Hollandi uurijad käisid MH17 juurdluse raames Soomes raketikatsetusi tegemas Teisipäeval jõudis avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm, mis tegeleb lennu MH17 allatulistamise asjaolude uurimisega, käis juurdluse käigus Soomes tegemas salajasi katsetusi Vene päritolu raketisüsteemiga Buk. Hollandi prokuratuuri poolt juhitud uurimisrühma esialgne raport avaldatakse täna.
Kui esialgu kirjutati raketitestidest Hollandi meedias, siis hiljem kinnitasid seda ka Soome esindajad ja selgitasid, et Hollandile tuldi vastu Euroopa Liidu õigusabi reeglite alusel, vahendas Yle.
Ajaleht De Telegraaf kirjutas eile, et Hollandi eksperdid käisid Soomes, et teha seal salajasi katsetusi õhutõrje raketisüsteemiga Buk. Katsetuste täpsemat toimumisaega ja -kohta ei mainitud. Testide eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.
Katsetused kinnitasid tulemusi, millest teatas 2015. aasta oktoobris teine Hollandi juhitud uurimisrühm. Rahvusvaheline uurimine selgitas siis välja, et lennuk tulistati alla Venemaal valmistatud õhutõrjesoomukitele paigaldatava keskmaa pind-õhk-tüüpi raketisüsteemiga Buk.
Samas hoidus Hollandi ohutusameti (OVV) raport siiski otsese süü omistamisest ning see jäeti Hollandi juhitava rahvusvahelise kriminaaljuurdluse ülesandeks. Just selle uurimise raames käidi ka Soomes ning esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikkusele täna.
Meedia: juurdluse kohaselt saadeti Buk-rakett teele Kremli-meelsete poolt kontrollitud alalt
De Telegraafi ja The Guardiani andmetel antakse tänases raportis vastus vähemalt kahele küsimisele - kust ja millega lennukit tulistati. Väidetavalt on jõutud veendumusele, et tulistati Venemaal valmistatud raketisüsteemiga Buk ning seda tehti Kremli-meelsete võitlejate poolt kontrollitud territooriumilt.
De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.
Jonkeri sõnul aitasid just Soomes tehtud testid kaasa sellele, et uurijad on kindlad raketisüsteemi Buk kasutamises.
Soome peaminister kinnitas Hollandi õigusabipalvele vastamist
Soome kaitseministeerium ja kaitsejõud eile esialgu Hollandi meedias esitatud väiteid ei kommenteerinud.
Parlamendi väliskomisjoni keskerakondlasest esimees ja endine peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et MH17 juhtumiga seotud raketiteste on Soomes tõepoolest tehtud.
"Ma ei tea, kui salajased nad nüüd olid, kui juba ajakirjandus neist kirjutab," lisas ta samas.
Vanhanen rääkis, et Soome ja Hollandi vahel on lepe, mille raames antakse kriminaalmenetluste raames vajadusel teineteisele abi.
Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kinnitas hiljem, et Hollandi poole õigusabipalvele vastati keskkriminaalpolitsei poolt ning sealt antakse vajadusel ka täpsemaid selgitusi.
Soome keskkriminaalpolitsei omakorda teatas, et Hollandi kolleegidele anti õigusabi.
Selle täpset sisu ei kommenteeritud, kuid tunnistati, et Hollandi õigusabipalve oli seotud lendu MH17 puudutava kriminaaljuurdlusega.
Sotsiaaldemokraat Erkki Toumioja, kes oli õigusabipalve saabumise ajal Soome välisministriks, peab Hollandi ajakirjanduse väiteid testide suure salastatuse ja väidetava Venemaa-kartuse teemal kummalisteks,
"Tegemist on kuritegu puudutava tehnilise uurimisega, mille kohta ei jaga politsei ka muus olukorras avalikkusele
informatsiooni enne, kui materjal on koos ja edastatud prokuratuuri ning kohtusse," selgitas endine välisminister.
Toumioja lisas, et midagi dramaatilist Hollandi õigusabipalves ei olnud ning sellega tegelesid eelkõige vastavad ametnikud, kuigi sellest oli teadlik ka Soome poliitiline juhtkond. Eksministri sõnul tuldi palvele vastu seetõttu, et Soomes oli sellist tehnikat (Buk-raketisüsteeme - Toim.) ja eksperte, kellest võis juurdluse jaoks kasu olla.
Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.
Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt
erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.
Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.
Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.
Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.
Guardian: Hollandi uurimisrühma hinnangul tulistati Malaisia lennukit Kremli-meelsete territooriumilt Ajalehe The Guardian andmetel on Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm jõudnud tulemusele, et lennu MH17 tulistasid 2014. aasta juulis Ida-Ukrainas Kremli-meelsed jõud enda poolt kontrollitud territooriumilt. Raportis kinnitatakse ka Hollandi ohutusameti varasemat järeldust, et tulistamiseks kasutati Vene päritolu raketisüsteemi Buk.
Hollandi juhitud rahvusvaheline uurimisrühm (JIT) on kogunud pikka aega tõendeid võimaliku kohtuistungi jaoks ning esialgseid tulemusi tutvustatakse täna. Uurimisrühmas on lisaks Hollandi ametnikele osalenud ka kolleegid Austraaliast, Belgiast, Malaisiast ja Ukrainast, kirjutas ajaleht.
Hollandi ohutusamet (OVV) avalikustas eelmise aasta oktoobris lõpliku tehnilise raporti selle kohta, miks Malaysian Airlinesi lend MH17 eelmise aasta suvel Ida-Ukrainas alla kukkus. Leidis kinnitamist, et lennukit tabas Venemaal toodetav Buk-süsteemi rakett, samuti kritiseeriti lennundusametnikke ohu alahindamise eest.
Samas hoidus ohutusameti raport siiski otsese süü omistamisest ning see jäeti Hollandi juhitava kriminaaljuurdluse ülesandeks.
Allikate kinnitusel esitavad JIT-i uurijad täpsed Google'i koordinaadid, mis näitavad, et Buk-rakett saadeti teele Kremli-meelsete võitlejate poolt kontroolitud territooriumilt, Snižne lähistelt.
JIT on töötanud ka versiooniga, mille kohaselt oli tulistamiseks kasutatud Buk-raketisüsteem pärit Kurskis paiknevast Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadist. Raketisüsteem toodi üle Venemaa-Ukraina piiri 2014. aasta juulis ning selle transportimist märgati ka Donetski linna lähedal.
Pärast seda, kui raketisüsteem 17. juuli pärastlõunal Snižnesse jõudis, võeti see veoauto haagise pealt maha ning sellega sõideti külast lõunas asuvale põllule, usuvad JIT-i uurijad. MH17 tulistati alla kogemata, sest arvati, et tegu on Ukraina armee transpordilennukiga. Buk viidi salaja Venemaale tagasi juba järgmisel päeval.
Lisaks Buki transportimist märganud pealtnägijatele, toetuvad uurijad ka USA satelliitide poolt kogutud andmetele.
Samuti on kätte saadud nn separatistide telekõnesid, kus räägitakse sellest, mida Venemaalt saabunud Bukiga teha ning et üks Buki kasutanud meeskonna liikmetest tuleb veel Snižne juurest ära tuua. "Tere hommikust. Eilne päev oli täielik segadus... Mul pole midagi öelda," nentis näiteks üks Kremli-meelne võitleja 18. juulil ehk juhtumile järgnenud päeval tehtud telefonikõnes.
Hollandi ekspert ja diplomaatiaanalüütik Robert van de Roer ütles diplomaatilistele allikatele tuginedes, et raportis
viidatakse otseselt Kremli-meelsete võitlejate või Venemaa seotusele juhtunuga. "See tekitab suuri laineid," lisas ta.
Tema sõnul pole uurijad küll suutnud tuvastada meest, kes "nuppu vajutas", kuid teada olevat vähemalt 20 Vene sõdurit 53. õhutõrjeraketibrigaadist, kellest moodustub nö kahtlusaluste laiem ring. Nimed on pärit eelkõige Briti päritolu uurimisrühmalt Bellingcat.
Vene sõdurite nimesid JIT tõenäoliselt täna siiski veel ei avalikusta ning need lisatakse tulevikus kohtumenetluse
toimikusse.
Samas on Van de Roer üsna pessimistlik Venemaa reaktsiooni asjus ning prognoosib, et president Vladimir Putin ei kavatse tribunaliga koostööd teha ega kahtlusaluseid Haagi kohtule üle anda. Samuti kritiseeris ta ka Hollandi valitsust, sest viimase suhtumine MH17 juhtumisse olevat liiga "bürokraatlik ja juriidiline".
Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud
Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.
Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt
erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.
Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.
Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.
Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.
Kreml ei osanud kommenteerida uusi väiteid Malaisia reisilennuki kohta Kreml keeldus kommenteerimast Venemaa relvajõudude vastuolulisi avaldusi 2014. aastal Ida-Ukraina kohal alla tulistatud Malaisia reisilennuki Boeing 777 kohta.
21. juulil 2014 väitis Venemaa kaitseministeerium, et katastroofipäeval nähti MH17 lähistel Ukraina õhusõidukit. Seda pidavat kinnitama Venemaa radariandmed ja mõned kohapealsed tunnistajad, kes suutsid kümne kilomeetri kõrgusel õhus märgata üht või kaht Su-25 lennukit, vahendas Unian.
Nüüd teatasid Vene relvajõud, et MH17 katastroofipiirkonnas ei tuvastanud radar ühtki võõrast objekti, mis oleks võinud lennuõnnetuse põhjustada.
President Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov vastas küsimusele, miks kaks aastat tagasi ütlesid Vene kindralid, et nägid oma radaritel MH17 lähistel ukrainlaste lennukit Su-25, kuid praegu näitavad nende samade radarite andmed, et mingeid teisi objekte õnnetuspaiga lähistel ei leitud, et ei saa sellele küsimusele vastata.
"Ma ei saa teie küsimusele vastata, sellele peavad vastama ikkagi spetsialistid, kes radariandmeid lugeda oskavad. Soovitan selle küsimusega pöörduda kaitseministeeriumi poole. Kui eilses infotunnis seda küsimust ei käsitletud, ei tähenda see, et te ei võiks seda täna küsida," ütles Peskov.
Amsterdamist Kuala Lumpurisse suundunud Malaisia riikliku lennufirma Malaysia Airlines lend MH17 tulistati Ida-Ukraina kohal alla 2014. aasta 17. juulil. Hukkusid kõik 298 pardalolnut, kellest 196 olid Hollandi kodanikud.
Eelmise aasta oktoobris lõpule jõudnud rahvusvaheline uurimine selgitas välja, et lennuk tulistati Venemaal valmistatud BUK-raketiga alla Ukraina nn separatistide kontrollitud aladelt. Juurdlus hoidus siiski süü omistamisest.
Homme tutvustab juurdlust läbi viinud meeskond, mis koosneb Ukraina, Hollandi, Malaisia, Austraalia ja Belgia esindajatest, kriminaaluurimise esialgseid tulemusi. Selguma peaks ka see, kust rakett välja tulistati.