REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kotov]

Üks mu tuttav ütles täna maha sellise mõttetera - eks need majanduse eelistamise eestkõnelejad kõnelevad täpselt senikaua, kui endal mõni lähendane intensiivi satub või ise sinna satuvad…..

Kuskilt kodukontori näilisest turvalisusest on nii lihtne ju oma tarkust maailmale kallata.

Briti peaminister igatahes peale intensiivi külastamist enam sellist Trumpi stiilis loba ei aja, nagu kriisi alguses kuulda oli.

Mina ei ole kusagil kodukontoris, puutun päevas 50+ inimesega lähemalt kui 2 m kokku.

Sellist juttu saab ajada ainult väga elukauge inimene. See kriis, mis tuleb, saab olema vaat et apokalüptiline.

[Kotov]

Mismoodi sa seda vanadekodu karantiini ette kujutad? Need 90sed seniilsed tädid on seal oma ülalpidamisel või...?
Paned teenindava personali mõneks kuuks kasarmureziimi või..?

Kõige toimivam karantiin on seal ikka see, et teenindav personal neile kodust või poest midagi kingiks ei too. See omakorda eeldab, et nakkus on suht mahasurutud, see aga eeldabki lockdowni.

Hazmat ülikonnas hooldajad ja värgid-särgid, loomulikult koolitused ja võimas abivägi hooldajatele. Ära tule väitma, et vanakeste hooldamine täielikult steriilseks muudetud hooldekodus võimalik poleks. Ja see kõik läheks maksma maksimaalselt miljardi, ma arvan.

[Kapten Trumm]

Sellist juttu saab ajada ainult väga elukauge inimene. See kriis, mis tuleb, saab olema vaat et apokalüptiline.

Vähemalt meil mingit kataklüsmi ei tule. Tuleb ilmselt masu-2009 omast vähe järsem, aga kiiremini taastuv kukkumine. Tuleb 100 tuhat töötut ja paar kärpeaastat. Ka 2009 näljapaistetuses keegi tänaval ei jäänud, kes muidugi taipas end lõhki laenata, oma mure.
Ühesõnaga, see ei ole väärt sadu või tuhandeid elusid, mida viiruse vabalt ringi laskmine meilt viiks.
Erinevalt 2009-st on tänane Eesti rahaline positsioon palju tugevam, 2009 polnud mingeid võimalusi taoliselt raha külvata.

[NGolf]

Sellist juttu saab ajada ainult väga elukauge inimene. See kriis, mis tuleb, saab olema vaat et apokalüptiline.

Vähemalt meil mingit kataklüsmi ei tule. Tuleb ilmselt masu-2009 omast vähe järsem, aga kiiremini taastuv kukkumine. Tuleb 100 tuhat töötut ja paar kärpeaastat. Ka 2009 näljapaistetuses keegi tänaval ei jäänud, kes muidugi taipas end lõhki laenata, oma mure.
Ühesõnaga, see ei ole väärt sadu või tuhandeid elusid, mida viiruse vabalt ringi laskmine meilt viiks.
Erinevalt 2009-st on tänane Eesti rahaline positsioon palju tugevam, 2009 polnud mingeid võimalusi taoliselt raha külvata.

Eks näis, kuidas läheb....

Bachmann kirjutas:

14. aprillil edastab IMF rahvusvahelisele kogukonnale enneolematu sõnumi. Maailm siseneb peagi seninägematusse sotsioökonoomilisse surutisse, mis saab olema rängim pärast 1929-32 suurt depressiooni… ning seda juhul kui asjad lähevad (pigem) hästi.

IMFi peaanalüütiku Gita Gopinathi sõnul “paneb ees ootav majanduslangus kahvatuma 12 aasta taguse finantskriisi”. Kui 2008-2009 finantsturbulents tõi kaasa maailma SKT vähenemise 0,1% võrra, siis 2020 on ootamas ees 3%-line langus. Esimest korda ajaloos täheldatakse olukorda, kus sügavas languses on kogu planeet: kõrvuti nii arenenud kui ka arengumaade majandused. Valuutafondi 189 liikmesriigist ootab 170-t ees majanduse kärbumine – sellist pretsedenti maailmamajanduse ajaloos seni pole. Euroopat tabab kriis kõige rängemalt – valuutafondi hinnangul on vähemalt 7,5% langus eurotsoonis juba garanteeritud (võrdluseks: 2009. aasta finantskriisi põhjas langes eurotsooni SKT maksimaalselt 4,5%).

252 triljoni dollari küsimus seisneb selles, kuidas saab globaalne finantssüsteem hakkama maailma võlakoorma teenindamisega 3%lise majanduslanguse tingimustes, kui vaid 0,1%-lise langus 2009. aastal viis selle kokkuvarisemise äärele?

Koroonaviiruse pandeemia jõudmine Euroopasse ja Ühendriikidesse on tänase päeva seisuga toonud kaasa elukorralduse seiskumise, majanduse paralüüsi ning kapitaliturgude kokkutõmbumise. Tõenäosus on suur, et finantsvarade langus maailmaturgudel jätkub seni, kuni majandus seisab, olles perioodiliselt kergitatud keskpankade massiivsete stiimulpakettide armust, omades üha vähem kokkupuutepunkte pandeemia poolt halvatud reaalmajandusega. Seiskuva majanduse tingimustes üha kasinamaid rahavooge omavate börsiettevõtete aktsiakapitali bilansilist väärtust üleval hoides ponnistavad keskpangad lähitulevikus, et vältida võlastruktuuride kokkuvarisemist. Sellisel viisil üritatakse majandusseisaku kiuste vältida 90% maailma reservvaluutasid emiteerivate Lääneriikide finanstssüsteemi krahhi pankrotilainete ja tagatisvarade kollapseerumise läbi.

See on ootuspärane, kuna läänekeskne globaalne finantssüsteem ei oleks 1929. aasta krahhi laadse stsenaariumi korral kehtivate kontuuride alusel enam taastatav. Seda tänu tõsiasjale, et reaalmajanduslik jõudude vahekord, millele globaalne finantssüsteem peaks olema rajatud, on liikunud viimaste aastakümnetega vääramatult Läänest Aasia suunal, mis annab tänaseks üle 50% maailma kogutoodangust, ent moodustab ebanormaalsel kombel lääneriikidest oluliselt väiksema osa maailma aktsiaturgude turukapitalisatsioonist ning murdosa reservvaluutade positsioonidest. Virtuaalvarade ja reaaltootmise suhe ei vasta ammu enam planeedi majandusgeograafia reaalsusele.

Venemaa peamiseks ekspordiartikliks olevate naftatulude täielik ja pikaajaline kokkuvarisemine viiks seevastu riigi esmakordselt pärast katastroofilisi 1990ndaid jooksevkonto defitsiiti, süües ära valuuta- ja kullareservid ning survestades kiirendama riigi majandusharude mitmekesistamise programmi – seda eriolukorras, kus see on faktiliselt võimatu.

Ühtlasi võib muutuda esmakordselt tõsiseltvõetavaks võimaluseks Putini ja eksisteeriva võimuvertikaali kadumine, mis võib tähendada Venemaa täielikku de-orbiteerimist läänemaailma poolt defineeritud maailmamajanduse süsteemist ning loobuma lõplikult postsovetlikust taotlusest saada “normaalseks riigiks” lääneliku ühiskonnakorralduse mudeli alusel, kuna programm ei veetle enam ei rahvast, oligarhe ega “siloviki” võimuaparaati. Mängur, kellel ei ole süsteemist enam midagi võita ega kaotada, võib teha kõige äkilisemaid manöövreid. Sellise stsenaariumi puhul oleks mänguriks aga maailma suurim tuumariik, kelle rahvusliku raevu ei suudaks ega sooviks keegi ohjata laiemalt, kui on vaja iseenese alalhoiu tagamiseks. Ultimatiivselt suudaks seda vaid võrdväärset tuumaarsenali ning sõjatööstuskompleksi omav USA, ent arusaam(atus), et antud privileegi laiendataks in-extremis olukorras kellelegi teisele, ei ole vähimalgi määral tõsiseltvõetav. Koroonakriisist tekkinud naftahindade kollapsi kõige vahetum ja ulatuslikum mõju avaldub aga Lähis-Ida regioonis.

https://tavid.ee/uudised-suur-analuus-k ... ssusteemi/

[Some]

100 000 kohta 22 surma, 90% 70+ vanuses. Võimas pandeemia tõesti. Ja selliste arvude tõttu põhjustame majanduskriisi, mille kõrval suur depressioon naljana paistab?

Ei, selle tõttu, mis Itaalias toimus.

Tänases Dagens Nyheteris ennustas nende KI (keskpank äkki?), et Rootsi majanduslangus sel aastal on -7%. Eestile vist ennustatakse -8%?
Teine Rootsi häda on see, et suremine pigem kiireneb kui langeb. Täna pandi 107 surnut juurde. Belgia suremus päevas on näiteks langenud 650 pealt juba ca 120 juurde, ehk varsti läheb Rootsi mööda ja pole teada millal langema hakkab.

[Some]

100 000 kohta 22 surma, 90% 70+ vanuses. Võimas pandeemia tõesti. Ja selliste arvude tõttu põhjustame majanduskriisi, mille kõrval suur depressioon naljana paistab?

Ei, selle tõttu, mis Itaalias toimus.

Tänases Dagens Nyheteris ennustas nende KI (keskpank äkki?), et Rootsi majanduslangus sel aastal on -7%. Eestile vist ennustatakse -8%?
Teine Rootsi häda on see, et suremine pigem kiireneb kui langeb. Täna pandi 107 surnut juurde. Belgia suremus päevas on näiteks langenud 650 pealt juba ca 120 juurde, ehk varsti läheb Rootsi mööda ja pole teada millal langema hakkab.

Edit: Leidsin artikli üles: https://www.dn.se/ekonomi/coronakrisen- ... k-ekonomi/

GDP falls by an average of 7 percent in 2020, according to the National Institute of Economic Research's crisis forecast. The pandemic thus strikes much harder against the economy than previously assumed.

[loomake]

Siis peavad IMF ja Fed pankroti välja kuulutama äri risk noh.

[tympsa]

Pisut allikakriitikat kah ei teeks paha. Toosama Bachmann on ju tavidi palgal. Mida teeb tavid ? Vahetab raha ja müüb kulda .Euroajastul kui eestlastel on valuutadega vähe tegemist peamiselt siis müüb ja ostab kulda

Kullamüüjale on alati kasulik rääkida milline maailma lõpp saabub majanduses kohe-kohe ja kel oidu peas, ostku kulda,et oleks mille eest aasta pärast süüa osta . Seda juttu on Tamming ajanud juba palju aastaid . Vastavaid nopped statistikast ja üle ilma lobameediast, et oma viimsepärvaennustustele kinnitust leida, leiab ju rohkesti .

Vahepeal, kui kulla hind langes 1900 dollarilt unts 2011.a. sügisel kuni 1070 dollarini 2015.detsembris, oli see jutt üsna vakka. Mis paanikat sa ikka õhutad kui hind aina langeb ? Kogu jutt kõlaks lausa naeruväärselt .

Muide,need, kes tipust 2011-2012 aastal kulda ostsid, pole senini veel samale tasemele tagasi jõudnud,ehkki dollari ostujõud on vahepealse ajaga tublisti langenud .

Nüüd viimase 5 nädalaga on kulla hind jälle tõusuteele pöördunud ja kohe on ka armageddoni kuulutajad jälle platsis .

ma ei ütle,et pandeemia maailma majanduse pihta ei lööks, lööb küll . Kuid mitte nii tugevasti,et peaks paanikasse sattuma. Mis on siis muutunud kui see aasta või paari pärast läbi on ? Inimesi nii palju maha ei sure,et tööjõudu vähemaks jääks . Tehased, põllumajandus, transport kõik on endiselt töövõimelised,midagi pole sõja käigus puruks pommitatud . Jah,suur osa turismist ja meelelahutusest saab rängasti pihta ja läheb pankrotti,sest nii suurt nõudlust nii kalli teenuse järgi enam pole, kuid see,mis konkurentsivõimeline,suudab ka taastuda .

Ja kõige rumalam,mida teha saab, on tipust kulda ostma hakata.

[AMvA]

Mismoodi sa seda vanadekodu karantiini ette kujutad? Need 90sed seniilsed tädid on seal oma ülalpidamisel või...?
Paned teenindava personali mõneks kuuks kasarmureziimi või..?

Kõige toimivam karantiin on seal ikka see, et teenindav personal neile kodust või poest midagi kingiks ei too. See omakorda eeldab, et nakkus on suht mahasurutud, see aga eeldabki lockdowni.

Jah, hooldekodude personal (mingi osa vähemalt, kes puutub kokku hooldealustega), oleks pidanud olema kasarmurzhiimil.

Mis lockdownist sa jahud. Seesama hooldekodu õde sõidab pärast tööd bussi või muu ühistranspordiga koju ja käib veel enne koju jõudmist poest läbi. Lisaks puutub kodus veel kokku pereliikmetega, kes on päeva jooksul pagan teab kui paljudega kokku puutunud.

[Kriku]

100 000 kohta 22 surma, 90% 70+ vanuses. Võimas pandeemia tõesti. Ja selliste arvude tõttu põhjustame majanduskriisi, mille kõrval suur depressioon naljana paistab?

Ei, selle tõttu, mis Itaalias toimus.

Itaalias oli keskmine surnute vanus peaaegu 80. