Kõrgõzstan langes paari päevaga sügavasse poliitilisse kriisi.Lauri Laugen,
lauri.laugen@epl.ee; Kadri Veermäe,
kadri.veermae@epl.ee Tsiteeri:
Opositsioonipoliitik kuulutas end ise peaprokuröriks, kuid vihane rahvahulk sundis ta ümber mõtlema.
Pärast pühapäevaseid parlamendivalimisi algas Kõrgõzstanis kaootiline sündmuste jada: meeleavaldajad tungisid võimuhoonetesse, vabastasid omatahtsi vahi alt endise presidendi ja nõudsid uusi valimisi. Eilseks oli olukord muutunud nii pingeliseks, et keskvalimiskomisjon teatas valimistulemuste tühistamisest.
Tuhanded inimesed tulid tänavatele, kui valimiste võitjaks kuulutati kaks võimuerakonda, millest ühe ridades kandideeris president Sooronbaj Džeenbekovi vend, vahendab Reuters. Kirgiise raputas enim teadmine, et parlamenti pääsenud nelja partei hulgas polnud ühtegi tõelist opositsioonierakonda, kirjutab The Diplomat. Esmaspäeval ajas politsei demonstrandid laiali, kuid inimesed naasid ööl vastu teisipäeva Biškeki keskväljakule ja tungisid hoonesse, kus on nii presidendi ametiruumid kui ka parlament. Kohalike seas valgeks majaks nimetatud hoone süttis öösel korraks põlema, aga kustutati kiiresti.
Seejärel tungisid meeleavaldajad riikliku rahvusliku julgeoleku komitee (UKMK) hoonesse ja vabastasid Kõrgõzstani endise presidendi Almazbek Atambajevi, kes mõisteti sel aastal korruptsiooni tõttu pikaks ajaks vangi. Järgnenud tundide jooksul pääses vanglast välja teisigi: endine parlamendiliige Sadõr Džaparov, endine peaminister ja Atambajevi toetaja Sapar Isakov ning Biškeki endine meer Albek Ibraimov. Kõik vabastatud olid kas süüdi mõistetud või ootasid kohut selliste süüdistuste tõttu nagu inimrööv, võimuhaaramiskatse, ametiseisundi kuritarvitamine ja korruptsioon, kirjutab Eurasianet.
Nimetas riigipöördekatseks
Džeenbekov nimetas öiseid sündmusi riigipöördekatseks, kuid keelas julgeolekujõududel meeleavaldajate pihta tuld avada. Ta on vihjanud võimust loobumisele, kuid eile pärastlõunaks polnud teda kuskil näha. „Ta on Biškekis, pole kuhugi põgenenud ja on endiselt legitiimne president,” kinnitas eile presidendi vend Asõlbek Džeenbekov.
Ent opositsioonijõud hakkasid juba arutama uue ajutise valitsuse koosseisu, teatab Reuters. Jäi selgusetuks, kas Atambajevile on seal määratud mingi roll. Nii mõnedki opositsioonipoliitikud kuulutasid end ise ametisse. Näiteks opositsioonipoliitik ja erakonna Bir Bol juht Almambet Šõkmamatov ütles eile meediale, et tema on nüüdsest peaprokuröri kohusetäitja, kirjutab Eurasianet. Kuna keegi pole talle selleks volitust andnud, kogunes päeva edenedes peaprokuröri ametiruumide juurde umbes 500 rahulolematut inimest. Šõkmamatov otsustas taanduda. „Soovin asja selgust tuua. Keegi ei määranud mind peaprokuröriks ja ma ei olnud peaprokurör. Käisin lihtsalt peaprokuröri büroos,” selgitas ta. Seejärel teatati avalikult, et kõnealusesse ametisse astub hoopis opositsioonilise rahvuslik-patriootliku erakonna Tšon Kazat (Suur Sõjaretk) juht Sõimõk Džapõkejev, kelle määramist nõudis ka hoone juurde kogunenud rahvas.
Kui Kõrgõzstani endine president Kurmanbek Bakijev 2010. aasta aprillis kukutati, moodustasid ta vastased ühe päevaga üleminekuvalitsuse. Midagi sellist pole praegu juhtunud, sest keegi ei tea, kas Džeenbekov on tegelikult kukutatud, kirjutab Eurasianet. Riigi siseminister Kaškar Džunušalijev ei ilmunud eile tööle ja ministeeriumi pressiesindaja teatel võttis tema ametikohustused ajutiselt üle opositsioonipoliitik Kursan Asanov. Opositsiooni teatel võtsid nad üle ka Biškeki linnapea ruumid ja määrasid ametisse uue „rahvalinnapea”. Ühtlasi olevat ametisse astunud Biškeki komandant. Pole teada, kui palju võimu neil tegelikult on.
Astub eelkäijate jälgedes
Almazbek Atambajevi režiimile pandi omal ajal enim süüks korruptsiooni. Kui Sooronbaj Džeenbekov tuli 2017. aastal võimule, lubas ta riigi asjad korda ajada ja mitte astuda Kõrgõzstani kahe kukutatud presidendi jälgedesse, kirjutab The Diplomat. Portaal lisab, et sellest hoolimata kordas Džeenbekov kõiki eelkäijate vigu: valimisi võltsiti, opositsiooni ahistati ja presidendi perekonnaliikmed pääsesid poliitikasse ja äridesse.
Valimistulemuste järgi pääses parlamenti neli erakonda: valitsusmeelsed Birimdik (Ühtsus, 24,52%) ja Mekenim Kõrgõzsan (Kodumaa Kõrgõzstan, 23,89%) ning tsentristlikud Kõrgõzstan (8,73%) ja Butun Kõrgõzstan (Ühtne Kõrgõzstan, 7,11%). Ülejäänud erakonnad ei ületanud 7% valimiskünnist.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
