Kuidas võtta. Ühelt poolt on jah suurtest inimhulkadest eemal olemine justkui ohutum, teisalt jälle kaitsetum. Kui inimesed suudavad üksteise kaitsmiseks koostööd teha, siis ma ei ütleks, et kusagil üksikus külakeses tingimata ohutum oleks. Samamoodi võivad rüüstajad tulla ning siis pole enam kedagi neid takistamas. Kõige ohutum oleks ilmselt seal, kus ollakse suurtest keskustest eemal, kuid kus on piisavalt suur ja ühtehoidev kogukond. Uusrikaste rajatud villakesed kaugetes looduskaunites kohtades rüüstatakse ilmselt esimesena ära.Ja igatahes on parem nendel päevil linnades mitte elada.
Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
12+ tundi peale suuremat elektrikatkestust kaob enamikes kohtades vesi ja asulates hakkavad voolama sitajõed, sest reovee pumbajaamad jäävad seisma. Ja kui ka reservgeneraatorid on, siis seal on kütust tavaliselt 8-12 tunniks. Mingi kodus kütust on olemas alati bensiinijaamades, kuid sinna pole reservtoite ehitamist keegi nõudud. Pole elektrit, ei saa kütust. Talvisel ajal hakkavad selleks ajaks külmaks minema keskküttega ruumid, 12 tunni seisuga, eeldades, et õues on null kraadi, on seal temperatuur langenud mõne plusskraadini. Sest katlamajadesse pole ka keegi nõudnud reserv-vooluallikate panekut ja tegelikult ilma elektrita katkeb ka gaasivarustus, sest vastavad sõlmjaamad töötavad....elektriga.„Täitsa ausalt? Mina arvan, et esimesed rüüstamised hakkavad juba kaksteist tundi pärast elektrikatkestuse algust,“ ütleb Virumaal Porkuni kandis elav mees, kelle postitused on hinnas muu hulgas ühes USA suuremas nn ellujääjate foorumis. „Pole minu asi siin hirmu kireda.“ Eestis ellujäämiskoolitusi korraldav kaitseliitlane Erki Vaikre pakub, et rüüstamised võivad tavaliseks muutuda 24 tunni jooksul
24 tunni möödumisel (kui ei suudeta orgunnida kütuse tarnet) jäävad seisma haiglate diiselgeneraatorid (seal on vähe suuremad need). Seejärel hakkavad elushoidmist nõudvad haiged otsi andma. Keskküttega ruumides hakkab ellujäämisoskuseta seltskond alajahtumise tõttu tasapisi surema. Umbes sel ajal hakkavad ka vihased inimesed kogunema kaubanduskeskuste (kust ei saa toitu kätte, elektrit ju pole), linnavalitsuste jne ette, kus neid peab keegi ohjama. Kui ei organiseerita-ohjata, hakkavad rüüstama.
Kui keegi räägib Kiisal asuvast reservelektrijaamast, siis VF operatiivohvitserina ma seda sihtmärkide hulgast välja ei jätaks (kas õhurünnak või diversioon). Sama ka Estlingi kaablitega (õigemini kohaga, kus nad kaldale tulevad). Niiet rüüstamised on üks väike probleem probleemide reas.
Kaosele lisab vurtsu sõltuvus mobiilsidest, tugijaamadel aga puudub jällegi...varutoide. Kuna seda pole keegi nõudnud, pole ka rajatud. Raadioside võimalus on aga vähe levinud, nt Elektrilevi avariibrigaadidel see puudub. Miks? Side käib mobiiliga. Ilma mobiilside ja traatsideta (ka see kaob mõne aja jooksul peale elektri kadumist) kukub kokku kogu e-riik. Pangaautomaadid vaikivad, palgakontorid seisavad (elektrit ju pole).
Selleks kõigeks pole vaja mingit päiksepurset, üsnagi teostatav inimtegevuse poolt. Õhkida on vaja mõningad kohad põhivõrgus, saboteerida Iru ja Kiisa elektrijaamad ja Estlingi kaablid ja teha seda viisil, et korrastamiseks kulub päevi (mitte lihtsalt kaableid pooleks lõigates).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Elektrikatkestus
Nädala ajaga Kevadtormil ei lange me (väljaõppe eeldusel mõistagi) mingisse kiviaega.Kriku kirjutas:Ma ei usu, et tänapäeva tsivilisatsioon saaks põhimõtteliselt tehnoloogilises mõttes varauusajast kaugemale tagasi langeda. Eeskujud, kuidas midagi teha, teadmine, et see on võimalik, ning üldtõed (näiteks, et haiguseid põhjustavad bakterid või et rauale süsinikku lisades saab hulka parema materjali) jäävad ju alles.Mitte et see enam eriti teemasse puutuks.
Kiviaega võivad langeda nutitelefoniga linnabeibed, kellele aku lõppemine maailma lõpuga võrdub.
Väljaõppinud inimesed jäävad ellu, terveks ja säilitavad oma kultuuritaseme.
Küll aga on vaja teha ettevalmistusi ja palju rohkem, kui seni tehtud on. Mitte laiutada käsi, et "pole nõutud" ja "pole otstarbekas".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
https://majandus24.postimees.ee/4507600 ... hitajatele
Selle nullenergia nõude taustal tundub isegi, et Trummi heietus varjendite rajamise osas on köömes selle kõrval. Vähemalt saaks asjaliku keldrigi.
Selle nullenergia nõude taustal tundub isegi, et Trummi heietus varjendite rajamise osas on köömes selle kõrval. Vähemalt saaks asjaliku keldrigi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
See "energiatõhusus" on juba aastaid kena mullipuhumine. Kuna seda tellivad ja omistavad eraettevõtted või isikud, puudub seal toimiv kontroll ja paber kannatab kõike.
Teine huvitav asi on "energiatõhususe" sõltuvus hookuspookusest kütteallikaga.
Võin tuua praktikast näite, kus nullenergia lähedase konstruktsiooniga maja (400 mm paks soojustus, topelt pakettaknad, soojatagastusega vent) sai napilt üle piiri hüppava "arvutusliku" energiklassi seepärast, et sinna oli ehituslihtsuse huvides peale ahju/kamina põhitemperatuuri hoidmiseks ette nähtud elektrikonvektorid. Kuidas sõltub "energiatõhusus" kütteviisist, jäi igatahes mulle tabamatuks tarkuseks.
Sarnast hookuspookust saastetasudega tehakse juba hulk aastaid - kui sa kasutad kütteks taastuvat allikat (nt hake), siis loetakse maksustamisel su CO2 näit nulliks. Milleks see puit siis põleb kui mitte CO2-ks ja veeauruks
Teine huvitav asi on "energiatõhususe" sõltuvus hookuspookusest kütteallikaga.
Võin tuua praktikast näite, kus nullenergia lähedase konstruktsiooniga maja (400 mm paks soojustus, topelt pakettaknad, soojatagastusega vent) sai napilt üle piiri hüppava "arvutusliku" energiklassi seepärast, et sinna oli ehituslihtsuse huvides peale ahju/kamina põhitemperatuuri hoidmiseks ette nähtud elektrikonvektorid. Kuidas sõltub "energiatõhusus" kütteviisist, jäi igatahes mulle tabamatuks tarkuseks.
Sarnast hookuspookust saastetasudega tehakse juba hulk aastaid - kui sa kasutad kütteks taastuvat allikat (nt hake), siis loetakse maksustamisel su CO2 näit nulliks. Milleks see puit siis põleb kui mitte CO2-ks ja veeauruks
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Energiatõhusus on tõhus vaid ühes valdkonnas ja selleks on teadusuuringud kuhu maetakse üleeuroopaliselt rohkem raha kui selle nn tõhususega säästa loodetakse. TTÜ pole siinkohal erand vaid sammub reipalt eesrindel, ainult et esialgne aastatetagune optimism ongi nüüd päädinud olukorraga kus tuleb ka professoritel nentida et nii vist ikka peris ei saa edasi minna...Kapten Trumm kirjutas:See "energiatõhusus" on juba aastaid kena mullipuhumine. .......
