Õiguskantsler on oma sõnavõttudes pidevalt rõhutanud seda, et ametnike tegevus peaks olema suunatud sellele, et probleeme sisuliselt lahendada (mitte lihtsalt menetleda) ning on ka ise seda meelt, lihtsalt kritiseerimine pole piisav - tuleb pakkuda ka lahendusi, kuidas probleeme lahendada. Palju tema tööd on ju ka sellist, mis avalikkusele välja ei paista - kui on tahe päriselt asju paremaks saada, siis suheldaksegi eri ametkondade ametnikega ka otse (meili teel, telefonitsi jne), antakse soovitusi, kuidas võiks asja lahendada jne. Kogetud. Samas - iga ametkond tehku ka oma tööd (õiguskantsler ei saa alati ette öelda, kuidas täpselt mingi asi peab lahendatud olema).Borja kirjutas:Õiguskantsler meenutab mulle omaaegseid KVPS juriste - nemad nimelt nägid oma "missiooni" selles, et iga riigikaitses vajaliku liigutuse kohta ära tõestada, miks seda teha ei saa.. vastupidist nõu aga - et kuda vajalikke asju läbi suruda - seda nende käest ei tulnud // seda nad oma töökohuseks ei pidanud.. ballast ühesõnaga - mitte juristid
See kiidetud õiguskantsler paneb minu arust täpselt sama rada - et kamakaks, mida keegi juht/direktor kohapeal tulevalt coronaolukorrast otsustab(-on sunnitud kiirkorras otsustama) - kõik see osutub õiguskantsleri silmis "ebaseaduslikuks".. absurd ju
Juba enne eriolukorda ütles ta ka korduvalt välja, et peab olema selge, kes mille eest vastutab ja kes mida otsustada võib. No ei ole asjad mu meelest siiani selgeks saanud (aga see on juba rahvaesindajate töö). Kui vaadata seda "toredat" nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, siis selle järgi võib VV otsustada vaid paari asja, Terviseamet veidi enam. Aga on palju olulisi asju, mille puhul ei ole selge, kes üldse otsustada võib ja kas see seadus seda üldse võimaldaks. Reeglid on ju selged - selleks, et mingeid õigusi piirata, peab selline alus olema selgelt seaduses sätestatud (mõistagi peab piirang olema ka proportsionaalne). Kui seaduses õiguslikku alust ei ole, siis piirangut kehtestada ei saa. Kui on vaja Riigikogus kiiresti mõnda seadust vastu võtta/muuta, siis saadakse sellega ka hakkama - no loogu vajalikud õiguslikud alused siis. Seni, kuni inimesi isiklikult väga mingi konkreetne piirang ei puuduta, siis nagu ei huvita ka see juriidiline pool. Kui aga asi hakkab puudutama enda nahka ja piirang tundub ebaõiglane, siis tõstetakse kisa. Kas poleks mõistlik, kui selline oluline valdkond oleks mõistlikult reguleeritud ja kõigil pilt selge?
Õiguskantsler andis muideks äsja üle oma aastase tegevuse ülevaate Riigikogule ja osa sellest puudutas ka eriolukorda: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade20 ... iolukorras
Kood: Vali kõik
Esiteks peab seadusesse üldarusaadavalt kirja panema, kes tohib piirata isikute õigusi ja vabadusi ning seada neile kohustusi. Teiseks tuleb määrata, milline on kriiside lahendamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse tööjaotus. Ja kolmandaks: teatud ulatuses võib olla mõistlik reguleerida ka seda, kes riigis mingi akti annab või kes mida juhib. Osa sellest tööst on kirjas seaduses, osa määruses ja osa peaks olema kriisilahendamisplaanides.