Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
Suletud
Kasutaja avatar
huvitun
Liige
Postitusi: 1285
Liitunud: 28 Mär, 2014 9:20
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas huvitun »

Donbastaanis on kindlaks tehtud Zahartshenko atendaadi teinud isikud. Need olevat kõrges eas pensionärif, keda kontrollis Kiiev. Kui arvutisse sattun, otsin lingi.
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas Leo »

See materiaalse vastutuse leping on loomulik kallima varustuse varastamise ennetamiseks, kuid põhimõtteliselt tähendab see öise nägemise seadmeid, raadiojaamasid ja binokleid, kuid mitte kunagi autosid või soomukeid, see on nende enda mingi ajupeer. Ei imesta, et kui armeed juhitakse lollide ja korrumpeerunud ohvitseride poolt, on moraal madal ja sinna lähevad peamiselt need, kes paremat ei leia. Lääneriikides on tavaline, et kaadriarmee valdava enamuse moodustavad harimatud ossid, kellele see on hea/lihtne elu, kus eriti ise mõtlema ei pea ja palk jookseb. Helgemad pead korjatakse tehnilistele erialadele, kus iga võitleja peab teadma, mida teeb. Asja aitavad tasakaalustada kaadriallohvitserid, kes kogu seda loomaaeda kantseldavad ja juhivad. Kui ukrainlastel sellist kaadriseerude ja -veeblite koolkonda ei ole, siis ongi jamasti. Kindlasti pikk ja veniv sõda ning valitsuse arusaamatud liigutused aitavad ka moraali maha suruda.
hjl85
Liige
Postitusi: 6358
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas hjl85 »

https://www.kyivpost.com/ukraine-politi ... andal.html
Hladkovsky, a top Poroshenko ally, is arrested in defense corruption scandal
Veel üks sarnane skandaal
Oleh Hladkovsky, a former defense official implicated in a Hr 250 million graft scandal in March, was arrested on Oct. 17 near Kyiv after he had unsuccessfully tried to leave the country.
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas Puurija »

Kohe näeb ilmavalgust 66-aastase endise tippkorvpalluri Mihkel Tiksi uus romaan „Krimmi vang I. Ukraina aeg”, mis võitis kirjastuse Tänapäev tänavuse romaanivõistluse. Ligi 500-leheküljelise teose teine osa ilmub aasta lõpus.
Tiks: „ Aga Krimmis tundsin ennast uuesti teovõimelisena. Norutunne kippus peale tulema vaid õhtuti, kui toss välja läks. Mu keha elas Krimmis, hing viibis kodus laste juures, vaim aga rändas interneti kaudu maailma avarustes. Ei mingit üksildust. Ma ei kavatsenud Krimmi elama jääda, see lihtsalt läks nii. Sõitsin nostalgiareisile oma nooruse radadele. Nõukogude Liidus oli ju kaks lõunamaist suvituskohta: Krimm ja Kaukaasia. Aga kodus olid asjad halvasti ja soe kevad Musta mere ääres nii mõnus, et kadus tahtmine tagasi pöörduda. Kuna olin Eestis natuke kinnisvaraäri nuusutanud, siis tekkis ahvatlus Krimmis odavana tundunud objektidega õnne katsuda. Sellega oli sõrm Ukraina üliarenenud bürokraatiale antud. Kust võis vaene mees aimata, et jääb lõpuks poliitika hammasrataste vahele? Mõni suurärimeeski on Krimmis oma varanduse kaotanud. Alguses lõbustas mind tunne olla tagasi Nõukogude Liidus. Nagu oleksin ka ise kakskümmend aastat noorem, aga seekord vaba mehe ja jõuka välismaalasena. Ajapikku õppisin räpasuse koha pealt silma kinni pigistama ja vältisin kohalike eluperemeestega suhtlemist. Tegelikult on Krimm lõunamaade hulgas veel üsna tsiviliseeritud paik. Pärast seiklusi Aafrikas, kust ma ime läbi eluga pääsesin, tundus elu Ukrainas lausa lillepidu. Just siis algasid Maidani sündmused. Kuna olin sunnitud Krimmis võimudega kinnisvaraasju ajama, siis kõige rohkem käis närvidele ametnike ülbus ja huvipuudus kliendi vastu. Teiseks inimeste hoolimatu suhtumine looduskeskkonda. Krimlased ei tunne ennast oma maal peremehena, vaid käituvad nagu rändrahvas. Krimmis, laiemalt Ukrainas ja võib-olla kogu idaslaavi kultuuris valitseb hoiak, et keegi teine kuskil kõrgel ja kaugel hoolitseb asjade eest. Naine loodab mehele, alluv ülemusele, riigialamad tsaarile, kõik koos jumalale. Kui midagi läks nihu, siis oli süüdi president Juštšenko või saatus. Aga mis ei saaks Ukrainas nihu minna? Mind pani alati imestama, kuidas see oligarhidest ja ametnikest kägistatud riik veel hinges püsis. Praegusest presidendist, vaesest koomikust Zelenskõist saab kergesti traagik. Venemaa ja Ukraina on läinud Bütsantsi teed. Kodanike vaba arvamusvahetuse asemel valitseb endiselt alamate ja ülemuste käsuühiskond. Hierarhiline kultuurimudel saab alguse perekonnast, kus naine allub mehele ja lapsed vanematele, kelle mitteaustamine võrdub mittearmastamisega ega tule kõne allagi. Nagu mõni nooruke poiss või plika tõuseb mingi taseme juhiks, nii hakkavad alluvad teda sedamaid lugupidavalt ees- ja isanime järgi kutsuma. Võib ju nimetada tsaari presidendiks, õukonna duumaks (või raadaks), bojaarid kubernerideks, aga riigikorraldus jääb ikka samaks ning hõimusuhted prevaleerivad seaduslikkuse üle. Ainult selle vahega, et Ukrainas valitseb feodaalne killustatus, Venemaal absolutism, mis polekski võib-olla paha, kui monarh oleks valgustatud, kasvõi selline, nagu oli Gorbatšov. Kui Ukraina ajal tegutsesid ametnikud täiesti avalikult iseenda huvides, siis Vene ajal on Krimmis tunda soovi kehtestada kontrolli ja järelevalvet. Aga anarhiaga harjunud krimlased ajavad sõrad vastu. Esiteks näevad ja kuulevad inimesed, et nii Krimmi asehalduritele kui ka Venemaa ülikutele kehtivad teised mängureeglid (kõige silmatorkavamad on mere äärde ja parkidesse kerkivad bojaaride lossid). Ukraina NSV sai Krimmi endale 1954. aastal NSV Liidu ülemnõukogu ukaasiga ja juba venemeelsena. Pärast Ukraina iseseisvumist 1991. aastal andsid Kiievi kohmakad püüded poolsaart ukrainastada bumerangiefekti. (Ukraina oleks pidanud selle vältimiseks) arenema ise majanduslikult edukaks heaoluriigiks, mis oleks võtnud Krimmi rahvalt soovi Venemaa rüppe pääseda. Krimmi elanikud nägid kõiges Kiievi süüd. Samal ajal saabusid Musta mere äärde suvitama rikkad moskvalased, kellel oli Ukraina hindadega meri põlvini. Jumaldatud vene staarid andsid Krimmis etendusi ja kontserte. Venemaal tundus rahvas elavat kadestamisväärselt rikast ja säravat elu. Aga Krimmis näidati kinos ukraina keelde dubleeritud Vene filme. Mulle on räägitud ka ukrainlaste soosimisest Krimmi ametnikekaadri valikul. Kogu vaimne õhkkond oli selline, et kõik halb tuleb Ukrainast, hea Venest. (Ukrainal) Ei ole (lootust Krimm tagasi saada). Aga ma ei uskunud ka NSV Liidu lagunemist. Selleks et Ukraina saaks Krimmi tagasi, peaks Venemaa muutuma õigusriigiks ja Ukraina elatustase tõusma Vene omast kõrgemale. Minu arust on Krimmi saatus poliitika päevakorrast maha võetud. Tähtsam on lõpetada Donbassis inimeste tapmine, Ukrainal taastada kontroll idapiiri üle ja alustada lõppude lõpuks riigi ümberkorraldamist. Ehkki lootust on vähe. Ei ole nii, et paneme demokraatiaseemned mulda ja aasta-paari pärast lõikame õigusriigi vilju. Läänel on tuhandeaastane kultuuriline edumaa. (Krimmis võlub) Muidugi soojus! Nii päikese kui ka ukrainlannade oma. Meeldiv oli ka elu odavus Eestiga võrreldes. Krimm on tulvil Vene ajaloo ja kultuuri mälestusmärke. Minu majast viie kilomeetri raadiuses asub kolm lossi. Arvutult on endiste mõisate jäänuseid, mille omanikud bolševike eest emigreerusid. Ka Jaltas võib veel leida vana arhitektuuri pärleid, mis on peidetud jubedate ümber- ja juurdeehituste sisse. Kuna Vene viisaga saan viibida Krimmis kolme kuu kaupa ja talvel on seal pealegi külmavõitu, suvel aga liiga palav, siis ideaalne oleks elada suvel Eestis, sügisel Krimmis ja talvel kusagil päris lõunas. Kui peaksin Krimmis endale leiba teenima, siis oleksin järgmine päev sealt läinud. Ainuüksi Eesti pensionist elab Ukrainas lahedalt ja Venemaal kuidagimoodi – euro praeguse kursi juures – ära. Mul on õnneks üür pensionile lisaks. Kui just pole tantsutrenni või midagi head Jalta teatris. Aeg-ajalt hulgun niisama mööda poolsaart ringi. Krimm on looduse ja ajaloo poolest niivõrd rikas, et seda ei jõua elu lõpuni tundma õppida. Aastad lendavad, nii et arugi ei saa. Krimmis toimuv hakkas ka minu käekäiku puudutama. Kuna Eestis mul lugejaid ei leidunud, siis proovisin kirjutada vene keeles näidendi Krimmi sündmustest. Seda keegi lavastada ei tahtnud. Aga kahju oli oma muljeid nii pöördelisest ajast endale hoida. Alati ju loodad, et ehk seekord õnnestub paremini. Krimmis on mul kah siginenud paar tuttavat vanameest, keda aeg-ajalt mere ääres kohtan. Üks nutab taga nõukogude aega, mil trepid polnud lagunenud ega pargid plasti uppunud, ja kirub Ukrainat, kes Krimmis kõik käest ära lasi. Teine kinnitab mulle iga kord, et lääs kägistab Venemaa sanktsioonidega ja paari aasta pärast on Krimm uuesti Ukraina oma. Saan mõlemaga hästi läbi. On ju isegi vastav väljend – kiimaline vanamees. Just see ma Krimmi saabudes olin. Nagu ütles mulle üks noor donetsklanna: mehel on siis palju naisi, kui tal ei ole ühte naist. Minu hinnangul on ukraina naised oma karmis mehekeskses ühiskonnas rohkem orienteeritud perekonnale. Töö ja karjäär võib naisel olla, aga mees ja lapsed peavad olema. Nii on ka seks ukrainlannade väärtushierarhias kõrgel kohal kui tee ihaldatud eluõnne poole. Mis nn lõunamaisesse temperamenti puutub, siis mul on järelduste tegemiseks põhjamaa naiste kontrollgrupis liiga vähe materjali. Õnneks on mul nüüd olemas see „üks naine”, kes hoolimata ajakulust ja piiriületamiste raskustest ei väsi mu juurde Krimmi sõitmast. Aga varem oli minu peamiseks trumbiks võrreldes ukraina meestega nende matslus ja ärahellitatus naiste poolt. Kui oled harjunud, et ilusaid naisi on jalaga segada, siis see teeb hoolimatuks. Mina olin saanud oma eesti naistelt karmi kooli ja teistsuguse naistesse suhtumise kui ukraina mehed. Ja ukrainlannad oskasid seda hinnata. (Sobitan naistega tutvust) Krimmis. Ma ei saa saladusi välja lobiseda, muidu keegi ei loe raamatut, kus kõik tarkused on ära toodud. (Tiksil on Krimmis elatud aastate jooksul olnud kontakt üle 3000 naisega.) Nii kõva mees ma ei ole, pidasin silmas internetikontaktide üldarvu. Uhkustada pole millegagi, kümme korda rohkem oli ebaõnnestunud üritusi. Aga visadus viis aeg-ajalt sihile. (Teie teele on sattunud tohutult pruudikandidaate. Miks kellelgi pole õnnestunud saada kolmandaks proua Tiksiks?) Ei sattunud nad midagi. Kõik puha töövõidud. Juba Tammsaare Eedi teadis, et naistega on tarvis kuntskoppi. Ma ei arvanud Krimmi jõudes, et pärast kaht pikka, üle kümne aasta kestnud perekonnaelu ja valusaid õppetunde tahaksin ennast veel püsivamalt siduda. Mina õnnelikke ukraina naisi ei kohanud, nemad minu juurde ei sõitnud. Õnnetuid, elus petta saanud ukrainlannasid iseloomustab meeleheitlik lootus leida korralikku meest. Selle õnne nimel on nad valmis kõvasti panustama ja riskima. Küsite nii raskeid asju... Olen ju kõigest entusiastlik asjaarmastaja, mitte kultuuriantropoloog. Mehe jaoks on äge, kui naine vaatab sulle alt üles, loodab sinu peale ja usaldab nii keha kui ka hinge kõige täiega sinu hoolde. See ärev hetk, kui õhus on magus pinge ja sa tajud, et naine, kes alles eile või mõne tunni eest oli võõras inimene, on valmis saama sinu omaks ja soovib sedasama mis sinagi, on ju nii vaimustav. Või siis ukrainlannade jäägitu kiindumus ja ennastunustav andumine, mis sulle osaks saab. Ja mida Euroopas võib-olla kohtab harvemini. Feminismi eest tuleb maksta oma hinda. Nagu mainis mulle üks ukrainlanna: Euroopas uute saabaste eest armastust ei osta. Olen oma „eesti naistele” tänulik nii koos elatud aastate kui ka neilt saadud õppetundide eest. Nemad pettusid minus. Eesti naiste ootused mehele on kõrgemad kui ukrainlannadel. Ukrainlanna jaoks on õnn see, kui mees ei joo ega tiku kallale, ei ropenda, teenib raha, hoolitseb laste eest ja ideaaljuhul viib naise isegi aeg-ajalt kuhugi välja. Minu eesti naiste jaoks jäi seda väheks. Eestis sai „elulugu” ehk materjal otsa. Kui avameelsus teid üllatas, siis vähemasti pole raamat ehk igavas žanris. Esimene osa on „Ukraina Dekameron”. Teine, „Vene aeg”, tuleb poliitiline realism. Selle avameelsuse pärast on mul Krimmis natuke kõhe.“
https://epl.delfi.ee/lp/mihkel-tiks-kui ... d=87758245
kuido20
Liige
Postitusi: 3320
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas kuido20 »

Artikkel UKR 2020 aasta kaitse eelarvest, raha on vähe.

2020 aastaks UKR kaitseministeerium saab ressursse, millest jätkub armee ülevalpidamiseks ja natuke ka taktikaliseks sõjapidamiseks
В 2020 году Минобороны получит ресурсы на содержание армии, и немного на тактическую войну"
https://zn.ua/internal/byudzhet-2020-sh ... 1780_.html

Uut tehnikat on armees alla 10%, mingi 5-6% juures, umbes 600 mil USD on uue varustuse ostmiseks, mille eest midagi suurt osta ei anna. Raha uuendamiseks ei ole ja ka mingeid muudatusi ees ootamas ei ole. Ajateenijaid saadakse kätte haarangutega.
Но, самое главное — ничего принципиально в армии в будущем году не изменится, поскольку желание изменений не подтверждено ресурсами
Kolm neljanikku kaitse-eelarvest "süüakse" ära, ehk Ukraina sõdib selle tehnikaga, mis NLiidust ladudesse alles on jäänud ja millega 5-6 aasta pärast sõdima hakatake on raske küsimus, kui olemasoleva tehnika ressurss läbi saab.
Армия численностью 250 тыс. человек (молчу о силах обороны, общая численность увеличивает число боеспособных людей в погонах еще на 100 тыс. человек) проедает 72–76% оборонного бюджета. Замкнутый круг, не позволяющий закупать новые системы и создать пресловутую "цифровую" армию, которая позволила бы защитить страну и максимально сберечь жизни солдат и офицеров.
Leo
Liige
Postitusi: 3302
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas Leo »

Kui üle 70% kaitse-eelarvest läheb armee palkadeks, toiduks ja kasarmute kütmiseks, siis midagi head siit tulla ei saagi. Normaalne rahade jagunemine peaks olema kolmandik ülalpidamiseks, kolmandik väljaõppeks ja kolmandik tehnika hangeteks. 600 mijl USD on ühelt poolt palju, kuid peame meeles, et tegemist on suure riigiga, see oleks GDPd arvestades sama, kui EKJ aastane hangete eelarve oleks 20 milj €
Puurija
Liige
Postitusi: 1666
Liitunud: 01 Mai, 2014 11:20
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas Puurija »

Ukraina politoloog Volodõmõr Fessenko: „Rahva teener on kiiresti muutunud riigi peremeheks. Volodõmõr Zelenskõil on tegelikult täiesti suured saavutused. Peamine on see, et ta on nelja kuuga kontsentreerinud enda kätte kogu võimu. Isegi Viktor Janukovõtšil polnud kunagi täielikku kontrolli parlamendi üle. Reformidega läheb ta selgelt teistest [presidentidest] kaugemale. Juba on välja kuulutatud maareform, mis avab turu [põllumajandus]maaga kauplemiseks. Valitsuse programm lubab struktuurseid reforme majanduses, parandada investeerimiskliimat, tervishoiureformi. See kõik pole lihtne, sest järgmiste aastate peale langevad suured võlgade tagasimaksed [IMFile]. Majandusvaldkondade ministrid on kõik liberaalsete vaadetega. Erilisi sotsiaalseid lubadusi pole valitsus jaganud. Käib puhastus, aga probleem on selles, et tal pole oma meeskonda, oma kaadrit. Zelenskõi tugevus seisneb selles, et ta pole poliitik. Selles mõttes meenutab ta väga Donald Trumpi. Tema ambitsioon on muuta riiki, vabaneda traditsioonilistest probleemidest, nagu vaesus, korruptsioon, et valitsevad ringkonnad röövivad riiki ning võimule tullakse selleks, et kontrollida majandust. Zelenskõi avalikustatud telefonikõne Trumpiga ei avalda sisepoliitiliselt talle peaaegu mingit mõju. Välispoliitiliselt võib aga mõju olla: teiste riigijuhtide suhtumine temasse võib muutuda kriitilisemaks. Zelenskõi kergete võitude laine hakkab lõppema ning algab probleemide ja keeruliste otsuste vastuvõtmise laine, mis võib kaasa tuua ootamatuid tagajärgi. Zelenskõid ei saa mingil juhul pidada Kolomoiskõi marionetiks, kuid riigipea ümbruskonnas ja presidendi kantseleis on Kolomoiskõi mõju siiski suurenenud. Eelkõige selle tõttu, et Zelenskõi lähikonnas on juhtivatel kohtadel oligarhile lähedasi inimesi ning seetõttu on juba tehtud Kolomoiskõile soodsaid otsuseid. Oligarhi metallurgiatehastele kasulikud otsused elektri hinna kohta. Riikliku Tsentrenergo juhiks pandi n-ö Kolomoiskõi inimene. Varem juhtis üht Ukraina suurimat elektri- ja soojatootjat eelmise presidendi Porošenko äripartnerile lähedane inimene. Zelenskõi ilmselgelt ei ole deoligarhiseerimise pooldaja. Tema unistus on, et oligarhid ei sekkuks poliitikasse ning tegeleksid rohkem avalikkusele kasulike projektidega. See näitab presidendi ja tema meeskonna naiivsust, mis tuleneb poliitilisest kogenematusest. Pole välistatud, et valitsus siiski üritab elanikele müüdavat gaasi hinda mõnevõrra vähendada.“
Uus riigipea on välja vahetanud peaaegu kõigi riigiametite ja oblastite juhid. Puhastus puudutas ka parlamenti: enamuse saavutanud Rahva Teenri nimekirja võeti kandideerima ainult neid, kes polnud varem parlamenti kuulunud. Raada liikme palk on umbes 1000 eurot. Keskmise vanuse poolest on see Euroopa noorim valitsus, mida juhib 35-aastane reformimeelseks peetav Oleksi Gontšaruk. Kõige nooremad ministrid on 28-aastane digiteerimise eest vastutav (nn «riik nutitelefonis»-projekt) asepeaminister Mõhhailo Fjodorov ja 29-aastane haridusminister Hanna Novosad. Oma inimesed pani Zelenskõi kiirelt juhtima riigiprokuratuuri ja julgeolekuteenistust SBUd, mis mõlemad on võimu teostamisel võtmetähtsusega. Olulistest ametikohtadest pole Zelenskõi meeskonna käes vaid siseministri koht, mille riigipea jättis alles Arseni Avakovile selle eest, et too kindlustas erapooletud presidendivalimised.
Partei Rahva Teener parlamendisaadik ja korruptsioonivastase liikumise aktivist Galina Jantšenko: „Uus võim töötab turborežiimil. Volodõmõr Zelenskõi ja meie partei ambitsioon on kiiresti näidata, et muutused on võimalikud. Kahe kuuga oleme vastu võtnud üle 50 seaduse, millest enamikku polnud varem suudetud heaks kiita, sest ei suudetud kuluaarides hinnas kokku leppida. Varem eelnes eelnõu läbiminemisele kauplemine, hinnas kokku leppimine. Hinnaks oli kas näiteks kellelegi ametikoha pakkumine või siis soodustused mingis valdkonnas. Selle nimi on korruptsioon. Meie ei pea enam [seaduste vastuvõtmiseks] kellegagi tingimata läbirääkimisi pidama. See on Ukraina parlamendi jaoks täiesti uus olukord. Meil on olemas programm, mille järgi liigume ja võtame seadusi vastu. Igor Kolomoiskõi on võib-olla probleem, aga juba see fakt ise, et sellest räägitakse meedias nii palju, näitab, et tegelikult tal ei saa nii palju mõju olla. Kolomoiskõi ise püüab demonstreerida, et tal on mõju, mida tal tegelikult pole. President kohtub paljude oligarhidega ametlikult, millest presidendi kantselei teatab avalikult, mis on võrreldes eelmiste presidentidega suur vahe. Varem käis see kõik ju kuluaarikõneluste formaadis. Parlamendi liikmed olid varem eraldiseisev kast, kes elas paralleelmaailmas. Pean selle olukorra muutmist epohhiloovaks otsuseks Ukraina poliitikas.“
Zelenskõi meeskond kavandab juba ka järgmisi parlamenti puudutavaid populaarseid muudatusi: vähendada raada suurust 450 liikmelt 300-le ning võimaldada selle liikmelt mandaat ära võtta, kui ta pidevalt puudub istungilt, aga ka siis, kui ta ei allu enam erakonnale, kelle kaudu raadasse valiti. Reformide nn turborežiimi iseloomustab hästi ka justiitsministri otsus 1. oktoobrist minna üle digitaalsele dokumendihaldusele. Eestis on see iseenesestmõistetav, aga ministeeriumis põhjustas tõelise kaose. Presidendivalimised teises voorus 73-protsendilise toetusega võitnud Zelenskõi populaarsus on uuringute järgi endiselt 70 protsendi ümber.
Ukraina poliitiliste kampaaniate korraldaja Sergi Gaidai: „Keerulisemate probleemidega Zelenskõi hakkama ei saa: esiteks oma ebakompetentsuse tõttu ning teiseks hakkab talle vastu töötama tema ümbruskond, kes kardab suuri muutusi. Kahjuks juhtub nii nagu organismiga, kui sinna satub võõrkeha: kui organism ei suuda sellega toime tulle, siis ta tekitab sinna ümber kapsli. Niimoodi juhtub ka Zelenskõiga, süsteem kapseldab ta. Volodõmõr Zelenskõi jätkuv tohutu populaarsus pole toetus tema tegudele, vaid see näitab inimeste tohutut ootust tema suhtes ning väsimust kõigist eelmistest korrumpeerunud võimudest. Inimestel siiani mulje, et kui inimene mängib [seriaalis] head presidenti, siis ta ongi hea president. Kui Petro Porošenkol oli võimu vaja rikastumiseks, milleks ta omandas hästi patriootliku, Euroopa-meelse retoorika, siis sellist eesmärki Zelenskõil muidugi pole, aga kahjuks on ta esialgu riigijuhtimises selgelt ebakompetentne ja need, kes teda ümbritsevad, pole mingid reformaatorid. Presidendi peamine ülesanne on valida meeskond. Tema lähtus kõige lihtsamast teest: pani kõikjale talle tuttavad inimesed või sõbrad. Gruusias teadsid [president] Mihheil Saakašvili ja [reformiminister] Kahha Bendukidze pärast Rooside revolutsiooni, mida tuleb teha. Zelenskõi ei tea, tal pole oma Bendukidzet. Tõeline reformaator teeb kõike kiiresti. Veel antakse talle andeks, sest võttis aega, kuni ta kõik [riigis] oma kontrolli alla sai. Presidendi peamine ülesanne on valida meeskond. Tema lähtus kõige lihtsamast teest: pani kõikjale talle tuttavad inimesed või sõbrad. Gruusias teadsid [president] Mihheil Saakašvili ja [reformiminister] Kahha Bendukidze pärast Rooside revolutsiooni, mida tuleb teha. Zelenskõi ei tea, tal pole oma Bendukidzet. Tõeline reformaator teeb kõike kiiresti. Veel antakse talle andeks, sest võttis aega, kuni ta kõik [riigis] oma kontrolli alla sai. Kõik loodavad, et algavad muutused, aga mina ei näe neid. Poole aasta pärast hakkab Zelenskõi reiting langema. Tal tuleb oma meeskond välja vahetada ja hakata otsima jäikasid reformaatoreid. Üks positiivne asi on: tema ukraina keel on kõvasti paremaks läinud!“
Kui Donbassis rahu saavutamiseks on Zelenskõil märkimisväärse osa Ukraina elanike toetus, siis põllumajandusmaa müügi lubamise vastu on rõhuv enamik ukrainlasi – oktoobri alguses avaldatud küsitluse järgi suhtus sellesse negatiivselt 73 protsenti vastanutest. Sellele vaatamata on president astunud konkreetseid samme maareformi elluviimiseks juba 2020. aasta sügisel. Seejuures puudub Ukrainas veel praegugi korralik ja usaldusväärne maakataster. Ukrainas kehtib tegelikult juba 1990. aastatest seadus, mis lubab põllumajandusmaad osta ja müüa, kuid algusest peale kehtestati maamüügile moratoorium, mida kõik Ukraina valitsused on iga aasta pikendanud. Zelenskõi kavatseb moratooriumi lõpetada ja reguleerida põllumajandusmaa omamist uute seadustega, mille eelnõud on valitsus lubanud parlamenti saata veel sel sügisel. Kahes asjas pole kahtlust: Zelenskõi erakonna Rahva Teener saadikurühm kiidab eelnõud heaks, aga see toob kaasa ulatuslikud protestiavaldused. Praegu kuulub Ukrainas kogu põllumajandusmaa riigile ja maakogukonnad saavad seda kasutada suhteliselt väikese rendi eest. Nad kas harivad maad ise või siis annavad rendile põllumajandusfirmadele. Ühe hektari keskmine rendihind lõppkasutajale on Ukrainas praegu 1700 grivnat ehk 62 eurot. Ukrainlased kardavad, et reformi järel ostavad nende maad, ühed viljakamad maailmas, kokku oligarhid või välismaalased ning siis tuleb hakata maad juba neilt kalli raha eest rentima.
Zelenskõi pressiesindaja Julia Mendel: „Sellise olukorra vältimiseks piiratakse maa omandamist: ühe kogukonna piires võib ühele omanikule kuuluda kuni 35 protsenti põllumaast, oblasti piires kuni 15 protsenti ning riigi piires kuni 0,5 protsenti. Lisaks lubab riik harijatele soodsaid laenutingimusi maa ostmiseks. Zelenskõile on maaturu avamine väga tähtis abinõu välisinvesteeringute meelitamiseks riiki. Juba esimese aastaga pärast maamüügi lubamist loodab presidendi meeskond välisinvesteeringuid ühe miljardi dollari eest. Ukraina jaoks on see kolossaalne raha. Oligarhid on sisuliselt meie finantssüsteemi alus. Koristades nad praegu ära, mitte rajades uut süsteemi, kaotaks suurem osa ukrainlastest töö, majandus kukuks kokku. Süsteem tuleb ümber ehitada nii, et koristada ära [oligarhide loodud] monopolid. Zelenskõi seisukoht on, et kui Ukraina praegu kaotab [võitluse kiire majanduskasvu eest], kaotavad peale rahva ka oligarhid, sest siis ei pruugi nad enam oligarhid olla. Sellepärast peavad nad aitama riiki, kelle abil on oligarhideks saanud.“
Ekspresident Petro Porošenkole lähedane parlamendisaadik Rostislav Pavlenko: „Peaaegu kõik ohukohad, mille eest me hoiatasime [presidendi valimiskampaania ajal], osutusid tõeks. Volodõmõr Zelenskõi pole professionaalselt valmis presidendiametiks. Ta ei oska ajada rahvusvahelisi asju. Toetus Ukrainale Lääne poolt väheneb. Ta on sõltuvuses Igor Kolomoiskõist. Lisaks on tema lähikonda ilmunud Viktor Janukovõtšile lähedased inimesed, nagu Andri Portnov, kes Petro Porošenko ajal oli jooksus (välismaal – toim), Andri Bogdan tõi ta tagasi. Tema ülesandeks on esitada Porošenkole kõikvõimalikke valesüüdistusi korruptsioonis, mida õiguskaitseorganid on sunnitud menetlema. Näha on viiteid soovile saavutada suuremat autoritaarsust: juba on esitatud seaduseelnõud, mis tugevdaksid presidendi rolli uurimisasutuste juhtide nimetamisel ja vallandamisel ning annaksid õiguse parlamendist välja visata liikmeid, kes ei allu partei distsipliinile. Nad on kõvasti hakanud survestama väikeseid ja keskmise suurusega ärisid. Sisuliselt kutsuvad nad inimesi kaebama nende väikeettevõtjate peale, kes ei maksa makse. See on vastu ukrainlaste mentaliteedile. Zelenskõil on veel valijatega mesinädalad, aga kõigil presidentidel on ametiaja alguses olnud kõrge toetus, aga seejärel on rahvas neis kiiresti pettunud. Vaatame aasta pärast!“
Zelenskõi on avalikult kohtunud Ukraina mõjukaimate oligarhidega: korra nende kõigiga koos ja ühe korra eraldi Kolomoiskõiga.
Zelenskõi: „Oligarhid peavad rohkem panustama Ukraina elu parandamisse.“
Pärast kohtumist uue presidendiga ostis Ukraina rikkaim mees Rinat Ahmetov riigile 200 uut kiirabiautot, teine oligarh Viktor Pintšuk ostis korterid kõigile 24-le Venemaa vanglast vabanenud Ukraina meremehele.
Ukraina ajakirjanik ja nädalalehe Dzerkalo Tõžnja peatoimetaja Julia Mostova: „Kolomoiskõil on ilmselgelt mõju Zelenskõile, kuid ma ei saa mingil juhul Zelenskõid nimetada Kolomoiskõi marionetiks.“
Liberaalse Goršenini Instituudi asepresident Viktor Sokolov: „Kui Zelenskõil ei õnnestu oligarhidest lahti saada, siis ei õnnestu tal midagi. Kahjuks pole oligarhide mõju vähenenud. See on endiselt lahtine küsimus, kas uus võim suudab ja tahab neid piirata. Volodõmõr Zelenskõi tegevusele on vara veel hinnangut anda, aga on näha, et tema meeskond tõepoolest töötab. Nende superidee on teha Ukrainas majandusime, muutuda Ida-Euroopa üheks majanduskeskuseks. Selleks on mõeldud maamüük, erastamised ja korruptsioonivastane võitlus. Teha majandus läbipaistvamaks (Ukraina on üks suurima varimajanduse osakaaluga riike Euroopas – toim), et osa 10 miljonist ukrainlasest, kes on välismaale tööle sõitnud, tuleks tagasi, kui nad näevad arengut. Financial Times püstitas õigesti küsimuse, et Zelenskõi peab valima: kas suhted oligarhidega või reformid. Viimased viis aastat on oligarhide mõju Ukrainas ainult tugevnenud. Zelenskõi on lubanud oligarhidega pidada läbirääkimisi nende mõju vähendamiseks. Küsimus on, kas oligarhid on nõus sellise kokkuleppega. Korruptsioonivastase kõrgema kohtu (KKK) töölehakkamisest on raske loota imet ja ühiskonna kõigi lootuste täitumist, kui ülejäänud kohtusüsteem on korrumpeerunud. Pealegi läheb aega, kuni KKK efektiivselt tööle hakkab. Loodetavasti ei hakka see tegema kiireid otsuseid presidendi kantselei survel, sest me tahame sõltumatuid, mitte kiireid otsuseid. «Plats puhtaks!» oli tema valimislubadus. See oli üks põhjus, miks inimesed tema poolt hääletasid, et vana eliit minema läheks. Zelenskõi viibki seda ellu, muutes kardinaalselt riigi juhtimist. Iseasi, kuidas see lõppeb.“
Zelenskõi kavatsuste tõsiselt võetavuse testiks peetakse Ukraina suurima panga Privat ümber toimuvat. Kolomoiskõile kuuluv raskustesse sattunud pank riigistati Porošenko ajal ning riik süstis sinna 5,3 miljardit eurot pankroti ärahoidmiseks ja ligi 20 miljoni ukrainlase hoiuste päästmiseks. Kolomoiskõi nõuab juba aastaid kohtus panga riigistamise ebaseaduslikuks kuulutamist ning talle kahe miljardi dollari kompenseerimist. Ukraina keskpanga tellitud analüüsi andmetel viisid aga oligarh ja tema partnerid omakorda pangast ebaseaduslikult välja viis miljardit eurot. Väidetavalt on Ukraina uus valitsus astunud Kolomoiskõiga läbirääkimistesse kompromissi leidmiseks. Avalikkus võtab seda kui Zelenskõi vastutulekut oligarhile. Selle vastu on otsustavalt Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mille laenudest sõltub Ukraina majandus.
Mostova: „IMFi jaoks on see kindlasti märgiline lugu, kuna nemad nõudsid Ukraina pangandussüsteemi puhastamist.“
Postimehe diplomaatilised allikad Kiievis: „Euroopa Liidu silmis on Privat-panga juhtumi lahendamine Zelenskõi tegevuse lakmustest.“
Septembris kohtumisel Kolomoiskõiga oligi Zelenskõi oligarhiga muu hulgas arutanud kommunaalkulude vähendamist. President teab, kellest see tegelikult sõltub.
https://leht.postimees.ee/6807066/turbo ... es-algavad
hjl85
Liige
Postitusi: 6358
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas hjl85 »

https://twitter.com/unian_en/status/1186642780925386753
Peeti kinni endine majandusministri asetäitja-süüdistus: riigireetmine.
The SBU Security Service of Ukraine has detained a former deputy economy minister, who is suspected of treason related to causing large-scale damage to the country's defense sector.
They concluded a deliberately unprofitable contract with foreigners for the manufacture and supply of a production line to produce artillery shells totaling more than US$16.5 million. As a result of the illegal deal, an advance payment worth than US$8.2 million was transferred to bogus offshore firms' bank accounts and stolen by those who participated in the scheme. What is more, the foreign company has not supplied the equipment to Ukraine.

Asjad vaikselt arenevad kui see ei ole lihtsalt pokazuhha või võimuvõitlus.
Kasutaja avatar
ambur123
Liige
Postitusi: 1583
Liitunud: 27 Apr, 2009 9:37
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas ambur123 »

Ei märganud siin seda artiklit - pikk ja põhjalik, panen mõned enda arust olulsiemad kohad (täismahus loetav lingilt)

Donbassi tapvad veed. Radioaktiivsed jäätmed mürgitavad sõjapiirkonna joogivett
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87740507
2014. aastal puhkenud sõjategevus Ukraina Donetski ja Luganski oblastites on tekitanud aeglaselt areneva, kuid pidevalt süveneva ökoloogilise katastroofi. Donbassi tööstuspiirkonna kaevandused on täitunud veega, tuues maasügavustest üles saastunud, isegi radioaktiivse sisaldusega vett, mis seguneb piirkonna joogiveevarudega.
/-/
Et mõista asja põhjuseid, tuleb minna tagasi 1979. aasta septembrisse. Tol sügisel korraldati Noorte Kommunaaride (Юных Коммунаров) ehk Junkomi kaevanduses maa-alune tuumaplahvatus.Plahvatuse tagajärjel moodustus kaevanduses klaasiks sulanud seintega kapsel, kuhu kogunes vesi koos radioaktiivsete strontsiumi ja tseesiumiga. See sai nimeks „objekt Klivaž“. Juurdepääsud objektile suleti betoonseintega.
/-/
Sellest hoolimata arvati kuni möödunud aasta kevadeni, et „objekt Klivaž“ on kaevanduse põhjas küllalt kindlalt konserveeritud. Üheks selle säilitamise ja radioaktiivse saaste leviku kümneteks aastateks tõkestamise kõige tähtsamaks teguriks peeti „kuiva konserveerimist“. Kaevandusest pumbati vesi välja, et see kapslit üle ei ujutaks. Kaevandusveed pumbati alati spetsiaalsetesse puhastushoidlatesse, et hoida ohutut taset ja vältida nende jõudmist vettkandvatesse kihtidesse. Neid töid tuleb teha pidevalt ja see läheb üsna kalliks. Neist ei saa loobuda isegi siis, kui kaevandus enam ei tööta. Seal tuleb ikkagi jätkata vee väljapumpamist, et säilitada ohutu tase. Nii tehakse aga ainult õige töökorralduse ja finantseerimise korral ning rahuajal.
/-/
Ja siis, 2018. aasta aprillis, teatas isehakanud Donetski rahvavabariigi juhtkond otsusest vee väljapumpamine vanast Junkomi kaevandusest lõpetada. Ühtaegu lülitati pumbad välja ja kaevandus hakkas veega täituma kiirusega, mis ulatus ligi kaheksa meetrini ööpäevas. Nüüd kardavad paljud teadlased, et tuumaplahvatusest tekkinud kapsel, milles on suures koguses radioaktiivseid aineid, võib niivõrd mineraliseerunud ja sooladerikkas kaevandusvees aegamööda laguneda. Siis aga inflitreeruvad vette ka kõik need radioaktiivsed ained. Pealegi on uppunud kaevanduses radioaktiivset taset juba võimatu jälgida.
/-/
See tähendab, et radioaktiivse saastumise korral võib vesi levida Jukomist ka naabruses asuvasse kaevandusse, selle kaudu aga ka kõigisse teistesse Donbassi keskrajooni kaevandustesse. Et kõik sealsed kaevandused on omavahel seotud, võibki radioaktiivne vesi jõuda lõpuks vettkandvate kihtide ja joogivee reservallikateni.
/-/
Enne relvakonflikti aktiivset faasi pumbati selle piirkonna kaevandustest välja ühtekokku 800 miljonit kuupmeetrit vett, mis läbis settetiikide süsteemis primitiivse puhastuse. Nüüd aga pumbatakse hüdrogeoloogide umbkaudsete arvutuste kohaselt välja 400-450 miljonit kuupmeetrit, mis tähendab, et vesi uputab kontrollimatult paljusid kaevandusi. Nähtavasti selleks, et aeglustada saastatud vee infiltreerumist, uputati täielikult Junkomi naaberkaevandused Krasnõi Oktjabr ja Poltavskaja. Seda tehti Venemaa teadlaste abiga koostatud projekti alusel. Selle tagajärjel on mineraalidega saastunud kaevandusveed tõusnud sõja kuuendaks aastaks põhjaveehorisontideni ja maapinnale paljudes piirkondades Gorlovka, Donetski ja Makejevka lähistel. Terveid elamurajoone ähvardab nüüd vältimatu uputus. Loomulikult jõuavad saastunud kaevandusveed ka kohalikesse veekogudesse – järvedesse, ojadesse ja jõgedesse.
/-/
Selles seisnebki ilmselt Donbassis tasapisi laieneva ökoloogilise katastroofi kõige alatum iseärasus. Ette on seda valmistatud aastakümneid, see hiilib vaikselt, kiirustamata, kedagi hämmastamata ega šokeerimata, sest selle eraldi ilmingutega on kõik juba ammu harjunud. On levinud isegi arvamus, et Donbassil on väga vedanud, kuna sealsed probleemid on ikkagi kroonilise, aga mitte „terava“ iseloomuga. See on võimaldanud probleemi lahendamist hilisemale edasi lükata, pidamata seda esmaseks ülesandeks, pidamata millekski väheste asjatundjate appihüüdeid.
/-/
Ukraina keskkonnaministeeriumi 2019. aasta uurimustes on esitatud numbreid põhjasetete kohta veehoidlates Kleban-Byki looduskaitsealal vaenupoolte eraldusjoone lähedal. 2008. aasta andmetega võrreldes on näha oluliselt suuremat saastumist lahingumoona standardsete koostisosadega: mitteradioaktiivse strontsiumiga (viis korda), kaadmiumiga (sadu kordi) ja baariumiga (tuhandeid kordi). Lahingutegevuse paikades täheldati pinnases saastainete kontsentratsioonide süstemaatilist ületamist. Elavhõbedat, vanaadiumi, kaadmiumi, mitteradioaktiivset strontsiumi ja gammakiirgust oli 1,1-1,3 korda rohkem.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7188
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

https://edition.cnn.com/2019/10/21/poli ... index.html

Nii Putin,kui Ungari siis väidetavalt Washington Posti andmetel teevat suurt lobbytööd kohtumistel Geeniusega selleks,et igati Ukrainat halvas valguses näidata.tragikoomiline on ju ka see,et Venemaa puhul on ka tegemist väga korrupeerunud riigiga.Ungari huvi,või õigemini Orbani agenda on vist ühendada kõik ungarlased ühte riiki ning ajaloost tingituna on see viinud ka diplomaatilise kokkupõrkeni Ukrainaga.
hjl85
Liige
Postitusi: 6358
Liitunud: 16 Mär, 2018 11:29
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas hjl85 »

https://twitter.com/MaidanKharkiv/statu ... 5344400384
Tulistamine Harkovis. Kestab paar minutit. Ebaõnnestunud atentaat, mille tulemus üks palgamõrvar ise maha lastakse.
Seal selles mõttes ikka täitsa 90-ndad
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36344
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas Kriku »

Üleeilne Jaanus Piirsalu reportaaž (24.10):

Postimees Donbassis: rahulootuse asemel hoopis rohkem langenuid
Postimees veendus sõjatsoonis: vägede eraldamine Donbassis ei tundu praegu reaalne, mistõttu pole võimalik edasi minna ka rahuläbirääkimistega. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi heade kavatsuste esialgne tulemus on hoopis infopuuduse tõttu ära hirmutatud kohalikud elanikud.

Separatistide kontrolli all olevast Donetskist 50 kilomeetrit lõunas teineteise kõrval asuvad Petrivski ja Bogdanivka küla on täielik Donbassi kolgas keset lõputuid põlde. Mõlemasse väiksesse külla on jäänud üksikud elanikud, enamik maju on maha jäetud ja lagunenud. Kuigi mitu aastat on külad asunud otse rindejoonel, on nad seni Donbassi sõjast pääsenud peaaegu puutumatult: strateegiliselt pole neil küladel sõjaväelaste jaoks erilist väärtust. Poliitiliselt on neil aga väga suur väärtus. Tõenäoliselt on need praegu ühed Euroopa kõige tähtsamad külad.

«Poliitikud ootavad seitset päeva vaikust [tulevahetusest], meie ootame käsku,» ütleb Postimehele Bogdanivkas seisva Ukraina 128. jalaväebrigaadi pressiohvitser, vanemleitnant Bogdan Petrik. Käsku, et juba viis aastat kestvas Donbassi sõjas saabuks kauaoodatud hetk: Ukraina ja Venemaa toetatavate separatistide vägede eraldamine, et nad ei oleks enam otseses tulekontaktis. Kolm aastat tagasi leppisid Ukraina, Venemaa ja separatistid (nn Donetski Rahvavabariik ehk DNR ja Luganski Rahvavabariik ehk LNR) Minskis kokku, et kestva vaherahu sõlmimiseks tuleb kõigepealt saavutada vägede eraldamine kolmes punktis. Keset eimiskit asuv Petrivski küla on üks neist kohtadest. Oktoobri algusest alates on Petrivski all üritatud vägesid tulekontaktist välja viia, aga midagi pole välja tulnud. Ukraina pool on tingimuseks seadnud, et viib oma väed senistelt positsioonidelt kilomeetri kaugusele, kui vähemalt seitse päeva ei toimu seal ühtegi tulevahetust. Kui Postimees eelmisel nädalal kohapeal käis, siis polnud kordagi üle paari päeva pausi tulnud.

«Iga öö on tulistamist kuulda,» rääkis 88-aastane Fjodori-taat, üks kümnest Bogdanivka küla viimasest elanikust. «Väga hea oleks [kui väed üksteisest eemale viidaks], siis ei tulistataks enam.» Kogu 400 kilomeetri pikkusel Donbassi rindel toimub iga päev endiselt kümneid tulevahetusi. Hoolimata lootusest rahuläbirääkimistega edasi liikuda jätkub hoopis tõeline sõda. Septembris langes 16 Ukraina sõdurit, mis on tänavu suurim ukrainlaste kaotuste hulk ühe kuu jooksul. Oktoobris oli eilseks langenud üheksa Ukraina sõdurit.

Igal pool rindejoone linnakestes ja külades, kus Postimees eelmisel nädalal käis – välja arvatud Stanõtsja Luganskas – oli aeg-ajalt kuulda laskmist kergerelvadest. Donetski külje all Majorski kontroll-läbilaskepunkti lähedal asuva Zaitseve-Žovenko küla ääres oli Postimees laupäeva õhtul tunnistajaks päris pikalt kestnud tugevale kuulipildujatulele ja sellele järgnenud tuleseeriale automaatsest granaadiheitjast AGS Ukraina positsioonide pihta, mis asusid piki küla viimast tänavat. Loomulikult Ukraina sõdurid vastasid separatistide tulele. Kohaliku teejuhi sõnul on tulevahetus peaaegu igal õhtul.

Õnneks tuleb raskerelvadest tulistamist ette varasemast harvem, möönsid kohalikud ja sõjaväelased. Peamiselt tulistatakse kergerelvadest ning sagenenud on snaiprirünnakud, mis on Ukraina sõjaväelaste sõnul ka peamine surmajuhtumite põhjus. Teise trendina on tulevahetused liikunud suurte asulate juurest rindejoone nurgatagusematesse kohtadesse, kus see ei hakka silma Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejatele. Viimase asjaolu suur pluss on, et see on praktiliselt nullini viinud tsiviilohvrite arvu, mis on üks vähene positiivne ilming Donbassi sõja arengus.

Petrivski ja Bogdanivka küla asuvad keset põlde teineteisest kuue kilomeetri kaugusel. Rindejoon jookseb enam-vähem külade keskelt. Kokkuleppe järgi peaksid mõlemad pooled oma väed praegusest rindejoonest viima vähemalt ühe kilomeetri kaugusele. Idee poolest peaks siis vastaste vahele jääma vähemalt kahekilomeetrine neutraalne ala, nn hall tsoon. «Loogika on selles, et me oleksime väljaspool teineteise tulistamiskaugust,» räägib vanemleitnant Petrik. «Snaiper peab küll olema vähemalt meistersportlane, kui suudab nii kaugelt tabada. Kuulipildujatuli võtab sellise vahemaa pealt vaevu-vaevu, aga see ei saa olla efektiivne.» Miinipilduja- ja suurtükituld selline vahemaa muidugi ei piira, aga nende relvade suuremakaliibriliste variantide kasutamine on nagunii ametlikult keelatud.

Petrivski all asuvad Ukraina vägede põhipositsioonid rindejoonest – ametlikult nimetatakse seda kontaktjooneks, kuna sõjaseisukorda Ukrainas pole – nagunii kaugemal kui eraldamiseks mõeldud kilomeeter. «Meie midagi ära anda ei kavatse,» lausub Petrik. Taga-Karpaatidest pärit Ukraina sõdur, kes on sõja algusest peale kaasa teinud, ütleb, et kui tuleb käsk vaenlase kätte anda kasvõi meeter maad, «mis on minu kaaslaste verega kastetud», siis paneb ta relva maha ja läheb lihtsalt ära, aga sellist käsku ta täita ei kavatse. Samasugust juttu räägivad ka teised sõdurid. Mingit konkreetset infot kohapeal rinnet hoidvatel sõduritel vägede eraldamise kohta pole.

«Ma loodan, et Ukraina vägesid siit külast ära ei viida,» ütleb ukraina keelt rääkiv Fjodori-taat vaikselt murelikul toonil. Kuigi külad asuvad keset valdavalt venekeelset Donetski oblastit, on ümbruskond ajalooliselt olnud ukrainakeelne. 1930ndate alguses Nõukogude võimu tekitatud ja miljoneid elusid nõudnud näljahäda ajal kannatas see piirkond kõvasti. Väga vaesed on ümberkaudsed külad siiani. Bogdanivkast ja rindejoonest veidi kaugemal Novognativka külas elava 86-aastase Olga-memme hoov ja tare pärineb justkui üle-eelmise sajandi lõpu külarealismi kujutavast teosest. «Peaasi, et hullemaks ei läheks. Mina olen ukrainlane, see on kindel, et mina oma maalt kuhugi ei lähe,» vastab Olga küsimusele, kas ta usub enam rahu saabumisse Donbassis. Seejärel hakkab ta nutma mure pärast, mis tema jaoks on palju olulisem: «Issand jumal, kas ma enam pääsen kunagi veel Bogdanivka surnuaiale! Mul on ju kõik sinna maetud. Kes mind enam sinna viib!» Tema tarest Bogdanivkasse on vaid mõni kilomeeter, aga pole ühtegi viijat. Tema lapsed elavad kõik separatistide poolel. Nagu ka Fjodori-taadi omad. Vanad on jäetud üksi rindejoonele virelema. Tavaline pilt kõikjal Donbassis.

Nurgatagustest Petrivskist ja Bogdanivkast hoopis suuremad kired möllavad Luganski oblastis Zolote kunagise söekaevanduskeskuse ümber. See on teine koht, kus juba kolmandat nädalat oodatakse teineteisest 300 meetri kaugusel seisvate vägede eraldamise algust. Seal toimuv on õpikunäide, kuidas kohalike elanike suhtes selliseid asju ajada ei tohiks. «Ma olen kuulnud, et väed viiakse siit 15 kilomeetri kaugusele,» ütleb Zolote kunstikooli juhataja Nadežda Pirogova. «Ma olen kuulnud jutte, et väed viiakse seitsme kilomeetri kaugusele,» ütleb Zolote kodanikuõiguste aktivist Jelena Vinokurova. «Mina tean, et [väed] viiakse eemale ühe kilomeetri võrra, aga olen kuulnud, et see on vaid esimene etapp,» ütleb Zolote nelipühalaste juht ja vabatahtlik kaplan Juri Petšonõi. Kolmel Postimehega rääkinud kohalikul on kolm täiesti erinevat versiooni, kuidas nende kodukohas vägede eraldamine välja näeb ja kui kaugele sõjaväelased üksteisest viiakse. Totaalne infopuudus hirmutab väga kohalikke, kes kardavad, et tagasitõmbuvad Ukraina väed jätavad nad tekkivas puhveralas, nn hallis tsoonis, ilma kaitseta. «Kui me jääme halli tsooni, siis võib siin öösel hakata juhtuma ükskõik mis ning keegi ei kaitse meid. Kui öösel võib siia ükskõik kes (separatistide poolelt – J. P.) sisse tulla, siis võib meie inimene (peab silmas Ukraina-meelseid kohalikke – J. P.) väga lihtsalt ära kaduda,» seletab Petšonõi, miks on osa inimesi lausa paanikas ning seetõttu igasuguse vägede liigutamise vastu. «Inimestele pole antud mingit garantiid, mis juhtub nendega homme, kui väed eemale viiakse.» Petšonõid toetab Vinokurova. «Mina kardan konkreetselt, et kui meie väed eemale viiakse, siis nad (separatistid – J. P.) tulevad tagasi. Ma ei usu ühtegi Putini sõna! Kui sinikiivrid (ÜRO rahuvalvajad – J. P.) tuleksid vahele, siis ma ehk oleksin sellega nõus.» «Millestki peab ju alustama, kui me tahame seda sõda lõpetada!» pareerib neile vastuseks Pirogova. «Zelenskõi lubas meile rahu. Nüüd ootame seda,» lisab ta.

Zolote kohaliku sõjalis-tsiviiladministratsiooni piirivalvurist juht Aleksei Babtšenko (32) on selles vaidluses Pirogova poolt. «Ilma nende sammudeta ei saa me kunagi okupeeritud territooriume tagasi. Laup lauba vastu sõdides ei suuda me [neid alasid] tagasi saada,» ütleb ta. 14 000 elanikuga Zolote koosneb viiest eraldi asuvast kaevandusasulast. Üks neist asulatest, Zolote-5 on separatistide, nn Luganski Rahvavabariigi kontrolli all. Rindepiir jookseb Zolote asulate vahel nii, et lähimate elumajade hoovidest on näha mõlema poole vägede positsioonid. Babtšenko väidab, et inimesed kardavad ilmaasjata: Ukraina väed ei lähe kaugele. Tema väitel peavad mõlemad pooled praegustelt positsioonidelt taganema nii, et nende vahele jääks ainult kahekilomeetrine ala laiusega 400–500 meetrit. Aga sel juhul peaks halli tsooni sisse jääma osa Katerinevka külast vähemalt mitmekümne majaga. Kuid inimesed ei usu Babtšenko juttu vaid ühe ruutkilomeetri suurusest hallist tsoonist. Autoriteeti kohalikul võimul pole, sest juba üle viie aasta kestnud sõja jooksul pole Ukraina võim Zolotes inimeste heaks sama hästi kui mitte midagi teinud. Nüüd, kus Zolote on sattunud meedia tähelepanu alla, on äkitselt keset suurt sügist hakatud lappima asfaltiauke teel, mis viib kontrollpunkti, kus peaks toimuma vägede eraldamine. Ülejäänud Zolotesse viivad teed on sellised, millistel Eestis korraldatakse off-road-võistlusi.

Vägede eraldamise kohaks on Zolotes määratud koht kahe kaevandusasula vahel, kus Ukraina võimud on juba mitu aastat püüdnud avada kontroll-läbilaskepunkti (KLP) inimestele ja autodele kahe vaenupoole vahel, kuid separatistide pool sellega nõus ei ole. Kui õnnestuks väed eraldada, siis oleks ehk võimalik avada ka läbipääs inimestele ning sugulased pääseksid lõpuks lihtsamini üksteisele külla. Zolote ametnike meelest oleks see juba suur asi, aga nad kardavad, et Luganski separatistid pole väga huvitatud inimeste läbikäimisest ning seetõttu ei taha vägede eraldamist. «Tavalistele [nn Luganski Rahvavabariigi] elanikele oleks KLP avamine väga kasulik, sest nad saaksid seal kõiki meie teenuseid kasutada, aga poliitilistel põhjustel separatistide juhid seda ei taha,» väidab Babtšenko. Aga esialgu pole tekkinud isegi võimalust vägede reaalseks eraldamiseks, sest nagu Petrivskis ja Bogdanivkas, pole ka seal relvad üle paari päeva vaikinud. Kohalikele ja sõjaväelastele on kõige põletavam küsimus nii Zolotes kui ka Bogdanivkas see, kes hakkab kontrollima, et vägedest vabaks jäänud neutraalsel alal tõepoolest täidetakse reegleid. «Kes kindlustab, et separatistid ei tule [relvadega] sisse ega hõiva [halli tsooni]?» küsis Ukraina 128. jalaväebrigaadi pressiohvitser Petrik.

Kokkuleppe järgi peab hallist tsoonist saama demilitariseeritud ehk relvavaba ala, kus ei tohi relva kanda. Muidugi ei tohi sinna rajada ega hõivata sinna varem ehitatud vastaste positsioone. Kas separatistid, kes ukrainlaste väitel rikuvad pidevalt kokkuleppeid, kavatsevad seda täita? Küsimus on tõsine, sest Venemaa on avalikult väitnud, et nemad DNRi-LNRi armeesid ei kontrolli, väites, et need on iseseisvad riigid ja Venemaa ei puutu asjasse. Väide, et hallis tsoonis võiksid kokkulepete kehtimist kontrollida relvitud OSCE vaatlejad, paneb Petriku ja teised Ukraina sõjaväelased kas naerma või vanduma. Zolote administratsiooni juhi Babtšenko kinnitusel hakkab halli tsooni n-ö Ukraina-poolsel alal patrullima Ukraina politsei ja Rahvuskaart (siseväed), kuid ilma relvadeta. Kohalikele elanikele see kindlust ei lisa.

Peamiselt Zolote elanike veenmiseks kasutavad Ukraina võimud Stanõtsja Luganska näidet. See separatistide hõivatud Lugaski külje all asuv Ukraina võimu all olev linnake on seni ainuke toimiv näide, kuidas vägede laialiminek on Minskis kokkulepitu järgi kulgenud. Veidi üle 10 000 elanikuga linnakese servas on kummagi poole relvaüksused taganenud kilomeetri kaugusele Donetsi jõe keskpaigast, mis tähistab sealkandis rindejoont. Seal oli aga vägede eraldamist kergem korraldada, kuna jõgi on looduslik tõke. Vägede eraldamise kohas asub sild, üle mille käib kogu Luganski oblasti ainus ametlik ülekäik teisele poolele. Autoga seejuures üle ei pääse, sest separatistid lasid silla keskosa kohe sõja alguses õhku. Kogu Stanõtsja Luganska sild ja sillale viiv tee on alates juulist neutraalne tsoon, kus ei tohi olla ühtegi relvastatud inimest. Eelmisel nädalal saatis mind sillani relvadeta Ukraina sõjaväelane. Silla teisel poolel pidid seisma separatistide samasugused relvadeta sõjaväelased, kuid veenduda selles ei saanud, sest separatistid ei lubanud mind teisele poole silda. Nende väitel võivad kohalikud ületada silda takistusteta, kuid teistel peab selleks olema nende võimude luba.

«Parem ongi, et sa sinna ei saanud, sest sa ei või teada, kas nad oleksid sind üldse tagasi lasknud,» kommenteeris saatjast sõjaväelane. Umbusaldus üksteise suhtes on tohutu. Ukrainlased näiteks ei usu, et nn Luganski Rahvavabariigi väed on hallis tsoonis relvadeta. Nad on veendunud, et kuigi sillal seisavad separatistide sõdurid pealtnäha relvadeta, hoiavad nad relvi sillale püstitatud kindlustuses. OSCE vaatlejaid sinna ei lubata. Ukraina sõjaväelasi pole kuskil näha, kuigi varem olid nende positsioonid Luganski poole viival sillal hästi näha. Stanõtsja Luganska rajooni ülema Juri Zolkini sõnul pole nende hallis tsoonis seni ette tulnud ühtegi intsidenti, mis oleks sealkandis vägede eraldamise ohtu seadnud. Üks kohaliku kodanikuaktiivsuse keskuse juhte Galina Barbašova tunnistab, et kuigi relvavaba tsooni loomise järel on seni olnud rahulik, püsib ikkagi kartus, et see ei pruugi kesta igavesti. «Kes teab, mis Putinile pähe lööb? Näiteks lihtsalt Zelenskõile surve avaldamiseks meid rünnata üle silla, mida meie väed enam ei valva,» räägib ta.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas oliver »

Käisin eelmine nädal Donetski lähistel Курахове linnakeses, ca. 10km rindejoonest Kiievi poole. Elu on ikka jube, inimesed saavad vähem kui 200EUR palka, kütus maksab 1EUR per liiter, tänavates on rohkem auke kui asfalti. Sõdurid näevad välja ikka samasugused nagu sõja algul, st. kannavad jahi- ja kalapoest ostetud erinevate woodlandi, flecktarni ja khaki riidetükke ning sõidavad millega kätte juhtub. Silmatorkavalt korralikud nägid välja medistsiinimasinad (sõjaväe omad mitte tsiviil, need olid peldikud), ilmselt mingi abi korras saadud.
Kontrollpunktides peeti kinni 3x, keerutati meie passi näpu vahel, kehitati õlgu ja lasti edasi sõita.
sinisinine
Liige
Postitusi: 297
Liitunud: 19 Aug, 2010 14:27
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas sinisinine »

Ukraina president Zelenski käis rindejoonel Zolotes

Sattus sõnelusse vabatahtlikega teemaks relvad rindejoonel ja käskis taganeda
Я президент этой страны и говорю - оружие уберите.
https://censor.net.ua/news/3156119/zele ... rite_video

Patrioodid kinnitasid, nemad jäävad kohale
https://censor.net.ua/video_news/315614 ... kaptulyats

Samas on mõlemal osapoolel õigus oma arvamusele, presidendina ja oma riigi patrioodina
Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse.
Rahvust eristatakse etnosest rahvusliku eneseteadvuse olemasolu kaudu — rahvus nimetab ja piiritleb ennast ise.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19039
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Mis Ukrainas toimub? 5. osa

Postitus Postitas ruger »

Sama Zelenski rindelkäik ajab vabatahtlikud marru. Nimelt anti käsk üksustel laiali minna. Nimetatakse neid ebaseaduslikeks, kellel ei tohi relvi olla. Teravaks läinud jutuajamise peale, postitasid vabatahlikud tehtud video jutuajamisest Zelenskiga. Selge, on see, et vabatahtlikud on olulised Ukraina jaoks. Teravaks selline suhtumine olukorra ajab riigis.
The army units who discussed the situation in Zolotoe with Zelensky got information after the smartphone video of a tense exchange was leaked to the social networks the president gave orders to disperse the fighters. The fighters posted a video response.
https://twitter.com/lennutrajektoor/sta ... 3699865600

Zelenski sõnul tahavad kõik rahu ja on valmis taganema, et rahu saavutada.
Zelensky bluntly declared everyone wants peace and is ready to withdraw
https://twitter.com/lennutrajektoor/sta ... 3283155969

Venemaa poolt on läbi lääneriikide Donbassile peale surutud Transnistria saatus
Zelensky 2nd meeting with Steinmeier in Japan has turned perspectives of Ukraine quite significantly south. It's official - Zelensky goes for the Transnistria scenario.
https://twitter.com/lennutrajektoor/sta ... 5035322372
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist