Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus 799 SE
Etapp: Vastu võetud 13.02.2019 Staatus: Vastu võetud
Eelnõuga luuakse võimalus rakendada õpilaste suhtes täiendavaid mõjutusmeetmeid eesmärgiga tagada turvaline, õppimist soodustav koolikeskkond. Luuakse võimalus rakendada mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kelle kasutuses koolis on keelatud ese. Koolil on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 tulenevalt kohustus tagada koolis viibivate laste turvalisus ja tervise kaitse. Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette õpilasele koolis keelatud esemete ja ainete loetelu ning võimaluse koolil rakendada täiendavalt mõjutusmeedet keelatud esemete äravõtmiseks ja hoiule võtmiseks.
Täiendavate mõjutusmeetme järele on vajadus, et tagada lastele koolis turvaline ja õppimist soodustav koolikeskkond. Mõjutusmeetmeid peavad saama rakendada need isikud, kes on koolis igapäevaselt kohapeal ja kes vastutavad turvalise koolikeskkonna eest. Seetõttu on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses täiendatud mõjutusmeetmete loetelu kahe mõjutusmeetmega ning on kirjeldatud eeldused, mis peavad mõjutusmeetmete rakendamiseks olema täidetud, ning muud tingimused, mida tuleb mõjutusmeetme rakendamise käigus järgida.
Eelnõus ettenähtud muudatuste väljatöötamisel on aluseks olnud teiste Euroopa riikide (Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia) regulatsioonid ja praktika. Samuti on analüüsitud eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 11. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Rootsi kooliseaduses (Skollag 2010:800) jõustusid 01.01.2016 muudatused, mis täpsustavad koolikontekstis lubamatute esemete ja ainete mõistet ning koolitöötaja õigusi nende eemaldamisel. Uue korra järgi on kooli töötajal õigus õpetamist häiriv ese või aine ning muude seaduste järgi keelatud ese võtta hoiule. Juhul kui on tõenäoline, et eseme või aine häiriv kasutamine jätkub, ei tagastata seda õpilasele enne koolipäeva lõppu. Samuti täpsustab muudatus keelatud esemete ja ainete hoidmise ja vanematele või politseile üleandmise korda ning koolitöötaja tegevuse dokumenteerimise kohustust olukordades, kus ese või aine on hoiul kauem kui koolitunni lõpuni või on tegu keelatud eseme või ainega. Lisaks eeltoodule on sätestatud koolitöötaja vastutus õpilase turvalisuse tagamisel ning lapse õigus esitada kahjunõue koolitöötaja tegevusetuse, lapsevanema teavitamata jätmise jmt käitumise eest, mis toob kaasa lapse turvalisuse ohtu seadmise.
Saksamaal ei ole koolitöötajal reeglina õigust turvakontrolli teostada – kahtluse tekkimisel tuleb kaasata politsei. Erandiks on Brandenburgi liidumaa haridusregulatsioon, mis võimaldab õpetajal kontrollida õpilase kotti ja riideid, kui on kahtlus, et õpilasel on kaasas relv .
Suurbritannia regulatsioonis (Education and Inspections Act 2006 ) antakse kooli pidajale õigus kehtestada sisekorraeeskirjaga käitumisreeglid koolis ning piisava põhjendatuse ja asjakohasuse ilmnemisel ka koolipäeva väliselt ja väljaspool kooli territooriumi. Seadus annab kooli töötajatele õiguse kasutada sunnimeetmeid olukorras, kus need on vajalikud nt õpilasele ohtliku käitumise takistamiseks, kui õpilase käitumine ohustab teisi inimesi või vara. Sisekorraeeskirjaga võib seaduses toodud volitusega kehtestada reeglid lubamatult kasutatavate esemete või keelatud esemete ja ainete hoiule võtmiseks ja hävitamiseks. Õpilast võib ilma viiteta keelatud või ohtliku eseme omamise kahtlusele ning õpilase eelneva nõusolekuta kohustada läbima metalliotsimisväravad, osalema käsimetalliotsijaga kontrollimises. Kooli töötajad võivad teostada mistahes vallasasja läbivaatust või turvakontrolli, kui nad on selleks saanud õpilaselt loa. Kooli direktor või tema määratud isik võib turvakontrolli või vallasasja läbivaatuse teostada ka õpilase nõusolekuta, kui on piisavalt alust kahtluseks, et õpilasel on keelatud või ohtlike esemeid või aineid. Samas keelab seadus mistahes sunnivahendi kasutamise karistamise eesmärgil.
Soome haridusregulatsiooni on ohustavate olukordade ennetamise huvides täiendatud oluliste uuendustega kahel korral. Traditsioonilise järeltunni kui keskse distsiplinaarkaristuse kõrvale loodi 2003 aastal õpetajale õigus eemaldada häirivalt käituv õpilane klassitunnist ning vajadusel kasutada selleks vähimat vajalikku, hädakaitseliseks loetavat jõudu. 2013. aastal täiendati aga distsipliini ja turvalisuse tagamiseks põhikooliseadust, gümnaasiumiseadust, kutseõppeseadust ning täiskasvanute kutseõppeseadust. 2013. aasta muudatused olid erinevates haridust reguleerivates seadustes põhimõtteliselt sarnased ja erinesid nüanssides. Muudatustega anti kooli direktorile või õpetajale õigus võtta hoiule keelatud või ohtlikud või lubamatult (st kooli sisekorra vastaselt või õppimist või õpetamist häirivalt) kasutatavad esemed ja ained. Samuti anti eelnimetatud esemete või ainete avastamiseks õigus teostada turvakontrolli. Turvakontrolli teostamiseks anti kooli direktorile ja õpetajale õigus kasutada vahetut sundi so füüsilist jõudu määral, mida saab õpilase vanust, olukorra ohtlikkust või vastupanu ohtlikkust koostoimes arvestades lugeda hädakaitseliseks. Väga sekkuva meetme tasakaalustamiseks sätestati olulised täiendavad tingimused. Nt peab turvakontrolli teostaja olema õpilasega samast soost, võimalusel (kui ohuhinnangule toetudes saab tingimuse täitmisest tulenevat ajakulu pidada mõistlikuks) tuleb kaasata turvakontrolli teostamisse õpilase valitud kooli esindaja, õpilasele tuleb tagada tugiteenuse kättesaadavus peale turvakontrolli või sunni kasutamist, meetme kohaldajal lasub dokumenteerimiskohustus ja alati tuleb lapse vanemat või seaduslikku esindajat sellistest tegevustest viivitamata teavitada.
Soome regulatsiooni rakendamise ulatusest ja mõjudest puuduvad piisava katvusega uuringud. Ühe piirkonna põhjal tehtud küsitlused viitavad asjaolule, et esemete hoiule võtmist on kasutatud, selle raames jõu kasutamist on olnud vaja aga väga harva esinenud kordadel. Viidatud küsitlustest nähtub tõdemus, et vaatamata meetme kasutamise vähesusele on sellise võimaluse loomine seadusesse olnud tõhusa ennetusliku mõjuga ja vähendanud vaidlusi ning ebaselgust õpetaja ja õpilase õiguste ning kohustuste osas.
Turvalisuse tagamiseks, ohuolukordade ennetamiseks ning vajadusel sekkumiseks näevad muudatused ette võimaluse koolil rakendada täiendavalt kolme mõjutusmeedet –
1) selliste esemete ja ainete kooli hoiulevõtmine, mis on keelatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõike 11 kohaselt (ehk relv relvaseaduse tähenduses; lõhkeaine, pürotehniline aine ja pürotehniline toode lõhkematerjaliseaduse tähenduses; aine, mida kasutatakse narkootilise, toksilise või alkohoolse joobe tekitamiseks; muu asi, mis võib kujutada ohtu õpilase ning teiste isikute elule ja tervisele)
2) õpilase ja tema esemete kontrollimine vaatlemise ja käega kompimise teel;
3) õpilase kasutuses oleva suletud kapi kontrollimine vaatlemise teel.
Mõjutusmeetmete loetelusse lisatakse sätted, mis annavad aluse võtta õpilase valdusest ära ja kooli poolt hoiule ese või aine, mille enda juures hoidmine on õpilasele: a) keelatud mõne teise seaduse alusel nt tubakasaadused, alkohol, tuli- või külmrelvana käsitletavad esemed vmt; b) enda või teiste turvalisust ohustavad esemed ja ained – nt söövitava toimega ained, pürotehnilised seadeldised, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas vmt.
Eeltoodud loetelu esimeses rühmas olevad ehk keelatud esemete ja ainete äravõtmiseks on tulnud seni kasutada politsei abi. Täiendusega antakse võimalus koolil see toiming ise ära teha, et katkestada keelatud eseme või aine omamisega kaasnev risk juba enne politsei saabumist. Varasemalt on nende kooli hoiule võtmise eelduseks tuvastatud asjaolu, et õpilane neid esemeid või aineid kooli kodukorda eiravalt kasutab. Uue regulatsiooniga võimaldatakse need esemed võtta kooli hoiule ka siis, kui õpilane neid kaasas kannab, kuid ei ole neid koolis veel kasutanud ehk teisisõnu tagatakse võimalus sekkuda enne võimaliku ohu tekkimist.
Niisiis, tohib nüüd õpilaselt koolis (politseitöötaja asemel ka direktori poolt volitatud koolitöötaja) ära võtta "hoiule" :
Tulirelva, külmrelva, alkoholi, tubakasaadused, enda või teiste turvalisust ohustavad esemed ja ained – nt söövitava toimega ained, pürotehnilised seadeldised, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas vmt....
Selleks on lubatud ka asjade/esemete ülevaatamine (lukustatud kapi sisu, koolikoti sisu, taskute sisu) ehk kontroll.
Põhjendatud juhtudel võib kooli töötaja proportsionaalselt ohuhinnangu ja vastuhaku suurusele kasutada ka jõudu.
TOETAN!
Samas tekib mõte, et kus ma seda kõike juba küll kuulnud olen...?
Hea küll.
Edasi jõuame seadusemuutatuse seletuskirjas sinnamaale, kus saame teada, KES koolitöötajatest tohib õpilast läbi otsida ja temalt neid vingeid asju ära võtta...
Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 58 lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeetme kohaldajaks võivad olla direktor ning direktori määratud isik, kes on läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse (edaspidi mõlemad kontrollija). Kontrollija peab olema kõrgharidusega ja teadlik meetme rakendamisega kaasneda võivatest ohtudest, meetme õiguslikest alustest ja kohaldamise tingimustest ning tal peavad olema teadmised, oskused ja sobivad isiksuseomadused meetme kohaldamiseks lapse huvidest lähtudes.“;
Meetme kohaldajaks võivad olla kooli direktor või muu tema poolt volitatud lastega töötamiseks vajaliku ettevalmistuse saanud isik. Direktori otsus volitada igapäevaselt õppe- ja kasvatustööga tegelevat töötajat meetme kasutamiseks on kaalutlusotsus, mis eeldab töötaja senise töösoorituse põhjal siintoodud oskuste, teadmiste ja isiksuseomaduste hindamist enne volituse andmist. Kontrollija ülesannete täitmine eeldab erialase hariduse omandamist laste õpetamise ja/või kasvatamise valdkonnas, mis sisaldab suhtlemispsühholoogia, lapse ja nooruki arengupsühholoogia tundmist ning väga heade suhtlemisoskuste olemasolu. Lisaks veel mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku koolituse läbimist. Meetme kasutamise tingimused on piiritletud nii, et neid ei saaks kasutada võimu või jõu demonstreerimiseks või õpilaste allutamiseks võimule või jõule. Sellise iseloomuga meetme kasutamine eeldab, et meetme kohaldaja oleks teadlik lapse arengudünaamikast, arengulistest ja hariduslikest erivajadustest sh ealistest iseärasustest oma käitumise juhtimisel ning omaks oskusi lapsega koostöise ja usaldusliku kontakti loomiseks. Kuna meetme kohaldamine võib tekitada potentsiaalselt ohtlikke olukordi nt konfliktse suhtlemisolukorra eskaleerumise, eeldab selle kohaldamine, et kohaldaja on saanud vajadusel juhendamise kas oma vahetult juhilt või kooli kriisiplaani kooskõlastanud politseiametnikult või koolituse korrakaitseülesandeid täitvate ametnike koolitajalt. Lisaks eeltoodule on oluline meetme kohaldaja isiksuslik profiil, mis võimaldab emotsionaalselt laetud olukorras jääda ratsionaalseks ning lähtuda lapse parimatest huvidest. Volituse andmisega tehtav otsus peaks tagama olukorra, kus meetme kohaldamiseks volituse saanu oskab juhtida eelkõige enda käitumist nii, et suhtlemine keskenduks pinge maandamisele ja koostöö saavutamisele ning et ohu kõrvaldamisel ei loodaks uut ohuolukorda, oskaks hinnata enda tegevuse tagajärgi, mõju ja piiranguid ning oskaks hinnata teiste kolleegide või politsei kaasamise vajadust.
Lapse parimates huvides tegutsemine on olukord, kus kõik lapse õigused on võimalikult suurel määral tagatud ning need seatakse esikohale. See tähendab, et erinevate huvide kaalumisel, tuleb mõelda, mis oleks lapsele parim lühemas vaates so hetkel olukorda lahendades ja ka pikemas vaates ehk millise mõjuga lapse arengule sh eneseregulatsioonioskusele, empaatiale on meetme kasutamine.
Ma pean selle nüüd võimalikult kompaktselt üle kordama, et kogu asja ilu mulle ilusasti kohale jõuaks.
Keelatud asjade äravõtmine õpilaselt (nt. külmrelvad, tulirelvad, pürotehnika, harpuunid, puhkpüssid, ragulkad, kadad, kaablid, juhtmed, teraskuulid, heiteterad, elektrikondensaatorid, puust ja muust materjalist valmistatud nuiad, mõõgad, löömiseks mõeldud esemed, pipragaas) on
meede.
Mõjutusmeede.
Selle mõjutusmeetme rakendamiseks (ehk nende vingete asjade õpilaselt äravõtmiseks) peab direktori poolt volitatud kooli töötaja, kes on omandanud erialase hariduse laste õpetamise ja/või kasvatamise valdkonnas (arusaadav - see on siis õpetaja, mitte koolikoristaja või kokatädi), ja on lisaks õppinud suhtlemispsühholoogiat, lapse ja nooruki arengupsühholoogiat, läbinud mõjutusmeetme kohaldamiseks (keelatud asjade äravõtmiseks) vajaliku [ERI?]koolituse ja kes on kohustatud omama väga head suhtlusoskust, enne asjade äravõtmist mõtlema, "mis oleks lapsele parim lühemas vaates so hetkel olukorda lahendades ja ka pikemas vaates ehk millise mõjuga lapse arengule sh eneseregulatsioonioskusele, empaatiale on meetme kasutamine."
Täitsa peppus
Järgnev on IMHO niivõrd elementaarne, et seda on lausa valus lugeda tõdemaks, et selline asi peab olema seadusesse sisse kirjutatud....
Seaduses endas puudus regulatsioon äravõetud esemete hoiustamise ja tagastamise kohta. Eelnõuga nähakse ette, et need esemed, mis on võetud ära punkti 6 alusel (koolis lubatud esemed, mida õpilane kasutab kooli kodukorda eiraval viisil), tagastatakse hiljemalt õppepäeva lõppedes. Seega on regulatsiooni kohaselt võimalik äravõetud ese tagastada juba ka selle õppetunni lõpus, mille kestel vastav ese hoiule võeti.
Ja varem ei olnudki võimalik, sest puudus seaduslik regulatsioon?
Kuna seaduse regulatsioon ei pruugi olla praktika jaoks kõikehõlmav, siis saab kool neid küsimusi, mida seaduses ei reguleerita seoses esemete hoiustamise ja nende tagastamisega ka endiselt reguleerida kooli kodukorras
Ehk samamoodi, kui seni
Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 58 lõigetega 51 – 54 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeedet võib kohaldada õpilase tahte vastaselt tingimusel, et:
1) õpilast on eelnevalt teavitatud kontrollimise põhjusest;
2) õpilasele on eelnevalt tehtud ettepanek võimaldada kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
3) suuline veenmine või käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tugi- või muu mõjutusmeetme kasutamine ei ole küllaldane;
4) kontrollimata jätmise korral ei ole võimalik kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu vaimsele või füüsilisele turvalisusele ning
5) kontrollimiseks kasutatakse ainult vähimat vajalikku ja vältimatut viisi, mis vastab käesolevas paragrahvis esitatud tingimustele.
(52) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeedet tuleb kohaldada võimalikult delikaatselt ja tuleb kaitsta õpilase eneseväärikust. Kontrollija peab olema õpilasega samast soost. Kontrollija ei pea olema õpilasega samast soost, kui kontrollitakse õpilase esemeid ja tema kasutuses olevat suletud kappi. Lisaks kontrollijale peab mõjutusmeetme rakendamise juures viibima veel vähemalt üks koolitöötaja.
(53) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 61 sätestatud õpilast ja tema riietust võib kontrollida isik, kes ei ole õpilasega samast soost, juhul kui samasoolist kontrollijat ei ole võimalik kaasata ning kontrolliga viivitamine seaks ohtu kontrolli eesmärgi saavutamise.
OK.
Direktori poolt volitatud väga hea suhtlemisoskusega õpetaja, kes on läbinud suhtlemispsühholoogia- ; lapse ja nooruki arengupsühholoogia- ning mõjutusmeetme kohaldamiseks vajaliku [ERI?]koolituse on pärast kiirelt teostatud analüüsi teemal "mis oleks lapsele parim lühemas vaates, mis oleks parim lahendus pikemas vaates ja milline on mõju lapse arengule, eneseregulatsioonioskusele ning empaatiale" on teavitanud õpilast eelnevalt kontrollimise põhjusest, ta on teinud õpilasele ettepaneku loovutada keelatud ese vabatahtlikult, veennud suuliselt, kasutanud muid tugi- ja mõjutusmeetmeid ...eee kuhu see järg nüüd jäigi.. ahah... niisiis, see õpetaja on lõpuks õpilaselt võtnud ära mingi keelatud asja ja lihtsameelsed võivad nüüd arvata, et sellega on teema lõppenud, aga seda kindlasti mitte, sest eseme äravõtmise kohta tuleb koostada PROTOKOLL
(54) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise korral dokumenteerib kool õpilaselt eseme kooli hoiulevõtmise, äravõtmise põhjuse ja õpilasele tagastamise. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 61 ja 62 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise kohta koostab kontrollija viivitamata protokolli, kuhu kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;
3) selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kelle suhtes mõjutusmeedet rakendati;
4) äravõetud esemete või ainete loetelu;
5) märge õpilase, tema esemete või tema kasutuses oleva suletud kapi kontrollimise kohta;
6) märge selle kohta, kas õpilast teavitati eelnevalt kontrollimise põhjusest ja talle tehti ettepanek võimaldada vabatahtlikult kontrolli teostamist või loovutada ese või aine vabatahtlikult;
7) mõjutusmeetme kohaldamise põhjus;
sündmuste käigu kirjeldus;
9) kontrollija allkiri;
10) õpilase allkiri või märge allkirjastamisest keeldumise kohta.“;
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/ ... 20SE%20II)
Ma ei jõua jätkuvalt ära imestada, millega meil tegeletakse.
Palju meil on veel asju, mis seaduse regulatsiooniga ärareguleeritud ei ole?
Peldikus käimine, söömine ja hingamine?
Kas meil tõesti polnud vaja õpetajatele anda lisaks muid mõjutusvahendeid ja meetmeid, eeskätt koolis elementaarse korra tagamiseks?
Meil oli 28.01.1998 - 31.12.2017 olemas Alaealise mõjutusvahendite seadus. Hea või halb, aga see sisaldas paljut vajalikku.
See muudeti alates 01.01.2018 kehtetuks.
2018 novembriks (seadusemuudatuse eelnõu esimene lugemine) jõudsime 10 kuuga sinna, et oli vaja kiirelt õpetajatele anda lisamõjutusvahendeid ja õiguseid....
Ja nüüd iga aasta leiutame uuesti midagi otsastpeale tükkhaaval juurde, kuniks jõuame 50 aasta pärast uuesti tagasi mõne "Alaealise mõjutusvahendite seaduseni" (sest "koondame erinevates seadusaktides laiali olevad ja ühtselt raskesti järgitavad regulatsioonid ühte seadusesse").
Tükk tüki ja jupp jupi haaval hakkab kohale jõudma arusaam, et
asjad (piiritult liberaalne haridussüteem praktikas) ei toimi nii nagu teoorias ette nähtud.
Samas, juba korra suure kisaga maha tehtud ja võidukalt torpedeeritud "aegunud" vanemad praktikad sai ju põhja lastud ja sealt midagi uuesti pinnale kergitada ei saa, sest sellega tunnistataks oma eksimust. Seega plätserdatakse IMHO jälle kokku mingi "ei liha ei kala" ASI
Hea küll, võtame siis ikkagi uuesti õpilastelt keelatud asjad vajadusel ka jõuga ära, aga me teeme seda nüüd 10 korda hellemalt kui vanasti.....
...kui veel 10 kuud tagasi
*************
Riigikogu arutlusi sellel teemal saab lugeda:
Liina Kersna
Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Meie õpetajad tunnevad, et nad teevad väga olulist tööd, aga ühiskond seda piisavalt ei väärtusta. Veel paari aasta tagune uuring tõi välja, et viie palli skaalal hindasid õpetajad oma ametit 2,2 palliga. Seda seostatakse tihtipeale sellega, et õpetajatel on koolimajas, klassiruumis liiga vähe õigusi. Minu küsimus on: millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi edasised plaanid, suurendamaks õpetajate õigusi?.....
Jürgen Ligi
Aitäh! [...] See detailsuse aste seaduses, mida te kirjeldate, on absurdne. Miks oli vaja veel poolteist aastat jaurata? Üks sõna – "turvakontroll" – oli viimane, mis üles jäi. Aga kirjeldada mingisuguseid kappe ja mingisuguseid aineid, see on ikka ausalt öeldes košmaar. Kui me räägime seadusloomest, siis see on ülereguleerimine. Palun rääkige sellest kapist ja nendest ainetest! Kuidas need seal praegu on kirjeldatud ja mis sellega on paremaks läinud? Mingeid muid kappe ega muid aineid vaidlus ju ei puuduta, ainult neid, mille puhul on kahtlused. Mis aga ainetesse puutub – kuidas üldse saab üht ainet sellises protsessis kindlaks teha?
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-23618
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... ND-3049327
http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201 ... #PKP-24253