Ma olen PMi ja Glocki näppinud ja lasknud palju, neid teisi teenistusrelvasid siis kui on võimalus või vajadus olnud. Alustaks sellest, et P99Q olevat korrakaitsele ehitatud erimudel, nii et neid väljaspool riigiasutusi ei peaks eriti liikumagi.
P99Q police duty pistol.
Many of the alterations found in the Fabryka Broni Radom P99 RAD variant were also applied in the Walther P99Q pistol. The P99Q is a designated police pistol, which has been certified according to the Technical Specifications (TR) of the German Police (Technische Richtlinie Pistolen im Kaliber 9mm x 19, Revision January 2008).[15] The P99Q is exclusively manufactured for German and foreign police departments and is not available on the civilian market.[16] The P99Q has a partially pre-loaded internal striker trigger mechanism that conforms to the Technical Specifications (TR) of the German Police. When the trigger is pulled, the striker is fully cocked and released, firing the pistol. Trigger travel is approximately 13 mm (0.5 in) with a trigger reset of 6 mm (0.2 in) and a trigger pull of approximately 32 N (7.2 lbf). The trigger pull is consistent in length and force from the first shot to the last. The Technical Specifications (TR 2008) of the German Police also demand an accuracy of fire for a 10-shot group with German Police certified 9×19mm Parabellum ammunition[17] at 25 m (27 yd) (R100)[18] of ≤ 16 cm (6.3 in). This equals an accuracy of fire of ≤ 22 minute of angle (MOA) or ≤ 6.4 mrad. The grip frame has an integrated mounting MIL-STD-1913 (Picatinny) rail for attaching tactical lights and laser sighting devices.
Soome politsei oli aastakümneid Glocki peal ja alates 2012 vahetatakse jupikaupa Waltherite vastu, eelmise aasta lõpul korjati 2000 püstolit remonti avastatud tehnilise vea tõttu, ilmselt Waltherid, kuigi seda ametlikult ei kinnitata.
http://www.is.fi/kotimaa/art-2000004892331.html
Olen oma silmaga näinud, et PPAs olid Rootsi M39B kastid treeningmoonaga kasutuses, sest paremat ei olnud võtta ja nii pauk kui tagasilöök oli oluliselt tugevamad kui tavalise püstolimoonaga, relvur hiljem kirus, et relvade relmondivajadus tõusis ka lakke ja sellepärast sattus Rootsi abi politseis põlu alla, samas Glocki mehed ei kurtnud. Tavaline 9 mm NATO on nii tuunitud, et annaks algkiiruseks püstolist 7,5 või 8 mm FMJ kuuliga umbes 350-360 m/sek ja laeks ümber nii püstolis kui kones, kones pikema raua tõttu muidugi natuke suurema kiirusega. NATO standardil võib isegi väike nato täht olla kesta peal. 300 m/s või natuke üle selle on subsooniline moon, mida on väga vähe liikvel, sest see nõuab erilisi relvasid või relvade ümberehitamist, näiteks taandurvedrude vahetamist kergemate vastu jne, sest oluliselt nõrgem moon hakkab tõrkeid andma.
Muide, püstolist võib tõrke välja võluda ka seda lihtsalt liiga lödi randmega kinni hoides. Kui palju püstol üldse peaks laskmist välja kannatama enne suuremat remonti või mahakandmist? Saksa politseil oli kunagi standard, et 5000 lasku teravat ja see tähendas, et tavaline politseiniku teenistusrelv kestis 10-15 a ja kiiretel oluliselt vähem, sest nad lihtsalt lasid rohkem. Samuti kestab relv vähem, kui seda liiga vähe või liiga innukalt puhastada. Kunagi oli politseis tavaline, et politseinik lasi 2x aastas ja mõnikümmend lasku, see oli siis enne laskeeksamit ja eksamil. Ehk nüüd lasevad rohkem kuid mitte märgatavalt, sest padrunid on kallid ja ega seal tiirus ikka eriti ei viitsita käia v.a. nendel üksikutel kordadel kui kästakse minna või võetakse palgast maha sooritamata lasketesti tõttu. 600 m/s ei ole võimalik 9 Parast välja meelitada, tugeva laenguga padrunid annavad välja 400+ ja viimased 2 numbrit sõltuvad natuke laskemoona temperatuurist, päikese käes soojenenud püssirohi põleb kiiremini, kuid kindlasti mitte 50% kiiremini. Ei viitsi diskuteerida mingist umbteooriast, kui äkki on mingi eriti äge rohi kasutusel, see on mõtetu pläma. Saboteeritud moon ehk lahingpadrun, mis on laetud püssirohu asemel lõhkelaenguga, reeglina lõhkeb relvas ja lööb relva laiali, sest kasutatakse püssirohust 2-3x äkilisemat lõhkeainet. See ei ole PPA RA ülesannete teema, vaid teoreetiline võimalus SA tingimustes, kui vastane ei olegi oma varusid põlema pannud, vaid sinna mõned peotäied saboteeritud moona puistanud. Tundmatut moona ei kasutata ja kui on väga vaja, siis peavad pioneerid üle vaatama. Hoopis tõenäölisem on see, et masstoodangul ja nõrga kvaliteedikontrolli korral tulevad mõned padrunid, millel ei olegi laengut sees või on liiga vähe. Kui lasta kiiresti ja ilma ajutegevuseta on võimalik, et lödi pauk lööb kuuli rauda kinni ja laskur laeb autopiloodil uue padruni sisse, mille peale toimuvad huvitavad asjad. Kui mina peaks homme püstoliga välja minema ja moonaks antakse peoga mingite relvahuviliste noorte või valveteenistuse käes olnud moona, siis suhtuksid nendesse ülimalt negatiivselt ja kontrolliksin kõik padrunid ühekaupa üle, et ikka mingi kogus rohtu sees krõbiseks ja kuulid oleksid normaalsel sügavusel, sest igavleva korrapidaja käes võib mõni kest tühjaks joosta ja padrun topeltlaadimisest kannatada saada.
PPA uue Glocki hanke puhul teeb mind väga murelikuks see väide, et iga püstoli juurde kuulub ainult 2 salve ehk siis 15+15=30 padrunit. See on küll oluliselt parem kui PMi 8+8=16 padrunit, kuid kui vaadata, palju keskmiselt on sihitud laske sooritatud reaalsetes tulevahetuses pahalaste mahasaamiseks või näiteks läbi rahvamassi rooliva auto peatamiseks, siis on see ikka väga närune. 3 salve iga relva kohta oleks miinimum ja siis võib juba akadeemilist vestlust arendada, kas ohuhinnangu jne järgi oleks mõistlik kaasas kanda 2 või 3 salve või peaks kandma ikkagi 3 ja ostma neljanda varuks? Salv on kuluvahend hinnaga 20-30€ ja kui neid osta korraga kolmekohaline kogus, siis ikka pigem sinna 20€ kanti. Salved lähevad katki ja kaovad ära ja siis oleme varsti olukorras, kus politseinik tuleb välja saata 1 salve ja padrunikarbiga, sest oma varusalv on katki. Pearelvur on ilmselt mõistlik inimene, nii et loodetavasti ostetakse mõned tuhanded varusalved juurde enne seda kui Põhja prefi välijuht pearelvuri varusalve ära võtab väljakutsele mineva politseipatrulli jaoks.
Rootsi 9 mm hingeelust on hea kokkuvõte
http://www.amkat.se/index.php?Env=Ammo& ... _Name=Ball
Kolk teadis mis rääkis, see annab ka vastuse küsimusele, miks reeglina ei kanta raske ja kiire kuuli eest kaitsevat kiivrit, vaid ainult killukat või püstoli kuuli kaitset? Esiteks oleks tugev kiiver väga raske ja vastik kanda ning teiseks on väga küsitav, kas aju ja kael peab 3000 J paugule vastu, see on kusagil 2x rohkem kui poksija paremsirge?
KLis on neid kiivreid ja ka veste õppevahendite tekitamise eesmärgiga puruks lastud omajagu, peamiselt sellepärast, et inimesed aduksid oma kiivrites peasid mitte varje tagant välja toppima ning seda et killuvest ei pea äkilisemaid kuule, kergemaid ja aeglasemaid küll, paraku ei ole võimalik lahinguväljal tellida, millega pihta saadakse, kui oleks, siis enamik eelistaks üldse mitte pihta saada
Ma isiklikult olin väga pettunud, et KJ ostis USPd, ei ole siiani selle fänniks saanud, sest Glock on parem, kõik tõsised sõjaisad, kellel on oht püstolit kandes lahingusse minna, panevad reeglina kuivale riiulile kõrvale karbi või paar seda Rootsi äkilist moona, sest suurema algkiiruse ja terasest paksu mantli tõttu on sellel märgatavalt parem läbivus. Treeningutel lastakse mida antakse ja teenistuspüstol peab kannatama tugevaimat saadaolevat laskemoona, sest muidu on tulemuseks relvade lagunemine. Relvurite ja laskurite teadlikuse peale loota ei ole mõtet, sest on olnud isegi selliseid ajuhiiglaseid, kes on täpsusmoona kuulipritsist läbi lasknud, isegi see ei tekitanud küsimusi, et täpsusmoon oli teiselt valmistajalt ja oluliselt erinevas pakendis. Keskmine reamees on ikkagi suhteliselt lammas ja ei saa aru või on lihtsalt ükskõik.