1. leht 1-st

Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 29 Okt, 2016 12:39
Postitas vax
Olin just hiljuti Kultuurikatlas kuulamas päästeameti üritusel, kus räägiti Eesti päästestruktuuride ritsõltuvusest ning seal jäi kõlama suhteliselt nukker tõdemus, meie "sõlmpunktide" töövõime säilib heal juhul 24, kui näiteks elekter või side on maas. Selline jutt pani mind tõsiselt mõtlema, kuidas seda olukorda saaks paremaks muuta.
Nagu ma aru saan, siis EV lepinguline partner strateegiliste sidekanalite osas on Telia. Ehk siis, kui nemad käpad püsti tõstavad, kas on olemas tagavara kanal andmeside jaoks, mis ei sõltu eraettevõttest? Äkki peaks selliseid lahendusi hakkama kiiremas korras juurutama.
Elektroonikasõbrana pakuks ise välja, et selline andmesidevõrk peaks olema hajutatud raadioside põhimõttel - isegi kui üks haru lakkab töötamast, leiaks süsteem automaatselt teiste sõlmpunktide kaudu uue sidekanali.
Ideaalis võiks selline süsteem kasutada spread spectrum tehnoloogiat ja olla mobiilne, kasvõi näiteks paigaldatud autodele, et saaks kiiresti vajalikku punkti liikuda ja andmeside taastada.
Hea näitena tooks Cordis Array 2 süsteemi, mida näiteks katsetatakse juba ka Threod Systemsi droonidel.
http://www.radionor.no
Teiseks, kütuse kättesaamise probleem. Et kütusega varustamine oleks garanteeritud, peaks riigil olem piisav varu ja läbimõeldud logistikaskeem sõlmpunktide kütusega õigeaegseks varustamiseks. Nagu ma aru saan, siis praegu vastutab iga asutus ise kütuse tagavara eest ja seda ostetakse lihtsalt tavalisest tanklast? Vähemalt nii ma konverentsil aru sain. Jällegi, näiteks sideseadmeteosas võiks ka mõelda variandile juhuks, kui kütusega raskeks läheb (sõda jms). Kas siis läbi mõelda biokütuse tootmine või siis rõhuda taastuvenergiale (päike, tuul) või neid kombineerida.

Ja lõpuks, kui riik ei saa asjade korrldamisega hakkama, äkki saaksid näiteks hvilised elektroonikud ise välja töötada vastavad lahendused. Kasvõi vana hea packet radio. Aeglane küll, aga töötab.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 29 Okt, 2016 15:46
Postitas slider
http://www.riks.ee/465.html Pmst on asi olemas, vajadusel laiendada ja reservtoite võimekust suurendada, ei tea kaua see ester võrk on mõeldud kestma kui võrgutoide ära kaob, see sama 24h? Need TETRA tugijaamad on suhteliselt kompaktsed, kokku 3 või 4 kingakarbi jagu tehnikat + antenn. Saaks paigaldada vabalt nt sinna kus varugenekad olemas, haiglate katused jne.

edit:
:oops: horisontaalses asendis läbi telefoni teemat diagonaalis lugedes jäi täpselt kahe silma vahele põhiline fraas "andmeside".
Mingil määral võimaldab ka TETRA süsteem andmevahetust, kuid mitte siis päris tagvara 3,5G mob.võrgu näol.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 23 Mär, 2017 21:29
Postitas smr
slider kirjutas:http://www.riks.ee/465.html Pmst on asi olemas, vajadusel laiendada ja reservtoite võimekust suurendada, ei tea kaua see ester võrk on mõeldud kestma kui võrgutoide ära kaob, see sama 24h? Need TETRA tugijaamad on suhteliselt kompaktsed, kokku 3 või 4 kingakarbi jagu tehnikat + antenn. Saaks paigaldada vabalt nt sinna kus varugenekad olemas, haiglate katused jne.
Ester tugijaam on kordades suurem, kui 4 kingakarpi.
slider kirjutas: edit:
:oops: horisontaalses asendis läbi telefoni teemat diagonaalis lugedes jäi täpselt kahe silma vahele põhiline fraas "andmeside".
Mingil määral võimaldab ka TETRA süsteem andmevahetust, kuid mitte siis päris tagvara 3,5G mob.võrgu näol.
Tetra põhiteenus on grupikõne. Andmevahetuse kiirus võidub SMSi kiirusega.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 9:16
Postitas Kapten Trumm
Teiseks, kütuse kättesaamise probleem. Et kütusega varustamine oleks garanteeritud, peaks riigil olem piisav varu ja läbimõeldud logistikaskeem sõlmpunktide kütusega õigeaegseks varustamiseks. Nagu ma aru saan, siis praegu vastutab iga asutus ise kütuse tagavara eest ja seda ostetakse lihtsalt tavalisest tanklast? Vähemalt nii ma konverentsil aru sain. Jällegi, näiteks sideseadmeteosas võiks ka mõelda variandile juhuks, kui kütusega raskeks läheb (sõda jms). Kas siis läbi mõelda biokütuse tootmine või siis rõhuda taastuvenergiale (päike, tuul) või neid kombineerida.
Küsimus on selles, et rahuaja rutiiniks optimeeritud tsiviilteenistused ei oma pea mingit kütusevaru, kriisi ajal aga ostetakse bensiinijaamad kahtluseta kuivaks või elektri kadumisel ei saa sealsetest maa-alustest mahutitest kütust enam kätte.

Teiseks, paljud on pidanud seda operatiivraadiotelefoni süsteemi reaalselt kasutama? Mina olen. Mõtlen siiani, KAS Eestis on selline asi võimalik...

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 9:24
Postitas smr
Kapten Trumm kirjutas:
Teiseks, paljud on pidanud seda operatiivraadiotelefoni süsteemi reaalselt kasutama? Mina olen. Mõtlen siiani, KAS Eestis on selline asi võimalik...
Räägi, mis häiris.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 9:29
Postitas Kapten Trumm
No selliseid detaile taolises foorumis teadupärast ei arutata. Küsimus pole kasutusmugavuses (käsitsetavus, kuuldavus).

Edit: pean ülaltoodut korrigeerima - asjatundja selgitas, et mõningad andmed omaduste kohta on ikkagi linnalegendid.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 10:21
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas:... Teiseks, paljud on pidanud seda operatiivraadiotelefoni süsteemi reaalselt kasutama? Mina olen. Mõtlen siiani, KAS Eestis on selline asi võimalik...
versus
Kapten Trumm kirjutas:No selliseid detaile taolises foorumis teadupärast ei arutata. Küsimus pole kasutusmugavuses (käsitsetavus, kuuldavus).
Edit: pean ülaltoodut korrigeerima - asjatundja selgitas, et mõningad andmed omaduste kohta on ikkagi linnalegendid.
Mul tekkis kerge segadus :scratch:
Sa väidad, et oled kasutanud ja "siis sellised võimatud/võimalikud asjad" ja siis hiljem räägid et tegemist linnalegendidega! :wall:

a) Kas sa kasutasid ja oli midagi segast, või
b) sa lihtsalt targutasid ja tegelikult oli esmane küsitavus tulenev kuskilt-miskit kuuldud linnalegendi põhjal?
Ei saa olla "pool rase" - segi ajada oma kogemust linnalegendiga! :roll:

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 10:29
Postitas Kapten Trumm
Kujutasin varasemalt ette, et see süsteem on midagi selletaolist, nagu on KV-s üksuste juhtimiseks, st autonoomne, kõvasti krüpteeritud ja suht segamise kindel. Kära selle loomise ümber oli omal ajal kõvasti. Päriselus selgus, et üsna tavaline tsiviilne raadiotelefoni süsteem koos sellest tulenevate piirangutega (ok, osad lükati ümber). Tsiviilne ei tähenda, et oleks rahuajal kuidagi vilets kasutada - näiteks tsiviilsed käsijaamad on parema kuuldavuse ja käsitsetavusega kui Harrised, küsimus on lihtsalt esimeste töötamises siis, kui asjad pahad on.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 10:45
Postitas mart2
Kapten Trumm kirjutas:Kujutasin varasemalt ette, et see süsteem on midagi selletaolist, nagu on KV-s üksuste juhtimiseks, st autonoomne, kõvasti krüpteeritud ja suht segamise kindel. Kära selle loomise ümber oli omal ajal kõvasti. Päriselus selgus, et üsna tavaline tsiviilne raadiotelefoni süsteem koos sellest tulenevate piirangutega (ok, osad lükati ümber). Tsiviilne ei tähenda, et oleks rahuajal kuidagi vilets kasutada - näiteks tsiviilsed käsijaamad on parema kuuldavuse ja käsitsetavusega kui Harrised, küsimus on lihtsalt esimeste töötamises siis, kui asjad pahad on.
Tänan.
Selgitus: Kuna üks väga lähedane tuttav tegeleb RIKS-ga, siis selle pärast ei saanud sinu eelmistest postitustest aru.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 12:32
Postitas Kapten Trumm
Mina arvan, et igasugu semi-militaarsete ja tsiviilsete lahendustega kaasnevatest probleemidest saame lähiajal veel küllalt kuulda, kus selgub, et üks või teine asi pole piisavalt "sõjakindel".
Üks selline suurem asi on ka tänane PPA merevalve radarisüsteem, mille sõjaline kasutus kahtlane on. Kui Eesti hakkab oma rannakaitsega tõsiselt tegelema, siis ühe esimese asjana tuleb nähtavasti alustada olukorrateadlikkuse loomisest merel ehk sõjakindlast radari/IR/passiivradari vaatlussüsteemist. Miks politsei või pääste meeskonnal pole Harris Falcon 3 taseme sidetehnikat, on lihtne hinnasilt. Need genekad ja nende kütuseprobleem on vaid 1, suhteliselt väike (ja lihtsalt lahendatav) probleem. Siit edasi küsimus (selle radarivärgi teemal), et kas selline sarnase suunitlusega eri süsteemide loomine on mõttekas või vahest tuleb teatud hetkel rahad kokku lappida ja osta kohe kõigile see "sõjakindel" asi ära. Hinnasildid on muidugi väga erinevad, sama raha eest, mis maksab ÜKS ÕV radar, saab terve Eesti rannajoone taolisi tsiviilseid 2D radareid täis pikkida.

Suurim ja tükati lahendamatu probleem on hädaabi personali "sõjakindlus", kui ühel kenal päeval tekib olukord, kus töökoormus kasvab 27,6 korda, siin pole pääsu reservidest (ja nende rahuaegsest ettevalmistamisest). Kui inimesed on, saab teha ühte, teist ja kolmandat, kui inimesi pole või ei jõua enam, ei aita ka tiptop varustus.

Re: Eesti hädaabi infrastruktuurist

Postitatud: 24 Mär, 2017 21:21
Postitas Kriku
Mitte päris teemasse, aga lahe video ikka: http://tehnika.postimees.ee/4057193/era ... silma-labi