Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Minu arust läks selles suhtes õnnelikult, et alajaam saadi võrdlemisi ruttu korda. Aga kui taastamist vajaks paljud alajaaamad ja nullist? St, kui blackout oleks nädalaid ja suurel territooriumil? Kahtlustan, et enamik Eestist sõltub ühest alajaamast..
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Oleksin väitega täitsa nõus ja kirjutaks kahel käel alla, kui akf oleks kasutanud natuke täpsemat sõnastust -Leo kirjutas:Minu jaoks on ka pilt täiesti selge, Eesti valitsusel on inimeste turvalisus lihtsalt ükskõik, elatakse lootuses, et midagi ei tule, ja kui ongi jama, siis vaadatakse kurva kutsika silmadega ja põhjendatakse oma pohhuiismi mingi sisutühja retoorikaga...
"... Eesti valitsusel ja inimestel endil on turvalisusest..." !
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Siiski- inimeste endi käitumine sõltub väga suurel määral valitsuse hoiakutest. Kui sel tasemel on aastakümneid pähe taotud mantrat, et kõik on sedavõrd hästi ning paremini on pea võimatu, siis on loomulik, et inimesed ei adugi, et püksid rebadel on...sest vslitsuse tasemel on sisendatud, et kõik on suurepäraselt. Ja keda siis veel uskuda, kui mitte valitsust... Kas tõesti kapten Trummi ja teisi mõjuagente???
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Tundub, et siis eesti rahvas ikka väärib oma valitsust, kui inimesed ei oska tahta ja valitsuselt nõuda. Siin ei aitagi muu, kui loota, et järgmine suurõnnetus liiga karm ei tule.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Inimene ise ei saa tõsiste hädade vastu kuigi palju teha.
Ok, väiksed genekad, konservide ja vee varud on inimese võimuses.
Eramaja ehitamisel on täna igaühel võimalik sinna tellida "spetskelder" 0,5 m paksuste margibetoonist seintega. St et keegi ei keela selle rajamist.
Sellega paraku aga eraisiku ja kogukonna võimalused piirduvad.
Edasi algavad asjad, mis on kokkuvõtvalt "riiklik sund".
Ja kahjuks siin on tegematajätmisi kuipalju.
Kuigi paljud asjad oleks siin tehtavad ja eraisikute, KOV-ide või ettevõtjate rahadega, siis "keegi" peab andma korralduse ja kontrollima täitmist.
Enamik inimesi elab meil korrusmajades, seal on indiviidil raske midagi ära teha.
Viimane kuum teema on, et süstitav penitsilliin on Eestist otsas).
https://www.err.ee/1011324/erakordne-la ... e-poorduma
Küsimus pole siin lastes (neile pole mingit erilist penitsilliini), vaid lihtsalt lastearstid tõstsid kisa. Kui tekivad sajad vigastatud oma hapuks minevate haavadega, siis muutub see elu ja surma küsimuseks.
Ok, väiksed genekad, konservide ja vee varud on inimese võimuses.
Eramaja ehitamisel on täna igaühel võimalik sinna tellida "spetskelder" 0,5 m paksuste margibetoonist seintega. St et keegi ei keela selle rajamist.
Sellega paraku aga eraisiku ja kogukonna võimalused piirduvad.
Edasi algavad asjad, mis on kokkuvõtvalt "riiklik sund".
Ja kahjuks siin on tegematajätmisi kuipalju.
Kuigi paljud asjad oleks siin tehtavad ja eraisikute, KOV-ide või ettevõtjate rahadega, siis "keegi" peab andma korralduse ja kontrollima täitmist.
Enamik inimesi elab meil korrusmajades, seal on indiviidil raske midagi ära teha.
Viimane kuum teema on, et süstitav penitsilliin on Eestist otsas).
https://www.err.ee/1011324/erakordne-la ... e-poorduma
Küsimus pole siin lastes (neile pole mingit erilist penitsilliini), vaid lihtsalt lastearstid tõstsid kisa. Kui tekivad sajad vigastatud oma hapuks minevate haavadega, siis muutub see elu ja surma küsimuseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
See on paraku täiesti õige, et korterelamusse pommikindlat keldrit ehitada on keeruline, kuid iga inimene võib korteri kapinurka ühte kotti või kasti kokku korjata varustuse, millega mõned päevad ilma jooksva vee ja keskkütteta hakkama saada. Ei maksa palju ja kestaa aastaid. Paljudel pole sedagi, nii et elektri, kütte või veevarustuse kadumine keskmise suurusega linnaosas külmal ja pimedal aasta-ajal olekski katastroof. Ehk kusagil 90ndatel, kui Eesti oli peale NSV Liidu kokkukukkumist kohutavalt vaene ja inimesed püüdsid peost suhu elades uut elu ehitada, oleks sellest veel aru saanud, kuid mitte aastal 2020. Ma mäletan, et just vaesematel aastatel ei olnud kartulikott keldris või suhrukott kööginurgas mingi haruldus, sest sööki osteti siis kui võimalik varuga, siis elasid ka enamik inimesi korterites, kuid ikka leiti võimalus.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Minu eelpoolse kommentaari mõte oligi selles, et riik peab tegema oma osa, kuid inimesed ise peavad tegema seda, mis on nende võimuses.
Mul kursusekaaslane tegeleb küttepuudega - isegi praegu helistavad majaomanikud, kes järsku avastavad, et neil jagub puid veel ainult nädalaks!
Kui riik peab tagama süsteemse valmisoleku, siis ei pea vallavalitsus, riigikogulane ega ministeeriumi kantsler korjama inimesele koju tema esmast toiduvaru ega maainimesele kanistrit bensiiniga...mart2 kirjutas:… "... Eesti valitsusel ja inimestel endil on turvalisusest..." !
Mul kursusekaaslane tegeleb küttepuudega - isegi praegu helistavad majaomanikud, kes järsku avastavad, et neil jagub puid veel ainult nädalaks!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Loomulikult peab inimene ise liigutama, kuid.....Kui riik peab tagama süsteemse valmisoleku, siis ei pea vallavalitsus, riigikogulane ega ministeeriumi kantsler korjama inimesele koju tema esmast toiduvaru ega maainimesele kanistrit bensiiniga...
Mul kursusekaaslane tegeleb küttepuudega - isegi praegu helistavad majaomanikud, kes järsku avastavad, et neil jagub puid veel ainult nädalaks! :wall
1. keegi peab teda takka utsitama, sundima ja kontrollima ning vastavad normid kehtestama, sest iseenesest ei liigu midagi. Suitsuandurid olid poes müügil juba ammu, kuid kodudesse said nad siiski üles sunni ja kontrolliga.
2. üksikisiku olmetasandil valmisolek võib kaotada oma väärtuse, kui kõrgemal tasandil see puudub. Näiteks Võrus ja Põlvas võivad kõik elamud omada 5a puudevaru ning genekat 3 kuu kütusevaruga, kui aga sõjategevus tuleb peale ja elanikud tuleb evakueerida, siis halvasti läbiviidud evakuatsiooni või evakueeritavate saamatu käitlemisega lõpp-punktis ei oma need genekad ja puud enam suuremat tähtsust.
Üks ei saa ilma teiseta, kuid olmelist laadi üksikisiku ettevalmistustel pole ka suuremas jamas kaalu - ja need ei asenda riiklikke ettevalmistusi. Ja riiklikud ettevalmistused ei asenda üksikisiku (olmelisi). Mina käisin koolis nt sellel ajal, kui ma pidin lihtsalt teadma, kumba pidi pikali visata, mispidi käib gaasimask pähe või mitu liitrit vett on päevas vaja. Täna ei õpetata seda kusagil.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Iroonilisel kombel viitavad 90ndate keskpaigast pärit dokumendid ja osaliste meenutused, et näiteks varjendid olid siis veel täiesti töökorras (eks muidugi jäänukina vene ajast, kui seda nõuti). Laiali tassimine ja lammutamine algas ikka hiljem, nii 2000ndatel, kui enam peost suhu ei elatud. Oli alles hiljaaegu uudis, et KL peastaabi vastas olevas bastioni alusest varjendist on hiljuti lahkunud narid ja ventilatsioonitorud metalli kokkuostu.kusagil 90ndatel, kui Eesti oli peale NSV Liidu kokkukukkumist kohutavalt vaene ja inimesed püüdsid peost suhu elades uut elu ehitada, oleks sellest veel aru saanud
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Otsusta ära, kas inimene peab ise tegema või ei. Kas ta peab ise omal algatusel varuma või tuleb sundida? No pole praegugi kõigil suitsuandureid ning käsu peale ei hakata ka varusid soetama. Kes peaks käsku kontrollima? Kehtestame kindlad normatiivid, loome eraldi ameti ja palkame inspektorid?Kapten Trumm kirjutas:… Loomulikult peab inimene ise liigutama, kuid.....
1. keegi peab teda takka utsitama, sundima ja kontrollima ning vastavad normid kehtestama, sest iseenesest ei liigu midagi. …
Üks ei saa ilma teiseta, kuid olmelist laadi üksikisiku ettevalmistustel pole ka suuremas jamas kaalu - ja need ei asenda riiklikke ettevalmistusi. ...
Ei kujuta ette, kuidas saab planeerida HEAD evakuatsiooni nii, et 5 a.küttepuud ja genekad 3 kuu varuga kaasa saaks … Elu on näidanud (ka Ukrainas), et paljud jäävad ikka oma koju, sest varusid ei saa liigutada.Kapten Trumm kirjutas:… 2. üksikisiku olmetasandil valmisolek võib kaotada oma väärtuse, kui kõrgemal tasandil see puudub. Näiteks Võrus ja Põlvas võivad kõik elamud omada 5a puudevaru ning genekat 3 kuu kütusevaruga, kui aga sõjategevus tuleb peale ja elanikud tuleb evakueerida, siis halvasti läbiviidud evakuatsiooni või evakueeritavate saamatu käitlemisega lõpp-punktis ei oma need genekad ja puud enam suuremat tähtsust...
Mina pidasin silmas kriisivaru, mis mahub kodus ühte kappi ning sooja saab tagada kas ise või sõbra juures (kus on kokkuleppel vastav võimalus olemas). Ilmselt ei pidanud ka akf Leo silmas täissõda.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Igaühe kodune valmisolek ja varud ei asenda riiklikke ettevalmistusi, ega polegi mõeldud seda tegema. Viimastel aastatel vaikselt riigi (täpsemalt Päästeameti) poolt rääkima hakatud jutt kodustest kriisivarudest ja -valmidusest pole iseenesest mingi isoleeritud üksiktegevus, vaid osa laiemast elanikkonnakaitse kontseptsioonist, mis mh näeb ette ka neidsamu „riiklikke ettevalmistusi“ (https://www.riigikantselei.ee/sites/def ... 2.2018.pdf).
Kindlasti pole tegemist ideaalse ja ammendava kontseptsiooniga, kuid siiski väga suur samm edasi võrreldes Krimmi-eelse seisukohaga, et kogu selle teemaga pole vaja tegeleda, sest sõda niikuinii ei tule. Häda on selles, et nimetatud kontseptsioon eksisteerib peatselt juba kaks aastat, aga selle elluviimisega on täna (veel) nadisti – ellu viiakse esmajoones neid asju, mis reaalset ressurssi ei nõua, sest senised Päästeameti rahataotlused (mis iseenesest tuginevad Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kontseptsioonile) saavad eelarvesse endiselt null eurot olenemata sellest, kes parajasti sise- või rahandusministri toolil istub. Ju on olulisemaid asju.
Samamoodi on mõneti ka nende elanike koduste varudega. Neid ei hakka inimesed massiliselt ja korraga nagu üks mees endale koju ostma esimese soovituse peale, vaid see eeldab mh aastatepikkusi teavituskampaaniaid, mis omakorda maksavad kah midagi. Selle näitlikustamiseks jätaks isegi kõrvale suitsuandurid ja nendega seotud 10+ aastat kestnud teavituskampaaniad, vaid tuletaks meelde, et iga-aastased liiklusohutuskampaaniatega tehti algust juba 20 aastat tagasi. Ja kuigi kaine peaga, piirkiirusega või kinnitatud turvavööga sõitmine ei tekita (erinevalt suitsuandurist või toiduvarudest) inimesele mitte mingeid lisakulusid ja -vaeva, siis läks ikkagi ligi 10 aastat, et aastane liiklussurmade arv langeks 300-lt alla 200 ning veel 10 aastat, et jõuda tänase, 50-70 surma tasemele.
Sama lugu on ka nn käitumisjuhistega. Suht kokkuvõtvalt ja universaalselt on nad juba aastapäevad veebis olemas (www.kriis.ee), sh varjumine, inimesele vajalikud veeliitrid jne.
Kuid vaja on ilmselt mitu-mitu aastat korralike teavituskampaaniaid (+ ilmselt ka paari tõsisemat kriisi, mis inimesed rohkem mõtlema paneb) selleks, et inimestele esiteks see info ja teadmine pärale jõuaks, ja teiseks selleks, et see teadmine muutuks ka reaalseks tegevuseks (koduste varude puhul).
Seejuures pole need käitumisjuhised ja kodused varud üldse elanikkonnakaitse kõige olulisem ja peamine meede (vähemalt minu arvates), vaid n-ö oluline, kuid kokkuvõttes inimeste jaoks siiski vabatahtlik ekstra. Miski, mida igaüks saab ise ära teha, et ennast turvalisemalt tunda olenemata sellest, mis sorti kriisiga on tegemist, ja kui korralikud või puudulikud on parajasti need „riiklikud ettevalmistused ja meetmed“.
Kindlasti pole tegemist ideaalse ja ammendava kontseptsiooniga, kuid siiski väga suur samm edasi võrreldes Krimmi-eelse seisukohaga, et kogu selle teemaga pole vaja tegeleda, sest sõda niikuinii ei tule. Häda on selles, et nimetatud kontseptsioon eksisteerib peatselt juba kaks aastat, aga selle elluviimisega on täna (veel) nadisti – ellu viiakse esmajoones neid asju, mis reaalset ressurssi ei nõua, sest senised Päästeameti rahataotlused (mis iseenesest tuginevad Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud kontseptsioonile) saavad eelarvesse endiselt null eurot olenemata sellest, kes parajasti sise- või rahandusministri toolil istub. Ju on olulisemaid asju.
Samamoodi on mõneti ka nende elanike koduste varudega. Neid ei hakka inimesed massiliselt ja korraga nagu üks mees endale koju ostma esimese soovituse peale, vaid see eeldab mh aastatepikkusi teavituskampaaniaid, mis omakorda maksavad kah midagi. Selle näitlikustamiseks jätaks isegi kõrvale suitsuandurid ja nendega seotud 10+ aastat kestnud teavituskampaaniad, vaid tuletaks meelde, et iga-aastased liiklusohutuskampaaniatega tehti algust juba 20 aastat tagasi. Ja kuigi kaine peaga, piirkiirusega või kinnitatud turvavööga sõitmine ei tekita (erinevalt suitsuandurist või toiduvarudest) inimesele mitte mingeid lisakulusid ja -vaeva, siis läks ikkagi ligi 10 aastat, et aastane liiklussurmade arv langeks 300-lt alla 200 ning veel 10 aastat, et jõuda tänase, 50-70 surma tasemele.
Sama lugu on ka nn käitumisjuhistega. Suht kokkuvõtvalt ja universaalselt on nad juba aastapäevad veebis olemas (www.kriis.ee), sh varjumine, inimesele vajalikud veeliitrid jne.
Kuid vaja on ilmselt mitu-mitu aastat korralike teavituskampaaniaid (+ ilmselt ka paari tõsisemat kriisi, mis inimesed rohkem mõtlema paneb) selleks, et inimestele esiteks see info ja teadmine pärale jõuaks, ja teiseks selleks, et see teadmine muutuks ka reaalseks tegevuseks (koduste varude puhul).
Seejuures pole need käitumisjuhised ja kodused varud üldse elanikkonnakaitse kõige olulisem ja peamine meede (vähemalt minu arvates), vaid n-ö oluline, kuid kokkuvõttes inimeste jaoks siiski vabatahtlik ekstra. Miski, mida igaüks saab ise ära teha, et ennast turvalisemalt tunda olenemata sellest, mis sorti kriisiga on tegemist, ja kui korralikud või puudulikud on parajasti need „riiklikud ettevalmistused ja meetmed“.
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Isiklik turvalisus on just Uue Maailmakorra kehtestamise üks põhialustest. Muuseas - Neues Ordnund on III Reichi ideoloogiast pärit.
Ma TOHIN end üles puua, kuid EI TOHI lahtise turvavööga sõita. Selle (ja muu sarnase) eest pean riigieelarvesse maksma - vähemalt riigieelarve ulatuses.
Kas mul on kriisivaru või mitte - see on minu isiklik, mitte riigi probleem. Riik nõuab (kui sedagi), kuid ei vastuta.
Ühesõnaga - inimene peab olema alandlik. Siis teda EHK ei puututa.
Läheksime ehk talupojamõistuse juurde tagasi?
Ma TOHIN end üles puua, kuid EI TOHI lahtise turvavööga sõita. Selle (ja muu sarnase) eest pean riigieelarvesse maksma - vähemalt riigieelarve ulatuses.
Kas mul on kriisivaru või mitte - see on minu isiklik, mitte riigi probleem. Riik nõuab (kui sedagi), kuid ei vastuta.
Ühesõnaga - inimene peab olema alandlik. Siis teda EHK ei puututa.
Läheksime ehk talupojamõistuse juurde tagasi?
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Talupoja mõistuse kohaselt ei peaks siis eraettevõtjad kobisema ka siis, kui elekter üheks-kaheks päevaks ära läheb ja nende kaup rikneb või Linnainimene nurisema kui seinast raha ei saa, sest voolu pole.EOD kirjutas:… Kas mul on kriisivaru või mitte - see on minu isiklik, mitte riigi probleem. Riik nõuab (kui sedagi), kuid ei vastuta.
...
Läheksime ehk talupojamõistuse juurde tagasi?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Odav demagoogia, mart2.mart2 kirjutas:[quote="Kapten TrummOtsusta ära, kas inimene peab ise tegema või ei. Kas ta peab ise omal algatusel varuma või tuleb sundida? No pole praegugi kõigil suitsuandureid ning käsu peale ei hakata ka varusid soetama. Kes peaks käsku kontrollima? Kehtestame kindlad normatiivid, loome eraldi ameti ja palkame inspektorid?
Jah, peabki inspektor kontrollima. Soome kohta ma ei tea, aga Norras (2003 kevadel) oli asi sedasi: mind vastu võtnud ettevõte (20 töötajat) keldris pidi olema varjend. Kord aastas tuli kohalik Päästeameti inspektor seda kontrollima. Kui olid probleemid, siis said tähtaja parandamiseks ja kui siis korras polnud, said trahvi nagu kolises. Justnimelt, inspektorid ja kontroll - muidu ei juhtu ka valges ilmas midagi.
Jälle demagoogia, midagi sellist pole ma öelnud, et küttepuud kaasa...Ei kujuta ette, kuidas saab planeerida HEAD evakuatsiooni nii, et 5 a.küttepuud ja genekad 3 kuu varuga kaasa saaks
Samadest küttepuudest on sul ka kasu vähe, kui ei suudeta tagada korda, ilma puudeta naabrid varastavad või röövivad su puud ära ja ikka oled ilma. Et see toimiks, peavad need kõigil olema ja osa pujäänsemaid tegelasi tuleb selleks kahtluseta sundida. Vastasel juhul on tulemuseks anarhia.
Kuna sa aru vist mu mõttest ei saanud, siis kordan üle, rasvases kirjas: üksikisiku ettevalmistused on hädavajalikud, kuid need ei asenda riiklikku valmisolekut. Üksikisiku tasemel saab üldiselt hästi valmistuda vaid pisikriisideks. Suured kriisid eeldavad kollektiivtegevusi ja seda peab keegi ette valmistama, ohjama, juhtima jne.
Miks siis piirduda mingi "poolsõjaga"? Üldine loogika on, et oled valmis sõjaks, oled valmis ka pisemateks kriisideks, sest sõda ongi üks suur kriis.Ilmselt ei pidanud ka akf Leo silmas täissõda
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis
Loota telereklaamidele ja flaieritele on lühinägelik. Toimiva tsiviilkaitse üks aluseid on süsteemne väljaõpe.Sama lugu on ka nn käitumisjuhistega. Suht kokkuvõtvalt ja universaalselt on nad juba aastapäevad veebis olemas (www.kriis.ee), sh varjumine, inimesele vajalikud veeliitrid jne. Kuid vaja on ilmselt mitu-mitu aastat korralike teavituskampaaniaid (+ ilmselt ka paari tõsisemat kriisi, mis inimesed rohkem mõtlema paneb) selleks, et inimestele esiteks see info ja teadmine pärale jõuaks, ja teiseks selleks, et see teadmine muutuks ka reaalseks tegevuseks (koduste varude puhul).
Minuvanused peaks mingit kogemust omama sellega kooliajast (kuigi teiste ohtude kontekstis).
Muide taoline, süsteemse õppe puudumine oli külma sõja ajal omane laiemalt lääneriikidele. Jagagi flaiereid ja näidati "duck and cover" filme.
Kord juhtus USA põhja-osariikidest külma sõja ajal selline aps, et käivitus mingi tehnilise vea tõttu vene tuumarünnaku eest hoiatama mõeldud häiresüsteem. Mis oli inimeste reaktsioon? Arvake ära!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist