www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 02 Okt, 2020 2:44

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1058 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 67, 68, 69, 70, 71  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 11 Aug, 2020 19:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi laev on geoloogilistel uurimistel ca 55 miili(pea 100km) Kreeka vetes.
Tsiteeri:
Greek media say Turkish research ship Oruc Reis is currently about 100 km inside Greek territorial waters.

https://twitter.com/lilygrutcher/status ... 3856433153

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2020 10:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 5206
Prantsusmaa saadab sõjalaevad Vahemere idaossa. Viimastel päevadel on seal pinged Kreeka ja Türgi vahel oluliselt kasvanud, sest Türgi saatis Kreeka majandusvööndisse oma uurimislaeva. Kemplus käib sealsete gaasi/naftamaardlate üle. Ilmselgelt Türgi rikub Kreeka suveräänsust ja oht konfliktiks on märkimisväärne. Kaks NATO riiki vastamisi.

https://www.err.ee/1123233/macron-prant ... re-idaosas
https://www.err.ee/1123254/turgi-uurimi ... d-kreekaga


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2020 13:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 831
Ei tea kas mõjus Prantsusmaa-Kreeka ühine sõjaline õppus Vahemerel või midagi muud aga sultan teatas, et Türgi ei otsi "seiklusi" ning kõikvõimalikud vaidlused Kreekaga tuleb lahendada läbirääkimiste ja dialoogi teel.

https://www.reuters.com/article/us-turk ... SKCN25917I
https://www.reuters.com/article/us-gree ... SKCN25914D
https://www.reuters.com/article/us-fran ... SKCN2590XZ


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 13 Aug, 2020 19:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi ja Kreeka vahelised pinged kasvavad. Väidetavalt rünnati Türgi uurimislaeva ja Türgi vastas sellele
Tsiteeri:
BREAKING — Erdogan says there has been an attack against the Turkish research vessel Oruç Reis and Turkey responded.

Oruç Reis has been conducting a seismic research in disputed waters in the Mediterranean

https://twitter.com/ragipsoylu/status/1 ... 8084106240

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 15 Aug, 2020 11:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 831
ruger kirjutas:
Türgi ja Kreeka vahelised pinged kasvavad. Väidetavalt rünnati Türgi uurimislaeva ja Türgi vastas sellele

Natuke täpsemalt sellest "rünnakust". Vaidlusalusel merealal, kus Türgi oma uurimislaeva ja seda saatva eskaadriga laiab, manööverdas Kreeka fregatt Limnos end Türgi uurimislaeva lähedal nii õnnetult, et sai pihta uurimislaeva saatva Türgi fregati Kemal Reis ahtrile. Kreeka kinnitab et tegu oli õnnetusega ja kerge kokkupõrkega ning tegelikult üritati vältida otsekokkupõrget, Türgi lõugab rünnakust.

https://www.reuters.com/article/us-gree ... SKCN25A161


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 19 Aug, 2020 19:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
ElrikThunderson kirjutas:
ruger kirjutas:
Türgi ja Kreeka vahelised pinged kasvavad. Väidetavalt rünnati Türgi uurimislaeva ja Türgi vastas sellele

Natuke täpsemalt sellest "rünnakust". Vaidlusalusel merealal, kus Türgi oma uurimislaeva ja seda saatva eskaadriga laiab, manööverdas Kreeka fregatt Limnos end Türgi uurimislaeva lähedal nii õnnetult, et sai pihta uurimislaeva saatva Türgi fregati Kemal Reis ahtrile. Kreeka kinnitab et tegu oli õnnetusega ja kerge kokkupõrkega ning tegelikult üritati vältida otsekokkupõrget, Türgi lõugab rünnakust.

https://www.reuters.com/article/us-gree ... SKCN25A161

Päris korraliku augu sai Türgi laev
Pilt
https://www.almasdarnews.com/article/ne ... k-frigate/

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 21 Aug, 2020 12:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 831
Reuters viitab, et Türgi võib keskenduda hoopis Musta mere aladele, kus olla äsja avastatud gaasimaardlad. Võibolla olekski parem kui sultan vaataks põhjapoole oma energiaambitsioonide kehtestamisel...

https://www.reuters.com/article/us-turk ... SKBN25G2A5

LISATUD HILJEM: Tuligi uudis ära: https://www.reuters.com/article/us-turk ... SKBN25H1P4
Eesti keeles: https://www.err.ee/1126292/erdo-an-teat ... aasileiust


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 10:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 831
Vanad sõbrad ja NATO liitlased Türgi ja Kreeka korraldavad rivaalitsevad mereväeõppused Vahemerel. Ilmselt on suur soov jälle üksteise laevu rammida, on need siis "rünnakud" või "õnnetused".

https://www.bbc.com/news/world-europe-53892896
https://www.err.ee/1127082/turgi-ja-kre ... re-idaosas


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: NATO artikkel 5
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2020 18:35 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi muutus jälle sõjakaks ja Erdogan andis turmtuld sõnades Kreeka poole.
Tsiteeri:
'Greeks are whistling past graveyard', says #Turkey's President #Erdogan who ratcheted up the war rhetoric another notch today, hurled more threats, predicted Greeks will be destroyed, ruled out compromise and vowed to pay whatever the price is.

https://twitter.com/abdbozkurt/status/1 ... 5853712385

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2020 21:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5063
Tõmblemine jätkub - Kreeka ja Türgi F-16-d omavahel (ühtegi lasku ei tehtud): https://www.thetimes.co.uk/article/turk ... -xgr0zb0k5


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 30 Aug, 2020 14:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi ja Kreeka konflikti lahkas ka Ukraina TV
https://www.youtube.com/watch?v=7FYXVXMXgQ0

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 31 Aug, 2020 0:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türklased tigedad peale Kreeka otsust saata vaidlusalusesse piirkonda üksused
Tsiteeri:
Turkish FM Mevlut Cavusoglu warns about the possibility of war with neighbouring Greece if Athens attempts to increase its territorial waters to 12 miles in the Aegean Sea

https://twitter.com/TRTWorldNow/status/ ... 3157126145
https://twitter.com/TRTWorldNow/status/ ... 5728730115

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 18:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi ja Kreeka vahelist olukorda hindab Kreekas elav ajakirjanik Aldo Maksimov. Artikkel pärit Uued uudised portaalist.
Tsiteeri:
Autor on Kreekas elav ajakirjanik, kirjanik, kes peab Samose saare lääneosas loomekodu ja puhkemajasid. Artiklit kirjutama ajendas teda muu hulgas Eesti meedias haigutav tühjus Lähis-Ida ja Kreeka-Türgi teemade sisulises analüüsis.

Autor kirjeldab probleemi ja õhus olevat suurt konflikti mitte kui politoloog või Lähis-Ida väliskommentaator (keda meie meediast enam ei leia), vaid kui vabakutseline literaat, Kreeka saare elanik, Euroopa Liidu kodanik Euroopa piiririigis.

“Lähis-Ida kompleksne temaatika, rääkimata kitsalt eraldi võttes Türgi-Kreeka tulekoldest, on käsitlused, mille kohta me leiame Eesti meediast parimal juhul vaid teema markeerimist. Otsi palju tahad.

Eesti ajakirjandus on väga vaene. Igas mõttes. Möödas on need ajad, mil välispoliitika seati prioriteetseks käsitlusteemaks. Ime, et ERRis on veel alles saade Välisilm. Mis kahjuks ka on poliitiliselt angažeeritud ning mille stuudios käivad enamasti vaid teatud vaatlejad.

Kord paari aasta jooksul ilmub kirjutavas meedias midagi Lähis-Ida analüüsi sarnast, kuid ka nendel juhtudel ei ole autor olnud täiesti objektiivne.

Saamegi teistmoodi küsida. Kas näiteks Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüüs Lähis-Ida kohta on (saab olla?) tõetruu ja objektiivne? Teades, kes on meie liitlased ning millised on nende poliitilised ja majanduslikud huvid näiteks Süürias, Iraanis, Egiptuses, Saudi-Araabias, Liibüas jm? Ilmselt ei saa. Paraku ka kaitseuuringute keskuse töötaja oma arvamuses ei saa olla 100 % vaba ega aus.

Saame seega usaldada vaid sõltumatuid eksperte. Kui neid on. Isemõtlejaid, sõltumatuid spetsialiste.

Lisaks, nagu ühes mulluses loengus ütles väliskommentaator Toomas Alatalu: maailmas toimuva puhul ei saa me rääkida sündustest ühes riigis, kui ei räägi kogu maailmas toimuvast. Veel vähem saame selgitada olukorda Kreeka-Türgi rindel, vaatamata ümberringi – kogu sektori, Väike-Aasia ja Lähis-Ida peale.

Hoolimata võimatule ülesandele püüan vaadelda allpool siiski põhiliselt Türgi-Kreeka konflikti, skalpelliga need eraldades, kasvõi empiiriliselt, tunnetuslikult. Vastasel juhul ei jõuaks ma isegi 16. leheküljel asja tuumani.

Puudub põhjalikkus, arusaamine, analüüs
Tundub, et mitte keegi ei suuda siinset olukorda analüüsida, isegi kõrgelt makstud kaitseuuringute keskuse spetsialistid mitte, rääkimata Türgis resideeruvatest inimõigusekspertidest. Ka ei ole Eesti meediamaastikul (erinevalt Istanbulist ja Roomast) Kreekas kohalikku kaastöötajat, korrespondenti.

Märkamatult mõistame neid ridu kirja pannes ka seda, miks meie peavoolumeedias neid analüüse ei ilmu. Sest ajakirjanikud ei ole suutelised neid tegema. Ka juba nimetatud kaitseuuringute keskuse lehel pole viimasest viiest aastast Lähis-Ida teemadel ühtegi publikatsiooni.

Aga milleks Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika analüüsi meile üldse vaja on? Kui meid näiteks muidu see ei huvitagi, siis Kreeka-Türgi linki pidi ulatub see temaatika ju Euroopasse (meieni), ka tähendab see migratsioonivoogude trende, liikumisi. Eestlased on kaasatud nn rahu valvamisse eri paigus ning viimase argumendina võiks Kreeka-Türgi sõda tähendada suuremat sorti diplomaatilist kriisi Euroopas.

Lähis-Ida probleemistikku serveeritakse juba ammusest ajast Eesti avalikkusele kui kriisi Gaza sektoris (Palestiina rahuplaan jne) ning moodsamal ajal ka läbi ISISe temaatika. Aga seda, millist rolli kujutab Türgi läbi kõigi oma sidemete ja ambitsioonide, samuti olukorrast Süürias (Türgi huvid ja sõjaline ambitsioon Lähis-Idas) räägitakse meile palju vähem. Isegi ohtlikult vähe.

On äärmiselt ohtlik, täiesti vastuvõetamatu ning kahetsusväärne, et kui rida Türgi parlamendipoliitikuid, sõjaväelasi, meediast rääkimata (Türgi propaganda mõju näeme juba ka NYT-s, CNNis) sarjab Kreeka piirivalvet inimõiguste jutu kattevarjus oma piiri kaitsmise eest (!) ning tiražeerib Türgi poliitikute sõnavõtte selle kohta, et Egeuse mere saared tuleks uuesti Türgile allutada, siis peavoolumeedia meil ja mujal peaasjalikult vaikib!!

Vasakliberaalid ja „inimõiguslased “ irduvad Euroopa solidaarsusest
Euroopa Liidu solidaarsus peaks tähendama seda, mida Ungari, Slovakkia Austria ja Hispaania demonstreerisid veebruaris-märtsis, kui Türgi sõjavägi ja politsei oli mehitanud migrantidega Kreeka maismaapiiri. Need riigid saatsid oma tehnika ja üksused Kreekale appi.

Kokkuvõttes on siis nii, et mitte-ELi riik Türgi teeb ELi kuuluva Kreeka suunas territoriaalseid ähvardusi annekteerimiseks ning Kreeka ootab seepeale hämmastusega, et kas mõni Euroopa riik ka selle peale reageerib. Mõni reageerib, pärast mõningat ootust, leige diplomaatiaga. Eesti meedia olukorda kuigivõrd ei kajasta.

Ka on Eesti puhul ju see probleem, et tuleb kõigepealt vaadata, mida ütlevad meie liitlased, partnerid.

Tegelikult on see ülimalt sümptomaatiline ja ohtlik, milline hulk Türgi kõrgeid ametnikke, sõjaväelasi, riigijuhte, pliitikuid, ajaloolasi, professoreid on viimase paari aasta jooksul öelnud ja kirjutanud, et teatud Kreeka saared (eeskätt mainitakse Chiost, Kastellorizot, Kosi, aga ka Samost, Oinoussest, Lesbost) tuleks Türgile tagasi võtta.

Paljud eksperdid ja ka piirkonna elanikud on üsna üksmeelel selles küsimuses, et sõda Ida-Egeuse mere piirkonnas, Kreeka-Türgi piiril, on lähemal kui eales varem viimase poolsajandi jooksul. Rindeuudiseid tuleb iga päev kümnete kaupa, ka Kreeka riik mobiliseerib mehi, seab valmisolekut kõrgemaks.

Paradoksaalselt peab Kreeka taaskord lootma jõududele, mida enamasti kõige enam vihatakse – Saksamaale ja Prantsusmaale, Merkelile ja Macronile, kes praegu ongi selle sõjalise konflikti lävel Kreekale kõige suuremateks liitlasteks. Ameerika tänu Trumpi leigusele Egeuse küsimuses on pigem ähmane oma motiivide ja valmisoleku osas.

Kreeklaste, ka sõjaväe kannatus on otsakorral
Elades Ida-Egeuse saarel, Samosel, mille kohal õhupiiri rikub vahest ühes päevas kolm-neli Türgi sõjaväe lennukit, võin seda kinnitada.

Provokatsioonid jäävad õnneks enamasti loodetud tulemuseta, kuid mulle näib, et viimasel ajal hakkab ka Kreeka närv katkema, aina enam on hakatud Türgi hävitajaid välja eskortima ning kindralite-admiralide sõnavõttudes on väga reljeefset retoorikat. Aina enam.

Ega Angela Merkelgi teinud läinud nädalal Kreekat toetavat avaldust nalja pärast; suuresti ka sellepärast, et eelnevad signaalid Saksa suunalt olid kohati ikka pigem Türgit toetavad. Mõelgem Türgi-Saksa suhetele ja türklaste kogukonnale Saksamaal. Merkel tegigi seda sõnades pigem Euroopa riikide, mitte niivõrd Saksamaa nimel.

Kui Türgi ja Kreeka vahel, olgu siis Küprose / Kastellorizo juures, või siis hoopis Samose / Lesbose migrandilaevade tõttu tekiks sõjaline valgusvihk, meid huvitab, mis sellele järgneks? Kui toimuks sõjaline kokkupõrge?

On väga suur võimalus, et meie silmad seda näevad. Siis saame ka vastused. Sest Euroopa sõjalisest solidaarsusest oleme me väga palju kuulnud, siis saaksime ka näha.

Türgi on sõnades karm, kuid samaga on vastanud Kreeka. Eriti armeekindral Konstantinos Floros. Lause: „Kõigepealt me hävitame vaenlase, seejärel uurime, kes ta oli“, kuulub just nimelt talle.

Ka Türgi tasakaalukamad poliitikud, endised diplomaadid on öelnud, et Kreeka on praegu sõjalist tugevam kui võibolla eales varem. Suhteliselt vaese riigi kohta on geograafilise olukorra ning suure naabri olemasolu tõttu koguaeg põhimõtteliselt sõjaks valmistutud ning nüüd ollakse selleks juba kümme aastat valmis.

Nii et türklased ise on türklasi Kreeka võimsuse eest hoiatanud.

Kreeka võib sõjaliselt rohkemgi valmis olla?
Teine asi on see, et me ei tea Kreeka valmisolekut päris täpselt. See ongi saladus. Kuid lisaks on Kreekal ju oluliselt suurem liitlaste toetus kui Türgil. Kreeka ei kõhkle sõjalisse konflikti astumast, teades oma tagalat, see on üldine inimlik foon asjale, mis siin elades kõlama jääb. Patriootlikkuse tase praegusel hetkel on klaasi ääreni.

Türgis toimuv poliitiline tõmblemine ja võitlus ei ole jätnud mõju avaldamata ka välispoliitikale, Kreeka suunas tehtavale retoorikale. Natsionalistid lõikavad Kreeka saarte uuesti äravõtmise jutupunktiga odavat populaarsust. Kui aga sama teeb ka Erdogan, siis saeb ta ju ikkagi enda oksa, sest Euroopale see jutt ei meeldi.

Samas, mis Erdoganil sellest, kui ta järgmise migrandikriisi laineharjal saab ELilt küsida taas miljardeid. See arve esitamine ei sõltu ju sellest, kas ta Brüsselile ja Pariisile meeldib. Ega siis ju andmata ei jäeta. Kriis alati toimib.

Aga vahepeal tuleb reapoliitikat ka ajada. Mina näiteks ei usu, et Erdoganil üldse mingit suurt plaani on. Tema jaoks on kõige tähtsam, nagu ka Putini, Lukašenko jmt puhul, võimu säilitamine. Ning Türgis on see võib-olla veel raskem.

Seega, paljud poliitilised sammud on Erdogani puhul ajendatud kas võimu säilitamise püüdest, või siis lihtsalt meeleheitest. Kõik pole tal viimasel ajal sugugi õnnestunud. Kevadise Evrose, mandri-Kreeka piirikonflikti puhul jäi Türgi selgelt kaotajaks.

Seetõttu ei maksa Erdogani sõnu enamasti tõe pähe võtta. Mis ei tähenda, et kartma ei peaks. Tuleb jälgida tegusid, vaadelda protsesse Türgi parlamendis ning sõjalises ladvikus. Näha, kui kaugele Türgi provokatsioonid Egeuse basseinis lähevad, kas nendega püütakse lihtsalt pinget üleval hoida, võimu näidata, või minnaksegi konkreetselt sõjalisele konfliktile. Nagu viimasel ajal tundub olevat.

Kreeka-suunaline agressioon võib Erdoganile mingil hetkel olla vajalik samm, sest siis on kõigil türklastel üks vastane. Peaaegu kõigil. Sest kui EL asub Kreeka taha, siis mitte kõik türklased pole ELi vastu (teadupärast). See on lihtsalt olukord, mida edumeelsem osa Türgi ühiskonnast näha ei taha. Kuid Erdogan ei ole edumeelsema Türgi kodanikkonna eestkõneleja.

Kriis „Kreeka 200“ künnisel
Türgi sõnaline retoorika Kreeka suhtes on nii ülbe, patroneeriv, ülemuslik, et neid üksikuid näiteid – olgu Türgi parlamendi liikmeilt, sõjaväelistelt ülemustelt, või türklastest ajalooprofessoritelt, on ükshaaval mõttetu välja tuua. Nende ajalookäsitluses on kogu Egeuse mere saarestik, lisaks ka suur osa mandri Kreekast Ottomani impeeriumi ehk Türgi alad ning siin pole mingit küsimustki.

Kui Türgi suhtuks oma vastasesse (naabrisse) pisutki lugupidavamalt, siis ehk suhtuks ka maailm Türgisse kui väärikamasse partnerisse. Suhtutaks kui tõsiseltvõetavamasse riiki kõikvõimalike läbirääkimiste jaoks.

Kreeklaste orjapõli Türgi ikke all ei lähe eelkõige meelest türklastel, olgu sellest nüüdseks peaaegu kakssada aastat möödas.

Huvitav ongi, et kohe-kohe, eeloleval aastal saab mööda 200 aastat Türgi võimu alt vabanemisest. On vähemalt sümboolne, et Türgi uuesti rusikad käiku laseb ning kasutab propaganda- ning infosõjas aina laialdasemaid, küünilisemaid ja isegi naeruväärsemaid võtteid.

Lõppeks ei peetud paljuks ka Hagia Sofia mošeeks muutmist, mille suhtes maailm paar jõuetut protestipiiksu saatis. Karma karistas palvusel osalejaid paari tuhande ühiku koroonaga.

Türgi propaganda üle imestamine ei kuulu enam ammu kreeklaste tundearsenali. Viimasel ajal on Egeuse merel toimuva osas Türgi leidnud uusi huvitavaid rakursse. Kui Kreeka tõrjub tagasi Türgi rannavalve poolt mehitatud migrandipaadid, siis Türgi propaganda kohaselt „on Kreeka neid paate rünnanud„ või „rikub Kreeka pool inimõigusi“.

Selle Türgi uudistekanali sündmusekirjelduse korjab Türgi pressiteadetest üles ning edastab maailmale…, ei keegi muu kui New York Times. Mistõttu pole ime, kui sama türklaste poolt pealkiri jõuab NYT kaudu ka YLE ja ERRi esiküljele. Excellent!

Ühe poole propaganda on legaliseeritud vaba maailma (mis siis et endise) vaba ajakirjanduse lipulaeva poolt. Miks on see NYT, CNNi ja liberaalse avangardi huvides? – asuda kriisikolde konfliktis Türgi poolele, jääb arusaamatuks.

Või on nn inimõiguste küsimus, millele lähenetakse vales kohas ja valel ajal, tõesti sedavõrd primaarne ning ülimuslik rakurss?

Kastellorizo
Värskem uudis oli see, kui pärast Türgi hävitajate demontratsioonlende ning Türgi sõjalaevade piiririkkumisi Kreeka saare Kastellorizo saare kohal ja juures tõi Kreeka saarele sõjaväe. Türgi viitas 1948. aasta Pariisi lepingule, milles oli toodud ära Kastellorizo demalitariseerimine.

Ning Türgi nimetas Kastellorizo uuesti militariseerimist Kreeka-poolseks provokatsiooniks. Loomulikult mitte sõnagi õhupiiri korduvatest rikkumistest, reididest saare kohal ning sõja- ning uurimisalauste Kreeka territoriaalvetes seilamise kohta.

Mõistagi sedalaadi isalik provotseerimine on tuttav ka eestlastele. Võib vaid ette kujutada, mis juhtuks, kui Eesti või NATO õhutõrje laseks alla õhupiiri rikkuva Vene sõjalennuki…

Kuid Kreeka päriselt pole jäänud pealt vaatama sedalaadi tegevust. Maailmani on toodud professionaalselt üles võetud kaadreid nii Türgi õhulendudest kui liikuvat pilti sellest, kuidas Türgi piirivalvealused eskordivad migrandipaate oma vetest Kreeka vetesse. Ka on Kreeka hävitajad omakorda eskortinud kahe lennuki vahel Türki tagasi Türgi sõjalennukeid. See on juba midagi enamat kui olukorra fikseerimine. Peaaegu et provokatsioon, eks ole…

Neist piltidest maailmale on leitud ka huvitavaid nüansse. Näiteks on Türgi pool kutsunud rindele professionaalseid hävituslendureid, erus olevaid hallipäiseid proffe, kasutades seega mitte ainult lennuväes teenivaid noori mehi.

Peaaegu oleks sõda võinud alata just Kastellorizo vetes, kus Türgi uurimisalus ei allunud korduvatele signaalidele lahkuda Kreeka territooriumilt. Kreeka laevakapten siiski vältis suurt konflikti. Selle juhtumi järel mobiliseeriti kuni 43-aastaseid mehi ja pandi ülejäänusid valmisolekusse.

Silmakirjalikkus migranditeemal
Keegi ei kipu moraliseerima Türgit selle eest, et nad võtavad vastu miljardeid toetusraha migrantide jaoks, sellest aga pagulaste heaolu silmnähtavalt ei kasva. Needd tahavad kõik Türgist edasi pääseda.

Ainus oluline ja kvalitatiivne asi, mis pagulastega Türgis juhtub, on see, et nad saavad riigis asüüli. Ehk et nad on Türgis kui esimese ametlikult sõja eest turvalises riigis saanud varjupaika.

Seejärel mahitab Türgi suure osa sissetulijaist oma piirialadele, kus vohab inimkaubandus (vahendajate seas ka venelasi, eestlasi, sakslasi, britte), kus võetakse pagulastelt taas raha.

Kui pagulane aga jõuab Türgist Kreeka vetesse või maismaale, on ta rahvusvahelise õiguse kohaselt juba migrant, sissetungija, mitte pagulane. Sest ta ei tule siia Liibüast, Süüriast, Afganistanist, vaid Türgist, kus ta on juba varjupaika saanud. Kasvõi juba seetõttu peab Kreeka sissetungijad tagasi tõrjuma.

Kuid Türgi jaoks on see ükskõik. Pole olemas maailmas viletsamat piirivalvet kui seda on Türgi oma. Vastasel juhul ei oleks sel sajandil pressinud sajad tuhanded pagulased sealtkaudu Euroopasse.

See on minu poolt mõistagi loll viide, aga de jure peaks piirivalve ju ometigi piiri valvama. Ka välja suunduvat piiri. Kreeka piirivalve peab tegema ära kahe riigi piirivalve töö ja teebki praegu seda küllalt edukalt.

Hea on piiri valvata, kui sul on sõjaline jõud taustal. Kui inimõiguslased, ÜRO ja Frontex ei sega. Kui taani inimõiguslastest laevakapten, naine, ei eira kõrgemalt tulevaid käske ja ei too migrandipaate Kreeka poolel maale.

Hea on Euroopa kagupiiri valvata, kui enamus Euroopa riike on su seljataga. Üksikuid vastulauseid on esitanud soomlased, sakslased. Näiteks soomlaste puhul peaminister kreeklaste vastu versus president – kreeklaste poolt. Kuid ka nende riikide ametlikud seisukohad on olnud Kreekat toetavad.

Käesolevas loos ei jõua me Küprose käsitluseni, samuti nafta ja gaasi osakaalule selles probleemis. Seega ainest jätkulugudeks on kindlasti. Küprose küsimus aga ongi võtmemomente uues võimalikus sõjas, sest suur osa tegevusest ja provokatsioonidest toimub seal.

Ka ei jõua me Lähis-Ida rahvusaste rahvusliku ja sõjalise analüüsini, sest ka see eeldab antud artiklist 50 korda suuremat mahtu. Liiati ootaks, et selle töö teeks ära selleks ette nähtud institutsioonid: ülikoolide teadlased, uurimiskeskuste töötajad, ajaloolased, nn Lähis-Ida sõltumatud eksperdid. Ootame pädevaid, mitmekesiseid käsitlusi Lähis-Ida ja Türgi küsimuses. Pikisilmi ootame!

Mis hetkes me täna oleme?
Türgi poole uudiste põhjal ning mis on tähelepanuväärne (ei tea muidugi, kui usaldusväärne), on siiski väga suur lõhe arvamuste osas, mis puudutavad nii Kreeka kui oma riigi sõjalist valmisolekut. Ka kõige kõrgemal tasemel. Sellest paistabki läbi Türgi meeleheide ja sisepoliitiline ebakindlus.

Ka sellest, et Ankara uuringukeskuse küsitluse järgi siiski 60 % kodanikest eelistab Kreeka asjus diplomaatilist lahendust ning 32 % sõjalist. See viimane on küll peaagu kolmandik rahvastikust, aga 60 % on siiski enamus.

Üleeile loetud uudises Türgist ütleb sealne professor Ebubekir Sofuoğlu, et Türgi peaks vaikselt sisenema Kreekasse nii nagu natsid tungisid Poolasse. Professor sai Türgi meedia ombudsmanilt noomida, aga samas ütles ta valjult tele-eetris välja väga paljude seisukohta. Loe SIIT https://greekcitytimes.com/2020/08/29/t ... ed-poland/

Kui te küsite minu arvamust, kas tuleb sõda või mitte, siis ma ütlen, et mingisugune konflik tuleb, mis viib ühe või teise asjani. Ja kas see on kokkuvõttes hea või halb, sellele küsimusele ma vastata ei taha, sest ma ei ole sõjanduses ekspert. Kuid ma elan siin ja tunnetan, et parem on saada probleemile mingisugune lahendus, kasvõi konflikti läbi.

Elu pinge all, pidevas valmisolekus Türgi provokatsioonide, äkkrünnaku ja migratsioonilainete ees (mida kontrollib ja suunab Türgi pool) muutub kurnavaks igas mõttes.

Poliitikud ei suuda olukorda lahendada, sest Kreeka iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus ei ole maailma silmis kuulunud kunagi prioriteetsete valdkondade hulka. Kui see kuuluks, saaks Türgit iseenesest ohjes hoida.

Türgi, kes geopoliitilise asukoha ja migratsioonisõlme tõttu on väga osav manipuleerija, tegeleb sellega jätkusuutlikult – ütleme siis kasumlikult, tõhusalt. Kultiveerib seda väljapressimispoliitikat vähemalt niikaua kui võim püsib riigis ligilähedalt samasugusena.

Ega ka uue võimu puhul pruugi Kreeka ja migratsiooniküsimuses toimuda radikaalseid muutusi. Olukord riigis küllap muutuks, aga kuipalju suhted Kreekaga, tegevus migratsiooni suunamisel?

* * *

Lõpetuseks, vastuseks küsimusele, kas tuleb sõda Türgi ja Kreeka vahel, saab vastata ainult ühtemoodi: valik on Erdogani käes.”

Aldo Maksimov

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 20:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9150
Asukoht: Siilis
Hea artikkel - tänud vahendamast :wink:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Türgis
PostitusPostitatud: 01 Sept, 2020 20:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 8676
Türgi president Erdogan oli nõudnud oma riigi sõjaväe käest Kreeka laeva põhjalaskmist...??? Sellest kirjutab ajakiri Welt.
Tsiteeri:
Turkish president demanded Turkish military to sink a Greek ship.

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 5574661122
https://www.welt.de/politik/ausland/plu ... nland.html

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1058 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 67, 68, 69, 70, 71  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt