Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
klemmikas
Liige
Postitusi: 343
Liitunud: 27 Jaan, 2017 20:12
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas klemmikas »

A4 kirjutas:Soovitaks roolijoomarluse, karistuste jms teemadel lugeda Ekspressi peatoimetaja tänast arvamuslugu: https://ekspress.delfi.ee/sisujuht/palu ... d=88647717

Sellega jääb mul üle vaid nõustuda. Rohkem patrulle ja karmimad karistused võivad probleemi mingil määral ehk leevendada, aga mitte likvideerida. Olukorras, kus Eestis sõidab teedel igapäevaselt sadu tuhandeid autosid, teedevõrk on kümnetes tuhandetes kilomeetrites, asutustihedus aga suhteliselt hõre, ei hakka meil kunagi olema nii palju politseinikke ja patrulle, et täis peaga sõitmisel või ka muude eeskirjade ja seaduste rikkumisel muutuks politseile vahelejäämine vältimatuks. Küll aga on väga suure tõenäosusega iga roolijoodiku lähikonnas rohkem kui üks kaine või vähemalt kaine mõistusega inimene, kelle elementaarne kohustus peaks olema roolijoodiku takistamine, peatamine enne autosse istumist, koheselt politseile sellest teada andmine jne.

Samamoodi on ilmselt ka karistustega, milliseid ilmselt selle juhtumi valguses taaskord karmistatakse. Aga nii nagu risk saada tapmise eest eluaegne vanglakaristus (või paljudes riikides endiselt ka surmanuhtlus) pole ära lõpetanud mõrvasid ja tapmisi, ei pane ka karmimad karistused roolijoodikuid teistmoodi käituma. Mingi hulk sellistest inimestest on ilmselt mõjutatavad teistsuguse ravi ja mõjutusprogrammidega (+ loomulikult karmid karistused), aga mingit hulka asotsiaalseid inimesi ei mõjuta ka need meetmed ega hakkagi kunagi mõjutama. Vaid neid peavad paratamatult ja esmajoones ikkagi takistama kaaskodanikud, kes nende roolijoodikute ümber asuvad, selle asemel et rääkida tagantjärele jutte sellest, et „terve küla ju teadis, et see mees sõidab pidevalt täis peaga autoga ringi“.


Kõik õige, ega rikkumisi ei olegi võimalik ära lõpetada, lihtsalt neid saab kontrolli all hoida, et olukord liiga hulluks ei läheks.
Rohkem patrulle ja karmimad karistused, aitavad asja hoida parema kontrolli all.
Ega siin rahalisi karistusi polegi väga mõtet tõsta, pigem tuleks seadust muuta nii, et saaks aresti määrata kuni pool aastat ja samuti rohkem vanglat.
Sest üks võimalus on retsidiivselt käituvad inimesed lihtsalt eemaldada mõneks ajaks ühiskonnast.

Lähedaste takistamise jutt on õige ja tore küll, aga reaalsuses ei ole see roolijoodiku takistamine nii lihtne või näiteks olla oma alkohoolikust isale lapsehoidja, see ei ole tööl käivale lähedasele, üldsegi mitte lihtne ülesanne.
Nagu mõnede puhul on näha olnud, siis isegi roolijoodikule politsei kutsumine ei pruugi anda soovitud tulemust, kuna tekib hulk jama teedel kihutamise näol ja pärast vangi ikka ei panda.
Kõige hullem just ongi see, et pärast sellist jama ei panda vangi tihti.


Ma olen aastaid üritanud süveneda liiklushuligaanide ja muude rikkujate mõttemaailma.
Tulemus on see, et ega sealt erilist mõistlikkust pole mõtet oodata ja loota saab vaid politseile ja karmidele karistustele.
Võiks ju olla mingi väga tüütu ja korralik koolitus, äkki õpetab mõned liiklushuligaanid ringi ja kui see on piisavalt tüütu, siis nad ei taha sinna enam minna ja juba see võib panna nii mõnegi korralikumalt käituma, kuus vangla ja muude karistustega.

Huvitav, kas nüüd reageeriti viimaste sündmuste valguses karmimalt, mida ma ka kahtlustasin.
https://jarvateataja.postimees.ee/68730 ... taks-vangi
Viimati muutis klemmikas, 15 Jaan, 2020 16:00, muudetud 2 korda kokku.
Riigi siseturvalisus on kõige alus, sealhulgas piisavalt kiired politseiautod.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sellega jääb mul üle vaid nõustuda. Rohkem patrulle ja karmimad karistused võivad probleemi mingil määral ehk leevendada, aga mitte likvideerida. Olukorras, kus Eestis sõidab teedel igapäevaselt sadu tuhandeid autosid, teedevõrk on kümnetes tuhandetes kilomeetrites, asutustihedus aga suhteliselt hõre, ei hakka meil kunagi olema nii palju politseinikke ja patrulle, et täis peaga sõitmisel või ka muude eeskirjade ja seaduste rikkumisel muutuks politseile vahelejäämine vältimatuks. Küll aga on väga suure tõenäosusega iga roolijoodiku lähikonnas rohkem kui üks kaine või vähemalt kaine mõistusega inimene, kelle elementaarne kohustus peaks olema roolijoodiku takistamine, peatamine enne autosse istumist, koheselt politseile sellest teada andmine jne.
See on kahjuks EE poolt latist allpoolt läbijooks - narratiiv "õhuke politsei on optimaalne ja hea".
Täpselt samad teemad tekivad ka muude asjadega peale joobes sõitmise - pruugib vaid teha üks temaatiline reid (neid on harva, sest politseinikke pole) ja täpselt samasugune lausprobleem on ka tehniliselt mittekorras autod (peamiselt veoautod ja bussid, aga ka sõiduautod), puuduvad ülevaatused, üleväsinud juhid roolis, kiiruse ületamised, siledad rehvid talvel jne jne. Ja see tekib kahjus sama toimemehhanismiga kui massiline roolijoomarlus - vahelejäämise võimalus on väike.

Eestis kahjuks on mindud kergema vastupanu teed - paneme mõned (teadaoleva asukohaga) kiiruskaamerad ja võimegi raporteerida järjekordsest töövõidust kiiruseületamisega võitlemisel. Tulin just Pärnust - sõitsin püsikiirushoidjaga kaamerate vahel ca 100 kmh spido järgi ja mulle ei jäänud ette ühtegi autot, küll sõideti minust mööda ikka rohkem kui 20 korda. Tükati tekkis mulje, et ma oma 90-95 kmh tegeliku kiirusega (auto spido näitab rohkem) takistan liiklusvoogu ja sunnin teisi ohtlikele möödasõitudele.

Eriti lahe on võrrelda ametlikku liiklusõnnetuste statistikat liikluskindlususte omaga, vaata A4 ja imestad isegi. Uus trend pidi muidu olema puuduva juhtimisõigusega ringi sõitmine. Toimemehhanism jällegi sama - puudulik järelevalve muudab vahelejäämise võimaluse tühiseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Manurhin »

klemmikas kirjutas:
Manurhin kirjutas:
Kriku kirjutas:Mina saan aru, et politsei seisis tee ääres ning lendur lendas nii kähku mööda, et sauaga vibutada ei jõudnud. Autoga hakati järele sõitma, aga enne õnnetust nägemisulatusse ei jõutudki.
Lisaks siia juurde selle väikese nüansikese, et politseinikud teostasid liiklusjärelvalvet politseibussiga. Küllap siis VW Transporteriga. Sellega niisugusele Audile järele jõuda on lootusetu ettevõtmine, selle eest sõidab enam-vähem adekvaatne juht isegi vana Žiguliga ära. Pikal tasasel sirgel ehk mitte, aga käänulisemal külavaheteel küll. Seega, mis mõte üldse on tee ääres passida ja kiirust mõõta sõidukiga, millega peatumismärguande eirajale (või madallendurile, kellele märguannet anda ei jõuagi) suure tõenäosusega järele ei jõua? On ju teada, et sellised tüübid üldjuhul mingite muruniidukimootoritega trandulettidega ringi ei käruta.
See oli vana aeglane politseibuss 105kW või midagi taolist, kuid selle eest vene ziguliga siiski ära ei saa.

Kuid uued politseibussid lähevad 203-206 välja ja võimsused on 140-150kW, kiirendus alla 10 sekundi, nende eest on väga raske ka keskmise autoga ära saada.
Vahel on vaja ka politseibussiga liiklusjärelvalvet teha, selles osas, mis parata, aga kindlasti suunaksin ma sinna jah eesotsas võimekamad sõidukid, nagu ka uued politseibussid, aga võibolla jõuavad need uued Saaremaale hiljem, ma ei tea.
No siis küll. Mulle jäi eelmisel aastal telekast nähtuna meelde, et politseibussi tippkiirus olla 160 km/h kanti, sellise eest sõidab vähegi oskajam juht sõiduautoga ära küll, kuna ainuüksi juba bussi raskuskese on tükk maad kõrgemal ja kui sellega sama hoogsalt kurve üritada võtta, lõpetab ruttu külili kraavis.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Pagejad tuleb kätte saada taktika, mitte lolli kiirusega.
Muidugi taktika eeldab, et maakonnas on natuke rohkem kui 1 patrull.
Kui seda pole, jääbki valikuna kas uhada või mitte uhada ja üritada numbri kaudu üles leida.
Loll kiirus tekitab ohuolukordi, põgeneja vajutab lihtsalt rohkem ja kurjategijatel on võimalus osta kiireid autosid alati suurem kui politseil.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
klemmikas
Liige
Postitusi: 343
Liitunud: 27 Jaan, 2017 20:12
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas klemmikas »

Kurvid kindlasti jah ei ole bussi pärusmaa, kuid sa pead ikka päris kõva vend olema, et ka uue politseibussi eest ära saada kurvides, mingi keskmise vana autoga, mille juhitavus ka just hea pole.
Ma ei usu, et mina seda kurvides suudaksin, sirgel ja laugetes kurvides jah, aga lihtne see poleks.

Kapten trumm, teatud maalt pole sellest kiirest autost enam kasu põgenejal, kuna teed ka siiski piiravad ära ja politsei püsib piisavalt sabas.
Lisaks sõidab üldjuhul politsei paremini.
Nagu näha on olnud, iga kihutaja ikka Porschet endale ei osta, kuid sellepärast me neid 200kW Superbe või Audi RS6-si tahaksingi, et ka taolisi asju püüda.
Midagi teha pole, vahel on vaja kiiresti taga ajada, politsei kasutab nii taktikat, kui kiirust, täpselt nii nagu võimalused on.
Patrulle on vähe, ei vaidle üldse vastu.
Riigi siseturvalisus on kõige alus, sealhulgas piisavalt kiired politseiautod.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas mart2 »

Mõned ebapopulaarsed ja veidi kardinaalsed karistuste variandid võiks olla -
- Roolijoodik läheb mingiks ajaks surnukuuri tööle, kus tegeleks vägivaldset surnud inimeste laipadega.
- igasugune alkoholijoove autojuhil muuta kriminaalseks ja automaatselt teavitada tööandjat. Ühtegi joomisega vahele jäänud autojuhti ei tohiks tööle võtta ennem kui karistus kustunud.
- Kui autos on mitu inimest ja juht on joobes, saavad karistada ka kaassõitjad kuriteole kaasa aitamise eest.
- juba aastaid tagasi Kanadas (Ontario) rakendatud reegel, kus kõrtsist lahkunud joodiku tabamisel sai karistada ka kõrtsi omanik. (Selle pikem tagajärg oli, et seltskond määras õhtuks endale kaine autojuhi ning kõrtsmikult tegi juhile tasuta toidu välja - teised aga kummutasid rohkem. Win-win!)

Lihtsalt mõtted...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kriku »

mart2 kirjutas:Ühtegi joomisega vahele jäänud autojuhti ei tohiks tööle võtta ennem kui karistus kustunud.
Et ta siis töötuna suurest masendusest veel rohkem jooks? Kui alkohoolik töölt minema lüüakse, siis tema personaalne allakäik kiireneb.
mart2 kirjutas:Kui autos on mitu inimest ja juht on joobes, saavad karistada ka kaassõitjad kuriteole kaasa aitamise eest.
See ei tule kõne alla, kui nad ei tea, et juht on joobes.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Need töölise (sh autojuht) tööalasele peedistamisele suunatud tegevused on edukad siis, kui valitseb tööpuudus. Kus inimesed on sunnitud pingutama, et oma kohta hoida. Täna on vastupidi ja taoline element nagu võiks olla napsisena vahele jäänud kutseline autojuht, on piisavalt härga täis, et küll Soomes ikka tööd saab ja tühja see teda huvitab, et teda autojuhina keegi siin ei taha. Kui load olemas, küll Soomes tahetakse. Kui taolistega igapäevaselt kokku puutud, siis saab lihtsasti aru, kuidas mentaliteet on muutunud.

Majanduskasvu kaasnähtus, kahjuks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Mudakoon »

Juht " plate peale" ja auto kui kuriteo sooritamise vahend realiseerimisse. Jah , isegi siis kui oli sõbra auto ( välja arvatud ehk tõestatav ärandamine) , saadud raha eest saab talle ka siis teed ja leiba puhkekohas pakkuda.
Kas ma parema labajala sundamputatsiooniga läheksin liiale?
:D
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
klemmikas
Liige
Postitusi: 343
Liitunud: 27 Jaan, 2017 20:12
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas klemmikas »

See pole küll mingi vabandus, et kuna ei saa autojuhina töötada siis hakkab töötuna jooma, ega sellepärast ei pea teda autojuhiks tööle lubama.
Tõsi, selle võiks pigem sedapidi realiseerida, et juhiluba piisavalt kauaks ära ja võibolla veoki rooli ei lubaks veidi kauem.
Tööandjale ka teatada, kes siis ise otsustab, mida temaga teha peale karistuse lõppu.

Kuid see töötu autojuht saab töötada ju ka muude alade peal, kus ei pea juhiluba omama, näiteks Maxima laomehe koha ikka saab või mõne muu säärase töö.

Ma ka sellega nõus pole, et kaasreisijaid karistada juhi tegudes, see võib tekitada terve rea probleeme.
Kõrtsi selleks kohustada on ka liig, ega kõrts lapsehoidja pole, samuti oleks liig igasugune joove kriminaalseks muuta, ikka teatav mõistlikkus peab jääma.
Suuremad karistused peaksid tulema ikkagi suuremate rikkumiste ja kordumise puhul.
Riigi siseturvalisus on kõige alus, sealhulgas piisavalt kiired politseiautod.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kriku »

Kui ta ei saa töötada autojuhina karistatuse kustumiseni, siis sisuliselt ongi lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine) tähtaeg sama, mis praegu karistatuse kustumise tähtaeg.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Some »

Hmm, kas ma teataks joogisest sõbrast kui tean, et läheb 1-4ks aastaks istuma? Praegu teataks, sest tahaks, et enne crashi rajalt maha võetaks.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:
Sellega jääb mul üle vaid nõustuda. Rohkem patrulle ja karmimad karistused võivad probleemi mingil määral ehk leevendada, aga mitte likvideerida. Olukorras, kus Eestis sõidab teedel igapäevaselt sadu tuhandeid autosid, teedevõrk on kümnetes tuhandetes kilomeetrites, asutustihedus aga suhteliselt hõre, ei hakka meil kunagi olema nii palju politseinikke ja patrulle, et täis peaga sõitmisel või ka muude eeskirjade ja seaduste rikkumisel muutuks politseile vahelejäämine vältimatuks. Küll aga on väga suure tõenäosusega iga roolijoodiku lähikonnas rohkem kui üks kaine või vähemalt kaine mõistusega inimene, kelle elementaarne kohustus peaks olema roolijoodiku takistamine, peatamine enne autosse istumist, koheselt politseile sellest teada andmine jne.
See on kahjuks EE poolt latist allpoolt läbijooks - narratiiv "õhuke politsei on optimaalne ja hea".
Täpselt samad teemad tekivad ka muude asjadega peale joobes sõitmise - pruugib vaid teha üks temaatiline reid (neid on harva, sest politseinikke pole) ja täpselt samasugune lausprobleem on ka tehniliselt mittekorras autod (peamiselt veoautod ja bussid, aga ka sõiduautod), puuduvad ülevaatused, üleväsinud juhid roolis, kiiruse ületamised, siledad rehvid talvel jne jne. Ja see tekib kahjus sama toimemehhanismiga kui massiline roolijoomarlus - vahelejäämise võimalus on väike.

Eestis kahjuks on mindud kergema vastupanu teed - paneme mõned (teadaoleva asukohaga) kiiruskaamerad ja võimegi raporteerida järjekordsest töövõidust kiiruseületamisega võitlemisel. Tulin just Pärnust - sõitsin püsikiirushoidjaga kaamerate vahel ca 100 kmh spido järgi ja mulle ei jäänud ette ühtegi autot, küll sõideti minust mööda ikka rohkem kui 20 korda. Tükati tekkis mulje, et ma oma 90-95 kmh tegeliku kiirusega (auto spido näitab rohkem) takistan liiklusvoogu ja sunnin teisi ohtlikele möödasõitudele.

Eriti lahe on võrrelda ametlikku liiklusõnnetuste statistikat liikluskindlususte omaga, vaata A4 ja imestad isegi. Uus trend pidi muidu olema puuduva juhtimisõigusega ringi sõitmine. Toimemehhanism jällegi sama - puudulik järelevalve muudab vahelejäämise võimaluse tühiseks.
Võiks alustuseks muidugi EE artikli ikkagi läbi lugeda. Seal iseenesest õhemast politseist ei räägitud, vaid eelkõige roolijoodikute kaaskondlaste vastutusest. Laiendus lisapatrullide ja karmimate karistuste vähe-efektiivsusest oli minupoolne. Aga see selleks.

Suures pildis taandub küsimus (vähemalt minu jaoks) selleni, kas Eesti teedel hukkub ja saab vigastada rohkem või vähem inimesi. St kõige tähtsam statistiline näitaja on minu arvates inimeludega ja tervisega seotu, mitte see, kui tihti kohtad maanteedel patrulli, millise kiirusega kuskil parajasti sõidetakse, kas keegi kuskil sõidab ilma kehtiva juhtimisõiguseta või kui palju plekimõlkimisi liikluskindlustusfondid registreerivad. Ja selles mõttes on statistika minu teada täiesti ühene – kuigi patrulle on teedel (väidetavalt) vähem, hukkub liikluses igal aastal aina vähem inimesi. Vahe 1990. aastatega on neljakordne, 2000. aastatega võrreldes kahekordne. Need näitajad on tänaseks Euroopa keskmisel tasemel ning püüdlevad maailma parimate, Põhjamaade statistika poole. Kuigi autosid ja liiklemist on rohkem kui kunagi varem.


Selles mõttes on minu jaoks sügavalt arusaamatud väited, et Eesti liikluses on kord täiesti käest ära ning peamine parandusmeede on rohkem patrulle. Nõus, et parandamisruumi on küllaga, lisapatrullid teatava efekti kindlasti annaksid. Aga autode arvu, teedevõrku jne vaadates on ilmne, et patrullid saavad tegeleda eelkõige tagajärgedega ja neid ei hakka kunagi olema nii palju, et kogu teedevõrk piisavalt tiheda „võrguga ära katta“. Vaid tuleks mõelda süsteemsemate lahenduste peale – et oleks rohkem turvalisemaid, sh 4-realisi teid, et inimene ja tema ümberkaudsed mõtleksid, enne kui inimene purjus peaga rooli istub või kiirust ületab, et transpordifirmad ise ei laseks liiklusesse tehniliselt mittekorrasolevaid autosid ega palkaks rekkajuhiks roolijoodikuid jm liiklushuligaane jne.

Mis puudutab liikluskindlustusfondide vs „riiklikku“ statistikat, siis sellest „dihhotoomiast“ on siin juba räägitud. Mingit andmetega manipuleerimist või tegeliku olukorra ilustamist siin ju ei toimu. Lihtsalt liikluskindlustus fikseerib oma statistikas ära absoluutselt kõik kindlustusjuhtimid, riiklik statistika aga keskendub inimkannatanutega õnnetustele, ehk sisulisele prioriteedile ja murekohale.

Aga no vaatame korra siis seda statistikat: viimase 10 aasta jooksul on liikluskindlustusfondide poolt registreeritud õnnetuste arv olnud muutumatult 30 ja 35 000 õnnetuse vahepeal. St olukord pole läinud ei paremaks, ega ka halvemaks. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi on nendest maks. 500: u 50-70 hukkunuga liiklusõnnetust ning u 400 vigastatutega liiklusõnnetust aastas. Aga need viimased numbrid on võrreldes 10 aasta tagustega tunduvalt vähenenud. Suurem osa liikluskindlustusfondide poolt registreeritud õnnetusi on kergemad plekimõlkimised, mis peamiselt toimuvad mitte maanteel (kus kiirused ja risk viga saada suurem), vaid tiheda liiklusega linnasisestel ristmikel ning ostukeskuste parklates. Nii et kui soovida aluseks võtta liikluskindlustusfondide „tegelik“ statistika, siis tuleks patrullid maanteedelt üldse ära korjata ning panna kükitama ristmikele ja parklatesse. Ainult et seal ei saa üldjuhul keegi eriti viga.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga no vaatame korra siis seda statistikat: viimase 10 aasta jooksul on liikluskindlustusfondide poolt registreeritud õnnetuste arv olnud muutumatult 30 ja 35 000 õnnetuse vahepeal. St olukord pole läinud ei paremaks, ega ka halvemaks. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi on nendest maks. 500: u 50-70 hukkunuga liiklusõnnetust ning u 400 vigastatutega liiklusõnnetust aastas. Aga need viimased numbrid on võrreldes 10 aasta tagustega tunduvalt vähenenud. Suurem osa liikluskindlustusfondide poolt registreeritud õnnetusi on kergemad plekimõlkimised, mis peamiselt toimuvad mitte maanteel (kus kiirused ja risk viga saada suurem), vaid tiheda liiklusega linnasisestel ristmikel ning ostukeskuste parklates. Nii et kui soovida aluseks võtta liikluskindlustusfondide „tegelik“ statistika, siis tuleks patrullid maanteedelt üldse ära korjata ning panna kükitama ristmikele ja parklatesse. Ainult et seal ei saa üldjuhul keegi eriti viga.
Autod ja teed on läinud palju paremaks! See hoiabki "mõlkimiste" arvu endise, kuid kannatanute arvu on vähendanud. Mis tekitab näilise paranemise fenomeni. Kui lubatud või mõistliku kiiruse ületamise tõttu oli vanasti kerge tulema kabelimats, siis tänapäeva autoga võid käia kolm korda üle katuse ja ronida sealt kergelt uimasena välja. Ning politseid pole kutsuda tarvis.

Et asjad sugugi paremaks ei lähe, näitabki see tegelike õnnetuste arvu püsimine (ka autode paremaks minekuga peaks mõlkimiste arv langema, paremad rehvid, parkimiskaamerad, tagurdusandurid jne kõik vähendavad õnnetuse võimalust) ja räigete, palju kõneainet tekitavate juhtumine jätkumine. Eile oli 2 surmaga lõppenud avariid! Jääd ja lund pole!
Võiks alustuseks muidugi EE artikli ikkagi läbi lugeda. Seal iseenesest õhemast politseist ei räägitud, vaid eelkõige roolijoodikute kaaskondlaste vastutusest. Laiendus lisapatrullide ja karmimate karistuste vähe-efektiivsusest oli minupoolne. Aga see selleks.
Refraseerin: kuniks ei parane liiklusjärelevalve (kodune järelvalve roolijoodikuid ei paranda - igasugu "kaine juht" kampaaniad on produtseeritud aastaid suurema eduta), jäävadki sellised Saaremaa ilmkärakad juhtuma. Enamik, põhimass sõidab kultuuritaseme tõttu enamvähem viisakalt (noh, 90 teel 110ga, aga ei tee midagi räiget - selliseid aga miskipärast peedistatakse kaameratega), aga joodikud ja kroonilised huligaanid jätkavad oma tegevust, sest miski ei takista. Ja vahele jäämise võimalus, kui ise silma väga ei paista, on olematu.

Joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv on kaugelt suurem kui näitab politsei statistika. Miks? Sest 95% õnnetustest ei too kaasa vigastust, puudub politsei kutsumise kohustus. Teades, et oled vintis, ei kutsu ka keegi vabatahtlikult politseid. Enamikel autodest on kaskokindlustus. Peale kaineks saamist minnakse kindlustusse, näe juhtus. Ma olen näinud paari avariid (sõideti puruks teeäärset inventari), kus juht maksis ise omast taskust kõik kinni - et ei tuleks politseid ja ei tekiks probleeme kaskoga (vintis sõitmise kahjusid kasko ei maksa). Magab kodus end selgeks ja marsib kindlustusse - näe sõitsin oma hoovis kogemata vastu posti, las kindlustus remondib.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
klemmikas
Liige
Postitusi: 343
Liitunud: 27 Jaan, 2017 20:12
Kontakt:

Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Postitus Postitas klemmikas »

Autod on kindlasti jah läinud turvalisemaks, võrreldes 1991 aastaga on selles mitmekordne vahe, kui tollal oli 491 hukkunut.

Enamikel autodel muidugi parkimiskaameraid jne pole, kuna Eestlane ei ole rikas, siis sõidavad enamik alla 8000 Euriste autodega.

Sellega olen ma täiesti nõus, liiklusjärelvalve peab paranema.
Kuid ei ole ma nõus sellega, et kuidagi tava kodanikke peedistataks, õnneks siiski enamik isegi Tallinn-Tartul ei sõida 110 vaid vähem, tean seda omadest kogemustest öelda.
Sest sättides omal püsikiirusehoidja 100 peale on minust Tallinn-Tartul üsnagi vähe möödasõitjaid, pigem sõidan ise rohkematest mööda, kuidas kunagi.
Kuid kiiruseületamine pole õigus, see on rikkumine ja pole mitte kuskilt otsast peedistamine, kiiruskaamerate kasutamine, vaid just õige samm.
Niipalju võiks vahet olla, et kaamera võiks trahvi teha, mitte 97 pealt vaid 99 või 100.
Roolijoodikuid paraku on keeruline kaameratega püüda, vastasel korral seda juba tehtaks.

Tõsi ta on, et paljudest roolijoodiku õnnetustest kindlasti ei teatata, samas ma isiklikult ei usu, et enamikel autodel kasko on, sest Eestlaste autopark on võrdlemisi odav ja vana, enamik autosid alla 8000 Eurised ja eelistatakse palju 17-25a vanu Sakslasi.
Lisaks jääb Eestlasel tihti auto pidamiseks vähe raha või ei raatsita kulutada kasko peale, seda näitab ka kasutatatud kehvade rehvide ostmine või muidu odavate rehvide kasutamine.
Mõlemat, ma isiklikult väldin üldjuhul enda auto puhul.



Rohkem patrulle kutsub esile ikkagi selle, et paljud inimesed hakkavad korralikumalt liiklema, kuna on oht vahele jääda.
Põhjus, miks mõned transpordifirmad lasevad teedele mittekorras veokid on suhtumises ja muidugi ka tihedas konkurentsis ellujäämises.
Kuid ka selle vastu aitab rohkem patrulle.
Ma ei loodagi, et kõik pidevalt kaetud oleks, politseiriiki ma siiski ka ei soovi, kuid peaks olema ikkagi toimiv korralik liiklusjärelvalve, mis kahjuks praegu minu hinnangul praktiliselt puudub, sest kohtan üsna harva patrulle.
See, kui statistiselt paistab asi paremaks minevat, ei tähenda, et see seda tegelikult on.
Palju on ikkagi liikluses närvilist tõmblemist ja iga päev on ilmselgelt tuhandeid juhte, kes päästavad õnnetusest hulga idioote.
Kuid need idioodid tuleks korrale kutsuda politsei poolt, aga kui isegi Tallinn-Tartul kohtab piisavalt harva patrulle ja seal käib tõsine ralli, osade liiklejate poolt, siis on asi ikka jama.
Viimati muutis klemmikas, 17 Jaan, 2020 15:55, muudetud 1 kord kokku.
Riigi siseturvalisus on kõige alus, sealhulgas piisavalt kiired politseiautod.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist