Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nimetu »

Mitte kohus ei vabastanud aga prokuratuur ei tahtnutki taotleda. Järjekordne näide meie prokuratuuri tibide küündimatusest
Ei taotlenud sellepärast, et see on konkreetne meede konkreetse olukorra jaoks. Antud juhul pole ohtu, et süüalune kuhugi plehku paneb, kedagi maha lööb vms ning seetõttu ei ole selle meetme taotlemine õigustatud. Prokuratuuril pole mingit mõtet seda taotleda, sest kohus seda niikuinii ei annaks. See ei tähenda, et süüalune õigusemõistmisest pääseb. Lihtsalt uurimise ajaks ei panda teda kinni. Sellel puudub igasugune mõte.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Dr.Sci »

nimetu kirjutas:
Mitte kohus ei vabastanud aga prokuratuur ei tahtnutki taotleda. Järjekordne näide meie prokuratuuri tibide küündimatusest
Ei taotlenud sellepärast, et see on konkreetne meede konkreetse olukorra jaoks. Antud juhul pole ohtu, et süüalune kuhugi plehku paneb, kedagi maha lööb vms ning seetõttu ei ole selle meetme taotlemine õigustatud. Prokuratuuril pole mingit mõtet seda taotleda, sest kohus seda niikuinii ei annaks. See ei tähenda, et süüalune õigusemõistmisest pääseb. Lihtsalt uurimise ajaks ei panda teda kinni. Sellel puudub igasugune mõte.
Ja kuidas on lood uurimistulemuste mõjutamisega? Kaak on vabaduses, räägib sõpradega, ähvardab ohvrit - on see kontrollitav? See uurimistulemuste mõjutamine on 1asi miks pannakse inimesed eeluurimise ajaks kinni (kuni 6 kuud) - või siis on antud juhtum nii selge et polegi midagi mõjutada enam (juttude järgi kannatanu ei julgegi süüdistust esitada antud juhtumi korral)
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Küsimus on õige, aga see pole ministri teema. Ministrile sellega selga lennata on väga ebaõiglane. Kui tundub, et prokurör on tõkendi suhtes eksinud, siis tuleb küsida riigiprokuratuurist.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nimetu »

Ja kuidas on lood uurimistulemuste mõjutamisega? Kaak on vabaduses, räägib sõpradega, ähvardab ohvrit - on see kontrollitav?
Neid asju võetakse vastavalt juhtumile arvesse. Antud juhul tõenäoliselt hinnati, et mingit sellist riski ei olnud, mis nõuaks selliseid meetmeid. See on kõik. Kui tahad paremat põhjendust, pead prokuratuuri enda käest küsima. Sul on see vabadus olemas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Mikk Salu kirjutab, kuidas Tapal noorte õigusrikkujate sisemisi barjääre kasvatatakse:
Eemalt vaadates tundub Tapa kesklinnast mõnesaja meetri kaugusel asuv Valgejõe õppekeskus lihtsalt üks moodne kooli­hoone koos kohustuslike mängu- ja spordiplatsidega. Eramajade ja aedade vahele asetatud betoonkarp, mida värviliste detailide ja disaini­elementidega värskendatud. Alles lähemalt paistab, et aknaid katvad metallelemendid polegi mingi peen disainilahendus, vaid täidavad trellide funktsiooni. Et ala on ümbritsetud mitme meetri kõrguse traataiaga ning hoone seinu katavad video- ja infrapunakaamerad.
„Me võiks ju neile,“ viitab Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Pille Vaiksaar aknast paistvale rohelisele traataiale, „mingid okas­traadid peale vedada, et oleks keerulisem põgeneda, aga me ei tee seda.“

Praktikas tähendab see, et hulk nende õppeasutuste noori käib aeg-ajalt jooksus. Eelmise aasta septembris kirjutasid ajalehed, kuidas Emajõe õppekeskuses valitseb anarhia. Lapsed käivad suvaliselt sisse-välja, ronivad üle aia, panevad tööle alarme, kondavad Kaagvere küla vahel, rüüstavad aiamaid, varastavad.

Tapal pole sellist kollektiivset korralagedust esinenud, aga noori kurjategijaid, kes sisse-välja käivad, leidub siingi. Eesti Ekspress kirjutas ühest sellisest kuu aega ­tagasi loos „Lasnamäe lastekamba liider: „Tahaksin teada, mis tunne on ­inimest tappa““. Peategelane oli 15aastane vene poiss, keda nimetasime Dimaks. Paberite järgi asus ta Tapal Valgejõe õppekeskuses, tegelikult vahel asus ja vahel mitte. Kohtuotsuseski oli kirjas, et lisaks õppekeskuses toime pandud tegudele (peksmised ja väljapressimised) oli poisil ka terve rida kuritegusid Tallinnas, Narvas ja Tapal.„See käis nii kiiresti. Ta on ju parkuurija,“ meenutab Valgejõe õppekeskuse juht ­Merike Nakström viimast korda, kui Dima üle aia jooksu pani. Korraks akna taga paistis, siis oli juba kadunud. Pealegi, tarad taradeks, õppekeskuse noored käivad täiesti legaalselt väljas: ekskursioonidel, üritustel, teatris, poes. Saatjad on küll kaasas, aga enamik põgenemisi toimub just sellistes olukordades.
Ühe noormehe näppude pealt vaatavad aga vastu tätoveeringud, mis tunnistavad tõsiasja, et tema on varem vanglas istunud. Nii Pille Vaiksaar kui Merike Nakström möönavad, et jah, kooli satub ka vanglakogemusega noori. Seegi on probleem. Vanglast tuuakse kaasa juba teine suhtumine ja teine kultuur. Kui vanglast tulnud satuvad õppekeskuses kõrvuti esimest korda siia sattunud noortega, pole see hea kellelegi. Muuseas, ülalnimetatud Dima, kes praegu kannab üheksa kuu pikkust vanglakaristust, peaks järgmisel aastal sealt välja pääsema. Siis on ta kuusteist, endiselt alaealine, aga kuhu ta edasi läheb, pole selge. „Meile teadaolevalt ta siia ei tule,“ mainib Vaiksaar.
http://ekspress.delfi.ee/kuum/alaealist ... d=83874843
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Ei vasta tõele väide, et Eestis pole kunagi süsteemselt uuritud, mis saab erikoolide kasvandikest. Kõige suuremad kurjategijad said neist, kelle kodune olukord oli lapsepõlves olnud suhteliselt hea.
http://epl.delfi.ee/news/eesti/noored-p ... d=83955870

Mul ei ole.

---

Kuum nõmedus: Kurjategijate nimede varjamine GDPR-i raames on Eesti isetegevus. EK justiitsvolinik kinnitab: sellist tingimust ei ole seatud.
Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Věra Jourová kinnitab intervjuus Ärilehele, et GDPR-i sildi all Eesti parlamenti jõudnud seadusemuudatus, mis näeb ette salastada edaspidi ka kõigi süüdimõistetud kurjategijate nimed, on Eesti riigi isetegevus, mitte Brüsseli käsu täitmine.

Eesti parlamenti on GDPR-i sildi all jõudnud seadusemuudatus, mis näeb ette salastada edaspidi ka kõigi süüdimõistetud kurjategijate nimed. Seni on nende avalikustamine olnud n-ö karistuse osa. Kas see algatus tuli Brüsselist? Või on Eesti valitsus otsustanud ise GDPR-i ettekäändel niikaugele minna?


Ei, GDPR-i rakendamiseks ei ole sellist tingimust seatud. See on liikmesriigi enda otsustada. Küsimus on ühiskondlikus arutelus, kas Eesti tahab seda teed minna või mitte. GDPR määrab üksnes, kuidas erasektor peab andmeid kaitsma. Avaliku sektori, sh õigussüsteemi jaoks jätsime me selle lahtiseks, eeldades, et see siiski kirjutatakse seadustesse.

Võib muidugi vastu vaielda, et avalikud kohtuistungid on demokraatliku süsteemi osa.

Ma ütleksin, et siis jääb see konstitutsioonikohtu (Eesti kontekstis riigikohtu – toim) otsustada, sest tegemist on eetilise aruteluga selle üle, mida saab käsitada karistusena ja mida mitte.


EPL juhtkiri:
Täna kukub isikuandmete kaitse rakendamise seadusele muudatusettepanekute tegemise tähtaeg. Ja muudatusi vajab see eelnõu ilmtingimata. Seaduse praegusel kujul vastuvõtmine süvendaks osas Eesti riigi sfäärides niigi võimust võtnud salastamise tungi, takistaks e-riigi ja digimajanduse arengut ja oleks kohati vastuolus isegi põhiseadusega.

Eelnõu põhjendatakse, nagu riigiasutustel tihti tavaks on, vajadusega viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega. Seegi kord on see ainult osaline tõde: ka isikuandmete kaitset käsitlevad direktiivid jätavad liikmesriikidele küllalt suure mängumaa, et kohalikke olusid arvestada. Paljud kavandatavad andmekaitsereeglid on justiitsministeeriumi omalooming, millest saaks ja tuleks loobuda.

Näiteks ei kajastataks eelnõu jõustumise korral avalikkusele enam karistusregistri andmeid väärteo eest mõistetud karistuste kohta ega kriminaalasjade menetluspoolte nimesid. Selline muudatus on otseses vastuolus põhiseadusse kirjutatud avaliku kohtupidamise põhimõttega. EL-i justiitsvolinik Věra Jourová ütles eilses Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus selge sõnaga, et nende andmete avaldamine-mitteavaldamine on Eesti enda otsustada.

Näiteid selle kohta, et karistusregistri andmed peaksid olema hõlpsamini, mitte raskemini kättesaadavad, on lihtne leida. Teisipäeval kirjutasime sõidujagamisteenusest, millest omavalitsused ja vahendusplatvormid ei suuda eemal hoida kriminaalse ja liiklushuligaani taustaga autojuhte. Igasuguse jagamismajanduse edendamine eeldab, et andmed teenuseosutaja tausta kohta oleksid hõlpsasti kättesaadavad. Seda, et karistuste info ei ole praegu eriti hästi kättesaadav, tõendab näiteks hiljuti Tallinna Linnatranspordi AS-is juhtunud lugu. Ettevõtte sisekontrolli juhiks oli nimelt palgatud omastamise ja võltsimise eest kriminaalkorras karistatud inimene.

Ülemäärase salastamise kihk paistab eelnõus välja mujaltki. Näiteks isiku maksehäirete kohta käiva info hankimine võib minna keerulisemaks või mõnel juhul isegi seadusvastaseks.

Riigikogu, tehke see eelnõu ümber, nii et sellest ei saaks seadusrikkujate kaitsmise seadust. Eestis pole ühiskondlikku ootust niisuguste info kättesaadavust piiravate muudatuste järele.
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juhtki ... d=83960360

Keegi üritab väga kahjulikku asja Riigikogust läbi vedada... :evil:
nmsi
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 08 Sept, 2014 12:14
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas nmsi »

http://epl.delfi.ee/news/eesti/noored-patid-15-aastat-hiljem-moni-firmajuht-ja-pastor-kuid-enamik-siiski-kurjategijad?id=83955870 kirjutas: Noored pätid 15 aastat hiljem: mõni firmajuht ja pastor, kuid enamik siiski kurjategijad
Dagne Mihkels
dagne.mihkels@epl.ee

Ei vasta tõele väide, et Eestis pole kunagi süsteemselt uuritud, mis saab erikoolide kasvandikest.

Kõige suuremad kurjategijad said neist, kelle kodune olukord oli lapsepõlves olnud suhteliselt hea.

Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal uut tüüpi erikoolidest pajatavas artiklis, et need koolid on teiste nimede all tegutsenud juba aastakümneid. Ent kunagi polevat süsteemselt uuritud, mis saab sellistest koolidest läbi käinud lastest tulevikus. „Kus nad on aasta, viie, kümne pärast? Kes on elus joonele saanud, kes on vanglas, kes süstla otsas? Keegi ei tea,” väitis ajaleht. Tegelikult on neid küsimusi uuritud küll ja tulemused panevad mõtlema.

Uuring puudutas 317 poissi, kes olid 1985. aastal Paikusel asuva erikutsekooli nr 2 (nr 1 oli Kaagveres) ja Viljandi noortekoloonia kasvandikud. 14–17-aastased, ühiskonnast suuresti välja praagitud, stigmatiseeritud ja kinniste uste taha suletud.

Osa neist kandis koloonias kriminaalkaristust (tavaliselt varguse ja/või huligaansuse eest). Teine osa oli n-ö piiri peal ning Nõukogude Eesti haridus- ja sotsiaalsüsteem püüdis neid mõjutada, et nad ei läheks kuritegelikule teele. Selleks pandi nad kuni kolmeks aastaks kinnisesse erikutsekooli. Otsus tehti pahatihti üsna kergekäeliselt, kuid avaldas noore inimese edasisele elule tugevat mõju.

Mis oli poistest saanud 5, 10 ja 15 aastat hiljem? Miks olid mõned neist edukad, teised aga kaugeltki mitte? Millise tausta, vanemate, iseloomuomaduste, tulevikuplaanide, nõrkuste, tugevuste ja võimetega lapsed olid edaspidi seaduskuulekad või lausa edukad? Mis iseloomustas neid, kellest said heidikud, elukutselised kurjategijad? Üks Eesti põhjalikumaid ja huvitavamaid longituud- ehk kestvusuuringuid vastas neile küsimustele.

Valimis pea kõik noored kurjategijad

1985. aastal kohtus praegune kriminoloogiaprofessor Jüri Saar 317 erikutsekoolis ja koloonias viibiva noorega – kõigiga, kes ei olnud parajasti just jooksus ja tagaotsitavad. Saar intervjueeris neist igaüht, tutvus nende õigusrikkumistega ja asutusse saatmise põhjustega, selgitas välja, millistest oludest ja perekonnast keegi pärines, kuidas oli möödunud tema senine elu, mida ta mõtles ja milliseid plaane tegi tulevikuks. Kaardistati enam-vähem kõik Eesti tolleaegsed 14–17-aastased alaealised meessoost õigusrikkujad ja kurjategijad. Viljandi koloonias kandis neist karistust 213, erikutsekoolis viibis 104 poissi.

Viljandi noortevanglasse (ametliku nimetusega kasvatusliku töö kolooniasse) jõuti kohtu otsusega, kõiki neid poisse oli juba kriminaalkorras karistatud. Seevastu erikutsekooli suunas kohus või alaealiste asjade komisjon eelkõige ebasoodsa perekondliku taustaga alaealisi, kes ei olnud toime pannud kuritegu, vaid pisemaid õigusrikkumisi – puudusid koolist, tarbisid verinoorena alkoholi ja suitsetasid, hulkusid ringi, kogunesid kampadesse jne.

1985. aastal saadeti noor inimene pikaks ajaks kinnipidamis- või kasvatusasutusse märksa kergema käega kui praegu. Kolooniapoisid kandsid enamjaolt karistust varguse või avaliku korra rikkumise eest. Vaid 5% neist oli karistatud isikuvastaste kuritegude pärast.

Võrdluseks: kui 1985. aastal oli Viljandi vanglas 213 alaealist kinnipeetavat, siis praegu on neid Eesti kolme vangla peale kokku 13: üks tüdruk ja 12 poissi.

S-poisid, V-poisid ja „kroonikud”

Alustuseks jaotas Saar 317 uuritavat kolme gruppi. Esimeses olid erikoolipoisid, kes polnud ühtki kuritegu toime pannud, kuid paistsid silma süstemaatiliste pisemate õigusrikkumistega (koodnimetus S-poisid). Teises grupis olid need, kes olid mingi konkreetse teo eest vanglas, kuid kelle käitumisega polnud enne olnud niisuguseid probleeme, et neid oleks kunagi pandud erikutsekooli (V-poisid). Kolmandasse, eeldatavasti kõige raskema kontingendiga gruppi kuulusid poisid, kes olid olnud nii erikutsekoolis kui ka vanglas. Nemad olid varakult hakanud süstemaatiliselt ühiskonnaelu norme rikkuma ja pannud toime ka mõne kuriteo, mille eest nad trellide taha pandi. Uuringus nimetas Saar neid „kroonikuteks”.

Tavamõistes „korralikud” polnud muidugi ühegi grupi poisid. Pea kõik nad suitsetasid (94%) ja kolmandik tarbis regulaarselt alkoholi. Veerand poisse oli enda sõnul hakanud suitsetama enne üheksa-aastaseks saamist, keskmiselt oli alustatud 11-aastaselt. Alkoholi oli esimest korda tarvitatud keskmiselt 13-aastasena, kuid kümnendik poisse oli seda teinud juba enne kümnendat eluaastat. Ent iga neljas poiss polnud enda sõnul alkoholi õieti proovinudki.

Kolm neljandikku uuritud poistest oli jäänud klassikursust kordama, suur osa neist mitu korda. Valdav enamik neist oli olnud juba varateismelisena alaealiste asjade komisjonis arvel.

Poiste vanemate seas oli nii hariduseta lihttöölisi kui ka kõrgharidusega spetsialiste, esimesi mõistagi rohkem. Isade seas oli üllatavalt palju insener-tehnilisi töötajaid, sõjaväelasi ja miilitsatöötajaid, kuid üldiselt oli poiste isade haridustase emade omast oluliselt madalam. Umbes pooltel emadel oli keskharidus, lõpetamata kõrgharidus või kõrgharidus. Ootamatult oli just „kroonikute” vanemate haridus teiste gruppide vanemate omast kõrgem.

Siiski olid „kroonikute” ehk kõige suuremate õigusrikkujate näitajad kokkuvõttes kõige viletsamad, kuigi palju ei jäänud neist maha ka kõige „kergema” grupi ehk erikooli poisid, keda polnud kunagi kriminaalkorras karistatud (S-poisid). Näiteks olid poolte S-poiste vanemad alkohoolikud. Nagu Saar lõpuks järeldas, saadeti erikutsekooli eelkõige üldise halva käitumisega ja ebasoodsa perekondliku taustaga alaealisi. Kolooniasse jõudsid aga suhteliselt parematest sotsiaalsetest oludest pärit alaealised, kes pidevate pahategudega silma ei paistnud, kuid olid toime pannud mõne kuriteo.

Iga viies pidas end edukaks

Oma peret poisid üldjuhul hindasid. Üle poole kõigist poistest pidas oma suhteid emaga lausa soojaks ja südamlikuks. Isa kohta arvas seda ainult iga viies poiss. Umbes iga kuues väitis, et teda kasvatati rangelt ja karistati eksimuste eest sageli, iga kolmas aga eitas karistada saamist täielikult. Enamasti koorus vastustest esile, et poiste vanemad pöörasid oma lastele vähe tähelepanu ja olid nende vastu pigem ükskõiksed kui ranged.

Mida arvasid poisid ise oma elust ja tulevikust? Veidral kombel pidas iga viies poiss end keskmise eakaaslasega võrreldes edukaks, kuigi oli pandud vanglasse või erikooli. Ainult veerand vastanuid leidis, et elu on läinud halvemini kui teistel. Kõige rohkem olid oma eluga rahul „kroonikud”, kuid tulevikku planeerisid kõige innukamalt V-poisid. Enamasti ei kuulunud poiste tulevikuplaanidesse hariduse ega eriala omandamine, vaid kiire tööleminek ja rahateenimine. Ajastule omaselt nimetati unistuste ametiks valdavalt autojuhi oma.

Kokkuvõttes oli näitajate põhjal kõige parem prognoos tulevikus hakkama saada V-poistel ehk erikoolides mittekäinud vanglapoistel, kes olid pärit keskmiselt parematest ja toetavamatest peredest, kel oli kõige vähem kooliprobleeme ja ka halbu harjumusi. „Kroonikud” olid aga suure osa oma teismeeast olnud luku ja riivi taga: algul erikoolis, hiljem vanglas. Erikooli S-poistel polnud küll vanglakogemust ja -stigmat, kuid nende muud näitajad ei andnud just palju lootust.

Mida näitas tulevik? Jüri Saar uuris poiste saatust iga viie aasta tagant, kuid enim huvipakkuvad andmed pärinevad viimasest, 1999. aasta uuringust. Selleks ajaks oli kulunud ligi 15 aastat ja uuritavad olid umbes 30-aastased.

Tapmised, haigused, õnnetused

Selleks ajaks oli neid alles jäänud vaid 264: 17% valimist ehk 53 poissi oli juba surnud, Eestist lahkunud või teadmata kadunud. Suremus oli määratult suurem kui selles vanuses inimestel tavaliselt. Põhjuste seas oli tapmisi, haigusi, enesetappe, õnnetusi.

Allesjäänutest elas õiguskuulekat elu 27% ehk 71 poissi. Osa neist ei olnud kunagi kriminaalkorras karistatud, osa oli oma ühe ja ainsa karistuse lapsena Viljandi koloonias kätte saanud ja seejärel korralikuks hakanud. Enamasti töötasid nad lihttöölisena, näiteks ehitustel, kuid oli ka tõelisi edulugusid. Näiteks oli uuritute seas neli edukat firmajuhti, üks õpetaja, üks pastor, üks restauraator, üks kinnisvaramaakler jne.

Üldiselt oli pilt siiski kurb. „Enamikul juhtudel ei olnud nende elukäik edukas,” tõdes Jüri Saar oma 2003. aastal kaitstud doktoritöös. „Kui hinnata endisi kasvatus- ja karistusasutuste kasvandikke skaalal „võitjad-kaotajad”, on kindlasti tegemist valdavalt kaotajatega.”

193 poisist (73%) said kurjategijad. Suuremal osal neist oli kaks-kolm kriminaalkaristust, kuid 83 poissi olid jäänud vangla ja vabaduse vahet pendeldama: neil oli vähemalt neli karistust. Rekordiomanikku oli 30. eluaastaks kriminaalkorras karistatud kümme korda. Üks noormees oli tapnud juba kaks inimest. 1999. aastal oli ta endiselt vanglas ja pidi sinna jääma veel 22 aastaks, nii et ta istub vangis praegugi. Alates 11-aastaseks saamisest, mil ta esimest korda erikooli saadeti, on see inimene vabadust näinud üheksa kuud kahe vanglakaristuse vahel ja kümme päeva jooksus olles.

Kuigi üksikud tõelised edulood tulid valdavalt just V-poiste seast, läks vanglapoistel nende paremast taustast, võimetest ja perest hoolimata üldiselt prognoositust palju halvemini. Rolli mängis selles ilmselt nii hariduse puudus, kõrgemad ootused, noorena saadud vanglakogemus kui ka stigma.

Seevastu üllatasid S-poisid ehk need, kes olid viibinud vaid erikutsekoolis, aga mitte vanglas. Kuigi neil oli enamasti väga vilets taust- ja tugisüsteem, tuli just nende seast kõige rohkem õiguskuulekaid inimesi. Kolmandik neist elas edaspidi korralikku elu. „Nende probleemid piirdusid suuresti koolis mitte toimetulekuga, mille oli põhjustanud näiteks ebarahuldav kodune olukord või suhteliselt väike vaimne võimekus,” tõdes Saar.

Huvitaval kombel said kõige suuremad kurjategijad just neist, kelle kodune olukord oli lapsepõlves olnud suhteliselt hea. Ja vastupidi: neil, kellest said korralikud inimesed, oli kõige sagedamini olnud väga raske lapsepõlv. Näiteks olid just nende vanemad enamasti alkohoolikud. Kuid erikutsekooli kasvandike seast ei tulnud ühtki tõelist edulugu – küll aga nende seast, kes olid kandnud karistust koloonias, aga mitte kunagi viibinud erikoolis.

„Käesoleva dissertatsiooni tulemused tõestavad alaealiste pikaajalise sotsiaalse isoleerimise kahjulikkust,” märkis Saar oma doktoritöö kokkuvõttes. Ta rõhutas, kui oluline on, et alaealisi kergekäeliselt erikooli ega vanglasse ei saadetaks. Sama seisukohta jagavad spetsialistid üle maailma.

Praegu lähenevad kõnealused poisid 50 aasta juubelile. Kuidas neil on viimased 18 aastat läinud, pole teada.

Artikkel põhineb Jüri Saare väitekirjal „Õigusvastane käitumine alaealisena ja kriminaalsed karjäärid. Eesti 1985–1999 longituuduurimuse andmetel”.

Tänapäevaga paralleele tõmmata ei saa
Pille Vaiksaar, Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor

Artiklis kajastatud uuringu ja tänapäeva vahele ei saa paralleele tõmmata, sest vahepealse ajaga on muutunud kõik: ajastu, ühiskond, sotsiaalsüsteem, meetodid ja muidugi ka tulemused – pilt on palju rõõmsam. Meie usume igasse õpilasse, kes Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe või Valgejõe õppekeskusse tuleb. Uuring on ajast, mil nende lastega ei tehtud sotsiaaltööd. Meie anname neile võimaluse, töötame koos lastega, koos perede ja kohalike omavalitsustega. Kõik see loob hoopis teised arenguvõimalused ja -perspektiivid.

Erikooli saadetakse vaid kohtu määrusega

1985. aastal suunati lapsi erikoolidesse nii kohtu kui ka alaealiste asjade komisjoni otsusega. Praegu saab kedagi Maarjamaa hariduskolleegiumi saata üksnes kohtu määrusega. Eesmärk on, et kedagi ei paigutataks kinnisesse asutusse kergekäeliselt, vaid põhjalikult kaalutud otsusega.
Praegu saab last n-ö erikooli saata ainult juhul, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise ja arengu või teiste isikute elu ja tervise ning seda ohtu pole võimalik muul, vähem piiraval moel kõrvaldada.
Maarjamaa hariduskolleegiumisse võetakse õpilasi alates 12. eluaastast. MHK-l on kaks õppekeskust: Emajõe (endine Kaagvere erikool) ja Valgejõe (endine Tapa erikool).

Allikas: sotsiaalhoolekande seadus, Maarjamaa hariduskolleegium
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Aitäh!

Sellele lisaks on ka Kaagvere tüdrukute uuring, millele käesolevas teemas ülal viitasin. See pole küll nii pikaajaline.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Poolteist lehekülge juttu Danske afäärist läks majanduse teemasse.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Reinsalu võttis selle jama tagasi: https://www.postimees.ee/6426993/reinsa ... piiranguid

Aga jääb tema mustuseks, et see üldse Riigikogusse jõudis.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Hoogtöö möödas, normaalsus taastunud :mrgreen:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84030202
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

2 päeva on politsei väljakutsed üle Eesti kõigile avalikud: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84041018

LISATUD: 10 paremat pala: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=84055856
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Ühe lapse sisemiste barjääride kasvatamisest:
Teil on poolvend!

Möödunud aasta oktoobris sai Kaisa (30) teada, et tal on paarkümmend aastat noorem poolvend.

„See oli mulle täiesti uus olukord, ma ei suhelnud oma emaga, mind kasvatas vanaema,“ räägib Kaisa. Selgus, et tema alkohoolikust ema sünnitas 2008. aastal poja. Isa nime lapse sünnitunnistusele ei kantud, kuid pere elas siiski koos. Kui aga Sassi isa mullu juulis suri, polnud ema üksi võimeline last kasvatama. Paar nädalat pärast isa matuseid viidi Sass elama ühte pealinna turvakodusse. Siis hakkaski Kaisa oma poolvenda otsima ja lastekaitseametniku abiga leidiski poisi Lilleküla turvakodust.

„Täiesti katkine laps,“ mäletab Kaisa esimest kohtumist oma poolvennaga. „Depressioonis, segaduses.“ Kaisa sai aru, et enda juurde ta last elama võtta ei saa. Seda ei võimaldanud tema töö ega majanduslikud võimalused, samuti olnuks see liiga suur muudatus Kaisa elukaaslasele.

„Tahtsin poisiga kõigepealt tuttavaks saada, lubasin vennale, et olen tema jaoks alati olemas ja aitan teda,“ räägib Kaisa. Ta käis poissi turvakodus vaatamas, rääkis temaga, utsitas poissi isa kaotusest ja tunnetest rääkima. Sassi jutust võis aru saada, kui tähtis isa talle oli. Isa oli kaua haige olnud, tihti haiglas lamanud ning seal ka lõpuks surnud.

Kaisa pani samuti tähele, et vend on heasüdamlik ja talle meeldivad loomad. Samuti tundus, et vend on turvakodus heades kätes – seal oli palju üritusi, valitses kord ja distsipliin. Kuna Sassi senine elu oli vanemate eluviisi tõttu heitlik, mõjus see poisile hästi. „Venna ümber olid õiged inimesed, kõik hoolisid temast,“ oli Kaisa rahul.

Tallinn saab lapse endale

Tänavu märtsini elaski Sass turvakodus. Siis sai Tallinna linn Sassi eestkostjaks, sest kohus võttis tema emalt ära hooldusõiguse. Lapsele jäi siiski õigus emaga suhelda, kuid ema endast märku ei andnud. Sass pandi elama Kakumäel asuvasse lastekodusse. Veerise tänava asenduskodu avati kolm aastat tagasi. Seal elatakse väikeste peredena, kus ühe kasvataja vahetus kestab 24 tundi. Igal lapsel on n-ö oma usalduskasvataja, keda ta näeb iga viie päeva tagant.

„Peres elamise mõte on muidu hea, kuid minu meelest ei olnud seal lastekodus piisavalt inimesi, kes oleks nende lastega tegelenud. Üks kasvataja ei jõudnud kõigiga tegeleda,“ tunnistab Kaisa.

Peagi avastas Sass, et lastekodu polegi kinnine koht ja ta saab vabalt väljas käia. Ta avastas põneva elu väljaspool lastekodu maja. Kaisa püüdis vennale selgitada, et nii pole mõistlik teha, kuid suve hakul, pärast kooliaasta lõppu õige hulkumise kõrgaeg alles algas. „Sisuliselt kõik kolm suvekuud ta vandaalitses,“ räägib Kaisa. Sass elas ohtlikku elu: öösel lahkus koos teise poisiga lastekodust läbi akna. Poisid põgenesid katuste kaudu, sõitsid kesklinna, laamendasid, lõhkusid. „Olen käinud teda jalgrattaga öösel linnas otsimas, kord sain ta kätte Kanuti aiast,“ on Kaisa nõutu. „Ta õppis varastama,“ räägib Kaisa.

Politsei tõi Sassi korduvalt lastekodusse tagasi, kuid hulkuda poisile meeldis ning varsti põgenes ta jälle. Kord jõlkusid poisid ühel poolelioleval ehitusel, kohalikud elanikud märkasid seda ja teatasid politseile. Poisid varastasid sealt ehitusmeeste noad ja jooksid, noad pihus, politsei eest ära. „Politsei sai viimaste kuude jooksul 4-5 kaebust Kakumäe elanikelt, näiteks on aedu lõhutud,“ tunnistab politsei pressiesindaja ­Marie Aava. Rohkem otsiti aga abi lastekodust, sest poisid ei tulnud öösel koju.

Kaisa nägi, et lastekodus ei saa Sass sellist abi, mida ta vajab. Sama mõistis ka kasvataja, kelle meelest oleks Sassile hästi mõjunud keskkonnavahetus, näiteks kui ta saaks õppida mõne teise maakonna internaatkoolis. Nädal enne kooliaasta algust käiski Sass koos lastekaitseametnikuga ühe kooliga tutvumas, paraku ei vastanud poiss kooli tingimustele.

Septembris jäi Sass bussipeatuses taskunoaga mängides silma ühele Kakumäe elanikule. Valvsa inimesena andis ta sellest politseile teada. Sügisel olid lastekodu läheduses elavate elanike närvid juba täiesti krussis, sest lastekodu lapsed kondasid ringi ümbruskonna aedades. Sass eelistas koolile tänaval hulkuda. 3. oktoobril käis Kaisa Kesklinna lastekaitseametniku jutul: mida ikkagi Sassiga teha? Poisi käitumine on täiesti käest ära, nii ei saa see edasi kesta. Ainsa võimalusena nähti Sassi kinnisesse turvakeskusse saatmist. Seal saaks laps osaleda sotsiaalprogrammis. Paraku polnud seal kohta.

„Arutasime, mida teha. Mõistsime, et õiget kohta Sassi jaoks justkui polegi,“ räägib Kaisa. Ent miski ei ennustanud päev hiljem aset leidnud dramaatilisi sündmusi.

Mitte kuhugi ma ei lähe!

4. oktoobril läksid kaks erariides noorsoopolitseinikku Sassile ­kooli järele, et temaga vestelda. ­Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnavanem Enely Estaal ütleb, et eesmärk oli lihtsalt uurida, kuidas poisil läheb. „Noorsoopolitseinikud saavutasid sel päeval poisiga hea kontakti ning Sass oli nendega suheldes rahulik ja mõistlik,“ kirjeldab Estaal. Politseinikud teadsid, et Sassi tahetakse elama viia turvakeskusse ja nad püüdsid poisile rahulikult selgitada, kuidas ta saab seal elada ja õppida. Lepiti kokku, et koos minnakse ka sealsete ruumidega tutvuma. „Kuigi poiss sellise lahendusega nõus polnud, oli ta siiski politseinikega suheldes rahumeelne,“ räägib Estaal.

Politseinikud sõidutasid Sassi pärast tunde lastekodusse tagasi, kuid teel sinna said ootamatult teada, et lastekaitsetöötajad tahavad poisi juba samal päeval turvakeskusse elama viia. „Meie noorsoopolitseinikud avaldasid lastekaitsetöötajatele arvamust, et see ei pruugi hea mõte olla. Üleviimine ei tohiks toimuda ilma, et poiss oleks selleks ette valmistatud,“ selgitab Estaal. Ühel hetkel saabusidki lastekodusse lastekaitsetöötajad, kes palusid poisil oma asjad kokku pakkida.

Aga Sass oli juba laua all ja keeldus minemast. „Ennem tapan end ära, kui lähen,“ karjus Sass ja sööstiski sahtli juurde ning võttis noa. Noorsoopolitseinikud kutsusid appi patrulli, sest poiss oli agressiivne. Nii palju Sass siiski rahunes, et pani noa sahtlisse tagasi. Ootamatult enesetapuga ähvardanud Sassile kutsuti kiirabi ning laps viidi psühhoneuroloogiahaiglasse. Nädal hiljem viidi poiss ikkagi haiglast otse turvakeskusse.

„Sisuliselt on ta samas kohas, kus ta alustas,“ ohkab Kaisa. Tema meelest on enesetapuga ähvardamine lapse abita jätmise tagajärg.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/uheksa-a ... d=84080922
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Kriku »

Lollidest seadustest:
Ameerikas lahendatakse praegu DNA abil vanu roimasid. Kas näeme seda peagi ka meil, seaduse kohaselt Eestis ju mõrv ei aegu?

Mõrv ei aegu, aga meie andmekaitseseadus piirab DNA-info kasutamist. Vereproovist saame teada, kas tegemist on mehe või naisega, kui vana ta umbes on, mis haiguseid ta põeb ja mis retseptiravimeid võtab. Kui me võrdleks seda infot haigekassa andmebaasiga, tekiks kontrollitavate ring. Neid andmeid politsei ei saa.

Mitte mingil juhul?

Paraku on nii. Aastaid tagasi tappis sarimõrvar Lõuna-Eestis üksikuid vanu naisi. Tema profiili põhjal oli tegemist gerontofiiliga. Diagnoosi järgi oleks ta olnud kiiremini leitav. Seoses eelmise karistusega oli talle tehtud ekspertiis ja tuvastatud kõrvalekaldena gerontofiilia. Sellise diagnoosiga isikute nimesid psühhiaatrihaigla politseile ei anna.
https://ekspress.delfi.ee/kuum/kaspar-t ... d=84147538

EKRE võiks parem selle probleemiga tegeleda kohtu ja prokuratuuri sõltumatuse mineerimise asemel.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Olukorrast riigis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kriku kirjutas:..EKRE võiks parem selle probleemiga tegeleda kohtu ja prokuratuuri sõltumatuse mineerimise asemel.
Minu arvates ongi see kõik tegelikult ÜKS JA SAMA vohava juriidikaga riigis sitasti paikasettinud JURIIDILINE USSIPESA kus:
-- kohtunik on püha lehm // tahab muudab põhiseadust, tahab ei muuda..
-- proks tegeleb tra teab millega // näit vaenab terve aastakümnendi peast põrunud invaliidi selmet metsistunud rahapesijatega tegeleda..
-- kogu fucking advokatuur on muutunud kuritegeliku maailma trikitavaks ripatsiks // lihtsat inimest advokaat kohtus samahea kui ei kaitsegi..
-- mõrvarite karistused on naeruväärsed - ja rikas inimene purjetab "kohtusüsteemist" läbi nagu kult rukkist..
-- jne jne

Mäda on kogu see ussitav süsteem - kohus, proks, advokatuur.. ja raputada tuleb(ki) neid kõiki - põhjalikult :twisted:


P.S,
ja lollide, avameelselt kurjategijaid kaitsvate seaduste olemasolu on ka selle üldise ussipesa produkt - sest kas need totrad seadused tekivad meie juriidikasse pühast vaimust vä :mrgreen:
Viimati muutis Tundmatu sõdur nr. 4, 31 Okt, 2018 10:00, muudetud 1 kord kokku.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist