Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kõik inimesed (eriti vanemapoolsed) pole võimelised sms-dega opereerima, hea kui suudavad kõne vastu võtta ja ise helistada. Rääkimata miskitest keerulise nimega sotsiaalmeediakontodega mässamisest. Neile mõjuvad esmajärjekorras Vikerraadio, ETV, Maaleht jne. Endalgi pole mingeid küsitava väärtusega tvittereid, veisbuuke, instagramme jne. kuna esiteks telefon selline vanamoodne ning teiseks ei näe oma elukvaliteedis hüppelist tõusu kui hakkakski agaralt sotsiaalmeediastuma (ja arvan et ma pole ainus).
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tuleb välja, et veel 8 aastat hiljem ei ole meil võimalik see, mis ühel mandril märksa suuremas mastaabis tõestatult efektiivselt toimis, sest "mõned ei saa SMS-ga hakkama".
Raadio ja TV ei ole head kanalid konkreetsete, detailsete juhiste andmiseks, sest voog on täpselt 1. Saab välja hõigata "raketirünnak, otsige varju" aga inimese jaoks, kes varjupaiga asukohta ei tea (inimeste liikuvus ajas oluliselt kasvanud, mistap ka see tõenäolisem), on sest vähe abi. Sõnumeid saab aga anda paralleelselt N kanalit pidi asukoha-põhiselt kohale toimetades: "Vabu kohti on veel varjendites A (aadress) ja B (aadress). C on juba täis". Voogedastuste puhul - kui magasid enda jaoks olulise hetke maha, läheb veel N aega, kui ringiga jälle selle killuni jõutakse.
Lahtiütelus: mul on ka moodsatest keskkondadest vaid FB-s konto. Siiski leian, et odavate ja tõestatult efektiivsete kanalite mittekasutamine oleks lihtsalt rumalus. Ma ei ütle, et raadiost/TV-st peaks loobuma. Uued kanalid tuleks juurde võtta, sest need on oluliselt efektiivsemad.
Raadio ja TV ei ole head kanalid konkreetsete, detailsete juhiste andmiseks, sest voog on täpselt 1. Saab välja hõigata "raketirünnak, otsige varju" aga inimese jaoks, kes varjupaiga asukohta ei tea (inimeste liikuvus ajas oluliselt kasvanud, mistap ka see tõenäolisem), on sest vähe abi. Sõnumeid saab aga anda paralleelselt N kanalit pidi asukoha-põhiselt kohale toimetades: "Vabu kohti on veel varjendites A (aadress) ja B (aadress). C on juba täis". Voogedastuste puhul - kui magasid enda jaoks olulise hetke maha, läheb veel N aega, kui ringiga jälle selle killuni jõutakse.
Lahtiütelus: mul on ka moodsatest keskkondadest vaid FB-s konto. Siiski leian, et odavate ja tõestatult efektiivsete kanalite mittekasutamine oleks lihtsalt rumalus. Ma ei ütle, et raadiost/TV-st peaks loobuma. Uued kanalid tuleks juurde võtta, sest need on oluliselt efektiivsemad.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tundub, et võiks Rootsist ikkagi eeskuju võtta, vältimaks olukorda, kus sireenide/SMS-i puhul ei oska inimesed midagi teha.2korda2 kirjutas:[...] aga inimese jaoks, kes varjupaiga asukohta ei tea (inimeste liikuvus ajas oluliselt kasvanud, mistap ka see tõenäolisem), on sest vähe abi. Sõnumeid saab aga anda paralleelselt N kanalit pidi asukoha-põhiselt kohale toimetades: "Vabu kohti on veel varjendites A (aadress) ja B (aadress). C on juba täis".
Gideonic kirjutas:Rootsi saadab esmakordselt ligi poole sajandi jooksul välja brožüürid 4,7 miljonile majapidamisele, mida tuleks teha kui puhkeb sõda (Venemaaga muidugi). Seletab A-d ja O-d nagu vee, toidu ja kütte tagamine, aga ka kuidas tavakodanik saab totaalkaitsest osa võtta. Muude teemade osas puudutatakse küberrünnakuid, terrorismi,kliimamuutusi (kliimakatastroofe ilmselt?) jne ...
https://www.ft.com/content/2036e176-fad ... d59aace167
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
samas tehnoloogiliselt on SMSil palju eeliseid -Walter2 kirjutas:Kõik inimesed (eriti vanemapoolsed) pole võimelised sms-dega opereerima, hea kui suudavad kõne vastu võtta ja ise helistada. Rääkimata miskitest keerulise nimega sotsiaalmeediakontodega mässamisest. Neile mõjuvad esmajärjekorras Vikerraadio, ETV, Maaleht jne. Endalgi pole mingeid küsitava väärtusega tvittereid, veisbuuke, instagramme jne. kuna esiteks telefon selline vanamoodne ning teiseks ei näe oma elukvaliteedis hüppelist tõusu kui hakkakski agaralt sotsiaalmeediastuma (ja arvan et ma pole ainus).
suhteliselt lihtne on saata asukohapõhiseid teateid (a'la Pärnu uputuse teemal ei ole mõtet Ida-Virumaal paanikat tekitada - info saab saata vaid inimestele, kes antud piirkonnas).
Teine suur eelis SMSi puhul on kasutatav primitiivne tehnoloogia. Lühisõnumi transportimisel kasutatakse madalaimat kihti (pmst sama kanal, mille abil telefon ja baasjaam omavahel suhtlevad ja seade end võrku registreerib).
Seetõttu saab SMSi kätte ja välja saata ka ülekoormatud võrguga piirkondades (kuna saatmiseks ei kasutata kõnekanaleid/IPd vaid nn tehnilist kanalit).
Ning see omakorda teeb SMSi suhteliselt vastupidavamaks jammimise jm võrgu anomaaliate ja katastroofide suhtes. SMSi transportimiseks ei pea olema 100% toimivat võrku.
Ka on SMS sõltumatu seadmest (SMSi saab vastu-võtta suvaline mobiiltelefon , uus või vana ning transportida sõltumata võrgu tüübist 1g/2g/3g/4g).
On olemas ka nt flash-sms, mille puhul kuvatakse sõnum automaatselt avakuvale - kasutaja ei pea sõnumi lugemiseks tegema muud, kui klahviluku avama ja eraldi sõnumirakendust avama ei pea.
Kokkuvõttes võib SMS osutuda kõige primitiivsemaks, operatiivsemaks ja täpsemaks sidekanaliks elanikega sõjalise või tsiviilkatastroofi korral.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kae nalja, PM saab lugeda, et...
Iseenesest mõistagi plussmärgiline sündmus, ainult et juba aastaid tagasi võinuks selles suunas liigutada.
Aga kuidas siis nende uute aegade ja Teise Maailmasõja aegsete jäänukitega on, millest SM kantsler veel üpris hiljaaegu rääkis?Kaitseväe peastaabi ülem ja eeldatav järgmine kaitseväe juhataja brigaadikindral Martin Herem ütles eile vastuseks Postimehe küsimusele, et samasugust infomaterjali läheb kindlalt vaja ka Eestis «Millal see tuleb, ei tea. Aga selle nimel tegutsetakse,» kinnitas ta. Infovoldiku koostamist juhib siseministeerium.
Iseenesest mõistagi plussmärgiline sündmus, ainult et juba aastaid tagasi võinuks selles suunas liigutada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kuidas ma aru saan, et sõja algusest teatav SMS on tõde ja mitte kellegi tüngakõne? Või kui vaenuliku riigi häkker häkib süsteemidesse ja saadab kõigile SMS-iga mingi üleskutse stiilis "eestlased, tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju"...gooligan kirjutas:samas tehnoloogiliselt on SMSil palju eeliseid
Kui sellised SMS-id hakkavad saabuma iga päev ja mitu korda päevas? Kuidas ma eristan tõde valest?
Viimati muutis Z03, 20 Jaan, 2018 23:30, muudetud 1 kord kokku.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Õige küsimus. Ukraina võitlejatele saadeti Hordi poolt massiliselt SMS-e üleskutsetega deserteeruda või ähvardustega.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Järsku lülitaks sellise sõnumi peale sisse ka mõne muu meediaseadme või on see ületamatu pingutus????Kuidas ma aru saan, et sõja algusest teatav SMS on tõde ja mitte kellegi tüngakõne?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Ega siin kahjuks midagi muutunud ei ole (ega muutumas). Taaselustamaks varjendiprogrammi, selleks peab liiga palju poliitikuid ja kõrgemaid ametnikke endale tuhka pähe raputama - Eestis ei tunnistada enda eksimust ju isegi relva ähvardusel. Ametnikul on alati õigus, tema seisukoha muudavad valeks vaid kontrollimatud asjaoludAga kuidas siis nende uute aegade ja Teise Maailmasõja aegsete jäänukitega on, millest SM kantsler veel üpris hiljaaegu rääkis?
Iseenesest mõistagi plussmärgiline sündmus, ainult et juba aastaid tagasi võinuks selles suunas liigutada.
Peagi väljahõigatava kodanikukaitse kava kandev strateegia on evakueerimine, mis tänase seisuga saab PPA vastutuseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Kui vaadata Soomet, siis see probleem on lahendatud lihtsasti - primaarne häiresüsteem on siiski elektriline häiresireenide võrk ning elanikele on koolitatud, et (rahuajal) tuleb minna siseruumi ja panna käima telekas/raadio. Antud süsteem eeldab kuritarvituseks juba päästekeskuste ja massimeedia vallutamist rohemehikeste poolt. Seda täiendavad igasugu SMS vidinad, aga põhiline on ikkagi vanakooli värk. Piltlikult öeldes vändaga sireeni häkkida ei saa.Z03 kirjutas:Kuidas ma aru saan, et sõja algusest teatav SMS on tõde ja mitte kellegi tüngakõne? Või kui vaenuliku riigi häkker häkib süsteemidesse ja saadab kõigile SMS-iga mingi üleskutse stiilis "eestlased, tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju"... Kui sellised SMS-id hakkavad saabuma iga päev ja mitu korda päevas? Kuidas ma eristan tõde valest?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Need peavad siis ikka päris tõsised sireenid olema või paiknema igal tänavanurgal. Ühel aastal (nii 10 aastat tagasi vähemalt) korraldati Tallinnas Lasnamäel õppehäire sireeniga. Gaasi tänava gaasijaam olla legendi järgi lekkima hakanud vms. Raadios kuulutati mitu päeva ette ja täpne kellaaeg tehti ka teatavaks.
Oleks isegi tahtnud sireeni kuulata, aga õige kellaaja magasin maha ja minumeelest ei kuulnud meie ettevõttes (ca kilomeeter gaasijaamast) seda sireeni mitte keegi.
Oleks isegi tahtnud sireeni kuulata, aga õige kellaaja magasin maha ja minumeelest ei kuulnud meie ettevõttes (ca kilomeeter gaasijaamast) seda sireeni mitte keegi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Täna Tallinnas olemasolev sireenisüsteem oma kuuldavuselt pole mõistagi võrreldav nõuka ajal olnuga, kus sireen oli igas tehases ja elurajoonides igas kvartalis.
Mäletan, et Sõpruse pst lõpus tolgendas see ühe kõrge maja katusel veel 1990ndate keskpaigas.
Muidugi siis istus Rannavärava bastioni punkris ka 24/7/365 Moskvast tuleva punase telefoni otsas korrapidaja, valmis seda nuppu vajutama (ja ühtlasi hoidis punkri kogu aeg kasutusvalmis juhtkonna tarbeks).
Mäletan, et Sõpruse pst lõpus tolgendas see ühe kõrge maja katusel veel 1990ndate keskpaigas.
Muidugi siis istus Rannavärava bastioni punkris ka 24/7/365 Moskvast tuleva punase telefoni otsas korrapidaja, valmis seda nuppu vajutama (ja ühtlasi hoidis punkri kogu aeg kasutusvalmis juhtkonna tarbeks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Meil kruviti (ca 70-ndate lõpp-80-ndate algus) megafonid linnas elektripostide külge suht tiheda vahega.
Mingi aeg lasti neist isegi nn "krapist" tulevat sisu (peamiselt mingi muusika ja uudised).
Ettevõtetes olid samuti need nn "krapid" pandud ja "krapiliinid" veetud.
Sealt siis lasti seda häiresireeni kui oli vaja.
Mingi aeg lasti neist isegi nn "krapist" tulevat sisu (peamiselt mingi muusika ja uudised).
Ettevõtetes olid samuti need nn "krapid" pandud ja "krapiliinid" veetud.
Sealt siis lasti seda häiresireeni kui oli vaja.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40208
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Mäletan taolist megafonide panekut seoses mingi suurema tsiviilkaitse õppusega. Kuna meie majas asus ka radiatsioonivarje, siis keldri uksele ilmus ka silt rajatis number see ja too, võtmed asuvad (selleks vastutavaks oli mu koolivenna isa). Õppus ise leidis aset tööpäeval lõuna paiku, kuid mingit keldrisse ronimise sundi polnud, lihtsalt miilits kontrollis, et tänaval keegi ei kooserdaks.
See võis olla kuskil äkki 1986. a paiku.
See "radiatsioonivarje" oli 24 korteriga paneelmaja ühe majapoole poolkeldrikorrus, kus olid ka mõned aknad, sissepääs kahest trepikojast, seal oli kraanikauss ka 2 WC potti keldris ning tolmufiltriga ventilatsiooniagregaat, mis käis nii elektri kui vändaga. Väidetavalt oli keldri lagi paremini toestatud (rohkem kui pool laepaneeli pikkust ilma toeta polnud), maja vundament oli vundamendiplokkidest.
Mismoodi käinuks selle ettevalmistamine päris olukorraks, ei tea.
Radiatsioonivarje on objekt (ingl k "fallout shelter"), mis on mõeldud inimeste kaitseks radioaktiivse saaste eest, tegemist on mõnevõrra kohandatud keldriga (mis võib nõuda veel kohaldamist sõja eelõhtul), millel võisid olla ka mõningased kaitseomadused ülerõhu vastu, kuid üldiselt pidi see sees olijaid kaitsma taevast alla langeva tuumasaastaga kaasneva kiirguse vastu.
Ise ma arvan, et plaan võis olla selline, et eelhoiatuse järel pidanuks kohalikud elanikud mingi tsiviilkaitse tegelase juhendamisel tegema kohandamise tööd ise ära, näiteks laduma liivakottidega kinni aknad, teipima kinni praod, kust tuul ühel vene ehitusel puhus ja lammutama keldribokside küttepinnust seinad ning meisterdama nendest pingid ja lavatsid, et seal pikemat aega olla saaks. Vee ja toidu võtavad siis elanikud ise kaasa. Ja istuvad seal sees kuni öeldakse, et võib välja minna.
Juhin siin tähelepanu terminite erinevale sisule - mitmel pool kalambuuritamise objektiks olev vartimalimaskides kooli keldrisse pugemine oli siiski meede radiatsiooni vastu, mitte tuumarelva otseste efektide üle elamiseks. Mõiste "varjend" tähendas NSVL kontekstis ikkagi spetsiaalset ehitist kindla vastupidavusega, mida ühes tsviilehituse tüüpses keldris pole eales võimalik saavutada. Näiteks Eestis ehitati 1970-1980ndatel hulgaliselt klass II varjendeid, mille vastupidavus ülerõhule on vähemalt 3 kg/cm2, ühe mitmekorruselise kivimaja keldri vastupidavus ei ületa 0,2 kg/cm2.
Tollal oli arvel kolme tüüpi rajatisi
1. varjendid (eri klassid) - nende kohti oli Eestis kuskil 100 tuhande inimese tarbeks, neist ca 60 tuhat Tallinnas
2. lihtradiatsioonivarjed - mis pakkusid kaitset kiirituse ja väga piiratud ulatuses füüsiliste efektide vastu - nende kohti oli mõnisada tuhat (sinna kuulub eespool kirjeldatud kelder)
3. varjendiks kohandatavad ehitised - sobivad ehitised ja rajatised, mis tuli punktide 1 või 2 alla viimiseks sõjaohu korral ette valmistada - kohti oli üle 1,5 miljoni, ilmselt kuulub siia nii seda kui toda ja seda on raske määratleda.
Selleks, et kohandada 0,1 kg/cm2 vastupidavusega poolkeldrikorrus V klassi varjendiks (0,5 kg/cm2) on igal juhul vajalikud väga massiivsed kindlustustööd, mis sisuliselt välistavad hoone normaalse kasutamise, näiteks keldrite tüüpne nõrk koht on 6 m õõnespaneelidest lagi, mis on liiga nõrk millegi tõsisema eest kaitsmiseks. II-IV klassi saamine sellisest algmaterjalist on lausa võimatu.
Seda tasub meeles pidada siis, kui tekib tahtmine väita, et "kui aeg tuleb, küll siis teeme". Vajalikud betoonitööd võtavad nädalaid.
See võis olla kuskil äkki 1986. a paiku.
See "radiatsioonivarje" oli 24 korteriga paneelmaja ühe majapoole poolkeldrikorrus, kus olid ka mõned aknad, sissepääs kahest trepikojast, seal oli kraanikauss ka 2 WC potti keldris ning tolmufiltriga ventilatsiooniagregaat, mis käis nii elektri kui vändaga. Väidetavalt oli keldri lagi paremini toestatud (rohkem kui pool laepaneeli pikkust ilma toeta polnud), maja vundament oli vundamendiplokkidest.
Mismoodi käinuks selle ettevalmistamine päris olukorraks, ei tea.
Radiatsioonivarje on objekt (ingl k "fallout shelter"), mis on mõeldud inimeste kaitseks radioaktiivse saaste eest, tegemist on mõnevõrra kohandatud keldriga (mis võib nõuda veel kohaldamist sõja eelõhtul), millel võisid olla ka mõningased kaitseomadused ülerõhu vastu, kuid üldiselt pidi see sees olijaid kaitsma taevast alla langeva tuumasaastaga kaasneva kiirguse vastu.
Ise ma arvan, et plaan võis olla selline, et eelhoiatuse järel pidanuks kohalikud elanikud mingi tsiviilkaitse tegelase juhendamisel tegema kohandamise tööd ise ära, näiteks laduma liivakottidega kinni aknad, teipima kinni praod, kust tuul ühel vene ehitusel puhus ja lammutama keldribokside küttepinnust seinad ning meisterdama nendest pingid ja lavatsid, et seal pikemat aega olla saaks. Vee ja toidu võtavad siis elanikud ise kaasa. Ja istuvad seal sees kuni öeldakse, et võib välja minna.
Juhin siin tähelepanu terminite erinevale sisule - mitmel pool kalambuuritamise objektiks olev vartimalimaskides kooli keldrisse pugemine oli siiski meede radiatsiooni vastu, mitte tuumarelva otseste efektide üle elamiseks. Mõiste "varjend" tähendas NSVL kontekstis ikkagi spetsiaalset ehitist kindla vastupidavusega, mida ühes tsviilehituse tüüpses keldris pole eales võimalik saavutada. Näiteks Eestis ehitati 1970-1980ndatel hulgaliselt klass II varjendeid, mille vastupidavus ülerõhule on vähemalt 3 kg/cm2, ühe mitmekorruselise kivimaja keldri vastupidavus ei ületa 0,2 kg/cm2.
Tollal oli arvel kolme tüüpi rajatisi
1. varjendid (eri klassid) - nende kohti oli Eestis kuskil 100 tuhande inimese tarbeks, neist ca 60 tuhat Tallinnas
2. lihtradiatsioonivarjed - mis pakkusid kaitset kiirituse ja väga piiratud ulatuses füüsiliste efektide vastu - nende kohti oli mõnisada tuhat (sinna kuulub eespool kirjeldatud kelder)
3. varjendiks kohandatavad ehitised - sobivad ehitised ja rajatised, mis tuli punktide 1 või 2 alla viimiseks sõjaohu korral ette valmistada - kohti oli üle 1,5 miljoni, ilmselt kuulub siia nii seda kui toda ja seda on raske määratleda.
Selleks, et kohandada 0,1 kg/cm2 vastupidavusega poolkeldrikorrus V klassi varjendiks (0,5 kg/cm2) on igal juhul vajalikud väga massiivsed kindlustustööd, mis sisuliselt välistavad hoone normaalse kasutamise, näiteks keldrite tüüpne nõrk koht on 6 m õõnespaneelidest lagi, mis on liiga nõrk millegi tõsisema eest kaitsmiseks. II-IV klassi saamine sellisest algmaterjalist on lausa võimatu.
Seda tasub meeles pidada siis, kui tekib tahtmine väita, et "kui aeg tuleb, küll siis teeme". Vajalikud betoonitööd võtavad nädalaid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist