Armeenia vs Aserbaidžaan

[Viiskümmend]

Ma eeldan, et Pashinjan viskas nn. rätiku ringi helistades Putinile ja teatas, et vastupanuga on finito, Putin helistas Erdoganile - pakkus oma rahuvalvajaid sisaldavat sõja lõpetamise diili ning Erdogan pakkus siis juba omalt poolt tasakaalustatud plaani Alijevile, kes lihtsalt ei saa Türgi soove tagasi lükata.

[ostius]

Kui juba oleksoloogiaks läks, siis pakun oma hüpoteesi välja.
Armeenia on Venemaa protektoraat ning Alijev sai väga hästi aru, et ilma Putini heakskiiduta ootab teda Gruusia-Ossetia stsenaarium. Seepärast kuulas ta diplomaatilisi kanaleid pidi järgi, et kuidas Venemaa reageeriks, kui puhveralad tagasi võtta ning Päris-Armeenia ning Mägi-Karabahh puutumata jätta. Ilmselt pakkus vastutasuks soodsaid lepinguid Kaspia naftaväljadel Gazpromile, Vene sõjaväebaase Mägi-Karabahhis ja võibolla veel midagi.
Sõja käigus kippusid aserid rohkem kahmama, kui eelnevas kokkuleppes kirjas ning Venemaa hakkas tasapisi kärsituks muutuma. Armeenia kapituleerumine tuli Putinile kui viimane päästerõngas näo säilitamiseks ning seetõttu viidi väed suure kiiruga sisse, et oma protektoraati natukenegi säästa.
Kui Kreml vähemalt paar käikugi ette oskab mõelda, siis pole välistatud paari trumbi või isegi jokkeri välja ilmumine käisest. Näiteks surub Armeeniale ja Aserbaidžaanile peale sellised tingimused, et allesjäänud Karabahh liidetakse Armeenia külge ja organiseeritakse sellele sammule ka rahvusvaheline heakskiit. Aserbaidžaan saaks töötava maismaakoridori Nahhitševani. Kui mõlemal riigil natukenegi poliitilist paindlikkust või hirmu Venemaa ees on, võtavad nad need tingimused vastu, sõlmivad omavahel diplomaatilised sidemed ning vaherahust saaks tõeline rahu. Selle stsenaariumi korral oleks Armeenia pisarateni tänulik, Aserbaidžaan rahul, Venemaa rahvusvaheline maine kõrgem ning Türgile väikestviisi koht kätte näidatud.
Aga see on kõigest hüpotees.

[KategorieC]

Päeva lõpuks oli minu jaoks hämmastav selle Sõja Surmav Kiirus ja nö. Tuleviku Kõrgtehnoloogilise relvastuse tõhusus. Võimalik, et Tuleviku Sõjad ongi Surmavalt Kiired.

Defineeri kiirus? Rinne liikus ju klassikalise jalaväerünnaku tempos, jäädes alla isegi 1. maailmasõja algusele läänerindel.

[Turist 47]

KategorieC

Kiirus.
Esiteks see 44 päeva oli minu jaoks kiire;
Meedia vahendusel nähtud Droonide efektiivsus vastase leidmisel, kahjutuks tegemisel;
Vähemalt Diivanilt vaadates käis pidev toimetamine mõlemalt poolt, pausideta.
Eks sõja nö. tunnetusliku kiiruse taga oli mingis osas Meedia kohe pidev kajastus nii kirjas kui pildis. Teiste Sõdadega, rinnete liikumistega võrrelda ei oska.
Ja selle "Surmav Kiirus" defineeriks, et Targad droonid, raketid ehk - Otsin, Leian, Teen kahjutuks ja nii päeval kui öösel, vastase alistumiseni, likvideerimiseni.. .
Sai selline kiiruse definitsioon.
T.

[Kriku]

Ma sõnastaks selle kiiruse mõtte ümber taktikaliseks. Viga varjumisel hakkab ka rindejoonest eemal kaasa tooma karistuse sarnasel kiirusel, millega seni on harjutud rindejoonel. Enam ammu ei üllata kedagi, kui pea või pee üle kaeviku ääre upitanud kodanik snaipri või täpsuslaskuri käest kuuli saab võib kaeviku taga ringi sõitev auto ära lastakse. Nüüd tuleb harjuda, et see juhtub ka tagalas.

[ugandiklubi]

Laisad on need Armeenlased ,võtame kas või need Shushi lähedal olevad laod . https://www.google.ee/maps/place/Shushi ... 1789?hl=et . paremat siht märki on raske ette kujutada . Kuigi aega oli küllaga ,et kõik korralikult teha . Lihtsalt lolius ja laiskus said oma palga . Või vaadake kui korralikult on hooldatud aserite tehnika ( ka vanemad masinad ) võrreldes armeenia logudega ,millest paljud lihtsalt koolesid tee äärde ära .

[wk2]

Karabahhis põletas Armeenia elanikkond ekslikult oma küla.
Charaktari küla rahvas arvas, et nende küla oli üks kokkuleppe tulemusena Aserbaidžaanile üle antavaid külasid ja nii põletasid nad enne külast lahkumist kõik majad ära.
Lepingu tulemusena antakse Kelbajari piirkonna külad Aserbaidžaanile üle, ehkki lepingus on öeldud, et ainult need külad, mida nõukogude ajal peeti selle piirkonna haldusüksusteks. Nagu hiljem selgus, kuulus Charaktari küla nõukogude perioodil Agderini rajooni, mis jäi lepingu tulemusena Armeenia jurisdiktsiooni alla ja seetõttu ei ohustatud seda küla üldse.
https://www.timer.ge/kharabaghshi-somkh ... -gadatsva/

[Avatar]

Laisad on need Armeenlased...

Oleks pidanud laod kuhugi mäe sisse kaevama? Oleme meie vähem laisad? 59°14'34.5"N 25°57'29.7"E.
Ja ma pole üldse kindel, kas seesinane ladu eriti pihta sai. Üks palju afisheeritud tulekahju oli hoopis mõned klikid eemal.
http://www.militaar.net/phpBB2/download ... &mode=view
Kust see info, et palju armeenide tehnikat tee peal ää kooles?

[susi]

Karabahhis põletas Armeenia elanikkond ekslikult oma küla.
Charaktari küla rahvas arvas, et nende küla oli üks kokkuleppe tulemusena Aserbaidžaanile üle antavaid külasid ja nii põletasid nad enne külast lahkumist kõik majad ära.
Lepingu tulemusena antakse Kelbajari piirkonna külad Aserbaidžaanile üle, ehkki lepingus on öeldud, et ainult need külad, mida nõukogude ajal peeti selle piirkonna haldusüksusteks. Nagu hiljem selgus, kuulus Charaktari küla nõukogude perioodil Agderini rajooni, mis jäi lepingu tulemusena Armeenia jurisdiktsiooni alla ja seetõttu ei ohustatud seda küla üldse.
https://www.timer.ge/kharabaghshi-somkh ... -gadatsva/

Kuid rahvas ju seda ei teadnud. Aserbaidžaanile üle antavate asulate nimekirjas on ka Charektar. Šaumjani rajooni nimekirjas asula number 14. Ja asulate nimekirja ei levita ju Charektari elanikud.
https://ru.armeniasputnik.am/karabah/20 ... zhana.html

[Turist 47]

"после боя руками не машут"
Sinu Tuubis videod asulate/linnade nö. vastuvõtmistest, üleandmistest.
Mõlemad vaenupooled teevad sellest ka võimalusel "etenduse". Ühed võtavad asulaid üle/vastu nagu "kuuma pirukat", Teised lahkuvad ehk säutsuvad Jerevanist:"poleks seda vahe kokkulepet, sõdiksime, näitaksime..". + lisaks need "rediskad" esitavad oma lugusid võimalikult dramaatiliselt. Vene "rahutuvid" pea alati pildis. Seda Karabahhi allutamise/valitsemise "Hooaega" võib vist lõppenuks lugeda. Või?
T.

[ruger]

Mägi-Karabahhi sõja õppetundidest

The 2020 Nagorno-Karabakh war holds important lessons for European defence. European governments should study it urgently.

In the last decade, it was no secret that Azerbaijan was steadily building up its armed forces. But, despite this, few experts predicted this month’s clear-cut military victory by Azerbaijan over Armenia. Much of this victory is credited to the technical and financial side of the war: Azerbaijan was able to afford more and it had Turkish and Israeli technology that was simply better than what Armenia had to draw on. But the lessons of the 2020 Nagorno-Karabakh war go deeper and are more complex than just questions of technology. And they hold distinct lessons for how well Europe can defend itself.

https://ecfr.eu/article/military-lesson ... e-to-worry

[Turist 47]

Tsitaat artiklist:" Enamik ELi armeesid - eriti väikeste ja keskmise suurusega liikmesriikide armeed - oleksid kaasaegses kineetilises sõjas sama armetud kui Armeenia armee. See peaks neid mõtlema panema - ja muretsema."
T.

[nimetu]

Tsitaat artiklist:" Enamik ELi armeesid - eriti väikeste ja keskmise suurusega liikmesriikide armeed - oleksid kaasaegses kineetilises sõjas sama armetud kui Armeenia armee. See peaks neid mõtlema panema - ja muretsema."

No see peaks juba ammu selge olema, et täiesti üksinda ei saaks enamus EL riike hakkama. Võimekuste täisspektrit nii maal, õhus kui ka merel suudavad ainult üksikud riigid lubada. NATO kontekstis on mul usku natukene rohkem. Loomulikult mõningaid õppetunde on meil MK sõjast võtta küll. Samas tasuks meeles pidada, et mingit märkimisväärset õhusõda (st. hävitajatega) iseenesest ei toimunud, mis võib kogu asjast veidi kallutatud pildi anda.

[Kriku]

Jah, ma ka ei saanud sellest väitest aru. Kui palju Euroopa armeesid üldse suudaks eraldi ilma NATO-ta sõda pidada?

[Gideonic]

Jah, ma ka ei saanud sellest väitest aru. Kui palju Euroopa armeesid üldse suudaks eraldi ilma NATO-ta sõda pidada?

Vaadates kus see artikkel ilmus ma küll arvan et saan, võin tõlkida ka: "djengi naada!" (igasugu EL'i kaitse kontekstis ka ilma USAta). Mitte et see väga perspektiivikas suund oleks, aga eks nad peavad ka ju üritama kui tahavad kunagi millegini jõuda.