Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Leo]

Tegelikult ei ole OT, vaid täiesti teemasse, sest ravimite saadavus kriisihetkel on igati tsiviilkaitse teema. Loetletud ravimite tarneraskused või suisa puudus ei ole mingi üllatus, isegi inimestele penitsiliini süstinud, kus mingid võõras keeles tekstid ja kiirkorras soomekeelne tõlge peale kleebitud. Tegelikult asi ei ole väga traagiline, paljusid ravimeid on võimalik edukalt asendada. Tarneraskuste põhjuseks on tavaliselt see, et ravimeid toodetakse kilohinna alandamiseks üksikutes suurtes tehastes ja kui selles tehases on mis iganes põhjusel probleem, läheb näiteks partii hukka, sest segati kokku vale retsept või kusagil maakeral on epideemia, mis võtab lõviosa toodangust, siis ongi probleem. Mida see üksikisiku või perekonna vaatenurgast tähendab? Esiteks tuleb kroonilistel haigetel hoida kodus vähemalt paari-kolme nädala ravimivaru (tean küll, et on kallis, kuid ei huvita, tervis ongi kallis). Lisaks peab kodus olema vähemalt 1 pakk paratsetamooli (valu ja palavik) ja ibuprofeeni (valu ja põletik) ning mingit tõhusat antibiootikumi vähemalt 20 tabletti, millest saaks häda korral 3x5 või isegi 3x7 kuuri teha. Lisaks muidugi antihistamiini allergia vastu, kõhulahtisuse ja nohurohtu, sellega saab enamikes olukordades hakkama. Antibiootikumi jaoks on muidugi vaja retsepti, ja selleks on vaja perearsti veenda, et võtad ainult äärmise häda korral. Enamik arste, keda tunnen, kirjutaks välja. Selline komplekt kindlasti kulub pidevalt, nii et tuleb endale selgeks teha, mis piiri peal uusi ostetakse ja vahel ravimite kasutusajad üle vaadata, need on aastates ja põhimõtteliselt ei ole häda, kui kord aastas on vaja 10 € eest tablette ära visata seoses vananemisega.

Palju riik ravimeid reservis hoiab, tuleb ilmselt sotsiaalministeeriumist küsida? Vaadates Eesti riigiametites valitsevat säästmise ja õhukese riigi maaniat, siis pakun, et varud on minimaalsed ja piirduvad ravimimüügifirmade ja haiglate ladudes asuva normaalse käibega. Kui riik nõuab mingi kriisivaru pidamist apteekides ja ravimifirmades, siis selleks on vaja ruumi ja raha, mida riik peab kinni maksma, samuti peab olema plaan, mida teha vananevate ravimitega, sisuliselt on ravimite vananemine ja hävitamine sinna plaani sisse kirjutatud ja normaalne asjade seis. EKJ kindlasti hoiab mingit hulka esmaabivahendeid ja -ravimeid reservis, kuid kui haavatu välihaiglast maakonnahaiglasse saadetakse järelravile, siis ravimeid kaasa ei pakita.

[ruger]

Huvitav kokkuvõte kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud teabepäevast Lääne-Virumaal Kundas. Palju infot ja tulipunkte, millele inimesed mõtlema peaksid.

Teisipäeval, 19. novembril toimus Kunda Linna Klubis järjekorras juba kolmas kriisideks valmistumise õppepäev Lääne-Virumaal. Elanikkonna kaitsele ning muu hulgas ka selle kogukondlikule mõõtmele keskenduvaid koolitusi korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, maakonna turvalisuse nõukogu ning Politsei- ja Piirivalveamet ühes Päästeametiga.

Kriisiõppepäevad jätkuvad järgmisel aastal. Alates 2020. aasta jaanuarist on õppepäevad planeeritud Vinni, Kadrina, Tapa ja Väike-Maarja valda.

http://www.kohalik.info/artikkel/kriisi ... DJjBKb3qa4

[aht0]

Tegelikult ei ole OT, vaid täiesti teemasse, sest ravimite saadavus kriisihetkel on igati tsiviilkaitse teema. Loetletud ravimite tarneraskused või suisa puudus ei ole mingi üllatus, isegi inimestele penitsiliini süstinud, kus mingid võõras keeles tekstid ja kiirkorras soomekeelne tõlge peale kleebitud. Tegelikult asi ei ole väga traagiline, paljusid ravimeid on võimalik edukalt asendada. Tarneraskuste põhjuseks on tavaliselt see, et ravimeid toodetakse kilohinna alandamiseks üksikutes suurtes tehastes ja kui selles tehases on mis iganes põhjusel probleem, läheb näiteks partii hukka, sest segati kokku vale retsept või kusagil maakeral on epideemia, mis võtab lõviosa toodangust, siis ongi probleem. Mida see üksikisiku või perekonna vaatenurgast tähendab? Esiteks tuleb kroonilistel haigetel hoida kodus vähemalt paari-kolme nädala ravimivaru (tean küll, et on kallis, kuid ei huvita, tervis ongi kallis)...

"tuleb hoida kodus" on lihtne öelda.. Huvitab, mil moel peaks krooniline haige hoidma kodus oma keemiaravi kemikaale (mis pmst segatakse kohapeal manustatavaks seguks) või eriloaga ainult haiglatele (on mõned sellised täitsa olemas) väljastatavaid antibiootikume?

[mart2]

…

"tuleb hoida kodus" on lihtne öelda.. Huvitab, mil moel peaks krooniline haige hoidma kodus oma keemiaravi kemikaale (mis pmst segatakse kohapeal manustatavaks seguks) või eriloaga ainult haiglatele (on mõned sellised täitsa olemas) väljastatavaid antibiootikume?

Kas krooniline haige segab ise kodustes tingimustes keemiaraviks aineid?
Kui mingi antibiootikum on ainult haiglatele mõeldud, siis ei tohikski seda kodus olla ja seega pole ilmselt akf Leo neid asju silmas pidanudki.

Kuna ise pean viimasel ajal teatud tablette regulaarselt tarbima (mitte et silma sädet saada ), siis mul on küll mitme kuu varu tagavaraks ja uuendan varu nagu Kaitsevägi oma laskemoona - söön vanemaid eest ja toon värskemat peale. Pole keerukas ning enamuste raskemate krooniliste haiguste puhul ei maksa patsient täishinda nagunii, Haigekassa maksab juurde. Suurema koguse puhul langeb omaosalus miinimumini.
Kahjuks meil minnakse apteeki alles siis, kui üllatusega viimane tablett näpus ja perearstilt unustati uut retsepti küsimast …

[Kriku]

Kahtlen väga, kas keemiaravi ravimitest Eestiski arvestatavat laovaru on, kellegi kodust rääkimata.

Sõda on väga kole asi. Sõjas saavad inimesed surma ja kõige nõrgemad kõige esimesena

Tsiviilkaitse meetmetega saab ohvrite arvu vähendada, aga väga raskete haigete grupis kardetavasti mitte. Ning mis seal salata, triaažireeglid kehtivad mingil kujul ka siin.

[aht0]

Kas krooniline haige segab ise kodustes tingimustes keemiaraviks aineid?
Kui mingi antibiootikum on ainult haiglatele mõeldud, siis ei tohikski seda kodus olla ja seega pole ilmselt akf Leo neid asju silmas pidanudki.

okei, nõus. kui sedapidi võtta

Kuna ise pean viimasel ajal teatud tablette regulaarselt tarbima (mitte et silma sädet saada ), siis mul on küll mitme kuu varu tagavaraks ja uuendan varu nagu Kaitsevägi oma laskemoona - söön vanemaid eest ja toon värskemat peale. Pole keerukas ning enamuste raskemate krooniliste haiguste puhul ei maksa patsient täishinda nagunii, Haigekassa maksab juurde. Suurema koguse puhul langeb omaosalus miinimumini.
Kahjuks meil minnakse apteeki alles siis, kui üllatusega viimane tablett näpus ja perearstilt unustati uut retsepti küsimast …

Paar korda ise vähiga sõdinud [pahaloomuline närvisarkoom lülisambas], ei teinud keegi mingit allahindlust. Maksin ravimite eest täie rauaga, kuna mina ise või siis ravimid ei langenud otseselt ühegi soodustuskategooria olla [töövõimetuspensionär pole, alla-16a pole, üle 65a pole, põhihaiguse raviks pikaajalisi retseptiravimeid määratud polnud jne jne]. Nii kuidas mina asjadest aru saan: kui oled tööealine ning otseselt pole sandiks tunnistatud, on šanss soodustusi saada suht 50/50.

Ainus, mis muutus oli arstide suhtumine - järjekordselt EMOsse minnes tavapärast grillimist (a la kas sa ikka peaks siin olema) ei olnud ja hilisem "võta kaks tabletti seda ning mine perearsti manu"-jutt jäi ära.

[mart2]

… Paar korda ise vähiga sõdinud [pahaloomuline närvisarkoom lülisambas], ei teinud keegi mingit allahindlust. Maksin ravimite eest täie rauaga, kuna mina ise või siis ravimid ei langenud otseselt ühegi soodustuskategooria olla [töövõimetuspensionär pole, alla-16a pole, üle 65a pole, põhihaiguse raviks pikaajalisi retseptiravimeid määratud polnud jne jne]. Nii kuidas mina asjadest aru saan: kui oled tööealine ning otseselt pole sandiks tunnistatud, on šanss soodustusi saada suht 50/50...

Ilmselt mingi spetsiifiline erisus aga avalik foorum ei ole koht sinu isiklike asjaolude lahkamiseks. Nõus?
Minu abikaasa on proviisor ja töötab apteegis tugevasti üle 30 aasta - sellest mul vastav tausta info.

[Z03]

Sõja korral oleks esmane sõjategevuses haavata saanud inimeste ravimine, kõik muu läheks ooterežiimile, kui just otseselt eluohtlik pole. Puusaliigese väljavahetamise operatsioon lükkuks ilmselt edasi, aga vaevalt infarkti või kopsupõletikuga kedagi abita jäetaks.

[Health]

Tundub et mingit evakuatsioonisüsteemi arendatakse. Huvitav kuidas küll seda praktiliselt mõõta. ERRi kommentaariumi siginenud spetsialisti luulud on küll huvitavad, aga see ei tähenda et sealt midagi kasulikku teada saab.

https://www.err.ee/1009077/politseiniku ... rraldamist

[aht0]

Ilmselt mingi spetsiifiline erisus aga avalik foorum ei ole koht sinu isiklike asjaolude lahkamiseks. Nõus?
Minu abikaasa on proviisor ja töötab apteegis tugevasti üle 30 aasta - sellest mul vastav tausta info.

Ei kavatsenudki midagi rohkem lahata, käisin selle infokübeme välja puhtalt taustinformatsiooniks, näitamaks et ma ei põrista-tulista-tee puusalt kpt.Trummi.. Kui pole just antud valdkonnas töötav - ja seda ma pole, siis lähtud ju alati esmajoones isiklikust või oma lähitutvusringkonna kogemustest.

[mart2]

Ilmselt mingi spetsiifiline erisus aga avalik foorum ei ole koht sinu isiklike asjaolude lahkamiseks. Nõus?
Minu abikaasa on proviisor ja töötab apteegis tugevasti üle 30 aasta - sellest mul vastav tausta info.

Ei kavatsenudki midagi rohkem lahata, käisin selle infokübeme välja puhtalt taustinformatsiooniks, näitamaks et ma ei põrista-tulista-tee puusalt kpt.Trummi.. Kui pole just antud valdkonnas töötav - ja seda ma pole, siis lähtud ju alati esmajoones isiklikust või oma lähitutvusringkonna kogemustest.

Minu poolt ei olnud etteheide, vaid mingis mõttes märge kõigile, et ka selles valdkonnas on varjatud erisusi, nagu igas teiseski.
Teame ju selgelt, et kaitseväelase väljaõpe ja rutiinid/drillid on enamikele inimestele arusaamatud.

Peace?

[Leo]

"tuleb hoida kodus" on lihtne öelda.. Huvitab, mil moel peaks krooniline haige hoidma kodus oma keemiaravi kemikaale (mis pmst segatakse kohapeal manustatavaks seguks) või eriloaga ainult haiglatele (on mõned sellised täitsa olemas) väljastatavaid antibiootikume?

Mul on väga kahju, et inimesel on raske haigus, kuid see ei ole tõesti see teema, kuidas kellegi vähki ravitakse. Ma kirjutasin sellest, et tavalistel inimestel tuleb hoida kodus piisav kogus pidevalt vaja minevaid ravimeid levinumate probleemidega tegelemiseks. Need on enamikus lihtsad käsimüügiravimid ja siis väike karp antibiootikume, kui juhtub mõistlik perearst olema. Muidugi on vajalik ka mõned sidemepakid kergemate haavade lappimiseks.

Kriisi korral, kui haiglad ummistuvad haavatutest ja vigastatutest, siis igasugu vähem kiireloomulised patsiendid, nagu pikalt planeeritud operatsioonid või väga palju meedikute aega ja raha nõudvad juhtumid tõstetakse lihtsalt ukse taha ja pannakse käime konveier, mille nimi on triaaž ja patsiendid jagatakse 4 gruppi, mis kergemast raskemateks on järgmised:

roheline - iseliikuv, kerge vigastus, võib olla väga häälekas ja nõudlik sest vigastus teeb valu, kuid tegeldakse siis, kui on aega (pindmised killuhaavad näiteks);
kollane - ei liigu ise, vajab abistajat või transporti, ei ole kriitiline vigastus (näiteks kuulihaav jalas, luu on terve, haav on seotud, verejooks puudub);
punane - hingad väga aeglaselt või kiiresti, pulss randmelt nõrk või puudub, ei reageeri kõnetamisele (rasked haavad, vajab kiiresti abi, muidu läheb hullemaks);
must - surijad või väga rasked vigastused, mida ei ole reaalne ravida (näiteks sisemine verejooks ilma operatsioonisaalita, antakse võimalusel valuvaigistit).

[Kapten Trumm]

Kriisi korral, kus on palju (raskeid) vigastusi ja nende käitlemiseks pole võimalik rakendada haigla steriilseid tingimusi (hea kui kuskile meditsiinitelki presendile koha saad), muutuvad kriitiliseks 3 kategooriat:
1. kanged antibiootikumid - mida manustatakse tihti juba süstimise teel või intravenoosselt
2. kanged valuvaigistid
3. füsioloogilised lahused verekaotuse korral vereringe kokkukukkumise vältimiseks
Lisaks hakkab sidumismaterjale, deso aineid, haavaniiti jne minema suurusjärkudes rohkem.

Soomes näiteks ostis riik mõni aeg tagasi ära ühelt pankrotti läinud medikamentide firmalt ühte-teist, sh terve tootmisliini füso lahuse tootmiseks. Kuidas meil sellega lugu on? Haiglas natuke ja natuke ravimifirmas, siis hakkame potis ise keetma?

Meie seis on täna selline, et mingeid strateegilisi varusid pole üldse. Haiglad, kellest on saanud äriühingud ja kes vaatavad oma kasuminumbrit, on läinud isegi sellisele liimile, et jooksvat ravimite/tarvikute varu haiglas on sujuvalt nimetatud "kriisivaruks". Ja loomulikult, apteegid ja hulgilaod, kes on samuti äriühingud, omast vabast tahtest mingit "igaks juhuks" varu ei hoia.

[Leo]

Soomes võetakse neid kriisiks ettevalmistumise teemasid tõsiselt, sellepärast ongi varud ja seadmed kriisiajal tootmise laiendamiseks. Näiteks esoonse gripi vaktsiinid on riskigruppidele tasuta ja kõiki kutsutakse läbi kohalike lehtede vaktsineerima, vaktsiini ostetakse tavaliselt miljoneid annuseid, see ongi osa kodanikukaitsest. See, et mingi hulk vaktsiine või kriisireservis olevaid ravimeid aeg-ajal kuludesse kirjutatakse, on loomulik ja sellega on arvestatud. Eestis ollakse õhukese riigi usku, ehk loodetakse kõige parimat, kuid halvimaks ei valmistutagi.

Kangemate ravimite manustamisega peab tõesti täpselt teadma, mida, kui palju ja kuidas manustada, et haigel ravimist kasu oleks. Mõni ravim on vaja pista naha alla, teine jälle lihasesse või veresoonde, selle oskamiseks on mõistlik vähemalt parameediku või kiirabitehniku koolitus. Sidemeid kulub ka kindlasti suures koguses, vanasti, kui neid tehti tugevamast kangast, siis oli tavaline, et kasutatud sidemed pesti puhtaks ja kasutati uuesti, kuid kõige mõistlikum oleks piisavas koguses materjale laos hoida, millest siis vajadusel kõige lihtsamaid marlisidemeid kududa saaks.

[mart2]

... Ja loomulikult, apteegid ja hulgilaod, kes on samuti äriühingud, omast vabast tahtest mingit "igaks juhuks" varu ei hoia.

Hulgiladusid ja apteeke ei saa võrrelda, sest nõuded ravimite hoidmisele on sellised, et ükski apteek ei saa majanduslikult ega tehniliselt neid nõudeid täita. Algatuseks näiteks narkootiliste ainete ja külmas hoitavate ravimitega seotud tehnilised lahendused. Kaupa saab tellida 2-3 päevase etteteatamisega (kui maaletooja laos on).
Erandiks on haiglad, sest neil on oma struktuuri apteegid (erinõuetega), mis saavad otse maaletoojalt ja on ettevalmistatud pidevalt suuremate varude käitlemiseks.