ps, antud kommentaar on kirjutatud täisnullenergia-aiamajast kus ainuke toiteallikas on läpaka aku ja kus on kevadest sügiseni täitsa mõistlik viibida ja tööd teha kui on vastavad ilmastikutingimused (päike)
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Selle optimimistliku noodiga lõpetame teemavälise arutelu.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Riigikantselei laseb hinnata hoonete varjumiskindlust, muu hulgas ka õhurünnaku korral.
"Plaanis on võtta valikusse mõned rahvarohkemad ehitised ning lasta oma ala ekspertidel hinnata, kas nende ehitiste maa-alustel korrustel on võimalik ohuolukorras varjuda," sõnas Saar. "On oluline märkida, et maa-alune korrus on vaid üks võimalik varjumiskoht ohtude korral. Olenevalt ohust tuleb valida varjumiseks sobiv koht," lisas ta.
Enamiku ohtude korral, nagu tulekahjust tekkinud mürgine suits, kurjategijatega tekkinud tulevahetus linnatänavatel või ohtliku veosega juhtunud õnnetusest tekkinud plahvatuse oht piisab varjumiseks korterist või töökohast või tuleb liikuda lihtsalt lähimasse sobivasse hoonesse, nagu kohvik või raamatukogu.
Olenevalt olukorrast annab riik meedia või otseteavituse kaudu täpsemaid varjumise suuniseid. Sellisteks suunisteks võivad olla soovitused vältida teatud olukordades – nagu ohtliku veose plahvatuse oht või tulevahetus – varjumist klaasist büroohoonesse või kuidas valida konkreetsele ohule kohane varjumiskoht.
"Riigi julgeolekut ähvardavate olukordade, sealhulgas sõjaliste ohtude korral võetakse analüüsimisele ka maapinnast allpool või maapinna sees asuvad ehk niinimetatud varjendi funktsiooni täitvad ehitised," märkis Saar.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Sohoh, mis siis nüüd lahti on? Korraga polegi enam varjendid "... teise maailmasõja järgne rudiment...", nagu seda siiani väideti.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Siin pole kuigi palju hinnata, tuleb välja otsida ENSV aegsed nimekirjad ja sealt ajada näpuga järge. Kui neid suures vabanemise tuhinas 1991 ja edasi ahju pole saadetud.
Vaigistamaks ülearust optimismi, tuleb siiski öelda, et valdav enamus keldrikorruseid on siiski varjendiks kasutamiseks sobimatud või vajavad selleks palju tööd.
Ka palju parem pole olukord uusehitustega, kus pole ju varjendi tugevusnõudeid keegi esitanud ja mis seetõttu on ehitatud odavamalt, õhemalt ja nõrgemalt.
Loomulikult on igasugune pool- või täismaa-alune ruum parem kui mittemidagi, kuid arvestada tuleb, et selleks ette nägemata ruumid (nt nõuka aegsed maa-alused garaažid) on üsna nõrga vastupidavusega ja sellest tulenevalt kehvakeste kaitseomadustega. Need, kus mina olen käinud, on olnud tavalise vene 6 m õõnespaneelidest laega ja monolitiseerimata, st tugevuselt võrreldav tavalise keldriga, vastupidavus ilmselt 0,1 kg/cm2 ja vähem.
Varjend, mida tõesti varjendiks nimetati ja mida 1980ndatel siin rajati elutähtsate asutuste/ettevõtete juurde, oli reeglina 3 kg/cm2 vastupidavusega ülerõhule, 3000 korda gammakiirgust vähendav, hermeetiline valatud raudbetoonist ehitis seinte ja lae paksusega 0,5 meetrit ja rohkem, filterventilatsiooniga (mida käitas elektri puudumisel diiselgeneraator). Üldiselt asusid hoonetest eraldi, aga eksisteeris ka hoone aluseid. Ühesõnaga, mitte märja tsemendilõhnase liiva abil vundamendiplokkidest kokku mätsitud kelder. Probleem on just põlemisgaasidega, kui konstruktsioon on liiga nõrk ja hermeetilisus kaob, siis enamik põlemisgaase on õhust raskemad ja hakkavad varjendisse tungima, mis viib seesolijate lämbumiseni. Viimane on eriti aktuaalne keldrite puhul, kui tekib mingi hoone osa varisemine.
Vaigistamaks ülearust optimismi, tuleb siiski öelda, et valdav enamus keldrikorruseid on siiski varjendiks kasutamiseks sobimatud või vajavad selleks palju tööd.
Ka palju parem pole olukord uusehitustega, kus pole ju varjendi tugevusnõudeid keegi esitanud ja mis seetõttu on ehitatud odavamalt, õhemalt ja nõrgemalt.
Loomulikult on igasugune pool- või täismaa-alune ruum parem kui mittemidagi, kuid arvestada tuleb, et selleks ette nägemata ruumid (nt nõuka aegsed maa-alused garaažid) on üsna nõrga vastupidavusega ja sellest tulenevalt kehvakeste kaitseomadustega. Need, kus mina olen käinud, on olnud tavalise vene 6 m õõnespaneelidest laega ja monolitiseerimata, st tugevuselt võrreldav tavalise keldriga, vastupidavus ilmselt 0,1 kg/cm2 ja vähem.
Varjend, mida tõesti varjendiks nimetati ja mida 1980ndatel siin rajati elutähtsate asutuste/ettevõtete juurde, oli reeglina 3 kg/cm2 vastupidavusega ülerõhule, 3000 korda gammakiirgust vähendav, hermeetiline valatud raudbetoonist ehitis seinte ja lae paksusega 0,5 meetrit ja rohkem, filterventilatsiooniga (mida käitas elektri puudumisel diiselgeneraator). Üldiselt asusid hoonetest eraldi, aga eksisteeris ka hoone aluseid. Ühesõnaga, mitte märja tsemendilõhnase liiva abil vundamendiplokkidest kokku mätsitud kelder. Probleem on just põlemisgaasidega, kui konstruktsioon on liiga nõrk ja hermeetilisus kaob, siis enamik põlemisgaase on õhust raskemad ja hakkavad varjendisse tungima, mis viib seesolijate lämbumiseni. Viimane on eriti aktuaalne keldrite puhul, kui tekib mingi hoone osa varisemine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Minu tagasihoidliku arvamusega oleme me teatud asjades juba lootusetult maha jäänud ja ei suudaks seda tagasi teha. Eriti just nende va hoonete varjumiskindluse jne aspektis. No ei anna enam vanemaid hooneid sellisteks ehitada ja võimalikud uued hooned ei oleks enam suutelised seda kogust inimesi kaitsma (See on linnade elanike kohta).
Seega, arvan, et tuleks vaadata laiemalt.
Tallinnas ja teistes suuremates linnades vast oleksid võimalikud variandid kasutada ära Laagna tee kraavi, mille seintesse ehk annaks uuristada mingeid tunneleid ja varjendeid, ning sama käiks ka maa-aluste ülekäikude ja liiklustunnelite kohta, mille seintesse ja muldkehanditesse annaks midagi vastavat konstrueerida.
Spetsiifiliselt Tallinna teema oleks ehk linna läbiv nn. pinnalähedane metrooliin, mille peatusi annaks ehitada varjendi-kõlbulikeks (ja mida annaks ehk suure õnne korral veel arendada euroraha toel, kui suht rohelist transpordiliiki ). Kahjuks, vist enne kui see valmis saaks, oleks maailma pilt juba teine..
Seega, arvan, et tuleks vaadata laiemalt.
Tallinnas ja teistes suuremates linnades vast oleksid võimalikud variandid kasutada ära Laagna tee kraavi, mille seintesse ehk annaks uuristada mingeid tunneleid ja varjendeid, ning sama käiks ka maa-aluste ülekäikude ja liiklustunnelite kohta, mille seintesse ja muldkehanditesse annaks midagi vastavat konstrueerida.
Spetsiifiliselt Tallinna teema oleks ehk linna läbiv nn. pinnalähedane metrooliin, mille peatusi annaks ehitada varjendi-kõlbulikeks (ja mida annaks ehk suure õnne korral veel arendada euroraha toel, kui suht rohelist transpordiliiki ). Kahjuks, vist enne kui see valmis saaks, oleks maailma pilt juba teine..
Re: Tsiviil- elik kodanikukaitse tänases Eestis
Lasnamäe kraavi seintes on juba garaaže mitmes kohas (st. rajatud koos kraaviga ning hiljem siis eraldatud). Suur osa kraavist on liiga majade lähedal, et sinna täiendavalt midagi rajada. Lisaks probleem, et see eeldaks lõhkamist keset asustatud elukvartaleid.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5559
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ühesõnaga - mõtetu on seostada Pripjati evakueerimist ja Pärnu oma.Kapten Trumm kirjutas:Pärnu osalist evakuatsiooni 2005 jaanuaris üritati - tulemuseks sai üks masendav läbikukkumine, kui otse öelda. Alates otsustusest (ei kuulatud mereteadlaste hoiatusi ja ei usutud, et uputab) kuni asja otsast lõpuni logiseva läbiviimiseni (mille tulemusena käisid järgmisel hommikul kaitseliitlased paatidega uppunud majadest inimesi ära toomas.
Ühesõnaga, mõne tuhande inimese evakueerimist 1-2 km eemale (kõrgemale maale), kuhu saanuks kõik astuda kand ja varvas või minna oma autoga, ei saa kuidagi edukaks nimetada.
Pärnu evakueerimine "nurjus" eelkõige seetõttu, et elanikud ei tunnetanud ohtu elule ning keeldusid evakueerumast. Mingit bussitransporti nad ei vajanud. Ja selle paar kilomeetrit (need vähesed kes evakueerusid) astusidki kand-ja-varvas.
Et evakueerumine oleks "õnnestunud" - oleks tulnud rakendada sundi. Kuna aga ohtu elule ei olnud - sundi ei rakendatud.
Et siis veelkord - milles seisnes Pärnu evakuatsiooni täielik läbikukkumine?
-
- Liige
- Postitusi: 145
- Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
See pärnu evakueerimise jutt jäi nüüd segaseks. Pool tundi kuskil enne vee tõusu käidi küll kõik majad läbi. Inimesed tahtsid ise jääda, kui oli kahe kordne maja siis ka lubati, räägiti vajalik jutt ära öeldi kui vaja siis helistada ja tuleme hommikul tagasi. Naaber ühekordsest viidi igaljuhul ära. Milles see totaalne läbikukkumine siis seisnes?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ma näen, et sa pole asjade kronoloogiaga eriti kursis, kui oleks, siis sa sellist jama ei postitaks.Pärnu evakueerimine "nurjus" eelkõige seetõttu, et elanikud ei tunnetanud ohtu elule ning keeldusid evakueerumast. Mingit bussitransporti nad ei vajanud. Ja selle paar kilomeetrit (need vähesed kes evakueerusid) astusidki kand-ja-varvas. Et evakueerumine oleks "õnnestunud" - oleks tulnud rakendada sundi. Kuna aga ohtu elule ei olnud - sundi ei rakendatud.
Kogu reaktsioon ja tegevus oli hilinenud umbes 12 tundi, kuigi üleujutuse ulatus oli ette teada 10 cm ja tunni aja täpsusega.
Ainuüksi pildiotsingutel on näha, et vee alla jäi hulgaliselt elanike autosid, mis iseenesest räägib üleujutuse ootamatusest.
Sa jätaksid enda auto tänavale kui on teada, et tuleb üleujutus?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist