Z03 kirjutas:Samas üks venna sõber muudkui tassis koerale maitsvaid konte ja muud suupärast, koer pistis hõrgutised nahka ja "tänutäheks" lõrises natuke toidutooja peale, et see endast kesteab mida nüüd arvama ei hakkaks ja oma kohta ikka tunneks
Teatan tagasihoidlikult, et selliselt tehtud järeldused võivad olla mõnevõrra ekslikud...
(juhtumisi on see teema siin ka minu fooruminime tegelaskuju leiva laualetooja ja seoses sellega on möödapääsmatu sekkuda...
)
Olen oma elus korduvalt eri sorti koerte, kasside, toonekurgede ja muude karvaste ja sulelistega tähele pannud, et tänutunnet toitva käe suhtes ei tunta
ja oma saaki hakatakse kaitsma kohe, kui see on haardeulatuses on. Nö "hammustatakse toitvat kätt"
Üleüldse ei mõju penidele nende ees põlvitamine, neilt andekspalumine ja nende käppade suudlemine, vaid alluvusvahekordade selgekstegemine läbi konkreetsete tegevuste.
Üheks kõige tõhusamaks on meetod "kes ees - see mees". Sellel meetodil on kaks põhilist suunda:
A) Söö koera nähes enne teda ja soovitavalt tema toidukausist. Sellega demonstreerid oma privileegi esimesena ligipääsu toidu juurde
B) Ära lase penil enne sind läbi ukseava lipsata, sest sina oled karja juht ja tead, kuhu ja milleks minnakse, mitte peni.
Vastavasisulisi harjutusi tuleb jätkata seni, kuni näiteks jalutama minnes ei ole peni enam "rihmapinguti" ehk omanikust mitu meetrit ees, vaid kõrval või pool sammu taga.
Niisiis konditassijast heategija tegi strateegilise vea, kui koera nähes enne ise neid konte ei järanud
ja teise vea veel sinna otsa, kui ootas momentaalset tänulikkust ja jäi koera einestamise ajal segama.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)