Eston Kohver

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15552
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Fucs »

Kui SinuTuub lõpuks oma vidiotöötluse ära lõpetab millalgi kauges tulevikus, siis peaks seda ka HD720 näha olema
https://www.youtube.com/watch?v=VQAnMljFvpg



EPL on ka ilmutanud mingi artikli.
Aleksander Toots: Eston Kohver sai vanglas kapolt sõnumeid
30. september 2015
Kärt Anvelt, vanemtoimetaja
Eesti Päevaleht
Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kelle vastutusalasse kuulub vastuluure, ütleb, et Eesti sai tagasi oma ohvitseri, Venemaa sai vastu reeturi. Eston Kohver ei teadnud, kelle vastu ta vahetatakse, kuid võis seda aimata. Vahetusele eelnenud läbirääkimiste ajal kohtus Aleksei Dressen ka Venemaa Föderatsiooni esindajatega. Kapo põhjendab napisõnalisust: vale hoiak, vale samm või vale nali võivad läbirääkimistel saatuslikuks saada.

Suurte juhtumite puhul, mis eeldavad head Vene eriteenistuste tundmist, on alati domineerinud üks nimi: Aleksander Toots. Nii on see olnud riigireeturite Herman Simmi, Aleksei ja Viktoria Dresseni ning Vladimir Veitmani tabamise puhul. Nüüd olite te laupäeval Aleksei Dressenit Venemaale üle andmas ja Eston Kohverit vastu võtmas. Kas see oli eelkõige teie tehtud operatsioon?

Nimedest ja sellest, kes mida tegi, siinkohal rääkida ei saa.
12. jaanuaril viidi Aleksei Dressen Tartu vanglast minema. Tagasi toodi ta sinna 15. jaanuaril. Prokuratuur väitis, et Dresseniga korraldatakse menetlustoiminguid, kuid kohe oli õhus oletus, et see oli seotud Eston Kohveri juhtumiga.

Sellel kuupäeval pole mingit seost Eston Kohveriga. Need olid tõepoolest menetlustoimingud.
Need toimingud polnud seotud sellega, et õhus oli võimalus vahetada Dressen Kohveri vastu ning selleks tuli Dressen viia kokku Vene saatkonna töötajatega?

Ei. Inimestele meeldib filme vaadata, sestap ehk ka sellised mõtted. Aga ka Dressen mõtles üle ning arvas, et teda hakatakse välja vahetama. Vanglas on tavaks, et kui inimene lahkub, siis jagab ta osa oma asju teistele. Dressen jagas ka. Pärast Tartu vanglasse naastes oli ta sunnitud need jälle kaasvangidelt kokku korjama.
Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/aleksand ... d=72574139
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

lumeunt kirjutas:Krt, mehed, mitu lehekülge mõttetut jauramist ja üksteisele maakera ümmargususe tõestamist! Kui Vene pool nii rahulikult filmis, tegi ta seda ju enda poolel. Kui teie siin juba viitsite 200+ rida analüüsida ja graafikuid koostada, siis miks poleks seda võinud teha vastav ametkond kohe peale video avaldamist? Ilmselgelt oleks palju põhjalikumalt ära tõestatud Eesti poolel filmimine ja oi seda rahvusvahelist "seakisa" peale seda. :lol: Võeti mees Eesti poolelt, filmiti Vene poolel. Lihtne?
Ma ise ka selle postiga nõus aga kut raffale meeldib, lassiis jauravad :mrgreen:

Minu enda väike summary:

a) lõpp hea - kõik hea // pealegi istus riigireeturist t_bla 3a meie mehe 1a vastu :P

b) misiganes ka juhtus seal krd olematul VÕSSAREOSTUNUD kontrolljoonel - igatahes tehti seal meie meestele ärtust ära.. loodetavasti on sellest ka õppust võetud :twisted: :twisted:

c) ülesse on kerkinud uut laadi probleem - läbi tuleb mõelda // ellu viia juriidiline pretsedent ning esmakordselt uue Eesti ajaloos vaenulikus riigis triumfeerivalt riigireeturilt ÄRA VÕTTA Eesti Vabariigi kodakondsus

d) ilmselt on juriidilise lahendita ka üks teine probleem - suht hiljuti putkas ju sinnasamasse Moskvasse keegi KaPo (eri)penskar - samuti riigireetur de facto.. ja ma ei ole kuulnud, et selle koera ERIPENSION ÄRA OLEKS VÕETUD :lol:


Niiet küsimusi on, mida lahendada.. elik siis Lessons Identyfied // Lessons Learned protsess seisab Vabariigi sisekaitse- ja juriidilistel struktuuridel nüüd TUGEVASTI PÄEVAKORRAL :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15552
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Fucs »

Muig...

Annan piuneeri ausõna, et rohkem graafikuid ja jauramist sellel teemal minu poolt ei tule

:rip:
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas LeBon »

Tootsi intervjuu täispikkuses. Ühtteist uutki saab teada.

Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots, kelle vastutusalasse kuulub vastuluure, ütleb, et Eesti sai tagasi oma ohvitseri, Venemaa sai vastu reeturi. Eston Kohver ei teadnud, kelle vastu ta vahetatakse, kuid võis seda aimata. Vahetusele eelnenud läbirääkimiste ajal kohtus Aleksei Dressen ka Venemaa Föderatsiooni esindajatega. Kapo põhjendab napisõnalisust: vale hoiak, vale samm või vale nali võivad läbirääkimistel saatuslikuks saada.
Suurte juhtumite puhul, mis eeldavad head Vene eriteenistuste tundmist, on alati domineerinud üks nimi: Aleksander Toots. Nii on see olnud riigireeturite Herman Simmi, Aleksei ja Viktoria Dresseni ning Vladimir Veitmani tabamise puhul. Nüüd olite te laupäeval Aleksei Dressenit Venemaale üle andmas ja Eston Kohverit vastu võtmas. Kas see oli eelkõige teie tehtud operatsioon?
Nimedest ja sellest, kes mida tegi, siinkohal rääkida ei saa.
12. jaanuaril viidi Aleksei Dressen Tartu vanglast minema. Tagasi toodi ta sinna 15. jaanuaril. Prokuratuur väitis, et Dresseniga korraldatakse menetlustoiminguid, kuid kohe oli õhus oletus, et see oli seotud Eston Kohveri juhtumiga.
Sellel kuupäeval pole mingit seost Eston Kohveriga. Need olid tõepoolest menetlustoimingud.
Need toimingud polnud seotud sellega, et õhus oli võimalus vahetada Dressen Kohveri vastu ning selleks tuli Dressen viia kokku Vene saatkonna töötajatega?
Ei. Inimestele meeldib filme vaadata, sestap ehk ka sellised mõtted. Aga ka Dressen mõtles üle ning arvas, et teda hakatakse välja vahetama. Vanglas on tavaks, et kui inimene lahkub, siis jagab ta osa oma asju teistele. Dressen jagas ka. Pärast Tartu vanglasse naastes oli ta sunnitud need jälle kaasvangidelt kokku korjama.
Kui asi lõpuks teemaks muutus, kas siis pidi Dressen mõningate toimingute tegemiseks Vene saatkonna inimestega kohtuma?
Ta kohtus Venemaa esindajaga.
Kuidas sellised protseduurid käivad?
Protsessi üksikasjadest pole võimalik rääkida. Nagu pole võimalik rääkida ka sellest, millal töö pihta hakkas. Või kus midagi toimus ja kes kellega rääkis.
Ometi läbirääkimised toimusid. Kuidas nendeni jõuti?
Küsimused tekkisid kohe, kui Eston Kohver piiril Eesti poolelt rööviti. Sinisalu võttis kohe FSB-ga ühendust.
Eesti pool otsis kontakti Vene poolega, sest röövitud oli meie inimene. Küsimused tekkisid kohe, kui Eston Kohver piiril Eesti poolelt rööviti. Kohe siis võttis kapo peadirektor Arnold Sinisalu ühendust FSB esindajatega. Kasutati kõiki võimalusi, et saada kontakti inimesega, kelle kaudu on võimalik alustada läbirääkimisi.
Teiegi otsisite ju neid kontakte ja eeldan, et leidsite.
Läbirääkimised on väga tundlik teema. Ka vastasega on vaja saavutada teatud küsimuses usaldus. Selles mõttes oli ka Kohveri kaasus väga keeruline.
Selliseid olukordi võib juhtuda igal teenistusel ja juba sellepärast ei saa nüansse lahti rääkida. Me teeksime enda olukorra juba eos keeruliseks, kui tulevikus midagi sellist juhtub.
Vene poolt oli siis võimalik usaldada?
Teenistuse professionaalsus seisneb selles, et olenemata vastuoludest pead sa olema võimeline vastaspoolega läbi rääkima. Seal pole kohta emotsioonidele. Lihtsalt negatiivse suhtumisega pole midagi peale hakata. Sa pead olema tasakaalukas ning tundma vastast läbi ja lõhki. Tekkida võivad olukorrad, kus tuleb automaatselt olla valmis eri olukordades orienteeruma.
Teil tekkis selliseid olukordi? Või küsin teisiti: kas selliseid olukordi tekkis?
Kindlasti nõuab läbirääkimiste protseduur seda, et üksteisest saadakse aru poolelt sõnalt ning vajaduse korral kehakeelest. Jõuda tuleb lahenduseni, mida mõlemad pooled aktsepteerivad. Lahenduseni, mis on selles olukorras kasulik mõlemale poolele.
President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Päevalehele antud lühiintervjuus mõista, et lahendus võinuks saabuda ka varem. Ta ütles: oli ju ikka küsimus, kas nüüd kokkulepped peavad ja Eston Kohver astub lõpuks tagasi Eesti pinnale.
Inimesed on tihti liiga kannatamatud. Tulemust tahetakse näha kiiremini. Väiksemas riigis ongi bürokraatiat vähem. Suuremas riigis, nagu seda on ka Venemaa, aga rohkem.
Ma väga soovin, et inimesed mõistaksid olukorda, milles me olime, ja seda, miks me toimunust nii vähe räägime.
Sest me ei ela ainult tänases päevas?
Jah. Tuleb arvestada, et mõtlematuid samme, mis võivad kahjustada läbirääkimiste käiku, ei tohi teha. Vale hoiak, vale samm või vale nali – kõik võib saatuslikuks saada. Üks vale käik võib tekitada uue keerulise olukorra.
Läbirääkimised on mingites faasides nagu läbi lillede rääkimine.
Peab tundma vene mentaliteeti ja valdama hästi, kui mitte suurepäraselt vene keelt. Vene keeles on ju väga palju nüansse, mida konteksti teadmata ei taju. Läbirääkimised on mingites faasides nagu läbi lillede rääkimine. Seetõttu ei saa avalikustada, kes olid läbirääkijad. Minagi räägin siin nagu kolmas isik. Nagu ei saa rääkida ka sellest, kui paljud inimesed ja kui põhjalikult olid Eestis asjast üldse teadlikud.
Ometi te annate mulle täna selle intervjuu.
Jah, annan. Et inimesed mõistaksid: pole mõtet taga ajada nende läbirääkimiste sisu. Aga mõista tuleb ka seda, et julgeolekuasutus (kapo – K. A.) suudab kriitilistel hetkedel oma töötajale anda edasi sõnumeid.
Eston Kohver sai kapolt sõnumeid?
Eston pidas end väärikalt üleval. Seegi viitab, et teenistus [kapo] suutis ülesande täita ja Eston sai meilt vastavad sõnumid. Seda enam et Eston teadis, et kapol pole sellist olukorda, kus tema töötaja on röövitud, varem olnud. Estoni jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ja ta sai selle sõnumi.
Kuidas?
Sellest ei saa rääkida.
Ilmselt aitas Kohverit ka Eesti ajakirjandus. Talle võimaldati ju konsuli kaudu Eesti ajalehti.
Kui oled piiratud infoväljas, läheb sulle väga korda, mida sinust arvatakse. Nii et jah, ajakirjandus aitas Kohverit. Talle läks väga korda, mida kirjutati lehtedes ja mida arvasid Eesti inimesed, milline oli poliitiline seisukoht ja rahvusvaheline toetus. Olles piiratud infoväljas, kus sinuga manipuleeritakse, on iga tilk värsket infot, hapnikku ülioluline.
Eesti pool on kogu aeg kinnitanud, et Kohver rööviti Eesti poolelt. Vene pool väidab, et nende poolelt. Ka RTR-is laupäeva õhtul näidatud videokaadrite põhjal võis arvata, et Kohver oli teisel poolel. Kus ta siis ikkagi oli?
See on klassikaline trikitamine. Kõik oleneb, millise nurga alt midagi filmiti. Kust filmiti Kohverit ja kust piiriposti. Ning millal filmiti. Kui seda RTR-i videolõiku vaadata, siis pole ju tegemist kronoloogiliselt järjestikuse videoklipiga. See pole täismahus video. Vahepeal on märkimisväärne paus. Jupike siit, jupike sealt.
Kui Eston Kohver oleks olnud Venemaa territooriumil, poleks olnud vaja sellist sõud teha.
Miks kasutati erivahendeid? Suitsukatet tehakse, et inimese asukoht poleks täpselt näha. Kui Kohver oleks olnud Vene territooriumil, poleks olnud vaja sellist sõud teha. Meile oli ründamise hetkel selge, et Eston Kohver oli Eestis ja rööviti Eesti territooriumilt. See on ka kriminaalasjas dokumenteeritud.
Vene poolelt võib ju veel Kohveri kohta filme või saateid oodata.
Pole mõtet spekuleerida teemal, millele me vastust ei tea. Meie ei saa siin midagi muuta. Professionaalne teenistus seda ei teeks.
Miks Eesti pool ei andnud meediale enda videopilti üleandmisest ja oli meediakajastuses napisõnaline?
Estoni jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ja ta sai selle sõnumi.
Siin on mitu kaalutlust. Esiteks soovisime olla kindlad, et vahetus kindlasti toimub ja Eston saab kõigepealt perega kokku. Teda oli rohkem kui aasta aega kodus oodanud naine ja neli väikest last. Meil ei olnud õigust võtta riski, et see kohtumine muutub meediasündmuseks. Pingutasime, et anda kõigile ajakirjanikele võrdne võimalus kohtuda Estoniga silmast silma ja esitada pressikonverentsil küsimusi siseministrile ja kaitsepolitsei peadirektorile. Vene poole lahendus, kus imiteeriti ajakirjanduse kohalolekut, ei ole kuidagi võrreldav meie avatusega, millega Eestis ollakse väga ära harjunud.
Kapo jääb selle juurde, et Kohver tegeles piiriülese korruptsiooni tõkestamisega?
Jah. Ta kogus infot piiriülese korruptsiooni ja salakaubaveo kohta. Täna saame lisada, et see oli seotud ka teise poole ametnikega.
Kas see Venemaa tegelane, kellega Kohver piiril kohtus ja kellele ta raha andis, oli topeltagent?
Nüüd võime selle ka välja öelda.
Kas ta oli topeltagent algusest peale ehk sellest hetkest alates, kui Kohver temaga kontakti lõi, või muutus ta topelt-agendiks siis, kui juba ise FSB-le vahele jäi ja oli sunnitud kaasa mängima?
See on teema, mis puudutab Kohveri röövimise kriminaalasja, ja menetluse asjaolusid ei ole võimalik avaldada. Kõik piiril toimunu jääb esialgu saladuseks.
Tekitas see süsteemi sees palju kahju? Infot ju koguti ja Kohveri röövimisega võis ehk mingi oluline operatsioon kahjustada saada.
Meie operatsioone see ei kahjustanud.
Kohveri röövimist on nimetatud ka kapo läbikukkumiseks.
Hinnang sõltub ennekõike hindaja mõtteviisist. Kui lähtuda arusaamast, et eriteenistustele on lubatud kõik, sealhulgas teise riigi territooriumilt ohvitseri röövimine, siis tõesti me ei suutnud seda ära hoida. Leiame, et endiselt on oluline jääda endaks, tsiviliseerituks ja nende reeglite järgi pole meil midagi häbeneda.
Milleks Venemaale, FSB-le üldse Eston Kohverit vaja oli?
Me ei spekuleeri sellel teemal.
Kes laupäeval, kui toimus vahetus, FSB poolt Kohveri sillale tõi ja teilt Dresseni üle võttis?
Püüame kinni pidada heast tavast, et ei avalikusta läbirääkimistel osalenud isikuid.
Videost on aru saada, et teie tundsite teda.
Vastaspoolt peab alati tundma. Nii nime- kui ka nägupidi.
See kohtumine sillal oli ilmselt pikem kui RTR-i videost näha oli?
Aleksei Dressen teab väga hästi, mis see tema jaoks tähendab, kui ta muutub Eestile ohtlikuks.
Kõigepealt kohtusime sillal mina ja Vene poole ohvitser. Rääkisime omavahel mõne minuti, leppisime kokku üleandmise protseduuri. Vahetasime dokumendid: Vene pool sai meie presidendi otsuse Dressenile armuandmise kohta, mina sain dokumendi Kohverile armuandmise kohta. Seejärel läks kumbki meist oma meestele järele ja meie nelja vahel olnud kohtumine kestis ehk umbes kaks minutit. Kõik.
Mida sillal räägiti?
Dressen küsis minu käest: kas jätame ka kättpidi hüvasti? Mina vastasin talle: see pole see rituaal. Dressen rehmas selle peale talle omaselt käega, umbes nii, et ah, olgu siis. Ja oligi kõik. Nagu nägite, liikusime seejärel Eesti poolele.
Oli aru saada, et ka Kohver ja Dressen rääkisid midagi omavahel.
Kohver ütles nägemist ohvitserile, kes ta sillale tõi. Ja kõik. Embamist ja käesurumist minu ja Dresseni või Dresseni ja Kohveri vahel polnud, nagu siin kusagilt on juba lugeda olnud.
Tegelikult kohtusid seal sillal kolm kapo Virumaa osakonnas kunagi külg külje kõrval töötanud inimest – teie, Dressen ja Kohver. Kusjuures teie olite omal ajal Dresseni alluv. Siis tõusite te ametiredelil, avastasite Dresseni riigireetmise ning nüüd tuli teil seesama reetur viia piirile, et saada tagasi oma mees – Kohver.
Saatuse iroonia. Nii on.
Videost oli näha, et Eesti poolel olid ka automaaturid valmis.
Dressen küsis: kas jätame ka kättpidi hüvasti? Mina vastasin talle: see pole see rituaal.
Konvoeerimise eeskirjad näevad relvastatud valve ette.
Millal Aleksei Dressen teada sai, et pääseb Venemaale? Et ta vahetatakse välja?
Mina näitasin Dressenile meie presidendi otsust kell kaks öösel vastu laupäeva. Ehk kuupäev oli siis juba 26. september.
Läksite öösel Tartu vanglasse?
Ei.
Kus see kohtumine siis toimus?
Pole oluline.
Enne pidi Dressen presidendile ju armuandmispalve esitama?
Jah, see oli tehtud. Ta ei teadnud, kas talle armu antakse, aga tal võimaldati see palve esitada.
Millal talle seda võimaldati?
Ei saa öelda. Laiemalt polnud sellest nagunii mõtet rääkida, sest kõik võib väga kiiresti muutuda. Milleks asjata elevust tekitada?
No aga Dressen ise sai ikka ju aru, miks ta presidendile selle palve esitab? Temal ju ometi oli lootusekiir: nüüd pääsen Venemaale.
Loomulikult. Aga ta sai sellest võimalusest teada täpselt sellel momendil, kui talle anti võimalus armuandmispalve esitada.
Võib arvata, et samamoodi sai asjast teada ka Kohver?
Jah, siis, kui Vene pool ütles talle, et tuleb kirjutada Putinile armuandmispalve.
Kas Kohver teadis sellest juba enne kohtuotsust?
Enne kohtuotsust teadis ta, et teenistus [kapo] tegeleb igal juhul tema Eestisse koju toomise küsimusega. Ning et teda soovitakse kätte saada võimalikult kiiresti.
Aga pärast kohtuotsust?
Loomulikult. Siis esitas ta ju armuandmispalve. Ta teadis, et nüüd peaks ta vabaks saama.
Kas Kohver teadis, kelle vastu ta vahetatakse?
Seda ta ei teadnud, kas ja kelle vastu teda vahetatakse. Ta võis seda vaid aimata. Dressenil, kes oli Eesti uudisteväljas ja teadis Kohveri röövimisest, muidugi oli eeldus, et tema läheb vahetuskaubaks.
Igasugused vahetused saavad toimuda alles pärast seda, kui kohtuotsus käes ja seda edasi ei kaevata. Kas kapo andis Kohverile märku, et ära kaeba edasi?
Seda ei saa ma kommenteerida.
Pean silmas seda, et edasikaebamise korral oleks läinud jälle kuid, enne kui järgmise astme kohus asjaga tegelema hakkab ja lõpuks otsuseni jõuab.
Eston Kohver teadis väga hästi, mida ta teeb ja tegema peab.
Olgu. Aga miks just Dressen on see, kelle vastu ta vahetati? Soovis Vene pool just Dressenit?
Kõige tugevam relv on väärikus. Sellega oled kõigest üle.
Kuna see on seotud läbirääkimistega, ei saa sellest rääkida. Ja üleüldse: keegi ju ei tea, kelle üle arutleti. Läbirääkimiste käigus otsustati, et meiepoolseks vahetuskaubaks on Dressen. See ei olnud nii, et Venemaa pool ütles: Dressen ja kõik. Läbirääkimisi peetakse selleks, et leida mõlemaid pooli rahuldav parim lahendus.
Viktoria Dressen oli pikemat aega Venemaal. Jääb mulje, et oli ootevalmis.
Viktoria Dressenil on Venemaal äri. Sellepärast ta ongi seal.
Ühes raadiosaates viidati, et Dressen võis töötada KGB-s. Vaadates tema sünniaastat – 1968 – pole see võimalik.
Tõepoolest ei ole. Aleksei Dressen oli 22 aastat vana, kui toimus putš. KGB-sse nii verisulis inimesi ei võetud.
Seega ei saanud Dressen olla ka FSB kaadriohvitser, kes töötab Eesti kapos?
FSB lõi Dresseniga kontakti 1998. aastal Moskva oblastis, esimene kohtumine agendijuhiga oli 2001. aastal Türgis. Ühe riigi eriteenistuse ohvitser, kelleks on Kohver, vahetati tavalise reeturi ehk Dresseni vastu. Mitte FSB ohvitseri vastu.
Kui vaadata dokumentaalfilme, kus räägivad Venemaa endised luureohvitserid, siis on nad ise alati rõhutanud, et omavahel vahetatakse ohvitsere. Ehk et ohvitser ohvitseri vastu, mitte ohvitser reeturi vastu. Sest reetur jääb alati reeturiks.
Reetur ongi reetur ja ohvitser on ohvitser. Antud juhul oli jah tegemist vahetusega, kus Eesti sai tagasi oma eriteenistuse ohvitseri ja Venemaa sai vastu reeturi.
Sellisel juhul polnud vahetuskaup Venemaa jaoks ju võrdväärne?
Selline oli läbirääkimiste poliitiline otsus.
Kuidas Kohveriga vanglas eeluurimise ajal käituti?
Korrektselt. Selliste juhtumite puhul käitutakse kahtlusalustega alati väärikalt. See näitab professionaalsust. Kindlasti oli see Kohverile parajalt suur katsumus just psühholoogilises mõttes, sest meie töö juures on just psühholoogia üks suurimaid instrumente. Kõige tugevam relv on väärikus. Sellega oled kõigest üle.
Ilmselgelt tunnevad Vene eriteenistused suurepäraselt psühholoogilisi nippe. Kas Kohver võis FSB-le rääkida midagi, mis Eestit kahjustab? Riigisaladusi?
Meil ei ole Kohverile midagi ette heita. Julgeolekutöötajate elu on romantiline ainult filmides.
Kas teile ei tundu, et Vene pool, FSB ei suutnud jääda professionaalseks? Pean just silmas seda, kui nad röövisid kellegi Eesti poole pealt, nagu meie pool väidab.
Meie nii ei teeks. Meie teenistus peab jääma väärikaks ja professionaalseks.
Ja ongi Eston Kohver Eestis tagasi ning ajakirjanike ees. Foto: Anni Õnneleid
Mida Dressen Venemaal tegema hakkab?
Ma ei ole selgeltnägija.
Te ei karda, et ta võib nüüd Eestile siiski veel julgeolekuohtu kujutada?
Tema vabadus on suhteline. Dressen teab hästi, mis see tema jaoks tähendab, kui ta muutub Eestile ohtlikuks.
Palun täpsustage!
Ei.
Kas Eston Kohver saab kapos edasi töötada nagu peadirektor Arnold Sinisalu on lubanud?
Kui peadirektor on nii öelnud, siis saab.
Kolm fakti
Kohveri jaoks oli ülioluline teada, et me ei hülga teda. Ta sai selle sõnumi.
Tegelane, kellega Kohver piiril kohtus ja kellele ta raha andis, oli topeltagent.
Eston Kohver teadis vanglas väga hästi, mida ta teeb ja tegema peab.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas pagan »

Fucs kirjutas:Muig...

Annan piuneeri ausõna, et rohkem graafikuid ja jauramist sellel teemal minu poolt ei tule

:rip:
http://vasya-lozhkin.ru/media/paintings ... 84_n_1.jpg :D
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Troll »

Minu jaoks on selgusetuks jäänud Kohveri loobumine Eesti riigi poolt palgatud advokaadist ja nõustumine Venemaa poolt pakutud (ilmselgelt erapooliku ja vastaspoolega kokkumängiva) "ahvokaadiga". See jättis vähemalt minule väga ebameeldiva ja võõrastava mulje, justkui nõustunuks Kohver mängima Venemaa stsenaariumi järgi, andes initsiatiivi täielikult vastaspoolele. Kuigi jah, me ei tea selle otsuse tagamaid ja tegelikke põhjusi. Mingit ausat ja erapooletut kohtumõistmist polnud nagunii oodata.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas LeBon »

See jättis vähemalt minule väga ebameeldiva ja võõrastava mulje, justkui nõustunuks Kohver mängima Venemaa stsenaariumi järgi, andes initsiatiivi täielikult vastaspoolele.
No Kohveril polnud seal mingit initsiatiivi anda. Eks talle öeldi algusest peale, et kuni kohtuistungini ja muidugi ka süüdimõistva otsuseni peab nagunii istuma, siis vahetatakse välja.

Mind huvitav hoopis, mida mõtles Toots nende lausetega: "Tema vabadus on suhteline. Dressen teab hästi, mis see tema jaoks tähendab, kui ta muutub Eestile ohtlikuks." Et sugulased Eestis?
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
illl
Liige
Postitusi: 90
Liitunud: 15 Jaan, 2009 13:25
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas illl »

Minu meelest saab see Tootsi poolt öeldu tähendada eelkōige seda, et Kapol on komprat (tōendeid) Dresseni ja FSB suhte kohta, mille avaldamine muudaks Dresseni elu seal pool piiri põrguks kui viisakalt öelda. Äkki peksis siin kunagi ülekuulamisel kinnipeetud FSB sōbralikke tegelasi vms
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1018
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Mudakoon »

illl kirjutas:Minu meelest saab see Tootsi poolt öeldu tähendada eelkōige seda, et Kapol on komprat (tōendeid) Dresseni ja FSB suhte kohta, mille avaldamine muudaks Dresseni elu seal pool piiri põrguks kui viisakalt öelda. Äkki peksis siin kunagi ülekuulamisel kinnipeetud FSB sōbralikke tegelasi vms
Võimalik keelevääratus? Vaevalt ,et KaPo-l on vaja kedagi avalikult meedia teel ähvardada, see "sooritus" sooritati ehk enne üleandmist.Meeldetuletuseks kah nagu liig vara....
:dont_know: KaPo teed on ettearvamatud.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Rügaja
Liige
Postitusi: 712
Liitunud: 01 Dets, 2008 3:07
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Rügaja »

Kompostimehes Kadri Liigilt artikkel http://arvamus.postimees.ee/3347959/kad ... i#comments
Paraku, nagu ikka, poolik. Ehk keegi täispikkuses lugenu refereeriks, mis Kadri arvab?
lamjak
Liige
Postitusi: 483
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas lamjak »

Refereerida ei viitsi.
Kadri Liik: miks nad ikkagi röövisid meie Kohvri?

Kokkuvõte

Kohvrit röövides polnud eesmärgiks üldse midagi saada, vaid hoopis saata sõnum.
Obama visiit ja Kohvri röövimine: kokkulangevus oli juhus, USA polnud adressaat
Võib-olla saatis FSB teate spetsiaalselt ja kitsalt just kapole.

Postimees

2. oktoober 2015 10:59


Kõik täpsemad detailid, mis annaks alust kasvõi informeeritud oletusteks, miks rööviti Eston Kohver, on tõenäoliselt riigisaladusega kaetud, ja peavadki olema. Samas on oluline, et inimesed ja ametkonnad, kelle tööks on toimunust järeldusi teha, vaeksid ka küsimust, miks Venemaa seda tegi, leiab kirjutab Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik.

On väga hea, et Eston Kohver on tagasi kodus. Eesti meedial on nüüd võimalus rääkida tema röövimisest minevikuvormis ja esitada küsimusi, mida vangistuse kestes võib-olla küsida ei tahetud. Ent see praegune arutelu keskendub küll vabastamise meediakajastusele ja riigireetur Aleksei Dresseni saatusele, jätab aga kahe silma vahele küsimuse, mis vähemalt minu silmis on algusest peale olnud kogu selle loo põhiküsimus: miks Kohver ikkagi rööviti?

Viimase poolteise aasta meediafoon on võinud ehk tekitada mulje, et piiri taga inimeste röövimine ja tapmine on mingi asi, mida Venemaa teeb rutiinses korras ja lihtsalt sellepärast, et ta on Venemaa. Nii see tegelikult ei ole. Nõukogude Liidu järgne Venemaa on tapmise või röövimise eesmärgil oma käe piiri taha sirutanud vaid mõnel korral ning enamasti on sihtmärgiks olnud kas mässulised või reeturiteks tembeldatud Venemaa kodanikud.

Nii hukkus 2004. aasta veebruaris Dohas autopommiplahvatuses Tšetšeenia ekspresident Zelimhan Jandarbijev. 2006. aasta sügisel suri Londonis polooniumisurma Aleksandr Litvinenko. Mõlema tapjaks peetakse Venemaa eriteenistusi, kuigi vastavad kohtulahendid siiani puuduvad. 2012. aasta detsembris rööviti Kiievist ja toimetati Moskvasse Vene opositsiooniaktivist Leonid Razvozžajev.

Täiesti erakorraline tegutsemine

Juhtumeid, mille taga kahtlustatakse Vene eriteenistuste kätt, on mõned veel, aga mitte palju; ning kõigi sihtmärgiks on olnud Venemaa alamad. Kui jätta siinses kontekstis kõrvale viimase poolteise aasta jooksul Krimmis toime pandud teod, siis on Eston Kohver ja Nadežda Savtšenko minu teadmist mööda ainsad välisriikide kodanikud, kelle Venemaa on röövinud, ning Kohver omakorda ainus NATO riigi kodanik, kusjuures mitte lihtsalt kodanik, vaid julgeolekuteenistuse ohvitser.

Kaitsepolitseil on õigus, kui nad ütlevad, et ei osanud röövimist eeldada: NATO ohvitsere NATO territooriumilt ei olegi varem röövitud. Seega, Venemaa poolt ei ole tegu mitte rutiinse, vaid täiesti erakorralise tegutsemisega, ja tasub küsida, mis on selle taga.

Selgitada toimunut lihtsalt Venemaa agressiivsuse üleüldise suurenemisega oleks liiga lihtne. Paralleel 1930. aastate inimröövidega Peipsi järvel tundus esimesel hetkel küll õõvastavalt täpne, aga tegelikult pole võrdlus pädev. Toonaste inimröövide eesmärk oli hankida infot – sageli küllaltki lihtsakoelist topograafilise iseloomuga teavet. Satelliitide, elektroonilise luure ja Google Mapsi eelsel ajastul võis tõesti olla praktiline selle jaoks inimesi röövida. Enam ei ole vaja.

Samuti ei tundu tõenäoline, et Venemaa röövis Kohvri, saamaks tagasi Dressenit. Selline käitumine oleks äärmiselt ebatavaline. Kui Moskva Dressenist tõesti nii palju hoolis, siis lihtsam ja tavapärasem – ning reputatsioonikahju vältiv – olnuks ta vahetada mõne tõepoolest Venemaa territooriumil vahele jäänud lääne luuraja vastu. See luuraja ei pidanuks isegi olema eestlane – kindlasti vahetanuks Eesti Dresseni ka mõne meie olulise liitlase olulise agendi vastu.

Mina peaksin tõenäolisemaks, et Kohvrit röövides ei olnud Venemaa eesmärgiks üldse mitte midagi saada – ei infot ega inimest –, vaid hoopiski midagi saata. Saata sõnum. Ning küsimus ongi selles, kes oli selle sõnumi adressaat: kas USA, NATO, Eesti või kapo. Adressaadi põhjal saaks püüda oletada – kuigi mitte täpselt teada – ka sõnumi sisu ning mõelda, milline peaks olema vastus.

Pilt
FSB juht Aleksandr Bortnikov, Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ja riigiduuma spiiker Sergei Narõškin. Foto: Scanpix

Milline sõnum ja kellele?

Röövimise ajastus – paar päeva pärast president Barack Obama visiiti – viis paljud mõttele, et tegu on Ameerika Ühendriikidele või NATO-le saadetud märguandega. Sisuks umbes: «Te võite ju teha suuri sõnu, aga arvestage, et meie oleme siin kõrval ning meie käsi ulatub Eestisse väga hästi.» Kui nii, siis on asi Eesti jaoks lihtne. Meie mõtteline vastus võiks kõlada umbes: «Aitäh, me teame, et te olete kõrval, ning me teeme kõik, et teie manööverdamisruumi vähendada. Muide, tänu, et te piiri puhastamise vajadusele osutasite! See edeneb hästi.»

Pigem aga tundub, et Obama visiidi ja Kohvri röövimise ajaline kokkulangevus oli juhus, ning USA ei olnud selle märguande adressaat. Ühendriikidele saadetav sõnum oleks olnud konstrueeritud teisiti: sellisel juhul pidanuks me nägema Venemaa presidendi või välisministeeriumi palju suuremat aktiivsust teemaga tegelemisel, FSB roll aga olnuks väiksem. Praegu oli president aga apaatne ja välisministeerium asjast täiesti selgelt kõrvale jäetud; hea, kui teda informeeritigi.

Teine võimalus on mõelda, et sõnum oli suunatud kitsamalt Eesti riigile. Sellisel juhul on selle sisu raskem aimata. Midagi piirilepinguga? Ei usu … Midagi seoses meie üldise sõnaselge kriitilise hoiakuga? Ka ei usu – selle kohta avaldavad arvamust teised Venemaa ametkonnad ja teises vormis …

Pisutki tõenäolisena mõjub selles kontekstis vaid võimalus, et Venemaa üritas vihjata, et «te olete endine Nõukogude Liit ja meil on teie üle õigused». See harmoneeruks Moskva üldisemate hiljutiste katsetega oma «jurisdiktsiooni» endise Nõukogude Liidu aladele laiendada – kas siis mõistes kohut Ukraina territooriumil vangistatud Ukraina kodaniku üle või algatades kriminaaljuurdluse 1991. aastal Nõukogude armeest kõrvale hoidnud leedulaste suhtes.

Sellise mõistaandmise sisuline eesmärk oleks sel juhul toonitada, et Venemaa on Eestile «vabaduse kinkinud» ning meil tasuks tema huvide suhtes mõistvam ja aupaklikum olla, või muidu … Samas, see ei pruugiks veel tähendada otsest ähvardust. Venemaa jaoks ei ole Ukraina ja Balti riigid samas kategoorias; ning kui Venemaa meenutab, kui suurest mõjusfäärist ta on loobunud, siis ei ole selle taga ilmtingimata kaotatu tagasitahtmine, vaid pigem nõudmine, et talle ei tehtaks takistusi Ukrainas ja mujal idanaabruses.

Veel üks võimalus on oletada, et FSB saatis teate spetsiaalselt ja kitsalt just nimelt kapole. Tunnistan, et seda varianti olen ma ise alati kõige tõenäolisemaks pidanud. Sellisel juhul oleks arvatavasti tegu kapo töömeetodite kriitikaga: kas läks kapo FSB meelest Venemaa suhtes ülemäära aktiivseks või hakkas nende tegevus riivama Venemaal oluliste inimeste olulisi majandushuve. Kuna Kohvri röövimine ei olnud kindlasti Pihkva FSB improvisatsioon, vaid oli sanktsioneeritud Moskvast, siis on selge, et tegu ei saanud olla tühiste huvidega.

Samas paneks selline sõnum Eesti kõige raskemasse olukorda. Venemaa ilmselt eeldaks, et me oleme märguandest aru saanud ning korrigeerime oma käitumist. Seda viimast oleks aga raske teha. Sealseid sündmusi arvestades oleks rumal Venemaaga «vähem töötada». Samuti, seadusi austava riigina oleks Eestil võimatu ebaseaduslikele majandushuvidele – kellel tahes need oleks – läbi sõrmede vaadata. Ning sundida Venemaad või FSBd meie reeglitele alluma oleks … pehmelt öeldes väga keeruline.

Pilt
FSB juht Aleksandr Bortnikov. Foto: Scanpix

Tõde selgub aastakümnete pärast

Ülaltoodud versioonide ja kaalutluste tõepärasust ei saa Eesti avalikkus ilmselt veel lähema paari aastakümne vältel hinnata. Kõik täpsemad detailid, mis annaks alust kasvõi informeeritud oletusteks, on tõenäoliselt riigisaladusega kaetud, ja peavadki olema. Siiski, oluline on, et inimesed ja ametkonnad, kes saladustele ligi pääsevad ning kelle tööks on toimunust järeldusi teha, ei piirduks esmavajalikuga, küsides ainult küsimust, kuidas selliseid intsidente tulevikus ära hoida. Oleks vaja, et nad küsiksid siiski ka: miks? Miks Venemaa seda tegi?

Miks see vajalik on? Miks me üldse peaksime püüdma aru saada sõnumitest, mille edastamise vahendiks on inimrööv? Mööngem, et tegu on suhteliselt ebakonventsionaalse suhtlemisviisiga. Aga mis parata – teatud seltskondades niimoodi just vesteldakse. Ja kui selline seltskond elab meie kõrval, siis oleks aru saada kasulik. Suure tõenäosusega ei ole meie võimuses ega huvides «vastata» Venemaale niimoodi, nagu ta tahaks – ehk teha, nagu ta nõudis. Ka ei ole lihtne, vähemalt mõne ülaltoodud versiooni puhul, leida viisi, kuidas Venemaad meie reeglite ja nägemustega arvestama panna. Aga kindel on, et kui me teame, mida meile öelda püüti, siis on meil lihtsam aimata, mida tulevik tuua võib – ning selleks valmis olla.
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Yks »

Ajud on küll sellel naisel vägagi paigas... Heasmõttes. Polegi midagi eriti refereerida või kommenteerida. Kõik väljatoodud võimalused, et "miks" on täiesti reaalsed ja mõistlikult põhjendatud. Võimaluste piires.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Yks kirjutas:Ajud on küll sellel naisel vägagi paigas... Heasmõttes. Polegi midagi eriti refereerida või kommenteerida..
Selle naise tekst peab ikka tõega hea olema.. sest pole kunagi näinud, et foorumlane Yks oleks (või suudaks) millegi kirjapanduga nii üheselt nõusse jääda.. no pidi see ikka hea tekst olema.. et kui ei näeks sellist Yks-i posti, siis kohe ei usukski.. :shock:

Pean vist Kadri LIIKi kirjapandut konspekteerima hakkama - no viimane aeg ennast ka nats arendada.. :roll:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
virguja
Liige
Postitusi: 678
Liitunud: 17 Sept, 2013 11:46
Kontakt:

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas virguja »

Borja kirjutas:
Yks kirjutas:Ajud on küll sellel naisel vägagi paigas... Heasmõttes. Polegi midagi eriti refereerida või kommenteerida..
Selle naise tekst peab ikka tõega hea olema.. sest pole kunagi näinud, et foorumlane Yks oleks (või suudaks) millegi kirjapanduga nii üheselt nõusse jääda.. no pidi see ikka hea tekst olema.. et kui ei näeks sellist Yks-i posti, siis kohe ei usukski.. :shock:

Pean vist Kadri LIIKi kirjapandut konspekteerima hakkama - no viimane aeg ennast ka nats arendada.. :roll:
Kadri Liik'i kaheksa aastat pühapäevahommikuti Kuku Raadio Välismääraja saatejuhina olid nauditavad. Ka tagantjärele kuulates, kui ajalugu on samal teemal uuele spiraali keerule läinud ...
* Beduiinile räägiti, et on koht, kus on niisama palju vett nagu on kõrbes liiva. Ta pidas kõnelejat valetajaks ... ta polnud kunagi merd näinud.
* Olla valmis vägivallaks. Võimetust ei tohi maskeerida vägivallatuse rüüsse. Mahatma Gandhi
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Vene piiril rööviti kaitsepolitseinik

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Borja kirjutas: c) ülesse on kerkinud uut laadi probleem - läbi tuleb mõelda // ellu viia juriidiline pretsedent ning esmakordselt uue Eesti ajaloos vaenulikus riigis triumfeerivalt riigireeturilt ÄRA VÕTTA Eesti Vabariigi kodakondsus

d) ilmselt on juriidilise lahendita ka üks teine probleem - suht hiljuti putkas ju sinnasamasse Moskvasse keegi KaPo (eri)penskar - samuti riigireetur de facto.. ja ma ei ole kuulnud, et selle koera ERIPENSION ÄRA OLEKS VÕETUD :lol:


Niiet küsimusi on, mida lahendada.. elik siis Lessons Identyfied // Lessons Learned protsess seisab Vabariigi sisekaitse- ja juriidilistel struktuuridel nüüd TUGEVASTI PÄEVAKORRAL :roll:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=72705325

..paistab, et üks ülalmainit küsedest on siis oma lahenduse leidnud :twisted:

Nüüd jääb oodata, et vabariigi püüdlikult kandiline juriidika suudab lõppude lõpuks ka tollelt teiselt Moskvas redutavalt ex-kapolasest (eri)penskarilt selle EV (eri)pension ära võtta..... :lol: :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline