www.militaar.net

Covid-19 on kahtlemata empaatiavõime proovikivi. Eraldab hästi sikud lammastest. Vähemalt minu jaoks küll.

Sa oled juba mitu korda postitanud, kuidas sa foorumlasi suhtumise pärast Covidisse kaheks jagad. Piisab ehk?

Tartu koroonakolle on jõudsalt kahanemas, ka Ida-Viru kolle võib olla nüüdseks saavutanud oma tipu ja olla kahanemas, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Terviseameti Lõuna-Eesti regiooni juht Tiia Luht selgitas, et kolle loetakse lõppenuks siis, kui viimase koldesse lisandunud nakatunu haigestumisest on möödunud 28 päeva. Naiivi koldel on 1. septembril käsil viimane päev ja 2. septembrist on see kolle ammendunud, mis tähendab, et viimane nakatunu lisandus koldesse augusti algul.

«Tahaks väga loota, et on kahanev,» ütles terviseameti Ida-Viru regiooni juht Marje Muusikus Ida-Virumaa kollete kohta.

Eesti Energia kaevandustega seotud haigestunute lähikontaktsed, kes on praegu koduses isolatsioonis, on jälgimisel. Kui nende kaudu puhang ei jätku, on suundumus kahanev.


«Neil ei pruugi olla veel sümptomid selgunud, ilmselt selgub kuskil nädala pärast,» täpsustas Muusikus. «Iga haigestuja taga on väga suur lähikontaktsete ring, sest suviti inimesed ka suhtlevad omavahel rohkem. Sinna kuuluvad töökaaslased, pereliikmed jne,» loetles Muusikus

Mõnedele on vist rahad jälle üle kantud. Kas Rootsi surmad on ka kadestusväärsed? Unustasid mainida? https://www.thelocal.se/20200310/timeli ... -in-sweden vaatame siis. In addition to these guidelines, the government has passed several laws including a ban on visiting elderly care homes (exceptions may be applied in some circumstances) and a ban on public events over 50 people. Üle 50 inimesega üritused on jätkuvalt keelatud.

, et kui terve euroopa, aasia jne on võtnud maskid kasutusele

Ametlikult on Eestis Covid-19 haigusesse surnud 64 inimest. Kümne aasta statistikat läbi töötades avastas Ekspress, et tegelikult on Eestis tänavu surnud palju rohkem inimesi kui pikaajaline keskmine.
Aastatel 2010–2019 suri aasta 13. nädalast kuni 33. nädalani keskmiselt 5956 inimest. Tänavu suri samas ajavahemikus 6167 inimest ehk 211 inimest rohkem kui pikaajaline keskmine.
Tänavuse aasta 13. nädal algas 23. märtsil. Kaks päeva hiljem, 25. märtsil registreeriti Eestis esimene surm koroonaviirushaiguse Covid-19 tõttu. Ekspressi võrdlus lõpeb 33. nädalal ehk 16. augustil. Selleks ajaks oli Eestis surnud 63 koroonaviirushaigusega inimest (tänaseks on neid 64).
Ekspress küsib seda kõigepealt tegevarstilt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarstilt ­Indrek Orolt.
„Väga üllatavad andmed!“ hüüatab Oro. „Gripisurmasid on ju vähem olnud, infarkte on vähem olnud, sellest kõigest võiks oletada, et surmade arv võiks hoopis väheneda.“
Oro: „Plaanilise ravi edasilükkamise tõttu ei peaks keegi surema. Vähiravi toimus koroonaajal edasi, mina ise käisin iga päev tööl. Edasi lükati pigem liigeseproteeside ja songaoperatsioone, vähilõikused toimusid. Kiiritusravi puhul lükkasime edasi vaid nende eesnäärme- ja rinnavähipatsientide kiiritusravi, kelle haiguse progressioonirisk ei olnud suur.“
Ekspress pöördus selgituse saamiseks ka politsei poole.
Selgub, et tänavu on oluliselt kasvanud rasketes isikuvastastes kuritegudes elu jätnute arv.
Tänavu esimese kaheksa kuuga on Eestis mõrvatud ja tapetud 24 inimest (mullu samal ajavahemikul 13, tunamullu 18). Kasvanud on ka inimeste arv, kelle elust lahkumise põhjuseks on märgitud „surma põhjustamine ettevaatamatusest“ – neid on tänavu 13 (mullu 5, tunamullu .
Liikluses hukkunute arv jäi aga tänavu möödunud aastaga võrreldes samale tasemele – tänavu on hukkunud kaheksa kuuga 40, mullu 41 inimest.
Politsei statistika seega meile huvipakkuvaid arve piisavalt selgitada ei suuda. Kasvanud tapmiste arvuga võib seletada ehk kümmekonda tänavust lisasurma.
Paljudes Euroopa maades oligi niinimetatud liigsurmade arv kõige suurem sel aastal aprillis. Eestis oli kõige suurem koroonaaegne suremus tänavu 17. nädalal (20.–26. aprill) – 13,4 protsendi võrra üle pikaajalise, kümne aasta keskmise. Viimase kümne aasta jooksul on selles ajavahemikus surnud keskmiselt 290 inimest, tänavu lahkus siitilmast 329 inimest.
Saksamaal oli tänavu aprillis surmade tase üheksa protsenti üle pikaajalise keskmise. Eriti kõrge oli see 15. nädalal (6.–12. aprillini), kui surmade arv ületas tervelt 14 protsendi võrra sama ajaruumi pikaajalist keskmist. Maikuus langes surmade arv Saksamaal taas tavapärasele tasemele.
Prantsusmaal kestis tugev liigsuremus märtsi algusest aprilli lõpuni: kõrgaeg oli 14. nädal (30. märtsist kuni 5. aprillini), kui suremus oli 160 protsenti pikaajalisest keskmisest.
Kui vaadata Eesti tänavusi „lisasurmasid“ rahvusvahelises võrdluses, pääsesime väga kergelt. Suurbritannias kasvas suremus lühiajaliselt 45 protsendi võrra suuremaks ajaloolisest keskmisest, Rootsis 24%, Hispaanias koguni 56%.
Eestis on suremus olnud koroonaperioodi algusest peale 3,55 protsenti tavapärasest suurem.
Kogu Euroopas on selle aasta liigsuremus olnud 198 000 inimest tavapärasest tasemest rohkem.

Liigsuremusel on palju põhjuseid. Saab eristada koroonast otseselt ja kaudselt tingitud surmajuhtumeid.
Otseselt koroonast tingitud surmajuhtumid on need, kus inimese surma põhjuseks on koroonaviirushaigus Covid-19. Pole välistatud, et mõnel juhul, kui inimene Covid-19 tõttu sureb, jääb viirus tuvastamata ja seega juhtum Covid-19 surmade statistikas ei kajastu.
Kuid lisaks on ka hulk kaudselt koroonaviirushaigusega Covid-19 seotud surmajuhtumeid – näiteks kui inimene sureb põhjusel, et ta ei julgenud oma tervisemurega õigel ajal arstiabi otsida, sest kartis arsti ooteruumis nakatumist. Või surmajuhtumid, mis on tingitud arstiabisüsteemi ülekoormatusest epideemia ajal – inimene ei saa õigeaegset ravi. Perearst Karmen Joller ütleb, et temagi puutus kokku patsientidega, kes kartsid viirusega nakatumist sedavõrd, et ei julgenud arsti juurde tulla.
Saksa eksperdid on hoiatanud, et koroona võib kaasa tuua ka suurema suitsiidsuse – hirmu ja stressi foonil võivad peresuhted pingelisemaks muutuda, majanduslanguse tõttu tekib sissetulekust ilmajäämise oht, see kõik omakorda võib tekitada ränki vaimseid probleeme.
Kui Ekspress näitab oma arvutusi Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professorile Krista ­Fischerile, uurib ta neid arve ligi tunni ja teatab: „Ei ole sugugi põhjust väita, et Eestis oleks suremus ületanud tavapärase määra. Need vahed on niivõrd väikesed ja võib öelda, et erinevus ei ole statistiliselt oluline. Kui Eestis sureb nädalas keskmiselt 300 inimest, siis erinevus sellest kuni 35 võrra (ruutjuur 300st korrutada kahega) on tavapärase varieeruvuse piires.“
Statistika kohaselt on iganädalane suremus alates koroonaaja algusest olnud keskeltläbi 10 inimest tavapärasest rohkem.
Nii et lõppkokkuvõttes me lisasurmade tagamaad selgeks ei saanudki. Ühte ja ainsat selget põhjust ei paista, võimalike tegurite väljaselgitamine nõuab nähtavasti pikemat analüüsi.