www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 01 Dets, 2020 21:14

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 18 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Olukord Kirgiisias
PostitusPostitatud: 11 Okt, 2020 12:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Aug, 2014 10:49
Postitusi: 191
Kuskilt pole kahjuks lugeda oluliseimat otsust - millal siis uued valimised korraldatakse? Parlamendil nüüd aega küll...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Kirgiisias
PostitusPostitatud: 14 Okt, 2020 9:19 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 21662
Asukoht: Viljandimaa
Kõrgõzstani meeleavaldusi sütitavad peale majanduslike ja poliitiliste probleemide klannisuhted.
Aimar Ventsel, Tartu Ülikooli etnoloog
Tsiteeri:
Kesk-Aasiast kuuleb meie laiuskraadil harva ja enamasti siis, kui seal juhtub midagi dramaatilist. Kõrgõzstaniga seostuvadki tavainimesel just „pauguga” sündmused.

2005. aastal toimus nn tulpide revolutsioon, mis polnud eriti rahumeelne ja kõrvaldas võimult ebapopulaarse presidendi Askar Akajevi. 2010. aasta aprillis puhkesid uuesti rahutused, mis olid ennekõike suunatud korruptsiooni ja enamiku inimeste elutingimuste halvenemise vastu. Need sündmused tõid mõneks ajaks üleminekupresidendina võimule Kesk-Aasia esimese naisriigipea Roza Otunbajeva. Otunbajeva lühike valitsusaeg polnud kerge, sest 2010. aasta juunis puhkes Kõrgõzstani suuruselt teises linnas Ošis kirgiiside ja usbekkide vahel metsik arveteõiendamine. See mõnesaja ohvriga verevalamine viis Kõrgõzstani peaaegu kodusõja äärele.

Atambajev heideti vangi

2019. aasta augustis puhkesid Kõrgõzstanis jälle rahutused. Seekord oli põhjus selles, et võimult lahkunud president Almazbek Atambajev näitas võimul olevale presidendile Sooronbai Žeenbekovile hambaid. Selle eest võeti Atambajevilt puutumatus ning pärast mõningast vastasseisu julgeolekuvägedega – ja ka mõningast tulevahetust – heideti Atambajev vangi. Sealt vabastasid meeleavaldajad ta tänavu 5. oktoobril. Meeleavaldused algasidki 5. oktoobril ja kestsid viis päeva. Ajendiks said parlamendivalimised, kus isegi välismaa valimisvaatlejad täheldasid rohkesti häälte ostmist. Meeleavaldajad tungisid presidendi residentsi ja ülemkohtu hoonesse ning rüüstasid mõlemad.

Politoloog Karmo Tüür kirjutas äsja Eesti Päevalehes, et Kõrgõzstani rahutuste põhjused on ennekõike majanduslikud. Koroonapandeemia tõttu said välismaal – eriti Venemaal, kus on natuke alla miljoni Kõrgõzstani kodaniku – töötavad migrandid koju saata vähem raha ja hakkasid tagasi rändama. See suurendas riigis niigi suurt tööpuudust. Neil asjaoludel on muidugi meeleavalduste puhkemises oma osa, ent ainult majandusele ei saa kõike taandada: sel juhul käiks Tadžikistanis, mille SKP-st moodustavad ligi poole välismaal töötavate inimeste rahasaadetised, juba ammu järjekordne kodusõda.

Akadeemilistes ringkondades on Kõrgõzstani kriisi nimetud ka postkoloniaalseks ja selles on tera tõtt. Paljude tänapäeva Kõrgõzstani probleemide juured ulatuvad riigi koloniaalminevikku Tsaari-Venemaa ja Nõukogude Liidu üsna õigusetu osana.

Kõrgõzstan on ainukene Kesk-Aasia riik, mis on üritanud rajada parlamentaarset demokraatiat. Seda alustati 2010. aastal. Demokraatliku riigi ülesehitamine on käinud üle kivide ja kändude ning ka viimased rahutused (praegused ja 2019. aasta omad) näitavad, et tegu on nõrga ja ebastabiilse riikliku struktuuri ja ideoloogiaga, mis ei suuda oma lubadusi realiseerida. Sellest johtub rahva suur rahulolematus.

Rikaste ja vaeste elu vahel on suured käärid

Kõrgõzstani majanduslik olukord pole sugugi kiita, rikaste ja vaeste elu vahel on märgatavad käärid, mida ükski president pole suutnud kaotada. Kõrgõzstani ajaloo demokraatia käilakujuks võib pidada ainukest naispresidenti Otunbajevat. Oma lühikese võimuloleku jooksul ei suutnud ta valdavat enamikku inimesi demokraatia ainuõigsuses veenda. Oluline on ka Vene propaganda tugev mõju, mis ei põhine ainult Venemaa telekanalite kohalolekus, vaid ka Venemaal võõrtöölistena töötavate inimeste imporditud ideedes. Seetõttu on sõnal „demokraatia” negatiivne tähendus, rahvahulgad pole sellist ühiskonnakorraldust omaks võtnud ega näe sellel tulevikku.

On midagi, mida Tsaari-Venemaa ega Nõukogude Liidu ametnikel ei õnnestunud püüdlustest hoolimata murda – need on klanni- ja hõimusuhted. Neid sidemed ei suudetud hävitada osalt sellepärast, et koloniaalmineviku jooksul aitasid need tavainimesel elus hakkama saada. Demokraatia kattevarju all toimub Kõrgõzstanis see, mis tugevate hõimu- või muude etniliste ja kultuuriliste sidemetega ühiskondades ikka: valimiste tulemused ei olene niivõrd kandidaatide programmidest, kuivõrd nende klannikuuluvusest. Enamasti hääletab valija selle kandidaadi poolt, kes kuulub temaga ühte hõimu.

Kesk-Aasia rahvastele, eriti endistele nomaadidele nagu kasahhid ja kirgiisid, on omane klannisolidaarsus, mille paneb paika keeruline mitmekihiline sugulussüsteem. Igaüks teab hästi, kuidas ta on seotud ühe või teise võimule pürgijaga, ja teab sedagi, keda on vaja toetada, et „meie omi” võimule aidata. Huvitav on see, et vastupidises suunas toimib solidaarsus märksa vähem: võimule pääsenud inimesed aitavad oma hõimlasi palju harvem. Seetõttu ei olene presidendi ega ministrite edu ja populaarsuse nende poliitikast, vaid piirkondlikust ja klannitaustast. See oli ka põhjus, miks suur rahvahulk läks Atambajevile kaks korda appi.

Kõrgõzstanis põrkuvad valimiste ajal kultuurilised, geograafilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja ka etnilised vastuolud. Kümme aastat on silmanähtavalt lühike aeg, et ehitada üles usaldus riigi vastu ja usk riigi võimesse konflikte oma vahenditega lahendada.

Linnaelanikud on üle läinud vene keelele

Kõrgõzstani ühiskonda lõhestab linna- ja maaelanike vastuolu. See on nõukogudeaegse linnastumise otsene tagajärg. Linnaelanikud ei ole Kõrgõzstanis üksnes maaelanikest jõukamad, vaid ka enamjaolt vene keelele üle läinud.

Linnainimesed vaatavad oma maal elavatele kaasmaalastele ülevalt alla kui vähem kultuursetele ja harimatutele. Maainimeste jaoks on linnaelanike ellusuhtumine liiga materiaalne ja nad on kaotanud sideme oma kultuuriga. Almazbek Atambajevi vabastasid ja presidendilossi rüüstasid valdavalt maalt pärit inimesed. Sotsiaalvõrgustiku kommentaariumid reageerisid sellele peamiselt venekeelse sõimuga, milles kasutati maainimesi põlastavaid väljendeid. Rüüstamine oli mõnes mõttes kättemaks auulide (külade) vaesuses kiratsemise eest.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Olukord Kirgiisias
PostitusPostitatud: 15 Okt, 2020 11:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Dets, 2016 11:18
Postitusi: 104
Kõrgestani president astus tagasi.
Kes tegi- ise tegi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 18 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: kangelaspioneer, peps2 ja 34 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt