mart69x kirjutas:Lihtsalt puhas matemaatika ca 330 tk päevas ja korda 365 päeva =120 450 inimest ja lisa praegused ka juurde ning ongi vähemalt iga kümnes tuvastatud
1) Ma arvan, et ka konstantne tase 330 tuvatatud juhtumit/päev, on pikema aja jooksul (aasta) samuti Eesti meditsiinisüsteemile (praegusel tasemel) ülejõu käiv.
2) Pole ühtegi näidet, et säärast epideemiatasemel levikut õnnestuks hoida konstantsena - tüürida. Väiksemat levikut nagu suvel oli, kui pea kõik kontaktid suudeti tuvastada - jah.
3) Hetkel üsna kindel, et immuunsus ei ole püsiv. Täpne kõver ei ole selge. Aga on räägitud ka nii lühikesest perioodist, kui 6 kuud. Puhtalt kõhutundega pakun, et kui Eestis tuvastatud nakatunute päevane arv jääb sinna 330 juurde, siis aasta pärast lisandub haigusele taasvastuvõtlikuks muutuvaid inimesi üsna samas tempos. Ehk siis haigus on muutunud endeemiliseks.
On üsna usutav, et kevadel jäi 2/3 - 3/4 juhtumitest tuvastamate. Septembris-oktoobris tuvastati tõenäoliselt tubli enamik juhtumeid. Nüüd novembrikuus koroonadetektiivlus on üle koormatud - ei oska öelda, palju tuvastamata jääb.
Ehk siis:
Võib-olla (!) oleks 330 juhtumit/päevas aasta jooksule piisav tase leviku pidurdamiseks, kui me jätkame enamvähem praegust elustiili. Ehk siis tekibki uus tavareaalsus. Aga ma saan aru, et see vist ei ole paljudele väga tore.
Ettekujutus, et 330 tuvastatud/juhtu päevas viib meid karjaimmuunsuseni, ja saab jätkata elu nagu 2019 - see on ekslik.
Võib-olla oleks 330/päevas + 20-40% inimeste vaktsineerimine piisav, et aasta pärast karjaimmuunsuseni jõuda. Võib-olla.
Aga nagu meil siin ühes teises mõttelõngas oli jutuks, siis viirus ei maga ja karjaimmunsus tekitab viirusele samuti täiendava evolutsioonilise surve muteeruda kas nakkavamaks (mis hetkel on nähtavasti toimunud D614 > G614), või imuunsust ülekavaldavaks (mis õnneks Koroona puhul ei näi olevat nii lihtne Gripitüvede puhul), vms.
Ja veel - kevadel oli mitmete kõmuliste "uuringute" esialgseid publikatsioone, kus väideti, justkui oleks mõnedes piirkondades, mida koroona suht raskelt räsis, tekkinud arvestatav hulk immuunseid. Uuringud põhinesid antikehade tuvastamisel. Mingis Saksa piirkonnas, Kalifornia mingis maakonnas, ja ka Rootsis. Mõnedel juhtudel väideti, et tegelike nakatunuid on kun 80x (!) tuvastatud juhtumitest rohkem. Nendel uuringutel oli mitu nõrka kohta minu silmis:
1) Ei olnud arusaadav, kuidas võeti arvesse kasutatud testide usaldusvärsusest tingitud vale-positiivsed.
2) Ei olnud näha kuidas on kontrollitud, et testid ei tuvasta positiivsena ka sesoonselt ringlevatest koroonaviirustest tekkinud antikehasid.
3) Suht segane oli ka valimi moodustamine. Ehk siis kas testitud inimeste sattumine uuringusse oli ikkagi täiesti juhuslik ja polnud kallutatud.
Ja kõiki neid esialgseid tulemusi kasutati väga laialt eelkõige selleks, et argumenteerida toona valitsuste poolt planeeritavate/kehtestatud piirangute vastu.