
Mikola Dziadok
Protestide raugemine ja õpitud abitus.
Eile olid meil taas tuhatkond kinnipeetut ja peksmine, nagu kolm kuud tagasi.

Belarusian nuclear power plant has stopped electricity generation.

This was confirmed by a representative of the information center of the nuclear plant.

Thus, it operated in Belarus for exactly one day.