Re: Põgeniketulv Euroopasse..
Postitatud: 26 Okt, 2018 20:08
https://www.postimees.ee/6438260/kohali ... -kohalikke
Tarade ja okastraadiga kindlustatud piirid Serbias, Ungaris ja Rumeenias suunasid migrandivoolu pikemale ja keerulisema maastikuga teekonnale Kreekast üle Albaania, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina. Selline teekond Euroopasse on mõneti keerulisem, kuid asja juures on väike konks.
Mõni piiriala nendes piirkondades ei ole kaitstud ja kohalikud on palju varmamad toimetama migrante naaberriiki kui põhjateed kasutades. See «kerge ots» lõpeb Bosnia idaosas, kus algab Horvaatia ja sellega ka Euroopa Liidu piir, mis on mõnes kohas vaid 70 kilomeetri kaugusel Sloveenia ja ühtlasi Schengeni viisaruumi piirist (Horvaatia ei kuulu Schengeni viisaruumi – toim).
Võimalikust probleemist teati juba varem, kuid keegi ei astunud samme selle lahendamiseks. Nõrk keskvalitsus ei saatnud piirile politsei lisajõude. Nii sai Bosnia idaosa linnadest uus migrandivoolu koondumispiirkond.
Olukorra lahendamine on jäetud kohalike omavalitsuste või kohalike elanike ülesandeks. Kuna talved on Bosnias pikad ja krõbedad, ajas esimene külm tuhanded migrandid metsadest Horvaatia piiri äärde, kus politsei üritab nüüd nende liikumist peatada.
Probleem kohalike õlul
Horvaatia piirivalve on olnud enamasti edukas migrantide teekonna tõkestamisel. Sarnaselt teiste Kesk-Euroopa riikidega takistavad ka nemad migrantidel riigi territooriumile sisenemist.
Selle aasta algusest on migrandid asunud «piirama» Bosnia idaosa, eriti Bihaćit ja selle naaberlinna Velika Kladušat. Algul olid kohalikud väga kaastundlikud, tahtsid aidata neil ohutusse kohta jõuda ning pakkusid peavarju ja toitu. Kuid Bihaćis, kus päevas saabus ligi 200 migranti, oli ainult aja küsimus, kui olukord hullemaks pöörab.
Politsei andmetel kuritegevus selles Bosnia piirkonnas kavab. Majadesse sissemurdmine ning tekkide ja toidu varastamine koduomaniku äraolekul on üsna tavalised pisirikkumised. Loomulikult on ka neid migrante, kes on rahul värske toidu ja katusega pea kohal ega varasta midagi.
Sellegipoolest ei tunne Bihaći elanikud end kodulinnas turvaliselt. Una jõe kaldal asuv linna suurim park, kunagine noorte armunute pelgupaik, on nüüd täis telke ja magamiskotte. See piirkond on muutunud juba keelutsooniks, kuhu üksikutel naistel minna ei soovitata.
Vahetult pärast valimisi, mis mingeid muutusi ei toonud, saabus hetk, kui kohalikud ütlesid – nüüd on küllalt. Kuna politsei ei suutnud migrantide saabumist takistada, üritasid seda teha meeleavaldajad ise. Kohalikud tõkestasid migrantide juurdevoolu peatamiseks ajutiselt Sarajevo–Bihaći maantee, sulgesid Bihaći bussijaama ja takistasid Bihaći raudteejaamas rongide liikumist.
«Me nõuame turvalisust. Peatage migrantide juurdevool Bihaćisse,» nõudis teisipäeval meeleavalduste korraldaja, professor Sejo Remič. «Me kuulsime, et nad kavatsevad puid langetada ja tuua migrantidele uued konteinerelamud. Me kavatseme nad peatada, sest selle plaani taga on huvigrupid, kes soovivad meie probleemide pealt teenida.»
Meeleavaldustel osalenute sõnul ei ole tegemist protestiga migrantide vastu, vaid pigem on see nõudmine võimudele, et nad lahendaksid olukorra, mis on muutunud vastuvõetamatuks nii kohalikele elanikele kui ka mitmele tuhandele seal viibivale migrandile. Meeleavaldused jätkuvad igal õhtul.
Kuid tegu ei olnud ainsa meeleavaldusega Bihaćis. Teise protesti korraldasid migrandid, kes nõudsid piiride avamist. Nad algatasid isegi eri linnadest marsse Euroopa Liidu poole, et jõuga üle Horvaatia piiri tungida.
Kontrolli pole
Bosnia politsei on tõkestanud Velika Kladuša lähedal umbes 200 migrandi piirile jõudmise. Pärast paar tundi Maljevaci piiripunkti juures ootamist pöörasid nad otsa ringi. Esmaspäeval alustas Cazini linna laagrist teed 89 migranti, nende seas lapsed, et jõuda teise piiripunktini.
Tegu võis olla meeleheitega, kuid sama hästi saab selles näha taktikalist käiku. Samal ajal kui politsei ja piirivalve koguneb ühte kohta, et migrantidel piiriületust takistada, jääb piir teistes kohtades nõrgemini turvatuks.
Lõppude lõpuks nõuavad mõlemad meeleavaldajate rühmad sama asja – piiride avamist, et migrandid saaksid lahkuda. Kuid politsei peab sellest hoolimata seisma kohal, et vältida konfliktide tekkimist.
Selle aasta algusest kuni 17. oktoobrini on Bosnias registreeritud üle 18 000 migrandi ja põgeniku. Albaaniat, Montenegrot, Serbiat ja Bosniat hõlmaval Balkani rändeteel on Bosniasse saabunud ainuüksi Pakistanist 6411 migranti. Teised suuremad lähteriigid on Iraan (2944 inimest), Süüria (2533), Afganistan (2062) ja Iraak (1675), teatas Bosnia välisministeerium.
Kuid need arvud ei peegelda tegelikkust, vaid näitavad, et Bosnias ei ole inimesi, kes loeks üle kõik migrandid, kes riigist läbi voorivad. Lõppude lõpuks on nad kõik liikunud Bihaći väikelinna kaudu, kus vähemalt eelmisel aastal oli palju rohkem migrante kui kohalikke elanikke.
Tarade ja okastraadiga kindlustatud piirid Serbias, Ungaris ja Rumeenias suunasid migrandivoolu pikemale ja keerulisema maastikuga teekonnale Kreekast üle Albaania, Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviina. Selline teekond Euroopasse on mõneti keerulisem, kuid asja juures on väike konks.
Mõni piiriala nendes piirkondades ei ole kaitstud ja kohalikud on palju varmamad toimetama migrante naaberriiki kui põhjateed kasutades. See «kerge ots» lõpeb Bosnia idaosas, kus algab Horvaatia ja sellega ka Euroopa Liidu piir, mis on mõnes kohas vaid 70 kilomeetri kaugusel Sloveenia ja ühtlasi Schengeni viisaruumi piirist (Horvaatia ei kuulu Schengeni viisaruumi – toim).
Võimalikust probleemist teati juba varem, kuid keegi ei astunud samme selle lahendamiseks. Nõrk keskvalitsus ei saatnud piirile politsei lisajõude. Nii sai Bosnia idaosa linnadest uus migrandivoolu koondumispiirkond.
Olukorra lahendamine on jäetud kohalike omavalitsuste või kohalike elanike ülesandeks. Kuna talved on Bosnias pikad ja krõbedad, ajas esimene külm tuhanded migrandid metsadest Horvaatia piiri äärde, kus politsei üritab nüüd nende liikumist peatada.
Probleem kohalike õlul
Horvaatia piirivalve on olnud enamasti edukas migrantide teekonna tõkestamisel. Sarnaselt teiste Kesk-Euroopa riikidega takistavad ka nemad migrantidel riigi territooriumile sisenemist.
Selle aasta algusest on migrandid asunud «piirama» Bosnia idaosa, eriti Bihaćit ja selle naaberlinna Velika Kladušat. Algul olid kohalikud väga kaastundlikud, tahtsid aidata neil ohutusse kohta jõuda ning pakkusid peavarju ja toitu. Kuid Bihaćis, kus päevas saabus ligi 200 migranti, oli ainult aja küsimus, kui olukord hullemaks pöörab.
Politsei andmetel kuritegevus selles Bosnia piirkonnas kavab. Majadesse sissemurdmine ning tekkide ja toidu varastamine koduomaniku äraolekul on üsna tavalised pisirikkumised. Loomulikult on ka neid migrante, kes on rahul värske toidu ja katusega pea kohal ega varasta midagi.
Sellegipoolest ei tunne Bihaći elanikud end kodulinnas turvaliselt. Una jõe kaldal asuv linna suurim park, kunagine noorte armunute pelgupaik, on nüüd täis telke ja magamiskotte. See piirkond on muutunud juba keelutsooniks, kuhu üksikutel naistel minna ei soovitata.
Vahetult pärast valimisi, mis mingeid muutusi ei toonud, saabus hetk, kui kohalikud ütlesid – nüüd on küllalt. Kuna politsei ei suutnud migrantide saabumist takistada, üritasid seda teha meeleavaldajad ise. Kohalikud tõkestasid migrantide juurdevoolu peatamiseks ajutiselt Sarajevo–Bihaći maantee, sulgesid Bihaći bussijaama ja takistasid Bihaći raudteejaamas rongide liikumist.
«Me nõuame turvalisust. Peatage migrantide juurdevool Bihaćisse,» nõudis teisipäeval meeleavalduste korraldaja, professor Sejo Remič. «Me kuulsime, et nad kavatsevad puid langetada ja tuua migrantidele uued konteinerelamud. Me kavatseme nad peatada, sest selle plaani taga on huvigrupid, kes soovivad meie probleemide pealt teenida.»
Meeleavaldustel osalenute sõnul ei ole tegemist protestiga migrantide vastu, vaid pigem on see nõudmine võimudele, et nad lahendaksid olukorra, mis on muutunud vastuvõetamatuks nii kohalikele elanikele kui ka mitmele tuhandele seal viibivale migrandile. Meeleavaldused jätkuvad igal õhtul.
Kuid tegu ei olnud ainsa meeleavaldusega Bihaćis. Teise protesti korraldasid migrandid, kes nõudsid piiride avamist. Nad algatasid isegi eri linnadest marsse Euroopa Liidu poole, et jõuga üle Horvaatia piiri tungida.
Kontrolli pole
Bosnia politsei on tõkestanud Velika Kladuša lähedal umbes 200 migrandi piirile jõudmise. Pärast paar tundi Maljevaci piiripunkti juures ootamist pöörasid nad otsa ringi. Esmaspäeval alustas Cazini linna laagrist teed 89 migranti, nende seas lapsed, et jõuda teise piiripunktini.
Tegu võis olla meeleheitega, kuid sama hästi saab selles näha taktikalist käiku. Samal ajal kui politsei ja piirivalve koguneb ühte kohta, et migrantidel piiriületust takistada, jääb piir teistes kohtades nõrgemini turvatuks.
Lõppude lõpuks nõuavad mõlemad meeleavaldajate rühmad sama asja – piiride avamist, et migrandid saaksid lahkuda. Kuid politsei peab sellest hoolimata seisma kohal, et vältida konfliktide tekkimist.
Selle aasta algusest kuni 17. oktoobrini on Bosnias registreeritud üle 18 000 migrandi ja põgeniku. Albaaniat, Montenegrot, Serbiat ja Bosniat hõlmaval Balkani rändeteel on Bosniasse saabunud ainuüksi Pakistanist 6411 migranti. Teised suuremad lähteriigid on Iraan (2944 inimest), Süüria (2533), Afganistan (2062) ja Iraak (1675), teatas Bosnia välisministeerium.
Kuid need arvud ei peegelda tegelikkust, vaid näitavad, et Bosnias ei ole inimesi, kes loeks üle kõik migrandid, kes riigist läbi voorivad. Lõppude lõpuks on nad kõik liikunud Bihaći väikelinna kaudu, kus vähemalt eelmisel aastal oli palju rohkem migrante kui kohalikke elanikke.