www.militaar.net

Kinnises internaadis saaks vähemalt teoreetiliselt kontrollida ligipääsu meelemürkidele & siis nende mõju ajunatukestele, millest mäger kirjutas.

Teoreetiliselt on ju olemas Maarjamaa Hariduskolleegium, mis peaks kinnise internaadina toimima.

Nagu siin teemas juba korduvalt nenditud - küllaltki teoreetiliselt.

Fucs kirjutas:

Kriku kirjutas:* Kõik vägivalljuhtumid õpetaja vastu peavad lõppema politseis. Eranditult.
* Elektroonilisi seadmeid õpilased koolipäeva ajal ei kasuta. Pannakse koolipäeva alguses kappi ära ja lõpus saadakse tagasi.
* Lapsevanemad esitavad oma pretensioonid kirjalikult. Õpetajal on keelatud neid suuliselt vastu võtta. Kõik pretensioonid peavad jõudma kooli juhtkonnani.
* Määrustikuvälised suhted õpilaste vahel dokumenteeritakse.

Just. Kõik on õige. Minu küsimus seaduseandjale on, et miks küll kõik juba ammu nii ei ole?

Ühele poisile tuli klassi segi peksmise ja märatsemise tõttu kutsuda kiirabi ja seejärel politsei, sest õpetajal polnud enam võimalik teda omal jõul peatada. Hiljem sai [õpetaja] Signe direktorilt noomida: koolisisesed asjad peaksid jääma kooliseinte vahele, juhtkond ei soovi negatiivset tähelepanu. Ent kooli seinte vahel asjadega tegelemine tähendas, et vägivallatseja terrori all kannatavale klassile soovitati lisakonsultatsioone, et need lapsed, kes tunnis segajate tõttu rahulikult õppida ei saanud, võiksid pärast kooli oma vabast ajast tükid selgeks saada.

Direktoriga rääkida oli kui peaga vastu seina joosta, meenutab Signe.

https://epl.delfi.ee/lp/nelja-opetaja-l ... d=87631543

Ei ole asi seadustes, vaid ikka niinimetatud juhtkonna suhtumises.

Samal teemal:

33-aastane Marie (samuti nimi muudetud) on õpetajana töötanud kahes koolis. Ta ütleb, et on koolikiusamist ja -vägivalda kogenud korduvalt mõlemas koolis, eeskätt õpilaste poolt. Postimehele kirjeldatud näited on räiged: õpilased lükkavad tunni ajal laudu pikali, viskavad õpetajat tühjade purkide ja muude kättejuhtuvate esemetega. Ta on harjunud, et õpilased ütlevad talle tunni ajal: «Ma tapan su ära», «panen su põlema» või «s*tu verd, l*ts».

Õpilased on tal koridori peal seeliku üles tõmmanud. Kord, kui õpetaja ühe tüdrukuga tema käitumisest rääkis, lükkas sama tüdruku poiss-sõber ta vastu seina ja ütles, et kui ta veel midagi ütleb, tõmmatakse tal kott pähe. Samal ajal on noor õpetaja kuu aja jooksul saanud juba sõimata lapsevanematelt, sest on eKooli märkinud lapse tegemata jäänud kodutöö.

«Tugisüsteemi pole olnud kummaski koolis,» ütleb õpetaja. Kirjeldatud olukordades asub kool tihtilugu ka lapse ja tema vanemate poolele, sest neid lihtsalt ei juleta korrale kutsuda. Selle kooli direktor soovitas õpetajal «ära kannatada». Väikeses maakoolis on iga laps tähtis ja ei saa kellelgi minna lasta, kas või pearaha pärast. Nii jääb kiusamise ohvrist õpetaja üksi.

https://leht.postimees.ee/6795254/teist ... ottu-toolt

Ega kahjuks ei loe midagi uut, kirjeldus meenutab kangesti kooli, kus mina 80ndatel õppisin.

Kuidas saaks koolides jälle korra majja? Ehk siis, kui korda rikkuvad õpilased saadetaks kohe koduõppele? Kui laps ei oska koolis käituda, siis edaspidi vastutab lapse hariduse eest lapsevanem. Haridus ei pea olema kohustuslik, mida sundkorras omandada kästakse. Kui õppida ei taha, istugu kodus.

Kahjuks ei ole selle raffa ühiskonnast veelgi võõrutamine asja lahendus vaid annaks neile lihtsama voli jätkata sarnasel rajal.

See ka enne seda kui naaseme lause juurde "haridus ei pea olema kohustuslik".

Ma sain sellist anarhiat näha juba 90-ndate teises pooles, kui põhikooli lõpuklassides olin.
Tekkis hulk "härgasid", kellele nende endi arvates oli kõik lubatud. Eks nad olid koolis kah ülbed, paar korda löödi õpetajat, vahel varastati, mõni kiusuobjektiks valitud õppur peksti mõnikord veriseks. Oli väljapressimisi. Näiteks kui ma lolli peaga julgesin näuguda, et kingiti mulle Niko telekamäng, oli ühel tüübil kohe soov: "õu, too see meile, muidu tapame su ära!" Kuidagi sain ta maha jahutada. Miskipärast ei jõudnud need jamad politseisse. Tõsisemaid tegusid tegid need "härjad" linnas. Minu klassist sattus enne kooli lõpetamist mitu tüüpi vanglasse - tehti kambas igasugu pättusi, kuni üks autoärandamine tüüpide õnnekarika tühjaks tõmbas.
Tänu sellele juhtumile oli mul kooli viimane klass puhas paradiis. Ei pidanud enam tööõpetuse tunde päeva lõpus järgi tegema ja käima söömas söögivahetunni lõpus, kui kokad juba laudu koristasid. Ei pidanud koolile lähenemiseks leiutama pettemarsruute, ei pidanud enam tahtlikult tundi hilinema.
Hehe, jäi ehedalt meelde klassi pättide jutt ühel päeval:
pätt 1: "õu kuulge, me nägime eile talisuplejat."
pätt 2: "õu aga andnud peksa, või lasknud asjad rotti talt?"
pätt 1: "ah ei viitsinud seekord."
Jätan välja roppused, mida jutu sisse komade asemele pandi.

Ohmudega on igal pool õiguslikke probleeme:

Kohus aga leidis, et puudega JB-lt on diskrimineeriv nõuda nõusolekust või selle puudumisest arusaamist, sest see valmistab mehele raskusi, mida vaimse puudeta inimesed läbi elama ei pea.

https://sobranna.postimees.ee/6795979/k ... 1547385444

Lugu Pärnust: 11aastane poiss hoiab õpetajaid ja õpilasi hirmul. Ema arvates on tegemist koolipoolse norimisega.

Lühikokkuvõte: ühes koolis käib 11-aastane poiss, kellel võib iga väikese asja pärast tulla märatsushoog. Sõimab, karjub, lubab kõiki ära tappa, loobib asju, läheb täiega kallale nii kaasõpilastele kui õpetajatele. Ühel õpetajal lõi jalaga põlvemeniski katki. Probleemid olid selged juba 2 nädalat pärast poisi esimesse klassi astumist. Intellektipuuet ei ole, õppeedukus võiks olla vähemalt hea.

Direktori sõnul on kõiki PGS mõjutusvahendeid kasutatud: nii pikaks ajaks kui võimalik on õppetööst kõrvaldatud, käitumishinnet on alandatud, ekskursioonile kaasa võetakse ainult vanematega, on määratud tugiisikuid ja individuaalseid tunniplaane. Politsei menetlusi ei alusta, sest isik pole kriminaalvastutuse eas.

Põhiline häda on vanematega, kes probleemi absoluutselt ei tunnista ning väidavad, et kogu kool kiusab nende last.

---

Kommentaariks:

1) järjekordne tõestus sellele, et PGS ei kaitse normaalselt käituvate laste õigust rahulikule õpikeskkonnale;
2) kõik õiguskaitsevahendid siiski ammendunud ei ole - peale avalduse politseisse saab kallaletungi ohver esitada ka tsiviilhagi;
3) jääb segaseks, mil määral on (või ei ole) selle perega tegelenud lastekaitse.

Ka vaimse tervise probleemide ennetuseks mõeldud sekkumisprogrammidesse (näiteks lapsendajatele) on järjekorrad nii pikad (isegi aastaid!), et enne sekkumisele jõudmist jõuavad lapsed lastekaitse või Rajaleidja suunamisel lastepsühhiaatria osakonda ravile. Lastepsühhiaatria osakonnast vanemlike oskuste toetamise riiklikku programmi (Imelised aastad) suunatud vanemad peavad sageli järjekorras ootama pool aastat või kauem. Seni kutsutakse kooli ja isegi lasteaeda kiirabi, survestatakse vanemat töölt eemal olema ja lapsega koju jääma, on häiritud perede ja lastekollektiivide elukorraldus. Riik on viimastel aastatel teinud ka kõik selleks, et järjekorrad ei lüheneks ning vaimse tervise spetsialiste juurde ei tuleks.

Kutsekojas registreeritud kliinilisi psühholooge on Eestis 181. Üldjuhul on nad saanud (maksumaksja kulul) vähemalt viieastase ülikoolihariduse ja läbinud aastase juhendatud praktika koos koolitustega ehk kliinilise psühholoogia residentuuri. Ilma mainitud residentuuri ehk kutseaastata ei saa psühholoogilie kliinilise psühholoogi kvalifikatsiooni anda. Psühhoteraapia väljaõpe kestab lisaks ülikooliharidusele veel 4-5a ja see tuleb üldjuhul ise kinni maksta.

https://epl.delfi.ee/arvamus/mis-saab-h ... d=87723787

Kriku kirjutas:Lugu Pärnust: 11aastane poiss hoiab õpetajaid ja õpilasi hirmul. Ema arvates on tegemist koolipoolse norimisega.

Sarnane lugu: https://leht.postimees.ee/6806227/vagiv ... luhikeseks

Siin on tegu 6. klassi poisiga, kelle ema oli samuti veendunud, et tema laps peab individuaalõppelt tavakooli üle minema. Poiss märatses pidevalt ja läks kõigile kallale; kui ema kutsuti sel teemal vestlema, jalutas ta poole jutu pealt minema. Nüüd on poiss kooli poolt korraldatud individuaalõppel tagasi, kooli eelarvest kulub selleks suurusjärgus 20 000 eurot aastas.

Olukorra võtab selle tüüpilises jaburuses hästi kokku Mõniste kooli direktor (vist pole sama kool):

Kui riik on võtnud suuna, et kõik lapsed käivad tavakoolis, siis peab selleks ka raha tulema. Nii ei saa, et teeme otsuse ära ja koolid vaadaku ise, kuidas hakkama saavad.

Teine asjalik tsitaat:

«Ma küll pooldan kaasavat haridust, aga praegu on selles palju lahendamata kitsaskohti,» ütleb Võrumaa Mõniste kooli juht Maarika Niidumaa. Ka lastevanemate liidu juhatuse liikme Kristiine Vahtramäe sõnul on vajakajäämisi üksjagu, aga päris läbikukkunuks ta süsteemi ei pea.

«Aga kui ühe inimese terrori all kannatab kogu klass või see laps ise, sest tema jaoks pole see sobiv arengukeskkond, siis ei ole süsteem end õigustanud,» sõnab Vahtramäe. Ta lisab, et alati ei pruugi käitumisraskuste taga olla diagnoos. Lapse vägivaldsuse põhjuseid võib otsida ka kodust. «Tihti on need lapsed üles kasvanud keskkonnas, mis ei sobi lapsele. Siis ta kehtestabki end nii, nagu ise heaks arvab,» lausub ta.

On vale arvata, et kõigil märatsejatel kas on diagnoos või peaks olema. Märkimisväärne osa ongi lihtsalt kaabakad ning selle fakti ees ei tohi ka silmi sulgeda. Jah, nad on kaabakateks kasvatatud, jah, see ei ole nende endi süü, aga tulemust see kahjuks ei muuda.

Jürgen Rakaselg süsteemi toetusest õpetajale:

Minu käest on üks õpetaja küsinud, mitu korda peab ta end lüüa laskma. Koolidirektor olevat talle öelnud, et kolm korda. See ei vasta absoluutselt tõele ja keegi ei pea end mitte ühtegi korda lüüa laskma. Ohtliku käitumisega tuleb midagi ette võtta. Kui lapsevanem ei taha aru saada, et tema lapse käitumine on teistele ohtlik, siis tuleb äärmuslike juhtumite pärast pöörduda lastekaitsetöötaja poole, kes saab omakorda pöörduda kohtusse, et taotleda lapse paigutamist kinnisesse lasteasutusse.

https://leht.postimees.ee/6806227/vagiv ... luhikeseks

Siin on mitu korda toodud välja direktorite "seisukoht" - iga laps on tähtis, kuna saab pearaha.
Sellesse värdsüsteemi ongi igasugu segava või juba kriminaalse elemendi kohaolek sisse kirjutatud.
Ükskõik, mis juhtuks, peamine, et papp jookseks. Ja et skandaalne poleks - sest Tallinnas pidi haridusamet kalduma pigem lapsevanema poolele, kui koolis tüli tekib.

Nendes koolides, kuhu on järjekord ukse taga (eelkõige need nn eliitkoolid) käib asi märksa lihtsamalt - kuna järjekord on alati ukse taga ja kasvõi poole aasta pealt on vabanevale kohale alati tahtjaid, siis hoiavad vanemad oma koolikohast kümne küünega kinni ja taolist "peaasi, et pearaha jookseb" ignorantsi kohtab harva. Tõsi, kuna sinna satuvad kokku teravamad pliiatsid, siis mingeid rusikakangelasi satub harva (enamasti ei läbi sellised tegelased vastuvõtukatseid). Nii öelda "tavaline" kool on enamasti kohustatud vastu võtma igasuguse elemendi ja seda seal vähemalt õppeaasta lõpuni ka hoidma.

Ilma vanema nõusolekuta ei saa ka eliitkoolist välja visata või istuma jätta.

Salla sõnul võetakse näiteks Suurbritannias arvesse alaealiste õigusrikkujate tausta. Kui selgub, et laps on emotsionaalselt väärkoheldud, rakendatakse teda karistades leebemaid ja toetavamaid meetmeid.

https://epl.delfi.ee/uudised/sina-oma-r ... d=87820131

Tõenäoliselt on enamikku neist emotsionaalselt väärkoheldud. Niimoodi saadakse tulemuseks topeltefekt: esiteks on alaealiste karistused nagunii madalamad ja teiseks siis lisandub mahaarvamine emotsionaalse väärkohtlemise tõttu.