Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Some »

Minu arust juba aastaga piisavalt karistatud. Aga leidsin siis pdf-i: https://www.upload.ee/files/10412178/ka ... _.pdf.html
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

Nojah, artiklist tuleb välja, et politseis menetletakse ka liiga pehmelt seda ahvi. Esimese astme kohtu lahend, milles trahvi vähendati on muidugi anekdootlik, aga anekdootlikke juhtumeid tuleb ikka ette. Politsei peaks selliseid järjekindlalt peedistama, küll tal siis lõpuks isu ära läheb süsteemiga võidelda.

Pedofiil ta aga siiski ei ole. Huvi murdeealiste tütarlaste vastu ei ole pedofiilia.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas AMvA »

Äkki peaks tööandajt informerima, see ehk aitaks veidi, kui kinga saaks.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

Tööandja iseloomustab teda artiklis väga positiivselt. Neid see probleem ei huvita.

Õiguskaitseorganitel on kõik hoovad olemas, et ülbikul tiibu kärpida. Loodetavasti kasutatakse neid edaspidi järjekindlamalt.

Sellise isiksusehäire puhul tundub mulle aga, et on olemas arvestatav vägivaldse lähisuhtekuriteo risk :evil:
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas AMvA »

Kriku kirjutas:Tööandja iseloomustab teda artiklis väga positiivselt. Neid see probleem ei huvita.
Njah, Kühne&Nagel on soliidne rahvusvaheline firma. Üldiselt sellised ettevõtted sellisest "tasuta" reklaamist huvitatud ei ole.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Roamless »

Pedofiil ta aga siiski ei ole. Huvi murdeealiste tütarlaste vastu ei ole pedofiilia.
Lõik artiklist,
Reinok oli jaganud lastepornot, tema koduarvutist leiti 2100 fotofaili ja 1300 videofaili lastepornoga. Ka sääraseid, kus ülesse võetud alla 14 aastaseid lapsi
Konkreetne karistus ikka pedofiilia eest, ehk alaealiste seksimine oli lihtsalt samm edasi, millest ta napilt puhtalt pääses, kuna konkreetne tüdruk oli just 14 saanud.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

Ka alla 14-aastased võivad olla murdeealised. Pedofiilia on ikkagi häire, mille puhul isikut erutavad lapsed, kellel pole murdeeaga seotud muutused veel alanud. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas nimetu »

Nojah, aga arvestades karistust, siis pervert on ta ikkagi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

See, kas keegi on pervert, vast ikka ei olene tema karistatusest.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Leo »

Ma panen siia jutuksoleva artikli täisteksti, seal on palju infot. Ma väga loodan, et see pedofiilikalduvustega sotsiopaadist psühhoterrorist lõpuks kinni pannakse kõikide oma kangelastegude eest, hoiatuseks teistele. Alustuseks peaks muidugi lõpetama nende mõjuta rahatrahvide vorpimise ja iga rikkumise eest arest välja kirjutada, lisaks peaks siseminister algatama seadusemuudatuse, et nagu ka kohtunike solvamise eest, saaks politseiniku solvaja kuni 2 aastaks vangi panna. Mida mehe tööandja asjast arvab, seda teab muidugi ainult tööandja ise, kuid lugupeetud ettevõte ei hoia palgal pätistunud pedofiile, see ei mõju hästi firma kuvandile.

Kaua lasevad politseinikud end mõnitada mehel, kes nimetas politseid ahvikarjaks ja tegi kohtule ettepaneku nad kastreerida?

Alvar Reinok (32) on IT Kolledžis õppinud tarkvaraarendaja, kes paistab silma ropu suu ja matsliku käitumisega.

Lugege alljärgnevat ja te saate aru, et see pole liialdatud hinnang.

Reede, 10. mai keskpäeval pidas liikluspolitsei Reinoki kinni Tallinnas Männiku teel sõiduauto Volvo roolis. Radar näitas, et ta sõitis 50 km/h alas 69 km/h (±3 km/h). Autol puudus kehtiv tehnoülevaatus. Juht sai 200 eurot trahvi. Tähelepanuväärseks tegi selle vahejuhtumi asjaolu, et Reinok teatas politseipatrullile: „Huvitav, et peded istuvad tee ääres“ ja „Sõidan ülevaatusse, neeger“. Normaalne inimene ei ütleks sääraseid asju politseinikele (Reinoki kõnepruugis „mendid“), kui just rahakott üle ääre ei aja või trellide taga sitsimine ei mõju meelitavalt nagu sume suvepuhkus liivarannal. Karistusseadustiku §275 lg 1 ütleb nimelt, et „avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga“.

(Kes ei tea, siis 300 trahviühikut võrdub 1200 euroga.)
Aga ei tasu eeldada, et Reinok on normaalne. Ei mingit kahetsust! Ka mullu ühel septembriööl (kell 3.49) jäi ta Männiku teel vahele kiiruse ületamisega. Autol puudus liikluskindlustus. Reinok pidi maksma 400 eurot. Ta palus kohtul karistus tühistada. Ta olla unustanud liikluskindlustust teha ja „trahv on mõttetu, ei motiveeri mind ega kedagi“. Kiiruse ületamise eest oli Reinok valmis maksma 70 eurot, sest „peale politseinike võsa taga piilumas ja sappa kiirendamas, polnud mitte kedagi nähtavas raadiuses. Ühesõnaga mitte mingit ohtu ühelegi homo sapiensile ega nende varale ei olnud.“ Reinok jätkas ootamatult avameelselt: „Tahan teha kristalselt selgeks: ma ei kahetse midagi ega avalda mitte mingil kujul alandlikkust ega kahetsust.“

Kaebuse lõppu lisas ta märkuse, et „polegi enam raske hoomata, miks eesti muusika kõige vaadatavamate videode seas youtubes on „beebilõust-mendid“ oma lüürikaga „sest ainukesed mendid, kes mulle meeldivad, on surnud mendid.““ Aga see oli alles algus. Ärge käituge nagu tõprad Veelgi reipam sõu etendus 5. novembril kohtusaalis. Reinok kuulutas, et elus on olulisemaid asju kui liikluskindlustus ning „spidomeeter on teisejärguline“.

Kui politseid esindanud Triinu Riigor uuris, milline karistus lõpetaks tema õigusrikkumised, vastas Reinok: „Käituda viisakalt, mitte trahvida maksimaalselt ja mitte käituda nagu tõprad.“
Riigor: „Kes käitus teiega ebaviisakalt?“
Reinok: „Üle ühe seltsimehed politseinikud.“
Riigor: „Mis põhjusel nad teiega ebaviisakalt käituvad?“
Reinok: „Ma olen päris kindel, et see on geneetiline.“
Ta avaldas kohtule arvamust, et kaherealisel (ta mõtles tõenäoliselt neljarealist) teel võiks kehtida soovitatav kiirus 110 km/h ja limiit 160 km/h. Öisel ajal võiks 150 km/h sõita isegi asula sees.
Reinok uhkustas, et tema Volvo on parem kui politseinike Škoda ning et ta on sõitnud „päris palju rallit, väljaõppe koha pealt olen neist oluliselt parem“. Kui kohtunik Elina Elkind ütles, et politseinikud peavadki vahel kiiresti sõitma, jäi Reinokil õigust ülegi: „Mina pean vahel ka kiiresti sõitma!“

Karistused ei mõju
Riigikohtu meelest peab iga järgnev karistus olema eelmisest karmim. Muidu pole sel mõju. Reinok aga, kes sai karistada juba 2003. aastal alkoholi pruukimise eest alaealisena ja kelle karistuste nimekiri on mitme lehekülje pikkune, kuulutas südamerahus: „Eelmine aasta sain neli trahvi, kaks olid maksimumid. See ei mõjutanud mind.“ Politseinik pakkus välja sõiduõiguse ära võtmise. Reinok: „Seda juba tehti.“ Aga uus liikluseksam? Reinok: „See ei tööta.“ Reinok jätkas enesekindlalt: „Pole mitte mingit põhjust määrata selliseid trahve, sellises suuruses, kui ei ole tulemust. Võiks olla viisakas, mitte käia ringi ja ahistada inimesi.“ Ühesõnaga hoopis politseinikud tõmmaku tagasi! Siinkohal hüüaks endine valitsusjuht, et tule taevas appi, kuna kohtunik Elkind andis pärast kogu seda laiamist järele! Reinok pidi 400 euro asemel tasuma 240 eurot.

Fuck off!
Kohtunik Elkind ei teadnud, mis toimus vahetult enne kohtuistungit. 16 minutit enne istungi algust keerasid kaks politseinikku Tallinna kohtumaja juures Tartu maanteelt Lubja tänavale. Nad tegid parajasti patrullsõitu, sinised vilkurid sisse lülitatud. Võmmid nägid järsku hämmastusega, kuidas nende läbi laskmiseks peatunud Volvo juht lasi aknaklaasi alla, sirutas vasaku käe välja, näitas neile keskmist sõrme ja liigutas kätt korduvalt üles-alla. „Fuck off!“ Muidugi tõi see kaasa menetluse solvamise asjus. Reinok rääkis hiljem, et näitas keskmist sõrme seetõttu, et tal oli „varasemaid ebameeldivaid kogemusi politseiga“.

End süüdi ta aga ei tunnistanud.

Kesklinna ­politseijaoskonna ­uurija Kristiina Avaste oli teist meelt: Reinok pidi maksma 120 eurot. „Tegu on toime pandud tahtlikult, sest menetlusalune isik pidi aru saama, et tegemist on solvanguga,“ hindas uurija. Asutusel puudub autunne. Politseid võibki sõimata? Aga ka see karistus mõjus nagu avalik kriitika EKRE juhtidele, sest nagu artikli alguses öeldud, rääkis Reinok tänavu mais jälle kihutamisega vahele jäädes kohe pededest ja neegrist. Põhja prefektuur alustas uut menetlust solvamise asjus. Mispeale teatas Reinok, et tema ei kasutanud neid väljendeid kummagi politseiniku suhtes. Väljaütlemine oli üldine, personaliseerimata! Siinkohal kasutas ta ilmselt loogikat, et ühtegi organisatsiooni ei saa solvata, sest erinevalt inimestest puudub asutustel, ettevõtetel ja ühingutel autunne. Säärane mõttekäik on jõudnud isegi Riigikohtu tasemele. Kunagisest vaidlusest Tallinna linnavalitsus Äripäeva vastu selgub, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa tõesti oma head nime kaitsta. Küll aga võib ta nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Reinokil läks aga jälle õnneks. Väärteomenetleja Signe ­Kaselo Põhja prefektuurist lõpetas 26. juunil menetluse, sest „isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi“! Ehk politseinik Kaselo andis sisuliselt sõnumi, et politseid võibki sõimata. Tema kaks kolleegi tundsid end solvatuna, aga see pole ju piisavalt suur asi.

Nii palju siis mundriaust.

Viga oli hoopis politseinikes!
Kuid lugu rullus edasi. Reinok soovis kohtu kaudu 200 euro suuruse karistuse tühistamist, sest jutt tehnoülevaatuse puudumisest oli tema arvates ekslik. Ta oli parajasti teel sinna. Seadus lubab ülevaatuse puudumisel sõita lähimasse punkti, kus seda teha saab. Reinok väitis, et ta pakkus politseinikele, et nood võiksid tema kannul sõita ja oma silmaga veenduda, et ta läheb ülevaatusele. Aga nood ei võtnud vedu. Tõendeid tal esitada ei olnud, sest „üllatus-üllatus – nende (s.t politseinike – EE⁾ kaamerad olid kinni keeratud ja midagi ei salvestatud“. Reinok teatas, et tehnoülevaatuse kohaselt oli auto „tehniliselt ideaalses seisukorras“. Esitas ülevaatusel saadud arvegi. Tema meelest käitusid hoopis politseinikud pahatahtlikult või olid ebakompetentsed. Reinok ise aga „ei öelnud midagi solvavat kellegi konkreetse suunas“.

Kohtusse laekub solvav kaebus
Kohus palus kaebust täpsustada. Et mis küll tõendab seda, et ta just tehnoülevaatusele sõitis. Iga suvaline tegelane saaks ju niiviisi vahele jäädes sama väita. Reinok raius vastupidist: „Seda peab ikka vastaspool tõestama, et ma kas sõitsin või ei sõitnud ülevaatuspunkti ja rikkusin seadust või mitte, kuna vastupidist ei suudeta tõestada – in dubio pro reo.“ Edasi läks tema tekst täiesti lappama. „Siin on lihtsalt protseduuriline küsimus politseile, et kuidas tõestada sellistel puhkudel seaduse rikkumist? Mis on ülilihtne. Näiteks ideena: alustuseks, kõik alla 100 IQ mendid saavad kinga ja eelistavalt kui mitte mahalaskmise, siis vähemalt kastreerimise, et geneetilised hälbed ei leviks. Allesjäänud 1-2% mente, kes lollusesse ei upu enam, lahendavad selle minutiga ilmselt lugedes seadust.“ Harju maakohtu kohtunik Merle Parts ütles Reinoki mõtteavalduse kohta Ekspressile: „Kohtule ei tohiks saata avaldust, mis on kedagi solvav. See peaks olema lubamatu!“

„Mingisugused kaks ahvi“
Reinok ei hoidnud tagasi ka kaks nädalat tagasi toimunud kohtuistungil. Oma kinnipidamist kirjeldas ta sõnadega „mingisugune lehvitas tee ääres“ ning täpsustas „mingisugune – no ilmselt politseinik“. Politseinikud pakkusid talle võimalust kirjutada seletuskiri. Reinok lükkas selle tagasi kahel põhjusel. „Number üks on see, et milleks ma peaksin mingi ütluse andma mingisugusele kahele ahvile, kes mind kinni pidas.“ Liikluspolitseid kohtus esindanud Jaak Paju teatas: „See on solvav!“ Kohtunik Parts tuletas meelde elementaarset viisakust: „Kas te seda teate, et igasuguste solvavate väljendite kasutamine kohtus on keelatud?“

Aga kus sa sellega. Reinok vastas enesekindlalt: „See ei olnud solvav.“

Parts polnud nõus: „Termin „ahv“ on vaieldamatult solvav.“

Reinok: „Ma ei solvanud kedagi konkreetset.“

Parts: „Kohtus on võimalik ka pretsedent luua.“

Reinok: „Riigikohus lasi selle maha juba päris ammu. Sa pead ikkagi konkreetset isikut solvama.“

Siinkohal kirjutati istungi protokolli märkus „ülbitseb“.

Õppematerjal roppsuudele
Parts ütles Reinokile, et tema mõistis seda küll teisiti: „Antud juhul käis see kahe politseiniku kohta, kes teid kinni pidasid.“

Kohtunik selgitas, et kohus võib solvamise kohta politseisse pöördumise koostada ning teeb seda ka siis, kui Reinok solvab kohut. Need polnud paljad sõnakõlksud. Kuus aastat tagasi kirjutasid kaks sõgedat tegelast Delfis Partsi kohta solvavaid kommentaare ning said selle eest tingimisi vanglakaristused. Karistusseadustikus on kohtunike kaitseks eraldi paragrahv, mis lubab mõnitajaid isegi kuni kaheks aastaks türmi saata. Reinok jättis kohtu rahule, aga mitte võmme. Ta põrutas edasi: „Mul oli kiire. Kui ma veel hakkan kirjutama ka, kuidas see mingi ahvikari, sorri, politseinikud…“

Parts tuletas meelde, et istung salvestatakse: „Ka see väljend on fikseeritud.“

Ta ei tühistanud 200 euro suurust karistust. Küll aga saatis politseisse kirja, et Reinok tegeles kohtus solvamisega. Nüüd on korravalvurite endi au ja uhkuse asi, kas algatada uus menetlus või mitte.

Tegemist võib olla päris olulise asjaga, mitte niisama räuskamisega. Kui Reinoki-sugust ei peatata, võivad politseinikud, vangivalvurid ja turvamehed üle Eesti langeda edaspidi samalaadse „üldise, personaliseerimata“ sõimujoa alla. Igasugused rullnokad ja ülbikud kasutaksid seda võimalust mõnuga.

Kahtlus alla 14aastase seksuaalses ahvatlemises
Neile, kes seda lugu lugedes Reinokit politsei ülekohtu ohvriks või eriti vapraks tegelaseks peavad, teadmiseks veel üks fakt. Teda on karistatud ka kriminaalkorras.

Augustis 2013 alustas Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus ­kriminaalasja kahtlustusega, et Alvar Reinok ahvatles seksuaalselt 13aastast plikat. Tüdruku sõnul nimetas end Marekina esitlenud Reinok teda „põnevaks inimeseks“, kellega saaks „midagi põnevat teha“. Kutt kabistas teda Pirita rannas. Uuris, kas tüdruk on süütu. „Kui ütlesin, et olen, siis ta ütles selle peale kurat.“

Aga see kõik oli üksnes neiu jutt. Muud tõendid puudusid. Just sellisel juhul rakendub eespool mainitud põhimõte in dubio pro reo ehk kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks. Seksuaalse ahvatlemise kahtlus lendas õhku.

Reinok viis tüdruku ja tema kaks sõbrannat autoga sõitma ja pakkus neile siidrit, juues seda ka ise masinat roolides. „Ta ütles, et ta oskab nii hästi sõita, et ta ei jää vahele.“

Seda väidet ei hakatud uurimagi.

Politseinikud avastasid, et tollal 26 aasta vanune Alvar Reinok leidis samal suvel teise, endast peaaegu kaks korda noorema tüdruku. Küllakutse lõppes neiule süütuse kaotamisega. „Marek oli pikka kasvu, keskmise kehaehitusega, tal olid tumepruunid juuksed ja ka kerge ajamata habe. Üks esihammas oli tal viltu ehk puseriti ja tal oli ovaalne näokuju. Ma tunneksin ta kindlasti ära,“ rääkis tüdruk. Reinok jättis kohtu rahule, aga mitte võmme. Ta põrutas edasi: „Mul oli kiire. Kui ma veel hakkan kirjutama ka, kuidas see mingi ahvikari, sorri, politseinikud…“

Parts tuletas meelde, et istung salvestatakse: „Ka see väljend on fikseeritud.“

Ta ei tühistanud 200 euro suurust karistust. Küll aga saatis politseisse kirja, et Reinok tegeles kohtus solvamisega. Nüüd on korravalvurite endi au ja uhkuse asi, kas algatada uus menetlus või mitte.

Tegemist võib olla päris olulise asjaga, mitte niisama räuskamisega. Kui Reinoki-sugust ei peatata, võivad politseinikud, vangivalvurid ja turvamehed üle Eesti langeda edaspidi samalaadse „üldise, personaliseerimata“ sõimujoa alla. Igasugused rullnokad ja ülbikud kasutaksid seda võimalust mõnuga.

Kahtlus alla 14aastase seksuaalses ahvatlemises
Neile, kes seda lugu lugedes Reinokit politsei ülekohtu ohvriks või eriti vapraks tegelaseks peavad, teadmiseks veel üks fakt. Teda on karistatud ka kriminaalkorras.

Augustis 2013 alustas Põhja prefektuuri lastekaitsetalitus ­kriminaalasja kahtlustusega, et Alvar Reinok ahvatles seksuaalselt 13aastast plikat. Tüdruku sõnul nimetas end Marekina esitlenud Reinok teda „põnevaks inimeseks“, kellega saaks „midagi põnevat teha“. Kutt kabistas teda Pirita rannas. Uuris, kas tüdruk on süütu. „Kui ütlesin, et olen, siis ta ütles selle peale kurat.“

Aga see kõik oli üksnes neiu jutt. Muud tõendid puudusid. Just sellisel juhul rakendub eespool mainitud põhimõte in dubio pro reo ehk kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse kahtlustatava kasuks. Seksuaalse ahvatlemise kahtlus lendas õhku. Reinok viis tüdruku ja tema kaks sõbrannat autoga sõitma ja pakkus neile siidrit, juues seda ka ise masinat roolides. „Ta ütles, et ta oskab nii hästi sõita, et ta ei jää vahele.“ Seda väidet ei hakatud uurimagi.

Politseinikud avastasid, et tollal 26 aasta vanune Alvar Reinok leidis samal suvel teise, endast peaaegu kaks korda noorema tüdruku. Küllakutse lõppes neiule süütuse kaotamisega. „Marek oli pikka kasvu, keskmise kehaehitusega, tal olid tumepruunid juuksed ja ka kerge ajamata habe. Üks esihammas oli tal viltu ehk puseriti ja tal oli ovaalne näokuju. Ma tunneksin ta kindlasti ära,“ rääkis tüdruk.
Ja tundiski. Kui talle näidati politseis kolme kuti fotosid, valis tüdruk välja Reinoki oma. Samuti olid alles nende skaibivestlused ja smsid. Aga ka see vahejuhtum polnud kriminaalne, sest tüdruk oli saanud just 14aastaseks. 14aastasega seksimine pole Eestis keelatud.

Lasteporno viis üheks ööks vangi
Kriminaaluurimisega kaasnesid mõned ebameeldivused. Töö juures saadi teada, et politsei tunneb Reinoki vastu huvi. Kuna ta ei öelnud ülekuulamisel oma elukohta („Elan siin ja seal“), küsis politsei seda tema töökohast. Töö juurest (rahvusvaheline suurfirma) iseloomustati Reinokit hinnatud töötajana, kel on väga head tehnilised oskused. „Hea suhtleja, kes osaleb firma ühisüritustel. Ta on intelligente, proaktiivne, iseseisev ning laialdaste teadmistega. Alvar on vajadusel valmis pühendama ka oma isiklikku aega tööülesannete tähtaegseks täitmiseks. Eelnevast lähtuvalt kaalume tema puhul ametikõrgendust. Alvaril on suur tutvusringkond ja suhete võrgustik.“

Lausa mustertöötaja!

Aga kõige ebameeldivamast asjast ei tulnud noormees puhtalt välja. 7. mail 2015 kinnitas Harju maakohtu kohtunik Julia ­Vernikova kokkuleppe, millega Alvar Reinok võttis vastu ühe aasta pikkuse tingimisi vanglakaristuse 15 kuu ­pikkuse katseajaga. Ta veetis isegi ühe öö plate peal. Seekord polnud asi liiklusreeglite rikkumises ega räuskamises. Reinok oli jaganud lastepornot. Tema koduse lauaarvuti kõvakettalt leiti ligikaudu 2100 fotofaili ja 1300 videofaili lastepornoga. Ka sääraseid, kus oli üles võetud alla 14 aasta vanuseid lapsi. „Mind erutavad väikesed (alaealised) tüdrukud,“ selgitas Reinok. Täpsustas üle, et teda erutavad 14–16aastased tüdrukud. Reinok teadis, et lasteporno alla laadimine ja hoidmine on kriminaalkuritegu, aga ta väitis ülekuulamisel, et sääraste failide allalaadimise ja vaatamisega ei tee ta kellelegi halba.

Säärane tüüp tümitabki politseinikke.
PS. Alvar Reinok keeldus Eesti Eks­pressi ajakirjanikuga trehvamisest. „Ei, aitäh!“ teatas ta. „Tänan väga, aga ma ei ole huvitatud.“
Ta ütles ära ka telefoniintervjuust ja kirjalikele küsimustele vastamisest: „Parem mitte. Ma olen ikka viisakas inimene. Ma ei ole huvitatud avalikult oma konfliktide lahendamisest. Ei ole nagu mõistlik tegevus.“
Manused
Aivar Reinok EE foto 280819.jpg
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..kaitseväes selline maladoi peedikust rott muidugi teeninud ei ole :mrgreen:

Aga kui tõsiselt, siis midagi on ikka väga valesti selles tänases PPAs, kui selline aff sisuliselt karistamatult nõnda ruigada saab:
Väärteomenetleja Signe ­Kaselo Põhja prefektuurist lõpetas 26. juunil menetluse, sest „isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi“! Ehk politseinik Kaselo andis sisuliselt sõnumi, et politseid võibki sõimata. Tema kaks kolleegi tundsid end solvatuna, aga see pole ju piisavalt suur asi.

Nii palju siis mundriaust.
..ilmselt läeb selle vabariigi edumeelse üldsuse lemmikul suurel politseifüüreril liigpallu auru omaenda isiku promomisele - alluvate kaitsmiseks kalkarite eest enam aega ei jää // huvi ka pole :?
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Leo »

Selline ennastäis maailmanaba ei saaks kaitseväes kindlasti hakkama, sest seal tuleb ju teiste käsu järgi toimetada, mitte ei saa ise oma erilisust nautida. Samas on murettekitav proua vanemkomissar Kaselo suhtumine, PPA esindajana peaks olema tal nii isiklik kui ka ametkondlik huvi, et selline korduvsõimleja võimalikult korraliku karistuse saaks, mitte ei aja mingit menetlushuvi puudumine häma. Jääb tõesti mulje, et proua Kaselo ei saa aru, miks ta tööl on ja mille eest palka makstakse või oli tal mingi isiklik huvi asi kiiresti ära lõpetada?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

Borja kirjutas:ilmselt läeb selle vabariigi edumeelse üldsuse lemmikul suurel politseifüüreril liigpallu auru omaenda isiku promomisele
Ma jagan täiel määral sinu tundeid Alvar Reinoki vastu, aga kui rääkida lugupidavast või viisakastki käitumisest politseiametnikega, siis pole tsitaat ka kumbagi... Maailma parandamist võiks IMHO igaüks alustada iseendast ja jätkata lähemas ümbruskonnas.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Roamless »

Ka alla 14-aastased võivad olla murdeealised. Pedofiilia on ikkagi häire, mille puhul isikut erutavad lapsed, kellel pole murdeeaga seotud muutused veel alanud. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks
Vana teema jätkuks, vaevalt, et tegelane oleks mingit karistust saanud, kui ta arvutis leiduv porno oleks olnud ala mingi tava pornosaidi teenage porr, tõenäoliselt oli seal ikka midagi, mis kvalifitseerus lasteporno alla mitte napilt, vaid väga tugevalt, ehk mitte mingid natukene alla 13 aasta jäävad põhikooliealised tüdrukud, vaid tõsisem asi, mille üle ei taha isegi spekuleerida. Või mismoodi sinu arvates politsei eksperdid nendele filmidele hinnanguid andsid ja filmide osaliste vanuseid hindasid.
Unforeseen consequences
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Politseinikule nüpli andmine on tõusev trend...

Postitus Postitas Kriku »

Roamless kirjutas:Vana teema jätkuks, vaevalt, et tegelane oleks mingit karistust saanud, kui ta arvutis leiduv porno oleks olnud ala mingi tava pornosaidi teenage porr, tõenäoliselt oli seal ikka midagi, mis kvalifitseerus lasteporno alla mitte napilt, vaid väga tugevalt, ehk mitte mingid natukene alla 13 aasta jäävad põhikooliealised tüdrukud, vaid tõsisem asi, mille üle ei taha isegi spekuleerida. Või mismoodi sinu arvates politsei eksperdid nendele filmidele hinnanguid andsid ja filmide osaliste vanuseid hindasid.
KarS § 178 lg. 1 ütleb:
Nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Minu esiletõst. Porno puhul ei ole piiriks 14 aastat.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist