Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[davidsoniharald]

On ka Eestis see võimatu. On võimatu see ka mujal riikides. Teatud asjades tehakse koostööd. Kas arvad, et Süürias räävotud eestalsed saadi tagasi ilma, et oleks kurjategijatega ehk vahendajatega koostööd tehtud?
Tule maapeale oma mõtlemisega.

Kas sa arvad, et Eesti on nii turvaline ja hea oht elamiseks, sest meie võimuorganid on teinud organiseeritud kuritegevusega koostööd või võidelnud selle vastu?

[Kriku]

Seda: "kust sina tead" küsimust võib iga asja kohta küsida.

Ei sugugi. Suur hulk asju on avalikest allikatest kontrollitavad. Kahtlaseks läheb tüüpiliselt siis, kui hakatakse väitma mingi seaduslikkuse piiril toimetava inimgrupi kristalset puhtust ja omakasupüüdmatust.

On ka Eestis see võimatu. On võimatu see ka mujal riikides. Teatud asjades tehakse koostööd. Kas arvad, et Süürias räävotud eestalsed saadi tagasi ilma, et oleks kurjategijatega ehk vahendajatega koostööd tehtud?

Järjekordselt väidad Eesti kohta, aga näiteid tood eksootilistest riikidest?

[hjl85]

Seda: "kust sina tead" küsimust võib iga asja kohta küsida.

Ei sugugi. Suur hulk asju on avalikest allikatest kontrollitavad. Kahtlaseks läheb tüüpiliselt siis, kui hakatakse väitma mingi seaduslikkuse piiril toimetava inimgrupi kristalset puhtust ja omakasupüüdmatust.

On ka Eestis see võimatu. On võimatu see ka mujal riikides. Teatud asjades tehakse koostööd. Kas arvad, et Süürias räävotud eestalsed saadi tagasi ilma, et oleks kurjategijatega ehk vahendajatega koostööd tehtud?

Järjekordselt väidad Eesti kohta, aga näiteid tood eksootilistest riikidest?

Eestlased saadi tagasi kuna KAPO ehk Eesti jõustruktuur tegi koostööd sealsete kaabakatega. Koostöös on mitmeid vorme. Sina jaura oma teksti edasi ja looda, et kogu maailm on ilus ja roosa ning politsei ja kurjategijad kohtuvad vaid siis kui esimesed teisi vahistavad ning nende huvid mitte kunagi ei kattu))).
Organiseeritud kuritegevuse jaoks ei ole kunagi olnud eesmärgiks äratada politsei tähelepanu või muudmoodi tähelepanu alla sattuda. Ja igasugune tänavakuritegevus suurenemine toob kaasa tähelepanu ka neile.
Loe Pikaro jt meenutusi. Kõik nad on öelnud, et kadunud Tarankoviga sai rääkida. Kas arvad, et nad rääkisid ilmast ja armastusest?
Lihtsalt vihjeks: kas arvad, et koolide juures lõppes narkotsi müük ära kuna meie politsei teeb ülihead tööd ja passib 24h koolide juures?

Ja nüüd asjast: selle kamba 15 aastane juht unistab inimese tapmisest-seega tapab kindlasti kellegi. Nad ei karda vanglat vaid tahavad sinna saada, sest see tõstab nende autoriteeti. Selliseid ei peata 1 aasta vangistuse ega muu sellisega. Selliseid peatab vaid räige vägivald nende kallal-nii karmilt kui see ka ei kõla.

[Kriku]

Eestlased saadi tagasi kuna KAPO ehk Eesti jõustruktuur tegi koostööd sealsete kaabakatega. Koostöös on mitmeid vorme. Sina jaura oma teksti edasi ja looda, et kogu maailm on ilus ja roosa

Võta nüüd vähe viisakamaks. Ma tean nii hästi, kui avalike allikate põhjal võimalik, kuidas jalgratturid tagasi saadi. See ei puutu aga mitte kuidagi praegusse teemasse, nagu ma juba korduvalt olen öelnud. Isiklikud kommentaarid palun lõpetada.

Lihtsalt vihjeks: kas arvad, et koolide juures lõppes narkotsi müük ära kuna meie politsei teeb ülihead tööd ja passib 24h koolide juures?

Millal lõppes? Koolipoisid ise müüvad: https://parnu.postimees.ee/4603439/nark ... oolipoisid

Ja nüüd asjast: selle kamba 15 aastane juht unistab inimese tapmisest-seega tapab kindlasti kellegi. Nad ei karda vanglat vaid tahavad sinna saada, sest see tõstab nende autoriteeti. Selliseid ei peata 1 aasta vangistuse ega muu sellisega. Selliseid peatab vaid räige vägivald nende kallal-nii karmilt kui see ka ei kõla.

Selle vastu ei vaidle.

[Kurjam]

Eelmise postituse lõpu kohta viide ka http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=83344975
Just sellised asjad süvendavad paljudes veendumust, et saamatu politsei tuleks asendada efektiivsete vigilantidega.
Lisaks saab aimu milleks mõned teetöölised öösiti relva kannavad (kõrvalteemas mainitud). Ju nad teavad paremini mis selles linnas tegelikult toimub.

[Kriku]

Artikli alguses on ka vihje, miks meil selline kaak tänavatel on:

„Ma tahaksin tappa. Tahaksin teada, mis tunne on inimest tappa.“ Niimoodi räägib üks 15aastane Tallinna poiss. Kutsume teda (pärisnimi on teine) Dimaks. Vanglat ta ei karda, pigem tahakski vanglasse sattuda, sest ta isa oli ka vanglas, enne kui aastaid tagasi üledoosi kätte suri. Ema oli varas ja võttis ka poissi vargustele kaasa. Siis sai ka ema üledoosi ja suri.

Kõlab julmalt, aga pärast vanemate surma tekkis Dima ellu lootuskiir. Poiss elas vanaisa-vanaema juures ning tundus, et asjad hakkavad liikuma paremuse poole. Poiss käis koolis, probleemid vähenesid, vaikselt hakkas asi rööpasse minema. Aga siis suri vanaisa ja sealt edasi läks kõik allamäge. Formaalselt elas laps lastekodus, aga nagu lastekodulastega tihti juhtub – käis ja ööbis nagu tahtis.

[Dr.Sci]

Artikli alguses on ka vihje, miks meil selline kaak tänavatel on:

„Ma tahaksin tappa. Tahaksin teada, mis tunne on inimest tappa.“ Niimoodi räägib üks 15aastane Tallinna poiss. Kutsume teda (pärisnimi on teine) Dimaks. Vanglat ta ei karda, pigem tahakski vanglasse sattuda, sest ta isa oli ka vanglas, enne kui aastaid tagasi üledoosi kätte suri. Ema oli varas ja võttis ka poissi vargustele kaasa. Siis sai ka ema üledoosi ja suri.

Kõlab julmalt, aga pärast vanemate surma tekkis Dima ellu lootuskiir. Poiss elas vanaisa-vanaema juures ning tundus, et asjad hakkavad liikuma paremuse poole. Poiss käis koolis, probleemid vähenesid, vaikselt hakkas asi rööpasse minema. Aga siis suri vanaisa ja sealt edasi läks kõik allamäge. Formaalselt elas laps lastekodus, aga nagu lastekodulastega tihti juhtub – käis ja ööbis nagu tahtis.

Siit saab teha järelduse et sotsiaalhoole, eriti mis puudutab problemaatilisi noori, on enam kui puudulik?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Lisaks saab aimu milleks mõned teetöölised öösiti relva kannavad (kõrvalteemas mainitud). Ju nad teavad paremini mis selles linnas tegelikult toimub.

..hea point

Siit saab teha järelduse et sotsiaalhoole, eriti mis puudutab problemaatilisi noori, on enam kui puudulik?

..ons see kellelegi uudiseks

[Kapten Trumm]

Siit saab teha järelduse et sotsiaalhoole, eriti mis puudutab problemaatilisi noori, on enam kui puudulik?

1. lastekodu(de)s on üldiselt pardakk ja puudub taoline kord nagu oleme võibolla temaatilistes filmides näinud
2. kasvandikel on pea otsas ja igasugu palgalised tõekuulutuajad-ombudsmanid aitavad kaasa - võid kindel olla, et oma õigusi teavad nad punkti täpsusega, oma kohutusi mitte eriti
3. kui kuskil kruva keerama asutakse, järgneb sellele meedia, ombudsmanide ja muidugi asjaosaliste hädakisa (tavaliselt finaliseerub direktori kangutamisega)…..

...misjärel jätkub elu vanaviisi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

EE artikkel ise ka siis - päris lahe..
Vene keeles on selliste kohta tabav väljend - biologitšeskii muusor(-bioloogiline praht/prügi)..
Eesti keeles on ka üks sobiv lausung - sitamaja taha ja kuul pähe..

Lasnamäe lastekamba liider: „Tahaksin teada, mis tunne on inimest tappa“

Eelmisel nädalal ilmusid meediasse lood Tallinna südalinnas varitsevast 20pealisest noorte ja jõhkrate röövlite jõugust. Lastekamp on pärit Lasnamäe tagumisest otsast Raadiku sotsiaalmajade piirkonnast. Uhkeldavalt kutsutakse ennast АУЕ ehk Арестантский уклад един ehk Pättide Ühtsus.

„Ma tahaksin tappa. Tahaksin teada, mis tunne on inimest tappa.“ Niimoodi räägib üks 15aastane Tallinna poiss. Kutsume teda (pärisnimi on teine) Dimaks. Vanglat ta ei karda, pigem tahakski vanglasse sattuda, sest ta isa oli ka vanglas, enne kui aastaid tagasi üledoosi kätte suri. Ema oli varas ja võttis ka poissi vargustele kaasa. Siis sai ka ema üledoosi ja suri.
Kõlab julmalt, aga pärast vanemate surma tekkis Dima ellu lootuskiir. Poiss elas vanaisa-vanaema juures ning tundus, et asjad hakkavad liikuma paremuse poole. Poiss käis koolis, probleemid vähenesid, vaikselt hakkas asi rööpasse minema. Aga siis suri vanaisa ja sealt edasi läks kõik allamäge. Formaalselt elas laps lastekodus, aga nagu lastekodulastega tihti juhtub – käis ja ööbis nagu tahtis.
Kaks nädalat tagasi jäi Dima mobiiltelefoni kaamerasse, kui röövis ja peksis sõpradega Viru tänava McDonaldsis üht külastajat. Eelmisel nädalal ilmusid meediasse sõpruskonna tegemisi kajastavad lood, näiteks Delfis pealkirjaga „Tallinna südalinnas varitseb inimesi 20-pealine noorte ja jõhkrate röövlite jõuk“. See ongi seesama punt, Lasnamäelt pärit. Mitte kõik (näiteks Dima ise mitte) pole Raadiku tänava sotsiaalmajadest ja sealt ümbruskonnast.
Need noored kurjategijad kutsuvad oma kampa АУЕ ehk Арестантский уклад един või Арестантское уркаганское единство. Eesti keelde on kurjategijate žargooni raske panna, aga umbkaudne tõlge oleks Arestantide (vahistatute) Ühtne Elukorraldus. Öeldakse seda uhkusega, umbes nagu „Üks pätt kõigi, kõik pätid ühe eest“.
Kui Lasnamäe tagumises otsas Raadiku sotsiaalmajade vahel ringi jalutada, siis avaneb üpris kena pilt. Mahtra tänava äärde jäävate paneelmajadega võrreldes on tegu uuema ja ilusama piirkonnaga. Rõdudel on lilled, paistavad mänguasjad ja grillimistehnika. Majade vahel on rohelust ja mitmeid mänguväljakuid.
Linnalabor korraldas möödunud aastal Raadiku elanike seas küsitluse, kus taheti teada saada kahte asja: mis Raadikul meeldib? Ja mis Raadikul ei meeldi?
Lühidalt kokku võttes olid tulemused sellised: meeldivad majad; ei meeldi inimesed.
Raadiku inimesed olid märksa enam rahul infrastruktuuriga, hoonete, roheluse ja mänguväljakutega. Probleemiks olid kaaskodanikud ja naabrid.
Kiuslikud ja vägivaldsed lapsed toodi eraldi rasvases kirjas välja.
Päevasel ajal Raadikule minnes hädad välja ei paista. Hoov on lapsi täis – siin on üks väheseid kohti, kus võib veel leida vana õuekultuuri. Kõigepealt trikiratturite rambid, kus poisikesed tõukekatega mängivad. Siis tulevad mänguväljakud, liivakastid ja karussellid, kus kohtab enam tüdrukuid. Kilkavad ja loobivad palli. Hoovi tagumises otsas jälle rambid ja poisid tõukeratastega.
Kokku elab Raadikul umbes 1200 peret ja 3000 inimest. Venekeelseid paistab olevat veidi rohkem kui eestikeelseid, aga tegu pole kindlasti monokultuurse keskkonnaga.
Sotsioloog märkaks hoovikoosluses muidugi mõndagi tähelepanuväärset. Kõigepealt seda, et poisid ja tüdrukud on eraldi. Ainult tagumisel mänguväljakul ollakse koos, aga siingi eri rollides. Poisid ratastega trikke tegemas, katkiste teksadega tüdrukud kõrval vaatamas ja kaasa kihistamas. (Muuseas, ka ennast АУЕks nimetavas kambas on sarnased rollid: poisid tegijad, tüdrukud on ergutajad). Kuulates Raadiku laste jutuvada, saab aru ka teisest segregatsioonist: eesti- ja venekeelsed lapsed mängivad valdavalt eraldi.
Mängivaid lapsi jälgides märkab muidugi ühte asja veel. Kusagil 12–13 aasta vanuse kandis paistab minevat joon. Nagu noaga lõigatud. Nooremad on siin Raadikul õues mängimas. Vanemaid, ütleme siis teismelisi – ei ole näha.
Nemad on kesklinnas teisi inimesi peksmas, ütleb üks kohalik musta huumoriga.
Päriselt on muidugi asi nüansi¬rikkam. Asi on ka selles, et vanemad lapsed kogunevad hiljem, pigem õhtul üheksa paiku. Ka АУЕ ehk McDonaldsi peksuga videosse jäänud kamp koguneb tihti siin Raadikul. Teine lemmikkogunemiskoht on mõnisada meetrit eemal asuv Mustakivi McDonalds. Siis sõidetakse edasi kesk- ja vanalinna. Peksma. Jooma, röövima ja varastama. Pätitegusid väga pikalt ette ei planeerita. Pigem käib see spontaanselt, mis jääb silma, mis mõte käigult tekib.
Siin pole tegelikult midagi uut. Kaks aastat tagasi kirjutas Postimees, kuidas Baltimaade McDonaldsi üldjuht Vladimir Janevski pöördus Eesti politsei poole, et see käiks sagedamini Mustakivi McDonaldsis. Hamburgerirestorani kui noorte pättide kogunemiskohaga on tegelenud ka Lasnamäe linnaosavalitsus.
Ei ole ka Raadiku probleemides või АУЕ kamba tegutsemises palju uut. Jõugu eelmine liider, mõned aastad vanem poiss, istub praegu kinni. Temagi taust on kurb. Isa läks ära. Ema oli prostituut, kes lõpuks lapse maha jättis. Praegused 15aastased kambaliikmed vaatavad vanemale kolleegile aga juba nagu autoriteedile.
Noorsoopolitseinik ¬Margarita Ingel räägib aga praeguse liidri (loo alguses nimetatud Dima) kohta, kuidas nüüd vaadatakse juba temale alt üles. Politseikolleegid teistest piirkondadest ütlevad, et nende probleemsed lapsed juba teavad Dimat ja ütlevad, et tahavad olla sellised nagu tema. Kuulsus liigub, autoriteet levib.
Üks anonüümsust paluv Raadiku elanik kirjeldab selle koosluse tumedat poolt. Kui pealtnäha tundub kena kant, siis paljud kohalikud ütlevad, et tegu on getoga. Suvel on „lihtsam“: kõige probleemsemad on kesklinnas vägitegusid tegemas. Hullem on talvel, kui kogunetakse Raadiku trepikodadesse. Läinud talvel ajas omaalgatuslik naabrivalve näiteks ühel korral trepikojast ära umbes sajapealise noorteseltskonna.
Trepikodadesse kogunetakse tihti. Suitsetatakse, juuakse, pannakse prügi põlema. Pruugitakse narkootikume. Kohalikud kahtlustavad, selgeid tõendeid küll pole, et mõnest korterist müüakse narkootikume. Sellepärast on üritatud ka luua ja organiseerida patrulle ja naabrivalveid, kontrollitakse, keda lasta sisse ja mitte.
Kokku elab Raadikul umbes 1200 peret ja 3000 inimest. Venekeelseid paistab olevat veidi rohkem kui eestikeelseid, aga tegu pole kindlasti monokultuurse keskkonnaga. Üks kohalik pakub, et 1000 peret on korralikud, aga ülejäänud 200 rohkem või vähem probleemsed. Ja sealt levib „nakkus“.
Maardu poole jäävad majad on vaiksemad – siia kolis omal ajal palju sundüürnikke. Hoonekompleksi keskel asuvad 15korruselised tornid. Siin on palju noori peresid ja spetsialiste. Linnapoolsematesse majadesse on vanemate olijate arvates tekkinud aga kahtlast kontingenti: kui Kopli liinid kinni pandi, sõitis buss nende inimestega otsejoones Raadikule.
Kui Ekspress reede ennelõunal Raadiku majade vahel ringi jalutab, siis visuaalsel vaatlusel paistab selles jutus ka mingi iva olevat. Just seal, linnapoolsemate Raadiku majade trepikodade ees istuvad pinkidel ebamäärases vanuses meesterahvad. Mitte päris parmud, aga kergelt paistes näod ja värisevate käte vahel õllepurgid viitavad, et ollakse „parmustumise“ poole teel.
Enamik on 15–16aastased ehk politseinike keeles „subjektid“. See tähendab, et neid saab juba kriminaalkorras karistada.
Aga kõige hullemad on just noortekambad. Jõugud. Või kui isegi ei saagi veel rääkida kindla struktuuriga konkreetsest ühendusest, siis – teismeliste kogunemised. Aktiivsem ots neist on juba täiesti pätistunud. Kas või seesama McDonaldsi peksuvideole jäänud АУЕ punt. Umbkaudu 20 liiget, paar liidrit, mõned „leitnandid“, väiksemad kaasajooksikud, cheerleader’itest tüdrukud. Paljud Lasnamäe põhikooli taustaga (iseasi, kui palju nad üldse koolis käivad). Kuritegeliku maailma elementidega subkultuur. Hüüdnimed, reeglid. Enamik on 15-16 aastased ehk politseinike keeles „subjektid“. See tähendab, et neid saab juba kriminaalkorras karistada.
Noorukite kuritegelik karjäär on palju pikem. Kas või see Dima, kamba üks liidritest. Aastaid varastanud, kord nädalas vahele jäänud. Ühe korra ka politseile tunnistanud, et see on ainult väike protsent, kui ta vahele jääb. Kuni 14. eluaastani on eluke üsna lihtne. Kui teedki midagi, varastad või muud, ega siis reeglina midagi ei järgne. Politsei ei saa õieti midagi teha. Ja lapsed teavad oma õigusi väga hästi. Nagu ka seda, kui palju tuleb koolis oma nägu näidata, et sind istuma ei jäetaks.
Noorsooplitseinik Margarita Ingel tunneb enamikku selle kamba liikmeid. Ta on näinud nende kujunemisteed. Kui otsida ühisnimetajat, siis kõigi kohta saab öelda „katkine pere“. Sama kinnitab ka Raadiku ja Mahtra piirkonnas töötav Lasnamäe linnaosa valitsuse lastekaitse-spetsialist Jelena Afonova. Näiteid on seinast seina, alates väga traagilistest (vanemad surnud, narkomaanid või kurjategijad) kuni sellisteni, kus pealtnäha on perel kõik korras. Afonova toob näiteks ühe ¬15aastase poisi (sama kamba liige). Täitsa korralik pere, ema töötab, kasuisa, kes samuti töötab ja hoolitseb laste eest. Kui poiss oli 12aastane, tuli tagasi pärisisa, ajas peres suhted sassi ja kadus uuesti. Siis hakkas poiss ka kodust ära jooksma. Ühelt hetkel diagnoositi poisil tähelepanuhäire.
Ei saa öelda, et süsteem ei teaks neid lapsi. Nii politsei, sotsiaaltöötajad kui ka lastekaitsjad tegelevad nendega. Räägitakse, kohtutakse, pakutakse teenuseid. Ka selle „Tallinna südalinnas varitseva 20-pealise noortejõugu“ liikmed on vanad tuttavad. Sellest aastast tegutseb Raadikul ka „Noortestaap“. See on koht, kus pakutakse lastele igasuguseid huvitegevusi ja ajaveetmisvõimalusi.
Staapi vedav Maria Derlõš tunnistab, et nende juures käivad lapsed on 5–10aastased, vanemad lapsed on kusagil mujal. Pole veel staapi teed leidnud.
Sellest noortekambast on praegu kuus vahi all, kahtlustatavaid on üle kümne. Menetlused on pooleli ja mis täpselt igaühe puhul edasi saab, veel ei tea. Aga üldjoontes on tee teada: erikool, turvaprogramm, noortevangla. Üks politseinik märgib mõru nukrusega, et neist paljude jaoks edaspidine elu hakkabki vangla ja vabaduse vahel liikumise moodi välja nägema.

[Kapten Trumm]

Olen aeg-ajalt mõelnud, et mis jõud on see, mis panem alluma "Kesklinna 20-pealise noortekamba "АУЕ", et nad linnas käituks kombekalt.
Minu pakkumine on, et kui nad politseilise jõu käest korralikult paar korda peksa on saanud, siis nad rohkem sinna kesklinna ei roni. Või vähemalt hoiavad rusikad taskus.
Meenutame pronksiööd, jõud ja vägivald kui efektiivne viis muulaste kampade ohjamisel.

[Kriku]

Üks anonüümsust paluv Raadiku elanik kirjeldab selle koosluse tumedat poolt. Kui pealtnäha tundub kena kant, siis paljud kohalikud ütlevad, et tegu on getoga. Suvel on „lihtsam“: kõige probleemsemad on kesklinnas vägitegusid tegemas. Hullem on talvel, kui kogunetakse Raadiku trepikodadesse. Läinud talvel ajas omaalgatuslik naabrivalve näiteks ühel korral trepikojast ära umbes sajapealise noorteseltskonna.

Trepikodadesse kogunetakse tihti. Suitsetatakse, juuakse, pannakse prügi põlema. Pruugitakse narkootikume. Kohalikud kahtlustavad, selgeid tõendeid küll pole, et mõnest korterist müüakse narkootikume. Sellepärast on üritatud ka luua ja organiseerida patrulle ja naabrivalveid, kontrollitakse, keda lasta sisse ja mitte.

Kõnekas fakt, aga mis neil muud üle jääb.

Ei saa öelda, et süsteem ei teaks neid lapsi. Nii politsei, sotsiaaltöötajad kui ka lastekaitsjad tegelevad nendega. Räägitakse, kohtutakse, pakutakse teenuseid. Ka selle „Tallinna südalinnas varitseva 20-pealise noortejõugu“ liikmed on vanad tuttavad. [...]

Sellest noortekambast on praegu kuus vahi all, kahtlustatavaid on üle kümne. Menetlused on pooleli ja mis täpselt igaühe puhul edasi saab, veel ei tea. Aga üldjoontes on tee teada: erikool, turvaprogramm, noortevangla. Üks politseinik märgib mõru nukrusega, et neist paljude jaoks edaspidine elu hakkabki vangla ja vabaduse vahel liikumise moodi välja nägema.

Nagu öeldud, seda juttu, et ilma organiseeritud kuritegevuse kaasabita ei ole võimalik nende mõnekümne kõigile teada päti tegevust lõpetada, ei suuda ma tõsiselt võtta. Organiseeritud kurjategijate meetodid reeglite rikkujatega toime tulekuks on lihtsalt jõhkramad, aga see ongi ainuke vahe. Kui see prioriteediks seataks, siis politseitöö mõttes on Eesti riik täiesti suuteline nad tänavalt ära korjama ilma vägivalla monopolist teiste pättide kasuks loobumata, aga küsimus on selles, mis neist edasi saab.

[Kapten Trumm]

Ma ise olen lahti mõtestanud, miks Tallinna linn tolereerib paadialuste taolist terrorit korralike inimeste kallal ja selliseid urkaid, ja pole leidnud muud vastust, kui tegemist on KE stammvalijatega.
Sama selgitus on mitmel pool Tallinnas olevate linnale kuuluvate munitsipaalühiselamutega (nt Szolnoki juures Vilde teel), mis taolisi urkaid peetakse, kus politsei, pääste ja kiirabi iga päev käima peavad. Nt Szolnoki juures on soojade ilmadega parmud kogunenud alkot mekkima muruplatsile ja seda piknikku vahivad nt lapsed pealt. Koos kõigega, mis seal juhtub.

Näiteks riigile kuuluvad taolised ühikad likvideeriti juba 2000ndate alugses (nt Akadeemia teel, aga ka Astangul) ja koos sellega kadus sealt ka joodikute ja kriminaalide seltskond, kes ümbrust ahistas.
Tallinn aga ei saa (ega taha) seda teha - stammvalijad ikkagi.

NB! Siin pole vihjet, et kõik seal elavatest on parmud või kriminaalid - lihtsalt piisab, kui seal on neid võibolla 1/4, kui kogu ümbruskond kannatab. Autodel varastatakse numbreid ja bensiini, narkarid töllerdavad ringi ja nii edasi. Kannatavad korralikud ühika elanikud kui kogu ümbruskond.

[Kapten Trumm]

Nagu öeldud, seda juttu, et ilma organiseeritud kuritegevuse kaasabita ei ole võimalik nende mõnekümne kõigile teada päti tegevust lõpetada, ei suuda ma tõsiselt võtta. Organiseeritud kurjategijate meetodid reeglite rikkujatega toime tulekuks on lihtsalt jõhkramad, aga see ongi ainuke vahe. Kui see prioriteediks seataks, siis politseitöö mõttes on Eesti riik täiesti suuteline nad tänavalt ära korjama ilma vägivalla monopolist teiste pättide kasuks loobumata, aga küsimus on selles, mis neist edasi saab.

Kunagi peeti sellist asja nagu "parandusliku töö kolooniad".
Mitte ainult kinniseid tsoone, vaid ka vabakäiguga. Kus istusid nn keemikud.
Minuarust tuleks luua õiguslik alus taolist seltskonda kohtu otsusega näiteks saata paariks aastaks taolisse asutusse.
Asub see nt Naissaarel. Sealt ära ka niisama ei põgene. Teevad seal tööd, käivad koolis ja kui on 3a normaalselt ülal pidanud, saavad koju tagasi.
Ja et ei tekiks kahtlust ametnike omavolis või politseiriigis, siis las kohus annab valida, pakun, et enamik valiks siiski "Naissaare".

Taoline probleem "kergete" kurjategijatega on kogu aeg olnud, meil lihtsalt täna loodetakse, et see laheneb ise. Ei lahene.
Teine võimalus on neid jõuga paika panna - siis aga erineme vähe võimust, mis siin 1940-1991 oli.

See oleks ka vastus küsimusele mis saab edasi.

[Kriku]

Naissaarest on kahju.