Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[mb]

Milleks varjendid paistab , et ka Narva ehitatav SKA hoone tuleb puidust ja klaasist https://www.err.ee/915613/sisekaitseaka ... -elanikele .

[Gideonic]

Kuna ei ole juba postitatud, siis väike kont Kapten Trumm'i hambusse:
https://www.err.ee/921760/eksperdid-ei- ... starbekaks

"Näiteks välistada suurte klaaspindadega ehitisi ja väga väikesi nõrku puidust hooneid. Analüüs näitas ka seda, et nõukogude ajal ehitatud paneelmajad, mida tegelikult on Eestis veel väga palju – eriti suuremates linnades, kus on ohud ju suuremad – nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."

Kuidas nende kortermajade keldritega seal Donbassis nüüd oligi?

[Kapten Trumm]

Küsimuse vastus sõltub mõjutusvahendi võimsusest, eelkõige avalduvast ülerõhust.
Donbass netist pilte vaadates oli ka üsna kaugel suuremast mõjutamisest.
Näiteks 250 kg lennukipomm (vene lennuväes väga levinud FAB-250) kukkudes mõne meetri kaugusele paneelmaja seinast toob kaasa vastava püstiku kindla varingu (ülesurve ületab antud majatüübile piiripealse 0,1-0,2 kg/cm2). Sama pomm kukkudes lihtsaima Soome S1 varjendi (20 cm betoonsein) kõrvale ei tekita muud peale mõningase raputuse.

Ma jätan siinkohal välja üldse tuumarelva - see oleks väga ühepoolne lahend minu agenda kasuks.

Ekspertide taoline lõppjäreldus oli ju ootuspärane - meil peaks liiga palju inimesi tuhka pähe raputama endale, kui selguks selline järeldus nagu soomlased tegid. Kas keegi tõsimeeli arvab, et meil raputatakse tuhka pähe, vastatakse tekkivatele avalikele/meedia küsimustele ja hakatakse betooni valama? Või jätkatakse vanaviisi pea liivas, ehk läheb pauk mööda?

[ruger]

Päästeameti soovitused kriisiolukorra varude osas
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=85660477
https://kriis.ee/valmistumine-kriisiolu ... gukonnaga/
https://www.postimees.ee/6549989/riik-s ... jaamisvaru
https://kriis.ee/contents/ui/theme/game ... juhend.pdf

[Kapten Trumm]

nende paneelmajade ka esimesed korrused on sobilikud ja peavad päris hästi vastu."

Õige vastus sõltub, millele nad "vastu peavad".
Kui me räägime ekstreemsest ilmast, mõõdukast tavarelvade kasutusest või millestki taolisest, siis nii ongi.
Kui me räägime tuumarelva kasutamisest, siis see "peavad päris hästi vastu" seesolijaid ei päästa, sest umbes sellisel kaugusel epitsentrist, kus asub massiliste tulekahjude vöönd (need ei kustu, kuna lööklaine neid ei kustuta enam) asub ka see paneelmajade keldrite ja esimeste korruste vastupidavuse piir (mis on kuskil 0,2 kg/cm2). See tähendab, et konstruktsioonid saavad tagasihoidlikke kahjustusi, purunevad uksed-aknad, kõik seal vähegi põlev ollus hakkab ühe hiidtulekahjuna põlema ja tulemus meenutab vägagi Hamburgi ja Dresdeni "tuletormi" tulemusi 1945. St põlemine tarvitab ära hapniku, tekkiv tuletormi fenomen põletab need lahtiste aknaavadega keldrid puhtaks ning muidugi lõpuks langeb maha ka radioaktiivne saast. Selle pärast pole muidugi ohvritel vaja muretseda, sest selleks hetkeks on nad juba surnud.

Sel põhjusel ongi Soomes nõutav 1 kg/cm2 (S1 klass) vastupidavuse varjendite rajamine pea igale poole. See lahendus on hermeetiline ja piisavalt tugev, et säästa seesolijaid ülalkirjeldatust.

Skeeme vt siit https://www3.nd.edu/~nsl/Lectures/phys2 ... fare_8.pdf
1 kg/cm2=1bar=14 psi

Temperatuuri, vingu ja hapnikupuuduse tõttu näevad varjujad pärast välja umbes sedasi:

[Lemet]

Tartus oli nomenklatuurile varjend lausa valutsehhi all...

https://tartu.postimees.ee/6552305/mis- ... gn=fb_post

Pisut saab aimu numbritest kah.

KGB kongide muuseumi kuraator Silver Kaldma teadis, et niisuguseid tuumavarjendeid on olnud Eestis 500 ringis, kokku umbes 100 000 inimesele, aga enamasti ei ole need säilinud. 

[Kapten Trumm]

Tea, kas see ikka "nomenklatuurne" seal oli, pigem antud tehase personalile mõeldud. Metallitöö ja selline oli tavaliselt mingi sõjalise "kõrvalharuga", st see pidi jätkama tööd igal juhul, ka siis kui sõjaohu tõttu muu linn evakueeriti - selleks, et töölised laiali ei jookseks, nähti neile ette varjendid. Pärast tuumalööki nad seal vaevalt enam midagi toota oleks suutnud, aga varjend oli nagu moraali pärast või nii.

Nomeklatuurseid asju kiputi juba 80ndatel rajama juba sihtmärgialadest eemale, sest mida sa seal radioaktiivse rusuhunniku alt ikka juhid, kui sidet pole.
Tartu vastav "objekt" oli ehk ikka veits linnast eemal. Ja seal kippus lagi olema ka paksem kui tühine meeter. Näiteks Kose-Vardjal asuva tsiviilkaitse linnavälise juhtimispunkti lae paksus on 2,5 meetrit betooni+pliivooderdis.

[Lemet]

Trumm, sunnik...Sulle on siin aastaid pähe taotud paari põhipostulaati ja Sa ei suuda ikka õppust võtta. Raiu endale pähe, et:
1.ENSVs polnud mingit tsiviilkaitset.
2 Veel vähem oli varjendeid.
3. Need mõned, mis olid, olid mõeldud nomenklatuurile.
4. Ja ülepea oli kõik pakasuhha.

Omanda need triviaalsed tõed ja sinu käsi käib alati kenast varukast sisse ja välja ning keegi ei tänita Sinu kallal

[Walter2]

ENSV -s oli vähemalt pakazuhha - meil pole tänapäeval ka sedagi.

[Kapten Trumm]

Lätis Sigulda ligidal asub sealne nomenklatuurne Ligatne parteivarjend. Riiga seda ei saanud ehitada, sest kardeti, et ameeriklased tuumapommitavad ülesvoolu asuvad Daugava tammid puruks ja Riia linn upub ära. Lähim tamm asub suht ligidal, et tammilt ülesõidul Riia kirikutornid juba paistavad.

Seal oli ka asi suht nomenklatuurne - pereliikmeid sinna ei lastud (evakueeriti koos tavainimestega) ja ainus nomenklatuurne seltsimees, kellel on kushett pikali viskamiseks, oli LKP 1. sekretär. Ülejäänud vähem nomenklatuursemad seltsimehed pidid tukkuma toolidel istudes või siis viskama betoonpõrandale pikali, sest isegi keskmises töölisvarjendis olevaid 2-3 korruselisi narisid seal pole. Kui aga ameeriklased oleks Saksamaalt Pershing 2-d tulema lasknud (lennuaeg 5-10 min), siis oleks need nomenklatuursed seltsimehed uppunud koos muu Riia tavainimestega, sest Sigulda asub Riiast ca tunnise autosõidu kaugusel.

[Kapten Trumm]

ENSV -s oli vähemalt pakazuhha - meil pole tänapäeval ka sedagi.

On edasiminekuid isegi - värskes kriisijuhiste raamatus mainitakse sõna radiatsioon 2 korda ja sõna tuumarelv 1 kord

[Dr.Sci]

Lätis Sigulda ligidal asub sealne nomenklatuurne Ligatne parteivarjend. Riiga seda ei saanud ehitada, sest kardeti, et ameeriklased tuumapommitavad ülesvoolu asuvad Daugava tammid puruks ja Riia linn upub ära....

Küllap oleks Riia linnaski leitud mõni natuke kõrgem koht - sest nii suur selle lähima veehoidla maht ja veetaseme kõrguste vahe ka ei ole et kogu linna uputaks. Kaldaäärsed piirkonnad saaksid tõenäoliselt küll mõnemeetrise tõusulaine.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nägin suht ootamatus kohas suht head teemakohast lugu

Artikkel ajalehes PEALINN 25.märts 2019 No11:
500 halli varjendit: Varem süüdistati tsiviilkaitseinstruktoreid paanika külvamises, nüüd ollakse ellujäämisõpetuse eest tänulikud

..muuhulgas väidetakse seal artiklis, et 1986.a seisuga oli Eestis ca 500 tsiviilkaitsevarjendit enam kui 100 000 inimesele, 7 343 lihtradiatsiionivarjendit 780 000 inimesele ning 21 000 keldrit 1,8milj inimesele.. et ainuüksi Tallinnas oli 131 tuumapommikindlat varjendit ja teadmata hulk väiksemaid, mis pidid kaitsma hariliku pommi eest.
Polnud paha

[Kapten Trumm]

Eks neid lihtradiatsioonivarjeid ja varjendiks sobivaid ehitisi täna kasutada loodetakse.
Selle tulemuslikkus sõltub muidugi sellest, kuidas ja millega vastane meid mõjutab.
Kui me räägime episoodilisest hajusast suurtükitulest nagu Donetski linnade puhul, siis liivakottidega lisakindlustamine+keldris loodud varud+hügieen päästavad päeva. Kui me aga räägime lahingutest Groznõi 1995, siis enam mitte. Veelvähem, hoidku taevas, kui tuumapommid kukuvad (see on täna sama tõenäoline kui Kuuba kriisi ajal).

Mina olen 10 aastat elanud majas, kus asus nn lihtradiatsioonivarje. See tähendas siis mittehermeetilist paneelmaja poolkeldrikorrust (mõned klaasist aknad, kaks puust tavalist Vasara lukuga ust), kuhu oli ehitatud tolmufiltriga ventilatsioon (käis nii võrguelektriga ja selle kadumisel käsitsi vändates), linna veevärgist tuleva veega paar kraanikaussi ka 2 WC-d. Ilmselt mõningase tööga saaks seda kindlustada (liivakotid jms), kuid Groznõi stiilis lahingut see ei kannataks. Keldrikorruse seinad olid vundamendiplokkidest (laotud tollal tavapärase vähese tsemendisisaldusega seguga, tuul puhus vahel) ja lagi tavalisest 6 m õõnespaneelidest, mille all oli tavalisest rohkem vundamendiplokkidest toestust (kelder oli väga sopiline.).

Umbes analoogset kogemust ajab Madis Milling segi pärisvarjendiga: https://arvamus.postimees.ee/3912485/ma ... a-uus-vorm

Soomlased arvavad, et sellisest keldri asjast ei piisa.
Nõuka ajal paneelika keldris keegi tuumapommi tõsimeeli üle elada ei planeerinud ja see polegi kuigi võimalik.

Nõuka aja varjendiplaneering (pean silmas neid "tuumapommikindlaid") meid palju ei aita. Põhjusel, et elanikud asuvad täna mujal. Seal, kus Tallinnas asub lõviosa rahvastikust (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe) on varjendeid vähe ja need ei asu seal, kus inimesed elavad. Tavaliselt asuvad nad asutuste ja ettevõtete kinnistel aladel, sest nad polnud mõeldud elanikele, vaid nende ettevõtete personalile.

Selleks, et lahendada varjendiprobleem täna, tuleb see kohustus panna kinnisvaraobjekti ehitajale. Ehitab arendaja korrusmaja, ehitab sinna ka varjendi. Ehitab arendaja kaubanduskeskuse, ehitab maa-aluse parkla varjendina kasutatava. Soomes käib nii. Helsinki suurim varjend (10 tuhat inimest) asub Kamppi metroojaama ja Forumi ärikeskuse vahel - sest selles ärikeskuses asub ju tuhandeid inimesi. Praegu lubatakse ehitada korrusmaju, kus polegi keldrikorrust või see on mingi lahtine parkla - kuritegelik kergemeelsus.

[entusiast12]

Tere! Käisin ka perega võimsas Läti varjendis. Kuna giid oli pisut tüütu loba ja huumorisoonega mees, siis jäin grupist maha ja pildistasin, palju suutsin. Tekib aukartus ja lugupidamine nende meeste ja naiste suhtes, kes sellise keskuse suutsid esmalt paberile panna ning hiljem ka realiseerida. Plaanin ka ise üht muuseumitüüpi punkrit ehitada ja seepärast ka kõrgendatud huvi kõikvõimaliku inventari suhtes. Kui Tartus leivakombinaadi varjendit lõhkuma asuti, püüdsin omanikele lähedal seisvaid isikuid küll veenda selle töö mõtetuses, seda enam, et visioon oli asemele ehitada unikaalne drive in putka, millest saab osta produkte, mis poelettidele ei pruugigi jõuda. Tänaseks on see jama realiseerunud ja tõesti on üks üpris koleda arhitektuuriga müügikoht seismas peaaegu samas kohas, kus varasemalt asus punker. Autodekolonne ja inimhorde ei ole seni putkat piiramas näinud ja seetõttu on veel eriti kahju, et punker raiuti välja ning asemele ehitati pm parkla, kus ükski auto ei pargi.
Õnneks sain enne vanametalli käpa peale olulistele detailidele nagu siseuksed jms trään. Aasta hiljem komistasin osta.ee-s juhuslikult kaupmehehärra otsa, kes müüs üht oranži kiivrit. Kui selle kätte sain, küsis müüja, kas tahan veel midagi sarnast. Seejärel selgus, et see sama mees oli 2000 alguses samas punkris korjel käinud ja enamuse alles jäänud nodist koju tarinud. Nii õnnestus lisaks soetada hulgim kiivreid, gaasimaske, al.lusikaid ja mis peamine, Kalev Timbergi jt asjaosaliste allkirjadega suure kastitäie dokumente, mis kõik kirjeldasid toonase leivakombinaadi varjendi elu ja plaane. Samuti sain kolmest elemendist koosneva filtritesüsteemi, hea kopamees halastas ja tiris ettevaatlikult maapinnale ka mõned ventilatsioonitorud. Kokkuvõttes olen rahul, aga nagu ühes teises teemaski kirjutasin, siis jube kurb, et sellised objektid vahetatakse koledate uberike vastu. Teises teemas kirjeldasin pisut Raadi lennujuhtimistorniga seonduvat. Lisatud ka mõni foto.