Mis Ukrainas toimub? vol.4

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Suletud
Kasutaja avatar
MMX
Liige
Postitusi: 676
Liitunud: 14 Juun, 2014 13:50
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas MMX »

Olulised mõtted Solonini lehelt, Butusovi artikli arutelult (http://www.solonin.org/new_poteri-boevo ... su-v/cmnts).

Sõdivad väed (mõlemalt poolt) koosnevad mitte "täisverelistest" sõjaväeosadest, vaid pataljoni-suurustest taktikalistest gruppidest. St suuremast väeosast on "kokku riisutud" parimad ja võitlusvõimelisemad mehed ning enam-vähem kasutamiskõlblik tehnika. Ühest küljest - küllaltki juhitavad ja efektiivsed üksused, teiselt poolt - teistmoodi ei saagi, sest korralike mehi ja tehnikat väeosades lihtsalt pole. Kui räägitakse kaotustest, siis see on eelkõige taktikalise grupi, aga mitte väeosa kaotus ning taktikalise grupi ümberformeerimine on suhteliselt lihtne.
Дмитрий - dimkus: 23.02.15 12:56
3) Теперь самое главное.... Дело в том, что структура ВСУ, как и ВС РФ унаследована от советской армии, от времен, когда планировался танковый бросок к Ла-Маншу.....Тогда войныа должна была вестись десятками полнокровный дивизий на огромном фронте..... Но в современных локальных войнах так уже не воюют..... Основной оперативно-такической единицей в армии РФ (ВСУ это принцип переняли) является БТГ - батальонная тактическая группа. Это несколько рот мотопехоты, от роты(9 машин) до батальона (30 машин) танков, несколько десятков единиц ствольной артиллерии и РСЗО..... Отчасти это делается потому, что такая структура хорошо себя показала в войнах последнего времени(например 08.08.08), отчасти - не от хорошей жизни, поскольку численность боеговтовой техники и более- менее обученного личного состава существенно меньше штатной численности "советской" дивизии или бригады.....Собстенно на основе дивизии или бригады БТГ и создается: в нее всключается наиболее погтовленные офицеры и солдаты, техника, находящаяся в лучшем техническом состоянии и т.п. В ВСУ, учитывая их состояние, БТГ могут формироваться на основе нескольких штатных частей (с миру по нитке) - в РФ тоже так было, например в Первую Чеченскую кампанию.

4) Так вот и под Изварино и под Илловайском воевали не полнокровные бригады по штату военного времени, а именно БТГ - сводные опдразделения существенно меньшей численности... Так что потеря нескольких десятков танков - это утрата боеспособности нескольких БТГ. Которые и были отведен на перформирование (а не расформированы!).... Никаких противоречий нет абсолюютно....
Tehnika varude puhul tuleb arvestada tehnika olukorda, mis on väga erinev:
1. lahinguvalmis - igat viisi kasutatav.
2. kasutuses olev tehnika - väeosas, kuid kõik ei ole lahinguvalmis,
3. hoiustatud tehnika - osa sellest ei saa kunagi lahinguvalmis, rääkimata suurest aja ja rahakulust, et sellest "risust" midagi teha.
5) И последнее: вы не понимаете разницу между техникой боеготовой, техникой в строю и техникой на хранении! А она огромна! Боеготовая техника - это то, на чем можно воевать. Техника в строю - это то, что находится в строевой части, стоит в парке - но не обязательно боеготово! Учитывая состояние ВСУ, которые на протяжении 20 лет постоянно деградировали, если из 3-4 танков в части боеготов 1, то это еще неплохо.... Все остальное требует ремонта, запчатей и т.п..... Техника на хранении - это то, что законсервировано на случай большой войны и стоит на базах хранения иногда десятки лет! Она по определению не боеготова. Ее требуется снять с консервации, ремонтировать, дооснощать..... Учитывая, что почти вся техника на Украние советская, то есть поставлена на хранение лет 25 назад минимум, то большую ее часть восстановить невозможно/ "дешевле сделать новую".... Поэтому 2600 - это на бумаге, да и 700 реально боеготовых нет..... Старая техника может служить ресурсом для восполнения потерь, но на приведение ее в порядок нужна: а) деньги, б) время.... И с тем и с другим проблемы!
Xloaded
Liige
Postitusi: 73
Liitunud: 03 Aug, 2014 21:21
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Xloaded »

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70861429

EE kas ma magasin midagi maha või kuidas seda Krimmi veel tagasi saadakse ?

Kuigi sõjaliselt Venkudel sinna ühendust pole ja juurde on relvi sõdureid raske tuua.

Seega pm. peaks Krimmi tagasivõtmine olema oluliselt kergem kui Lennujaama või muu jura mida Ukraina on pidanud taluma.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas tsikkelröövel »

Krimm on nagu Termopüülid. Sinna on ka Ukraina poolelt imekitsas maismaaühendus. Krimmi on lihtsam kaitsta kui rünnata.

Mis aga puudutab üldist pilti, siis kehtib siin loomariigi värk: eelkõige süüakse ära nõrk loom, suurusest sõltumata. U. on paraku osutunud selliseks. Õnneks on ka katsaapia nõrk loom, aga ta on suurem loom.
Terve looma (riigi) eeldused ellu jääda on palju suuremad isegi suure looma (riigi) naabruses.
Hoidkem siis oma riiki.

Head saabuvat vabariigi aastapäeva.
Walter2
Liige
Postitusi: 4019
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Walter2 »

Xloaded kirjutas: Kuigi sõjaliselt Venkudel sinna ühendust pole ja juurde on relvi sõdureid raske tuua.
Meri ja sadamad on ju lahti?
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Xloaded
Liige
Postitusi: 73
Liitunud: 03 Aug, 2014 21:21
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Xloaded »

Seda küll aga mõõda maad vead niipalju kui jaksad.

Kui ikka "sadamas" üritad randuda ja suurtüki tuli vastas on siis eks midagi ikka õnnestub tuua ka kuid kaotused mida venemaa siis kannab on ikka tohutud.

Lisaks oleks see selline häbi, et vaata, et putja veel harakiiri tegema ei hakka.
Kasutaja avatar
ermot
Liige
Postitusi: 1020
Liitunud: 25 Dets, 2011 15:33
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas ermot »

Ja meie siin imestame, kuhu on kadunud sõduriemad?
Pilt

Parafraseerides "DMB" kangelasi(https://www.youtube.com/watch?v=cVyDqY56yL0)- Sõduriemasid näed? Ei! Mina ka mitte, aga nad on olemas!
No one said survival was fun.
laikar
Liige
Postitusi: 1096
Liitunud: 28 Apr, 2014 9:48
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas laikar »

Eks ta nii on, tuleb alati hoolikamalt vaadata.
Pilt
Kasutaja avatar
MMX
Liige
Postitusi: 676
Liitunud: 14 Juun, 2014 13:50
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas MMX »

Hästi kirjutatud huvitav arutelu - miks ameeriklased ei anna ukrainlastele relvi.
Autor leiab, et sedamoodi saab vältida venelaste patriootlikku koondumist välisvaenlase vastu, mida praegu kõikvõimalikel viisidel üritatakse tekitada. See on muidugi riigivarguse katteoperatsioon. Mõttetu sõjaseisundi venimise korral tekib venelastes sõjatüdimus ja küsimus "nah.. eto...?"
artyom_ferrier (artyom_ferrier) wrote,
2015-02-22 23:34:00
Почему амеры тормозят с поставками оружия Киеву?
Многие украинцы, конечно, возмущаются, что Запад (даже США, не говоря уж о «гнилой трусливой» Европе), всё жуют сопли, выказывают очередную сто первую озабоченность, но не оказывают Украине практически никакой реальной военной помощи, когда Путин гонит на Донбасс эшелоны и колонны со своими «трактаристами-шахтёрами», сотни единиц военной техники вплоть до Смерчей, Тюльпанов, Пионов, и тысячи тонн боеприпасов.

http://artyom-ferrier.livejournal.com/98187.html
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2198
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Soobel »

Olen ka mõelnud, et lääs annab vähehaaval abi Ukrainale, täpselt nii palju, et mardikad ei edeneks või kui ka edenevad, siis kümne kilomeetri haaval tuhandete võitlejate elude hinnaga. Hoitakse konflikt parasjagu soojas hõõgumas ja loodetakse, et Puutjal võhm lõppeks lõppeb või juhtub Venemaal midagi muud. Mis me siin mõtleme, et võiks kohe TOW-sid jne neile anda - see võib konflikti liiga kuumaks kerida nii et lennuvägi lõpuks käiku tuleb jne kuni kolmanda ilmasõjani välja. Relvaabi tuleb siis anda, kui Ukrainal oma moon otsa hakkab saama ja sedagi saab niimoodi anda, et kohalik tehas "Saab litsentsi Ukraina oma Javelinide analooge toota" ehk et althõlma sisseimbunud lääne relvaabi värvitakse üle ja Ukraina võitleb "oma" relvadega edasi "ilma" lääne tapva abita.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
AivarV
Liige
Postitusi: 65
Liitunud: 11 Okt, 2014 22:10
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas AivarV »

Väike intervjuu rindemehega...

Rahvuskaardi võitleja Vitali Lazebnik: "Me oleksime Debaltsevet veel hoidnud"
http://cripo.com.ua/?sect_id=5&aid=189032


Debaltsevesse sõitsite kolm nädalat tagasi, kui oli juba reaalne ähvardus, et see platsdarm võib sattuda katlasse, kas te selle peale mõtlesite?
Kõik teadsid, kuhu me sõidame ja mis koht see on – ka eelmise rotatsiooni ajal asusime sealsamas, Debaltseve ümbruses blokkpostidel. Kuid sellist hirmu, et „Oi, katel, katel – me kõik sureme!“, seda ei olnud. Kõik teadsid, et sissepiiramise võimalus on: sisenesime Debaltsevesse veel Rostov-Harkivi maanteelt, kuid juba kümne päeva pärast see tõkestati, kaks kiirabi, millega poisid med.roodust meie haavatuid välja vedasid, sai seal pihta.
Sellest hetkest alates me juba teadsime, et kõik, maantee on suletud ja jäid järgi vaid kõrvalteed. Needsamad, mille kaudu me Debaltsevest ka lahkusime. Meie juurde tulid meedikud üheks päevaks haavatuid ära viima ning jäid kaheks nädalaks – ära sõita ei olnud võimalik. Hea, et meil vähemalt lahingukomplektiga probleeme polnud: kohe tõime endaga piisavalt kaasa, olid tagavarad blokkpostil ja meie naabritele toimetati pidevalt piisavas koguses.

Kus teie Debaltseves täpsemalt olite?
Meie roodu tugipunkt oli Debaltseve läänetipus, Rostovi-Harkivi ja Donetski-Luhanski teede ristmikul – kontrollisime masinaid jne. Sõitsime sinna 1.veebruaril ja igapäevaselt tulistati meid vähemalt kolm korda päevas: miinipildujad, Gradid ja liikursuurtükid. Hiljem, päev enne taandumist, murdis läbi suur grupp separatiste ja lahingut peeti juba Debaltseve idaosas. Nad jõudsid ka meieni välja – blokkposti tuli juba kaitsta laskerelvade abil. Õhtu poole kihutasime nad eemale ja meie pihta alustasid tulistamist suurtükid. Ka senimaani oli olnud tulelööke, kuid seekord oli see selline, et nii ristmik ise kui ka blokkpost olid praktiliselt hävitatud. Ning enne 18.veebruari keskööd saime korralduse: „15 minutit kogunemiseks ja lahkume!“.

Kas Minski kokkulepete algusest oli aru saada?
15.veebruari keskööl jäi järsku vaikseks. Üheks tunniks. Ja täpselt kell 1 öösel, ma olin just postil, alustas suurtükivägi. Niisiis, vaherahu oli täpselt üks tund – seda meie nägime, kuulsime ja tundsime. Mida meil teha oli? Andsime vastu. Kui tehti kindlaks tulepunktid, surus meie suurtükivägi need küllaltki professionaalselt maha. Kuid palju ebameeldivusi tuli „ringirändavatelt“ miinipildujatelt: kaks-kolm korda tulistasid meie positsioonide pihta ja siis liikusid teise kohta. Ajasime neid kaua taga ja kahjuks edutult. Aga kauglaskesuurtükivägi oli ülekaalus – tuleb kogupauk alles meie pihta, kohe annavad meie suurtükid vastu.

Kui suurtükivägi nii edukalt tegutses, mis siis juhtus, et teid suruti Debaltsevest välja, mille arvelt?
Üksnes kõikide jõudude kontsentratsiooni arvelt: meie andmetel Horlovkasse separatiste peaaegu ei jäänudki – kõik need paisati meie vastu. Ja kuni selleni välja, et Vuhlehirskist tulistasid tankid otsesihtimisega meie blokkpostide pihta. Ja meid lihtlabaselt löödi välja. Kuni selleni, et lahkuda oli vaja kasvõi sellepärast, et seal polnud enam midagi, mida valvata.
Rahvuskaart täitis seal miilitsa funktsioone, kuid praktiliselt kõik rahulikud elanikud sõitsid sealt minema, teedel polnud mingisugust liiklust ja meil polnud seal teha midagi. Armee võitles, aga lahingud käisid juba linnas sees, üksikud blokkpostid pidasid vastu isegi täielikult sissepiiratuina ja ei tahtnud lahkuda. Kuid kästi taanduda. Pole meie asi käskude üle arutleda, kuid minu arvates me võinuks veel vastu pidada. Näiteks olid meil nii toidu- kui ka lahingkomplekti tagavarad, puurkaevud – teoreetiliselt oleksime veel nädala vastu pidanud kuni maantee deblokeerimiseni.

Aga vene meedia räägib paanikast ja et Ukraina sõdurid andsid end sadade kaupa vangi...
Kui me lahkusime, siis rääkisime poistega naaberblokkpostilt. Neil jäid blokkpostile sõdurid, kes ei tahtnud taganeda. Nad ütlesid: „Tuleb mis tuleb, kuid meie jääme siia ja võitleme kuni lõpuni“. Vaat selline oli meeleolu. Ka meie ei tahtnud eriti ära minna ja ei saanudki aru, miks see on vajalik, kuid käsu üle ei vaielda. Taoliseid „suremismeeleolusid“ ei olnud ka meie naabritel 128.meh.brigaadist.

Ja millised on praegu tunded, kas „kiiremini rindele kätte maksma“ või „aitab küll, koju tahan“?
Justnimelt praegu tahaks koju, me oleme rindel juba kaks kuud, kätte jõuab rotatsiooni aeg ja lihtsalt tahaks näha naist, vanemaid, ennast korda teha – tervist parandada, kosuda, puhtaks pesta ja välja magada. Mis tuleb edasi, vaatame, kuid seni kui riigis midagi sellist toimub, asja pooleli jätta ei tahaks.

Jäi teie lahkumise hetkel Debaltsevesse rahulikke elanikke?
Meie blokkposti kõrval asus elurajoon ja seal oli umbes kümnes majas veel inimesi, kes ei tahtnud ära sõita. Räägivad: „Me elame siin, meil pole kuhugi minna ja sureme koos elamisega“. Enamjaolt olid need pensionärid ja vaesed - kellel pole sugulasi, midagi muud peale selle igeriku majakese, milles nad elavad. Neil on ka suhtumine selline: „Meil on ükskõik, mis meist saab – meie ei sõida kuhugi“.

Miks nii visalt Debaltsevet hoidsite?
Eeskätt sellepärast, et see on suur raudteesõlm, aga teiseks – see on sirgel Donetsk-Luhansk, piisavalt soodne tehnika liikumise jaoks. Arvan, et just sel põhjusel meie omad hoidsid seda liiklussõlme nii kaua enda käes. Iseasi, et praegu on raudteesõlm praktiliselt täielikult hävitatud, aga autotee enam nii tähtsat rolli ei mängi.

Kuid räägitakse, et Debaltseve platsdarmi kaotus kutsus Ukraina sõdurites esile „kaotusmeeleolusid“ ja nimelt see oli peamine separatistide jaoks...
Nii on. Teoreetiliselt oleks Debaltseve pidanud ise saama meie pealetungi platsdarmiks. Ja mõni kuu tagasi, kui oli veel vaherahu, olid olemas kõik šansid tugevdada ja luua siin see platsdarm pealetungi jaoks. Kuid midagi kusagil ei õnnestunud, tuli taganeda. On ebameeldiv: tundub, et kuigi võitleme hästi ja poisid on tasemel, samas anname pidevalt positsioone ära. Mitte seda, et meid oleks hävitatud, kuid kuidagi plaanipäraselt taganeme. Lahingumeeleolu see juurde ei anna.

Kes Debaltseves teie vastu sõdisid?
Luure rääkis, et nägid Debaltseves inimesi mustas sõjaväevormis. On kahtlus, et need olid vene merejalaväelased – küllaltki professionaalselt töötasid, surusid meie omad Debaltsevest ida poolt minema. Kuid mitte kedagi neist me ei tabanud, ei tuvastanud – sõjaväepiletit küsida polnud kelleltki. Aga eesliinile kahurilihaks aetakse just kohalikke elanikke. Kui üritatakse võtta massiga, aga mitte kvaliteediga, siis põhilöögijõuna kasutatakse nõrgalt relvastatud kohalikke.
Meile andis end vangi Donetski elanik, kes peeti kinni selle eest, et ta lärmas ja kuulas valjusti muusikat - ning tehti ettepanek: pogrisse või sõdima. Anti talle automaat, kaks salve ja saadeti Vuhlehirskisse. Seal andiski ta end meie poistele vangi sõnadega: „Ma ei taha sõdida – siin on teile automaat“. Meie, muuseas, võtsime ta endaga Debaltsevest kaasa– sõitis koos meiega ilma igasuguste käeraudadeta, tahab taastada Ukraina passi ja jääda Ukrainasse. DNR-is, räägib, mulle ei meeldinud.

Millised on tunded, teades, et tulistate oma kaasmaalasi?
Aga siin pole valikut: kes esimesena tulistas, see ka ellu jäi. Arusaadav, et need on meie kaaskodanikud, ainult et nad on omadega segi, ei orienteeru selles, mis toimub, komposteeritud ajudega. Meil oli seal näha kohalikku televisiooni, vaatasime seda ja olime naerust kõveras. Vaatad näiteks, kuidas nad järjekordselt lobisevad sellest, et kuidas sangarlik LNR-i või DNR-i armee vallutas Vuhlehirski, aga peale meid sõidavad meie tankid ja tankistid jutustavad: „Kimasime Vuhlehirskisse, täiendasime lahingukomplekti ja paneme edasi“.
Inimesed aga usuvad, et Vuhlehirsk „vabastati“, et Donetski lõunapoolset äärelinna tulistavad „ukropid“. Inimesed on seal sovjetiajast saadik harjunud televiisorit uskuma ja separatistid kasutavad seda ära. Ja see usk televiisorimuinasjuttudesse tõukabki neid selleni, et meid tappa. Ma ei võtnud esimesena relva kätte, mind mobiliseeriti, kuid ma lihtsalt ei taha, et see jõuaks kuni minu Kiievini.

Te olete rindel alates oktoobrist, mis oli selle aja jooksul kõige hirmsam?
Suurtükituli. Kui kuulid vilistavad – see pole hirmus. Ma saan aru, et kui see vilistab, siis see pole kindlasti mulle ja see lihtsalt sunnib mind varju otsima. Miinipildujat on veel kuulda ja paari sekundiga võib jõuda maha viskuda; Grad alustab tümitamist - kui esimene sind ei tabanud, siis võib jõuda kuhugi varjuda. Liikursuurtükid töötavad aga praktiliselt hääletult ja see on hirmus. Oli väga kole, kui enne lahkumist Debaltsevest viimase tulelöögi ajal meie suurtükid lihtsalt tasandasid maad kaks tundi. Ja küllalt täpselt töötasid kohtades, kus inimesed olid varjunud.

Väga erinev on informatsioon Ukraina sõdurite arvu kohta, kes hukkusid Debaltseve all viimastel päevadel, kas teie tähelepanekute järgi olid kaotused suured?
Oli enamvähem ametlik informatsioon 22 hukkunu ja rohkem kui 150 haavatu kohta. See vastab üldiselt sellele, mida mina nägin. Me kaotasime väljatulekul palju tehnikat, kuid inimesed tulid jalgsi. Jah, oli tapetuid, haavatuid, kuid mitte nii palju, nagu teatavad separatistid ja ka mitte nii vähe, nagu väidavad ATO spiikrid. Teate, nagu sõjas tehakse – võetakse andmed ühelt ja teiselt poolt, jagatakse/korrutatakse koefitsendiga 10 ja saadakse enamvähem objektiivsed numbrid. Kui räägitakse, et hukkus kaks inimest, siis see tuleb umbes 20, aga kui vastaspool räägib, et hävitas 200 vaenlast, siis see annab samuti umbes 20.
Tõde on kuskil keskel. Seejuures ärge unustage, et 22 tapetut ja 150 haavatut, kellest räägitakse, on need, kes toodi tagalasse. Need tapetud ja haavatud, kes jäid lahinguväljale, loetakse teadmata kadunuteks. Võin öelda, et kui me välja tulime, siis nägime palju kiirabiautosid, mis vedasid poisse lahinguväljalt. Väljatulekul sattusime tankivaritsusele: ühelt poolt tulistasid tankid tehnikat, teiselt poolt tulistasid snaiprid nende pihta, kes pihtasaanud tehnikast välja ronisid. Ja seal oli palju haavatuid. Kuid nad korjati üles soomustatud „meedikute“ poolt, helistasin ja spetsiaalselt tundsin huvi.

Usute, et rahuläbirääkimised toovad positiivse resultaadi?
Mõttetud üritused. Kui meie poolt ongi katsed kokkulepetest kinni pidada, siis separatistide poolel on üksnes ajavenitamine. Iga kord peale järjekordsete lepete allkirjastamist meie omad alustavad nende täitmist, alustavad tehnika äraviimist, aga separatistid kasutavad neid selleks, et jätkata territooriumi laiendamist.
virguja
Liige
Postitusi: 678
Liitunud: 17 Sept, 2013 11:46
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas virguja »

Aitäh AivarV hea postituse eest! Ehtsõjamehelikult korrektne ja otsekohene!
* Beduiinile räägiti, et on koht, kus on niisama palju vett nagu on kõrbes liiva. Ta pidas kõnelejat valetajaks ... ta polnud kunagi merd näinud.
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15570
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Fucs »

EOD kirjutas:
Otto K kirjutas: https://pbs.twimg.com/media/B-RpIhoCIAAPg1B.jpg

Ütleme nii, et kui Lentsovi seal viibimist võis veel kuidagi selgitada siis FSB polkovniku viibimist seal ja tollel hetkel on oluliselt raskem venemaal selgitada. Aga eks ta ka eksis ära, vanust ka omajagu juba... Ja kindlasti suudavad Lavrov ja Tsurkin sellest kodanikust maalida pildi kui hoopiski NATO ametiisikust... või midagi veel jaburamat.
Vene piirivalvevägede erupolkovnik, makseraskustes, mistõttu uut krediiti pangad ei anna. Eks tuli oma majandusliku olukorra parandamiseks "soomust" tegema.
Aga mingi "separatistiga" loomulikult tegu pole. Ikka puhast tõugu Vene röövvallutaja.
Mees otsis Debaltsevos lihtsalt VF piiri taga. Ikka juhtub.
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas tympsa »

Krimmi kohta on asi selga. Ma olen praegu 56-aastane ja isegi kui ma elaks 86-aastaseks, minu silmad Krimmi tagasiandmist Ukrainale ei näe, selles olen ma täiesti kindel.

Mis läind , see läind,. Nagu Petserimaa ja Karjala, analoogid on täiesti olemas.

Ma saan aru, et Poroshenko püüab tõsta moraali jne. kuid see annab vastupidise tulemuse : presidendi ütlused muutuvad naeruväärseks, ebausutavaks, mõttetuks .

Kellele see õige kasuks tuleb ?

Praegu käib sõda Donbassi pärast ja ma arvan, et Ukrainal on ca 20 % võimalus sedagi rasket sõda võita. 80 % võidab selle Venemaa.

Antud olukorras rääkida Krimmist on täielik jama ja enda naeruväärseks tegemine .
Kasutaja avatar
Otto K
Liige
Postitusi: 2364
Liitunud: 07 Juul, 2014 19:43
Asukoht: Tartumaa
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas Otto K »

tympsa kirjutas:Krimmi kohta on asi selga. Ma olen praegu 56-aastane ja isegi kui ma elaks 86-aastaseks, minu silmad Krimmi tagasiandmist Ukrainale ei näe, selles olen ma täiesti kindel.
Mis läind , see läind,. Nagu Petserimaa ja Karjala, analoogid on täiesti olemas.
Nüüd tuli vanamees välja :) Kes Sul keelab 90-seks elada ja need tagasisaamised ära näha :D

Enamus, tõenäoliselt ka Sina, ei uskunud ca 1976 keskkooli lõpetades, et aastal 1992 on venemaal ja Eestil piir olemas ning Pika Hermani tornis lehvib sini-must-valge ja seda ka ei uskunud, et võid iga aasta 24. veebruaril selle sini-must-valge uhkustundega välja panna.

P.S. Kellel on nägemata film Mandariinid siis hetkel on see vabalt nähtav ETV lehel.
http://etv.err.ee/v/mangufilmid/saated/ ... 97a17f8661
Viimati muutis Otto K, 23 Veebr, 2015 19:07, muudetud 1 kord kokku.
tympsa
Liige
Postitusi: 1432
Liitunud: 14 Mär, 2013 14:00
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? vol.4

Postitus Postitas tympsa »

Otto K kirjutas:
tympsa kirjutas:Krimmi kohta on asi selga. Ma olen praegu 56-aastane ja isegi kui ma elaks 86-aastaseks, minu silmad Krimmi tagasiandmist Ukrainale ei näe, selles olen ma täiesti kindel.
Mis läind , see läind,. Nagu Petserimaa ja Karjala, analoogid on täiesti olemas.
Nüüd tuli vanamees välja :) Kes Sul keelab 90-seks elada ja need tagasisaamised ära näha :D
Jee, nagu tüübid, kes suitsetasid 2 pakki päevas, 30 aastat järgemööda ning libistasid 10 õlut päevas peale, elaks siis niikaua !. Ma koguni arvan, et ehk peaks 150 aastat veel selle jaoks elama.

Aga eks krimlased saavad hakkama nii või naa.

See loodus seal on imeline, täiesti kordumatu ja fantastiline. Kes on ise käinud, see teab . Ning rahvas on külalislahke, ehkki kerge omakasupüüdluse varjundiga nagu kuurortides ikka.

Kui Eesti oleks samas geograafilises asendis nagu Krimm, elaks meil 10 miljonit inimest, neist enamus välismaalased.
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 36 külalist