Seljankat ja piima-makaronisuppi ei saa siiski samas potis keeta, poisid ja tüdrukud peavad erikoolis eraldi õppima.
Dedovštšina nagu Vene sõjaväes
Ma ei kujutanud algul ette, et tegelikult annavad «pealikud» ülesande kõik maatasa teha eeskätt minu klassi intellektipuudega poistele. Seda muidugi alles siis, kui nad olid koolist õpilaskodusse naasnud. Intellektipuudega poisse oli ju kõige kergem mõjutada, nad tegid mõtlematult kõike, mida neile öeldi
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35#p522735Fucs 14 Sept, 2017 kirjutas: Mis mõttes nad kõik "erivajadustega" on?
Erirežiimi vajadustega peaks olema.
Ja millest mina aru ei saa on see, et miks on noored kurjategijad arvatud nn. "erivajadustega" isikute hulka?
Siit edasi võiks arendada innovatiivset mõtet, kus täiskasvanud kurjategija on samuti "erivajadustega", kuna tema teo aluseks/tunnuseks on ju samuti nn "käitumishäired" jms soust mis siin allpool kirjas.
Kustmaalt jookseb see piir kus see nn "käitumishäire" on kriminaalne ja ühiskonnale ohtlik ning kahjulik?
Põhimõtteliselt saab kõiki ühiskonna käitumisnormidest erinevaid tegevusi lugeda muuhulgas ka "käitumishäireteks".... ja sealt edasi sujuvalt suunata "käitumihäirega" isikud "erivajadusega" isikute hulka. Kogu meie vanglate patsientuuri ja klientuuri näiteks.
ERIVAJADUS JA SELLEGA SEOTUD MÕISTEDhttps://www.tlu.ee/opmat/ts/TST7006/6_e ... iigid.html1.1 MIS ON ERIVAJADUS ?
Eestis puudub ühtne puude ja erivajaduse määratlus. Puuet kasutatakse valdavalt meditsiinilises ja sotsiaalses kontekstis ning on seotud sotsiaaltoetuste süsteemiga, mis on suurel määral puude põhine. Erivajaduse mõiste on laiem ning seostub eelkõige õpi - või arenduskeskkonna eripäraga.
Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske , sest :
erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele;
erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu ;
üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi ;
arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks.
Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii , et vajab tegevuste ja õppeprotsessi sealhulgas ka kehalise tegevuse kohandamist.
Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks .
Erivajaduseks loetakse kõike seda, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ja tegevusi , et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks. Koolijärgsed probleemid aga avalduvad sageli toimetulekupiirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.
Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikem õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppetöö sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm) või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Koduõppe vorm on lubatud põhikoolis nii lapsevanema soovist kui tervislikest põhjustest tulenevalt.
ERIVAJADUSEGA LAPS :
füüsilise puudega laps,
vaimse puudega laps,
kõnepuude või - häiretega laps,
psüühiliste või käitumuslike häiretega laps,
füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
õpiraskustega laps,
suhtlemisraskustega laps,
sagedaste tervisehäiretega laps,
pikemat aega koolist eemal viibiv laps,
andekas laps.
Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest.
6.Erivajaduste liigid
Erivajadustega inimestega tegelemisel peab arvetsama, et kogemine ja õppimine kuulub iga inimese psühhomotoorse arengu juurde. See ei ole ainult uute teadmiste hankimine, vaid ka tunnete, tajude, kujutluste ja mõtlemisoskuse kujunemine.
On tähtis aidata erivajadustega inimestel leida oma võimed ja võtta neid sellisena, nagu ta on. Tegevuste läbiviija ülesanne on selgitada iga inimese võimete piirid ja anda neid piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Ei saa sundida inimest tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub.
Õpetuse ja tegeluse aluseks on see, et igaüks õpib hästi seda, mida ta on suuteline õppima, ja teeb hästi seda, mida ta on võimeline tegema.
Tegutsemise aluseks peab olema enseusk ja aktiivne suhe ümbritsevaga.
6.1 Kuulmispuue
6.2 Nägemispuue
6.3 Vaimupuue
6.4 Psüühilised erivajadused
6.5 Liitpuue
6.6 Epilepsia
6.7 Tserebraalparalüüs
Kus siin loetelus on kurjategijad, pätid, vargad ja muud kaabakad, kelle tegevus on pigem sihilikult kriminaalne, mitte niivõrd arengupeetusest ja haridustasemest tulenev?
Kas siit vahepealt ei ole äkki midagi puudu?
Meil on Viru vangla noorteüksus (kus "ümberkasvatatavate" seas harrastatakse retsidiivseid praktikaid) ja on kool "erivajadustega" noortele... "peretüüpi kasvatusasutus", kus ruulivad sotsiaalpedagoogid. Et siis IMHO peaks olema nende kahe äärmuse vahel veel ERIkool (mitte erivajaduste rahuldamise kool, vaid erirežiimi ja erikasvatusega kool), kus kasvatajateks on erikoolituse ja väljaõppega kasvatajad/õpetajad... aga sellega me jõuaks tagasi sinna ENSV aega ja aegsesse ERIkooli ja see on kuulutatud pahaks ning mittekõlbulikuks praktikaks meil.
Et siis meil on "erivajadustega" lapsed (ametlik definitsioon üleval kirjas) ja siis on noored täiskurjategijad (kes istuvad Viru vangla noorteüksuses) ja seal vahel rohkem toone ei eksisteeri. Ja kõik tõesti erivajadustega lapsed (kuulmispuudega, nägemispuudega, vaimupuudega, psüühiliste erivajadustega, epilepsiaga, autismiga jne) on kokku pandud ühe nimetaja (ja ka katuse?) alla väärtegusid tegevate.... mis me keerutame siin, ütleme otse: pättide, varaste ja sadistidega. Kuniks sa pole veel vanglakõlbulik oled "erivajadusega" ja sinu koht on kuni vanglani (ka viimane aste enne vanglat) peretüüpi kasvatusasutuses sotsiaalpedagoogide seire all.
Mul on jätkuvalt samad küsimused.
Tuleks tunnistada, et majanduslikult efektiivseks tuunitud süsteem (suletud erineva suunitluse ja spetsiifikaga ERIkoolid ja nende ühendamine) on kasvatuslikult veelgi ebaefektiivsem kui vana süsteem ja kuulutada eksperiment erivajadustega (arenguliste ja hariduslike erivajadustega) ning "erivajadustega" (kriminaalide, sadistide, varaste jms) lastega läbikukkunuks.
Tuleks taastada või luua erineva suunitluse, lähenemise ja kallakuga (ning kasvatusmeetoditega ehk korraga) ERIkoolid.
1 grupi erivajadustega lastele (füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või - häiretega laps, teatud osade psüühiliste häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, pikemat aega koolist eemal viibiv laps, andekas laps) eraldi kool(id)
2 grupi erivajadustega lastele (käitumuslike häiretega laps, õpiraskustega laps, teatud osade psüühiliste häiretega laps) eraldi kool(id).
ja
3 grupi lastele (kriminaalsetele tegudele kalduvad lapsed, kurjategijad, vargad, sadistid, retsidivistid, alaealised mõrvarid jms) ERIkool.
Ma ei tea, aga vbl veel eraldi erikool ka narkomaanidele.
1 ja 2 oleks erikasvatusega koolid.
3 oleks range erikorra ja erikasvatusega asutus, mis oleks sümbioos karistus- ja kasvatusasutusest.
Narkomaanide erikool oleks sümbioos ravi- ja kasvatusasutusest.
No või midagi umbestäpselt sinnakanti. Täpsem liigitus, spetsiifika ja nüansside defineerimine ning süsteemse lähenemise väljatöötamine, vajaks pikemat analüüsi ja erinevate spetsialistide koostööd. Selline süsteem aga vajaks kordades enam raha ja riigi poolseid kulutusi, ning ei oleks majanduslikult efektiivne. IMHO ei peakski olema erikoolide süsteem rajatud majandusliku efektiivsuse saavutamiseks. Neil peaks olema teised eesmärgid, mida tuleks püüda saavutada.
