Hiina üritab üha enesekindlamalt koroonaviiruse sünnipaika mujale sokutada
Punariigi propagandameedia väitel viitavad kõik kättesaadavad tõendid, et viirus ei alanud Wuhanist.
EMMA GRAHAM-HARRISON
The Observer
ROBIN MCKIE
The Observer
Aasta eest tuvastasid Hiina arstid Wuhanis uue, toona veel salapärase ja tundmatu hingamisteede haiguse esimesed juhtumid. Ent nüüd üritavad kommunistliku riigi võimud üle maailma levinud koroonaviiruse algallikat kahtluse alla seada.
Hiina riigimeedia on põhjalikult kajastanud juhtumeid, kus koroonaviirust on leitud külmutatud importtoodetelt. Samuti on pühendatud palju tähelepanu väljaspool Hiina piire enne 2019. aasta detsembrit esinenud võimalikele haigusjuhtumitele.
Riigi tähtsaim kommunistlik ajaleht People’s Daily väitis hiljuti ühes Facebooki postituses, et kõik kättesaadavad tõendid viitavad, et koroonapandeemia ei alanud Wuhanist. „Wuhanis registreeriti küll esimesed juhtumid, kuid viirus ei pärinenud sealt,” tsiteeris väljaanne Hiina haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse endist peaepidemioloogi Zeng Guangi.
„Meie pole süüdi!”
Kui Hiina välisministeeriumi esindajalt küsiti kommentaari väitele, et viirus pärineb mujalt, teatas too, et tuleb teha vahet, kus see esimest korda avastati ja kus ületas liikidevahelise barjääri. „Hiina teatas tõepoolest esimestest nakatunutest, kuid see ei tähenda sugugi, et viirus on Hiinast pärit,” selgitas Zhao Lijian ühes infotunnis. „Päritolu tuvastamine kestab siiani ning võib hõlmata mitut riiki ja piirkonda.”
Hiina teadlased on isegi esitanud mainekale meditsiiniajakirjale Lancet uurimistöö, kus on mustvalgel kirjas, et „Wuhan ei ole paik, kus toimus esimene SARS-CoV-2 kandumine inimeselt inimesele”. Uurijad pakuvad hoopis, et esimene juhtum võis olla kuskil Hindustani poolsaarel. Retsenseerijad pole tööle veel oma hinnangut andnud.
Lääne teadlased ei kipu Hiina juttu uskuma. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hädaolukordade programmi direktor Michael Ryan sõnas kolm päeva tagasi, et väide, justkui ei pärineks viirus Hiinast, on väga oletuslik. „Tervishoiu perspektiivist vaadates on selge, et uurimine algab sealt, kus esimesed juhtumid esile tulid,” sõnas Ryan Genfis.
Teated, et koroonaviirus ringles Itaalias juba 2019. aasta sügisel, tunduvad nõrgad, märkis Londonis asuva Francis Cricki instituudi viroloog Jonathan Stoye. „Itaaliast pärit seroloogilisi andmeid saab tõenäoliselt selgitada ristuva reaktsiooniga antikehadega, mis on seotud teiste koroonaviirustega,” selgitas Stoye. Lühidalt öeldes tekkisid Itaalias leitud antikehad mõne teise koroonaviiruse, mitte selle tõttu, millega maailm praegu vaevleb.
„Kindel näib olevat see, et esimesed nüüdse koroonaviiruse juhtumid registreeriti Hiinas. Seega on kõige tõenäolisem järeldada, et viirus pärineb Hiinast,” lisas Stoye.
Koroonaviiruse jälgi on tõesti leitud külmutatud toiduainete pakenditelt, kuid teadlaste hinnangul tähendab see erinevalt piisknakkusest äärmiselt väikest nakatumisohtu. „Positiivne proov ei näita nakkusohtlikku viirust, vaid viitab, et viirus on sel pinnal mingil kujul olemas,” selgitas Johns Hopkinsi ülikooli molekulaarbioloogia- ja immunoloogiaprofessor Andrew Pekosz uudisteagentuurile AP. „Olen näinud veenvaid tõendeid selle kohta, et toidupakenditelt leitud SARS-CoV-2 ei kujuta endast märgatavat ohtu.”
Hiina maine löögi all
COVID-19 tõttu on maailmas nüüdseks surnud ligi 1,5 miljonit inimest, nakatunuid on üle 60 miljoni. Inimohvrite arv suureneb ikka veel iga päevaga, kuid Peking on üha sihikindlamalt keskendunud oma maine kaitsmisele nii kodus kui ka välismaal.
Pärast esimese haiguspuhangu ületamist on Hiina teistele riikidele meditsiinivarustust pakkunud. Ühtlasi arendab Hiina agaralt vaktsiine, pakub abi nende tootmisel, rahastab vaktsineerimiskampaaniaid ja reklaamib seda Hiina panusena ülemaailmsesse hüvesse. Ent pahameel Hiina rolli üle pandeemia vallapäästmises pole sugugi vaibunud ja sellega võib Pekingil lõpuks olla keerulisem toime tulla kui haiguse endaga.
„Hiina jaoks on endiselt keeruline tunnistada, et teda peetakse pärispatu ehk pandeemia vallapäästmise süüdlaseks. See aga õõnestab kõiki jõupingutusi oma kuvandi päästmiseks,” sõnas Hiina-teemade ekspert, USA mõttekoja German Marshalli Fund vanemteadur Andrew Small.
„Viimaste kuude jooksul on näha, millise katastroofilise löögi andis pandeemia rahvusvahelise avalikkuse silmis Hiinale,” lisas Small. Tema hinnangul ei ole Hiina juhtkonnal viiruse päritolu kohta mingeid kahtlusi ja vastutuse mujale lükkamine on üksnes propaganda.
See sobib hästi riigisisese narratiiviga, et tõhus Kommunistlik Partei juhib tugevat Hiinat. Peking on reklaaminud viiruse väljajuurimist ja peaaegu normaalse elu juurde naasmist üüratu eduloona. Rahvusvaheliselt üritab Hiina tõenäoliselt kahtlusi tekitada neis, kes on valmis midagi muud uskuma, ning pöörata põhilised faktid vaieldavaks ja poliitiliselt tundlikuks küsimuseks.
KAHTLUS VÕIKS OLLA USUTAVAM
Hiina pakutud teooriad tunduksid usaldusväärsemad, kui Peking ei üritaks samal ajal viiruse sõltumatut uurimist takistada. Aasta alguses käisid Hiinas WHO uurijad, aga nad ei pääsenud algsele nakkuskoldele, Wuhani turule ligi. Varsti peaks Hiinasse suunduma uus meeskond, kuid täpsem reisiaeg on teadmata ja WHO teatel toimub see „sobival ajal”.
Viiruse päritolu mõistmine on järgmise pandeemia ennetamiseks ülimalt oluline, kuid Peking paistab vähemalt praegu olevat rohkem keskendunud küsimusele, kes on koroonaviiruses süüdi.
„Praegune olukord näitab, millisele tulemusele tahab Hiina valitsus jõuda. Ja see pole kindlasti avatud ja vastutustundlik pingutus selle nimel, et tuvastada, mis läks valesti, ja proovida seda edaspidi iga hinna eest vältida,” selgitas USA mõttekoja German Marshalli Fund vanemteadur Andrew Small.
© Guardian News and Media 2020
