3. leht 123-st

Postitatud: 31 Dets, 2009 17:12
Postitas soadf
Jöudu , krt suvel ei saagi söjaväes süüa ! Peab vist kuivikuid ,valmistama hakkama!

Postitatud: 31 Dets, 2009 18:01
Postitas toomas tyrk
Iga uus asi olla hästiunustatud vana.

Sõdur nr 21, 1925
Kaitseliidu maks.
Kas on kodanikul põhjust tunda kaitseliidu maksu koormavana?

Ühes kaitseliidu asutamisega tuli rahvale ka uus maks: kaitseliidu maks. Nagu mitmelt poolt kuuludub, ei saada paljud aru, milleks seda maksu võetakse ja näevad kaitseliidu maksus koormat, mida riigikodanikkudel poleks vaja kanda. Olevat ju kaitseliitlased selles organisatsioonis vabadena, oma enesetahtmisel, ka riided muretseda nad omal kulul ja keegi ei saada ka palka.
Milleks siis see kaitseliidu maks ?
Ka see ei meeldi paljudele, et kaitseliidu juhid on palgalised. Kui kaitseliitlased palgata, milleks siis juhtidele palka maksta ? Eks ka nemad või tasuta oma peale võtta kohustusi.
Niisugusid mõtteid leidub õige laialt, iseäranis neis nurkades, kus rahvas veel asjatundmise ja arusaamise poolest ei ole väga kaugele edenenud.
Kuid see on sootuks vale arusaamine. Kaitseliitu on võimata ilma kuludeta üleval pidada. Kui meie tahame oma kaitseliidust korraldada ja sünnitada niisuguse jõu, millel siis oleks suur tähtsus, kui näiteks juhtuvad tulema meie isamaal kitsad päevad, peab selleks tegema palju ja väga energilist tööd. Paljas nimi veel ei tähenda kuigi palju. Kaitseliit peab muudetama jõuks, milline ise saab aru oma suurest tähtsusest ja kelles igapäevaga tugevneb tunne, et ta on kõlbulik suure ülesande täitmiseks.
See nõue kirjutab kõige pealt ette, et kaitseliidu etteotsa peavad pääsema mehed, kes kogu oma aja ja tööjõu selleks tarvitavad, et kaitseliitu tõsta ülemal tähendatud seisukorrale. Muidugi ei saa need inimesed sellega läbi, et nad oma mõnesuguse töö juurest tunniks või paariks nädalas ära jooksevad kaitseliitu korraldama ja õpetama. Ei. Nad peavad hommikust õhtuni olema elukutse juures ja iseenesest mõista, et nad seda ei või ilma palgata teha.
Nagu juba tähendatud, kasvab kaitseliit ühes oma tegevusega laialdaseks organisatsiooniks. Siin ei saa siis ka majapidamist nii ajada, nagu mõni vallavaene: peost suhu. Siin peab olema korralik asjaajamine,
kantselei talitus, majapidamine, sellekohased ruumid jne. Ja seda kõike ei saa muidu, vaid peab kõige eest maksma.

Kaitseliidu malevkonnad on laiali üle maa. Olgugi et on üksikutel malevkondatel omad juhatajad, kes üldiste juhtnööride ja eeskirjade järele malevkond organiseerivad ja juhivad, kuid sellest hoolimata peab kõikide nende vahel alaliselt kindel side püsima. Seda seatakse korda sellel teel, kui maakonna kaitseliidu juht käib üksikuid malevkondi ülevaatamas, seal juures rahvale selgitades kaitseliidu eesmärgist ja tähtsusest.
Mõistagi, et niisugused teekonnad nõuavad kulusid, mis peab tulema kaitseliidu maksust.
Kaitseliidul ei oleks ju siis mõtet, kui tal puuduks tarviline arv mitmesugusid sõjariistu. Ta peab olema relvade ja laskemonoa poolest täitsa varustatud. Mõistagi, et relvade ja laskemoona muretsemine nõuab suuri kulusid. Niisama tuleb ka tagavaraks muretseda igasugusid sideabinõusid ja muud tehnilist varustust. Kui midagi selletarvilist läheks äkki vaja ja sedakusagilt ei oleks saada, oleks see ju kõige suurem õnnetus. Ja kõik see nõuab jälle suuremate summade väljaandmist.
Nagu juba alguses tähendasime, on kaitseliit meil alles võrdlemisi uus organisatsioon ja sellel põhjusel ongi ta sihid ja eesmärgid õige laiadele hulkadele tundmatud. Neid peab aga tutvustama sellekohaste kõnede ja kirjanduse kaudu, ühesõnaga: kaitseliit nõuab propageerimist. Seda ei saa aga muidu teha, kui peab selle peale kulutama teatud summasid.
Kaitseliit on tähtis riikline organisatsioon. Meie naabrimail on nad juba ennemalt kutsutud ellu. Et meil naabrimaadega väga ligidalt ühesugused poliitilised elutingimised, sellest järgneb siis ka, et need organisatsioonid
peavad töötama võimalikult käsikäes. Nad peavad olema nii seatud, et tarvilisel korral võidakse jõudusid ka ühte sulatada. Et tööd võiks ühesuguses suunas arendada, selleks tuleb üksteist tundma õppida kohapeal. Niisugused esitused nõuavad aga nendega kaasas käivate kulude katmist.
Nagu juba ennemalt tähendatud, on kaitseliidul ka ülesandeks noorte inimeste kehalist kasvatust edendada. Ükskõik, kas tehakse seda kirjanduse, kursuste või sellekohaste spordi seltside kaudu. Igatahes
ei saa seda asja ka ajada ilma teatud kuludeta.
Need on ainult mõned üksikud asjad, mis tõime näiteks selle kohta, et kaitseliit ei saa kuidagi läbi ilma suuremate summade väljaandmata. Kui tahame, et meil peab elama kaitseliidu organisatsioon ja tõusma oma ülesande kõrgusele, siis ei saa ta seda muidu, kui kodanikkude poolt antavate summade abil.
Lõpuks peatame veel veidi kaitseliidu maksu tasumise
raskuse juures.
Kaitseliidu maksu tasumise raskus ei olene mitte peaasjalikult sellest, et ta oleks liiga suur. On ju inimestel kulutusi, mis kaitseliidu maksust nõuavad sageli palju suuremaid summasid. Toome näiteks ainult selle, kui mitmed sajad miljonid annavad elanikud viina eest välja. Maksu raskus oleneb väga palju just sellest, et asi on uus ja ei saada ta eesmärgist küllalt aru.
Kui meie aga seda silmas peame, et kaitseliit on selleks, et võimaldada meile rahulikku ja edenemise võimalikku elu, kus inimesed võivad julgesti oma tagavarasid suurendada, kus inimesed võivad oma majapidamist kindlate sihtide ülesseadmise põhjal täiendada, kus elanikud võivad alati ja julgesti uusi ettevõtteid rajada jne., siis saadakse ka kohe aru, et kaitseliidu maks on üks kõige otstarbekohasemaid ja ta tasutakse nurisemata. See võib ju olla, et siin ja seal maksu jaotamise juures tuleb ette vääratusi, kuid see peaks olema mööduv nähtus.
Kujutleme omale ette, kui vaenulised jõud pääseksid veerema üle maa ja hävitaksid ära lühikese ajavältel kõik selle, mis on suudetud aasta kümnete ja võib olla sadade kestel luua, ja see võib sündida just sel põhjusel, et meie omas ettenägematuses ei organiseerinud tugevat kaitseliitu ja ei raatsinud selleks kulutada mõnesugusid pisukesi summasid.
Pärastine kahetsus võib meid teha niisugusel puhul küll targaks, aga ta ei suuda enam teha olnud kahjusid ja hädaohtusid olematuks.
Nii siis: kaitseliidu maksu vastu ei tohiks tõusta nurinaid ja õige kodanik maksab teda heameelega ja õigel ajal.

Postitatud: 31 Dets, 2009 22:49
Postitas gvardimatros
vallalised ja lastetud võiksid küll maksta 8)

Postitatud: 01 Jaan, 2010 1:11
Postitas nokkloom
Emm, kas see oleksoloogia all ei peaks olema? Või on tõepoolest midagi äärmiselt üllatuslikku juhtunud?

Postitatud: 01 Jaan, 2010 13:54
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Krt, ise Tallinna kodanikuna, kuuldes jälle mingist järjekordsest uuest maksust, hakkab mul pahem silmalaug närviliselt tõmblema :evil:

Loodan, et selle posti autor siin oli kerges koomas, kui oma üllad ideed välja käis :?

Postitatud: 01 Jaan, 2010 15:14
Postitas allatah
Esimesi ridasid lugedes jõudsin järeldusele, et oleks pidanud aastavahetusel kainem olema.
Üheski uudisteportaalis kah midagi sellist silma ei hakanud.

Kui nüüd aga spekuleerida sellel teemal, siis tuleb kõigepealt vist tõdeda seda, et tänapäeval on Eestis kombeks jagada raha vastavalt nõudlusele ja vajadusele, mitte selle järgi, kui palju sama valdkond maksudena sisse toob. Näide kütuseaktsiisist, mille puhul raha ei lähe mitte otse teeehitusse, vaid kõigepealt riigi kontole ja siis sealt vaadatakse, kui palju antakse teede jaoks.
Minuarust on kergem soovi korral siiski mõnele olemasolevale maksule mingi protsent otsa panna.

---
Tea kas see just antud teemasse läheb, aga torkas pähe mõte, et riik võiks näiteks ühe auto kohta doteerida ütleme 10L bensukanistri ostu. Samuti ka näiteks gaasimaski või muu sarnase asja ostmist.

Postitatud: 01 Jaan, 2010 17:51
Postitas jackpuuk
Borja kirjutas:Krt, ise Tallinna kodanikuna, kuuldes jälle mingist järjekordsest uuest maksust, hakkab mul pahem silmalaug närviliselt tõmblema :evil:

Loodan, et selle posti autor siin oli kerges koomas, kui oma üllad ideed välja käis :?
Loodan, et Sa ei räägi kõigi Tallinlaste nimel, kes kurat sunnib teid seal Tallinnas elama ja siis kõige üle vinguma? Olen elanud päris laias laastus üle Eestimaa (rohkem just Lõuna-Eestis, mis kuulub sinna vähemuste hulka tavaliselt), kõik vinguvad, aga sellist nutulaulu pole veel kellegi suust kuulnud :evil:. Mina oleksin sellise maksu poolt! Kahju, et peab uut aastat sellisel kombel alustama :(

Postitatud: 02 Jaan, 2010 0:13
Postitas hummel
Vot jah makse jah. Et kui raha vaja, kehtestame aga makse ja rahval kohe miljardid tagataskus, mida letti laduma hakata. Sellise loogika järgi võiks kõiki makse kohe poole võrra tõsta ja kae imet - riigieelarve maht kahekordistuks!

Loogikaviga on selles, et tagataskust neid miljardeid võtta ei ole mitte. See on sama, mis liivatorni (liivakuhja) ehitamine. Võime mõelda küll, et vot ehitaks sama koguse liivaga poole kõrgema kuhja - teeks näiteks alt kitsama ja ülevalt laiema! No ei tule välja! Liiv vajub ikka samamoodi laiali ja kuhi tuleb ikka enam-vähem samakõrge.
Sama asi ka eelarvega. Ega selle suure maksude kehtestamisega erilist lisaraha kusagilt ei ole tulemas, sest raha on riigis liikvel ikka täpselt niisama vähe, kui inimestel teda on. Võtad ühest otsast rohkem, saad teisest otsast samapalju vähem. Tõstad viina hinda (maksu), käiakse vähem baarist ostmas ja baaridelt laekub käibe- ja tulumaksu vähem. Tõstad kütuse hinda, käiakse vähem teatris või kinos ja sealt omakorda piletitulu väheneb. Nokk kinni, saba lahti.

Tsiviilkaitsemaksust võik välja lugeda, et maksustada tuleks tsiviilkaitsesse puutuvat temaatikat. Meil on enamasti (v a näiteks sostiaalmaks) kombeks makse/aktsiise nimetada mitte selle järgi, mis rahaga peale hakatakse, vaid sellega, kust seda kooritakse.
Loodan, et Sa ei räägi kõigi Tallinlaste nimel, kes kurat sunnib teid seal Tallinnas elama ja siis kõige üle vinguma?
Inimesel on õigus oma elukoht meie riigis ise valida. Kui vaja, peab saama ka Tallinnas normaalselt elada. Mina ka linnainimene ja mulle ei istu, kui ets kergitab linnas poehindu, et hulka palgalisi bussireisijaid pidada või oma KE propagandat toota. Penskarite häälte ostmine pensionilisaga tagatipuks.
See müügimaks on ka ikka eriline huumor. Kas siis veab neil poodidel, mis asuvad 1 m teispool linnasilti?
Oleks jah miski kolkaküla (nt eelnimetet´ Lõuna-Eestis), aga seda tsirkust tehakse pealinnas, kus elab ka üsna märkimisväärne osa Eesti elanikest.

Postitatud: 02 Jaan, 2010 13:13
Postitas jackpuuk
Siin kohal olen Hummeliga nõus, et selline maksudega jantimine on Etsi poolt sigadus ja ebaõiglane. Aga kohati jääb mulje, et Tallinnas elab Eesti kõige vaesem kontingent, mis ma siin muidugi urisen, elukoha valik on loomulikult enda teha, kuid enne kui nutulaulu laulda võiks oma mätta otsast natuke kaugemale vaadata. Eile sõber helistas Rõuge tagant, tööd pole ja pole lootustki, et lähemal ajal leiaks, aga arvas et kuidagi ikka läbi veab. Kommunaalmaksud pole kah maakohtades eriti odavamad kui linnades, samas on maapoodides söögikraam märgtavalt kallim kui linnas.
Inimesed elavad, ega hala.

Postitatud: 02 Jaan, 2010 13:25
Postitas Manurhin
gvardimatros kirjutas:vallalised ja lastetud võiksid küll maksta 8)
Just nimelt vastupidi peaks olema, mõtle globaalselt! Maakera on juba niigi ülerahvastatud, kust need 10...20...50...100 miljardit inimest ühel heal päeval toitu ja joogivett hakkavad saama?

Postitatud: 02 Jaan, 2010 17:08
Postitas setu
Paratamatult tuleb tunnistada vigu, mis võisid antud teema käsitlemist kasutada teadmatusest või õhukese udu huvide tallermaana. Kui tehakse katseid luua eeltoodud teemast senini tuntud või retooriliselt mõjuvaist aspektidest kantud monstrumi.

Kui teha arglikke katseid teemat tutvustada, siis võime juba eos keskenduda praegustele tendentsidele, mis ei tekita väärtuste põhist arengut või tooks kaasa tegelikke võimekusi. Ma räägin sellest, et praegu on tsiviilkaitse jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Mis ei loo tugevat vastutusepõhist institutsionaalset mõtlemist ja arengubaasi tulevastele tegevustele. Seniks jäävad ministeeriumid (sise-, ja justiits) seda vastutusepalli teineteisele pilduma.

Järgnevalt võime teadvustada planeeringuid, kus tuleb luua senini moodsaim tsiviilkaitse kontseptsioon.

tervit,

Postitatud: 02 Jaan, 2010 20:19
Postitas Gfreak
Keegi ettevõtlik inimene telligu juudamaalt insenerid ja lasku oma külale varjend ehitada. Siis tuleb anda väga salajane vihje meediasse ja pommivarjendid ja gaasimaskid kõrgmoes kasutusele võtta. :write:

Postitatud: 02 Jaan, 2010 22:55
Postitas toomas tyrk
Huvitav, kuidas on võimalik lollitada nii kaua nii paljusid inimesi :scratch:

Tsirkusest tuntud trikk - et veatult jänest küberast tõmmata või kaarte kõrva tagant võtta, tuleb olulisel momendil inimeste tähelepanu kõrvale juhtida.

Kõik räägivad 1% müügimaksust Tallinnas. Keegi ei räägi sellest, et valitsus tõstis käibemaksu 2%.

Töötuskindlustusmaksu tõus 4,2% on ammu unustatud asi. Sotsid visati kõva käraga valitsusest välja ettepaneku eest tõsta see maks 4% :roll:

Ma ei ole mingi eriline eedikusõber, aga antud juhul pean küll ütlema, et toimus järjekordne efektne jänese kübarast väljatõmbamine.

Tsiviilkaitse maksust - kahjuks on autor jätnud oma kava lähemalt tutvustamata. Millelt kavatsetakse maksu võtta, kui suur protsent? Ning milleks seda kulutada?

Minu viidatud kaitseliidu maks oli minu teadmist mööda ühekordne maks, millega 1925. a. tegelikult Kaitseliidule jalad alla pandi.

Kas Eestis on tegelikult kodanikukaitset vaja? Kui on - kui palju see maksab, ja kust need rahad tuleks võtta?

Või usume endiselt, et raha see kasvab puus?

BTW kohalikel omavalitsustel on veel ka õigus kehtestada koormisi. Tallinna ümbruses on see suht lihtne - iga 10 kipsplaatehitise kohta üks maa-alune raudbetoonehitis.

Aga mujal?

Postitatud: 03 Jaan, 2010 0:25
Postitas mart69x
Toomas mõtle nüüd ise ka selle müügimaksu suhtes - mind ei huvita, et kas sa oled Eediku sõber või mitte aga see ei ole normaalne maks. Kas see oleks normaalne kui iga linn, vald, asula or smth hakkaks kehtestama lambist mingit müügimaksu, et nagu tln 1% narva 2,5% ja mõniste 6%. Seda 1% müügimaksu ei oleks olnud vaja kehtestada kui Eedik ei kasutaks seda raha oma televisoon, ajalehe, kartulite, küttepuude ning järgmiste valimiste rahastamiseks. Riigipoolne käibemaksu tõusuraha on nagu ikka asjalikemateks asjadeks ette nähtud kui kartulite mädandamine

Postitatud: 03 Jaan, 2010 6:16
Postitas toomas tyrk
Asi kisub vägisi poliitiliseks kätte. Katsuks siiski veidi rohkem foorumi teema(de)sse jääda.

Kohalikult omavalitsusel ja riigil on veidi erinevad ülesanded, samuti erinev tulubaas, kust oma rahad saavad. Aga mina näiteks küll ei julge väita, et need käibemaksule lisatud 2% lähevad kindlasti "asjalikemate asjade" peale :wink:

Aga see teema algas ikkagi hoopis tsiviil- e. kodanikukaitseks raha korjamiseks. Ehk selleks otstarbeks uue maksu kehtestamisest.

Ja siin on oma lihtne ning loogiline järelduste rida:
1. kas kodanikukaitset on vaja arendada või mitte?
2. kui on vaja arendada - selleks on vaja ressursse?
3. kas me saame olemasolevaid ressursse ümber jagades leida piisavalt raha kodanikukaitse arendamiseks?
4. Kui ei saa - kust me siis selle raha võtame?