www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=68&t=38793
42. leht 53-st

Autor:  Kapten Trumm [ 08 Okt, 2019 13:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Turbomootoriga auto pekki keeramise retsept on: anna piitsa külmale mootorile ja sõidust tulles keera kohe mootor seisma; usu jama igasugu "longlife" õlidest ja 30 000 km vahetusvälpadest või jäta õli üldse vahetamata. Info-Auto salongis oli mõni aasta tagasi väljas Tulika Takso marsana kasutatud 90ndate lõpu Ford Transit, läbisõit miljoni ringis ja hooldusajalugu kõrval. Ilma märkimisväärsete mootori remontideta kusjuures. Seejuures on Ford ikka mark, mille teemal hambaid teritatakse (analoogselt Opeliga).

Ennetamaks juttu PPA autodel olevast Defa 220V seisusoojendusest.
Defa 220V seisusoojenduse seinas hoidmine siiski mootorit töösoojaks ei tee, lihtsalt sõitma lähed 30 kraadise mootoriga ja soojeneb üles kiiremini. Lihtne füüsika - kui mootori soojana hoidmiseks kulub 10 kW suurusjärgus võimsust, siis mingisse pisikese 1 kW spiraaliga kuskil soojenduslõdvikus (neid elemente jääpunni auku ei pane enam keegi, liiga töömahukas) pole see võimalik. Meil on selline soojendus peal kõikidel tööautodel (radikuliidis töömees ja lühikeste otstega remonti sattunud auto on kallim) ja ühe tarkuse sealt sain - töösooja mootorit see ei anna. Komplektis on meil plokisoojendus (mis täna pannakse vahele kuskile jahutuslõdvikusse), salongi soojapuhur 1100-1400W ja aku laadimine.

Autor:  klemmikas [ 12 Okt, 2019 19:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Tagaajamistest rääkides on neid viimasel ajal ikka ohtralt olnud, ehe näide sellest, et tagajamise võimekust peab politseil olema, millest ma siin kogu aeg rääkinud olen.
See on ehe näide sellest, mis juhtuks, kui neil tagaajamise võimekust ei oleks, kui juba praegu üritavad niipaljud eest ära saada, mis siis veel muul juhul oleks.

Üks sai maasturiga eest ära jah, mis teha, alati on mingi võimalus, kuid neid võimalusi peab võimalikult vähe olema.
Selle peale ei saa lootma jääda, et saadakse pärast kätte, on paraku viise, kuidas hiljem pääseda, millest ma siin rääkima ei hakka, ei taha kellelegi ideid anda.
Samuti võidakse tahta varjata mingit raskemat kuritegu, mida hiljem enam välja ei võta.
Tolle maasturi tagaajamise puhul oleks Subaru Foresteri vaja olnud, mida vahepeal ka politseil oli üsna mitmeid, hetkel ei tea.



Gordon, küllap on ikka arvestatud, palju on busse vaja ja palju neid rahaliselt kannatab võtta.
Busse pole mõtet liiga palju võta, sest politsei peab tegelema väga universaalsete asjadega, sealhulgas kiired tagaajamised.
Selle kõige pärast ongi enamik sõiduautod ja nii ongi õige.

Ka mina ei imestaks üldse, kui juba tehase või esinduse poolt kerge tuuning mootoritel peal on, see ei ole midagi uut ega võimatut ja kui nemad seda pakuvad teadlikult, pole ka garantiiga mingit muret.
Nagunii on teada, et politseiautod saavad rohkem vatti, küllap selle kõigega on juba arvestatud, liisingumakse kujundamises.

Kapten trumm, külmale mootorile kõvasti gaasi andes mõjub see halvasti igale mootorile, pole vahet, kas turbo või mitte, kõik kannatavad.
Kuid tõsi, see on turbo mootori omapära, et kui kiirest sõidust tulla, ei tasu kohe seisma panna, samas olen kuulnud ka midagi turbo järeljahutitest, aga ma ei tea, kui palju neid reaalselt kasutuses on ja mis autodel.

Plokisoojendust hindan ma igati heaks asjaks, vanasti oli see 550W küttekeha ja taolisi leian ka praegu, kuigi on ka veidi võimsamaid, enamlevinud siis.
See ei peagi mootorit päris töösoojaks tegema, aga ta viib ta ikkagi plusskraadidesse ja sellest on tublisti kasu, ka kiiremasse sõitu minnes, mootori hoidmise seisukohalt.
Mismõttes mootori punni auku neid enam ei panda? Täiesti on saadaval nii spetsiaalsed plokisoojendused, kui universaalsed ja mitmetel autodel on kindlad kohad, kuhu neid pannakse ja selle kohta ka manuaal kaasas.
Universaalset on lihtsam panna voolikute vahele, aga sellest on vähem kasu, kuna ta on mootoriplokist kaugemal.

On olemas ka tsirkulatsioonipumbaga voolikute vahele käivaid soojeneid, näiteks 1kW ja ka rohkem, mis teevad mootori kindlasti juba soojemaks.



Kui autode salongi kulumisest rääkida, siis on ikka arvestatav vahe, kas see auto sõidab lühikesi linnaotsi või maanteed, sama läbisõidu juures, ilmselgelt kulub salong erinevalt.
Juhiistme vasaku serva kulumine on tavaline värk ajapikku autodel, millest käiakse sisse välja, ma näinud seda mitmel autol ja samuti tööautodel, mu tööandja juures.
Arvata võib, et politsei rohkem käib sisse välja oma autost.
Ma tööl käin ka oma veokist päeva jooksul ikka palju kordi sisse välja ning ilmselgelt sellise aja peale istme sisemine serv hakkab kuluma.

Käigukang väga palju ei tohiks tänapäeva politseiautodel kuluda, kuna see on automaat.

Muidu on jah linna ja maanteesõidu autode tüüpilised kulumiskohtade erinevused, ukselink, istme serv, käigukang, siduripedaal, ka rool, ka süütevõti võib seda olla ja selle nupud.

Autor:  Walter2 [ 13 Okt, 2019 0:37 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Kapten Trumm kirjutas:
Info-Auto salongis oli mõni aasta tagasi väljas Tulika Takso marsana kasutatud 90ndate lõpu Ford Transit, läbisõit miljoni ringis ja hooldusajalugu kõrval. Ilma märkimisväärsete mootori remontideta kusjuures.

OT aga Tulika marsad tulid alguses 93, 94 aasta autod, enamuses bensukad, 3-4 ka diislid, hilisem facelift ka 2000 omad diislid ning Info-Auto nende hooldusajalugu küll ei saanud presenteerida kuna hoolduseid ja ka mootoriremonte tegi Tulika ise.

Autor:  klemmikas [ 14 Okt, 2019 19:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Noh, Reporteris ütles just, et eelmine reede oli 5 mittepeatumist politseile.
Kas keegi veel julgeb selle peale öelda, et tagaajamise võimekus ei ole oluline?
Ühest videost tundus, et Tartus aeti korra isegi bussiga taga, vähemalt pardakaamera järgi nii tundus.
See on ehe näide, kuidas ka politseibusside tagaajamise võimekuse olulisest tõusust on olulist kasu.
Kõik see värk, millest ma olen siin ikka rääkinud ja ometi on mõned targad ametnikud, meie kallile politseile, õiged sõidukid soetanud.

Autor:  Roamless [ 15 Nov, 2019 15:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Müüki on tulnud jälle hunnik endisi politsei Octavia-sid. Sisud on ilusad, nagu uutel autodel (kas Skoda vahetas kulunud kangast või kaitsesid istmekatteid neid hästi). Müügis on ka juba 2013 aasta mudelid. Neilt on näha ka politseiautode evolutsioon ehk esimesed olid lihtsad 103 kW manuaalid, siis nö uuem partii on 110 kW kõrgendatud kliirentsi, DEFA eelsoojenduse, tugevdatud vedrustusega, raskete teeolude paketi ning 4x4 veoskeemiga manuaalid. Tänaseks siis jõutud patrullauto standartiga 4x4 140kw automaatkastiga Superbini. Kui asemele võetakse uuendatud Superbi, siis saab politsei standartina juba ka LED esituled, sest nendeta uuendatud Superbi enam ei tehta, kuid valitsus rääkis midagi kokkuhoiust, seega tagasi antavate asemel ei pruugita midagi asemele hankida. Ütleks nii, et olles sõitnud uue Tiguani ja Karoqiga, siis neil on sellest 110kW diiselmootor enam kui küll, aga näiteks Kodiaq-le oli see mootor juba liiga nõrk.
NB! Ei taha nüüd politseiautodest rääkides jälle jõuda sinna "tagaajamisvõimekuseni", et siis mitu lehekülge teksti saaks siia teemasse järjekordselt toota.
https://www.auto24.ee/kasutatud/nimekir ... 2824036%29

Autor:  Kapten Trumm [ 18 Nov, 2019 15:20 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Seal paistab, et need eelmise korra Octaviad (103 kW) on ka korralike istmetega, huvitav, kas vahetati ära või on räbalamad odava hinnaga juba ära müüdud? Osadel oli see juhiiste ikka päris närakas.

Autor:  Roamless [ 18 Nov, 2019 16:30 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Katkise kanga vahetavad ära, töökaaslane andis full service liisingule tagasi auto, millel istmekanga mitmest kohast kogemata puruks teinud. Kui auto müüki paisati, käis ta seda huvi pärast vaatamas ja imestas, kui uus, terve ja ilus kangas oli.

Autor:  klemmikas [ 23 Nov, 2019 11:52 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Roamless, väike täiendus, need lihtsad 103kW manuaalid olid ka nelikvedu.
Ma ise kardan ka, seda kokkuhoiu värki, et võidakse jälle Superbidest ilma jääda, kuigi tahaks väga loota, et ei jääda.

Tavakasutuse jaoks ongi 110kW küll,sõltuvalt autost ka 66kW, aga politseil vähe teised vajadused, nagu me juba teame.

Kuigi Superbide taas Octaviate vastu vahetamine oleks väga mannetu ja mõttetu, sest kokkuhoid oleks marginaalne, kogu politseieelarvest väga väike osa.
Vaatasin ka Octaviate andmeid, ega neil nelikveolise variandina, midagi vastu panna pole, ainus ligilähedane variant 2,0 bensiin 140kW, kiirendus parem, tippkiirus 226, Superbidel 226-230 sõltuvalt variandist.

Isegi, kui 135kW diislid ostetaks, siis nende kiirendus 7,7 ja tippkiirus kõigest 215 km/h, ehk siis see oleks tagasiminek.

Autor:  Kapten Trumm [ 25 Nov, 2019 12:51 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

No shit, klemmikas on jälle Need for Speed mängu tagant siia pääsenud :oops:
Politseis on ikka märksa suuremaid muresid kui 0,2 sek parem kiirendus või 15 kmh parem maksimaalkiirus.

Autor:  Kapten Trumm [ 26 Nov, 2019 10:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Tsiteeri:
OT aga Tulika marsad tulid alguses 93, 94 aasta autod, enamuses bensukad, 3-4 ka diislid, hilisem facelift ka 2000 omad diislid ning Info-Auto nende hooldusajalugu küll ei saanud presenteerida kuna hoolduseid ja ka mootoriremonte tegi Tulika ise.


Kes seda 1M km juttu ei usu, siis viimases Autolehes on juttu ühest endisest taksomersust, mis osteti Eestist uuena ja on tänakseks ületanud 1M km ja millel hiljuti mootor esimest korda lahti käis. Tegemist oli turbovaba 55 kW diisliga, mis taksodel tavaliselt on. Seega suured läbisõidud ja mootorist viimase pigistamine ei sobi kokku. Ja muidugi korraliku õliga regulaarsed õlivahetused ja mitte rohkem kui 15 000 km takka.

Lisaks oli seal nupuke ühest Soome taksost, mis sai 1M km ette 4-aastaga, mootor pole lahti käinud ja amordid läksid vahetusse 750 000 km peal. Aga noh, viimane on rohkem siledate teede teema, mida meil pole.

Autor:  AMvA [ 26 Nov, 2019 15:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Samas ilmselt taksot võib sellise 55 kW autoga sõita linnas, aga enda sõitudeks sellist omada - nutaks vist tuuleklaasis seest märjaks.

Aga üldiselt on moodsate mootorite põhiprobleem tänapäevaste saastenormide saavutamiseks vajalikud lisavidinad, mitte mootori enda vastupidavus. Kõiksugu EGR klapid, EGR Coolerid, DPF filtrid ja muu modru läheb kordades enne läbi, kui mootori mehaaniline resurss otsa saab.

Autor:  Kapten Trumm [ 26 Nov, 2019 16:18 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Kõrge erivõimsus lõikab ikka matti ressursilt kah ja mitte vähe. Esiteks eeldab see palju keerukamat ehitust (nt ülelaadimine) ja keerukus ise (mitte ainult andurid, vaid ka "raud") on ise rikete allikaks. Teiseks suuremad kolvikiirused, põlemistemperatuurid jne jne mõjutavad kulumist. Ja muidugi ka kokkuhoid mootori tugevuselt, nagu väiksemad-kitsamad saaled, kolvirõngad, väiksem õlimaht jne.

Mersu selle 55 kW diisli (selle kõrval oli Lada 2106 kiire pill) pikaealisuse saladus (nende käes on märksa suuremad rekordid kui 1M km) ongi madal erivõimsus, aeglased pöörded ja ülelaadimise puudumine.

Politsei Skodadel kasutatud 2.0 diisel annab 190 hobujõudu, päris räme. Ei usu, et seal mootori raudosa meil 1M km kunagi näeb.

Autor:  AMvA [ 26 Nov, 2019 17:00 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Tea, kas selle millise läbisõidu tagaajamisel (sõiduautodel) üldse mõtet on?
Ma olen suht väikese aastase läbisõiduga, nii 15000-20000 aastas, sellisel juhul peaksin ma ühe autoga sõitma 50 aastat. Selle aja jooksul areneb auto ise juba nii palju edasi, et asi kaotab mõtte.

Autor:  Leo [ 27 Nov, 2019 17:27 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Kas kellelgi on reaalset informatsiooni, kui palju PPA patrullautod reaalselt aastas läbi sõidavad ja kui palju seal mootori punasesse ajamist on? Ma olen aru saanud, et tavaline patrull ikka tiksub tavaliselt tavalise kiirusega ja isegi väljakutsele minnes ei saa eriti kiiresti sõita, sest iga ristmiku peal tuleb kiirus maha võtta. Taga-ajamisi on harva ja seega ei ole põhjendatud väga võimsate masinate hankimine, sest keskmine kütusekulu ning hooldus läheb kalliks ja raha püütakse säästa igalt poolt.

Autor:  lamjak [ 28 Nov, 2019 9:46 ]
Teema pealkiri:  Re: Eesti politseiautod ja muu jõustruktuuride sõidukipark

Kui nüüd võtta aluseks mõni postitus tagasi toodud müügikuulutused, siis 2012-2013 aasta sõidukitel on näit 180-200 tuhande kilomeetri juures. Ehk siis umbes 30 000 km aastas.

Mis pööretega sõidetakse, sellega on seis keerulisem. PPA talletab mingi aja sõidukite GPS jälgi, aga kas nende seadmed ka mootori töö kohta andmeid edastavad, ei tea. Ei välista ka muidugi seda, et analüüsibüroo on vastavaid uuringuid juba teinud.

Sõidukitega seonduvate kulude kohta on tehtud mõni aasta tagasi üks magistritöö, autor oli tollal PPA juhtkonnas:
http://www.maksumaksjad.ee/modules/smar ... temid=1881

42. leht 53-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/