Sõjakuriteo hüpotees on väheusutav. Pakun välja, et Stepanakherti pommitamine oli tööõnnetus. Stepanakherti eeslinnas asuvad lennujaam, mida praegu kasutatakse sõjavarustuse sisse vedamiseks, lisaks on selle ees veel SCUD-de tulepositsioonide ala (sõjaväeosa kõrval), mõlemad legitiimsed sõjalised sihtmärgid. Vahetult armeenlaste sõjaväeosa ees asub samal joonel mägi. Raketid (tõenäoliselt LAR-160) lasti välja tõenäoliselt umbes 30 km kauguselt. Aserbaidžaani poolne maastik on lauskmaa, keskmise kõrgusega 200 m merepinnast. Stepanakhert on keskmise kõrgusega 800 m merepinnast. Mägi, mis asub tõenäolisel laskejoonel, on kõrgusega u 1000 m. Lennujaam ja sõjaväeosa asuvad mäe varjus kõrgusel 550-600 m merepinnast. Mägede varjus on ilmastik erinev, õhumassid käituvad erinevalt kui lauskmaal. St, laskepositsioonil arvesse võetud meteoparandus ei pruugi sihtmärgialal kehtida. Lisaks nõuab orus asuva sihtmärgi tabamine kõrgemat lennutrajektoori, mis tähendab, et õhukihid mõjutavad raketi lendu pikema aja jooksul ja muudavad tulemuse arvestamise ebatäpsemaks. Seetõttu võib vabalt olla, et raketid, liikudes oma sihtmärgiala poole, tõusid õhukihtides kõrgemale kui ette nähtud (raketiheitjal ei ole laskekaugus reguleeritud laenguga nagu suurtükil ja miinipildujal, vaid ainult tõstenurgaga) ning lendasid kaugemale.zxc kirjutas: Muu maailm ei saa järjekordset armeenlaste genotsiidi poliitilises mõttes lihtsalt pealt vaadata olukorras kus toimepanijad on enamvähem samad, kes 1915 ja mina nt. absoluutselt ei usu, et aserid suudavad end tagasi hoida.
Selleks muidugi peavad nad kõigepealt Armeenia territooriumile jõudma mida ma ilma Türgi otsese sekkumiseta ka väga ei usu.
Teine, alternatiivne hüpotees, mida võib olla mõistlik kaaluda, on laskeandmete sisestamisel tehtud viga tulepositsioonil. Seda muljet tugevdab asjaolu, et videodele on jäänud kokku vaid kas üks või kaks raketilööki harvade plahvatustega, mis on ühe laskeseadme lasud (pole päris kindel, mitu seeriat Stepanakherti on tabanud, sest videod on samast ajast erinevatest asukohtadest filmitud). Süstemaatilise tsiviilelanikkonna pommitamise korral (mida väidab Armeenia pool) oleks oodanud, et tuletegevuses osaleb korraga näiteks terve patarei (min), nagu venelased tegid seda Mariupoli pommitamisel, mitte aga üks seade.
Armeenia poolele on iga selline juhtum muidugi nagu taeva kingitus, mida on võimalik oma IO ette rakendada. Nagu näha, on peatunud tehnoloogia tarned Kanadast Türki ning tõenäoliselt on peatumas ka uued raketitarned Iisraelist Aserbaidžaani. See iseenesest näitab IO-de tõhusust ja olulisust oma strateegia kujundamisel.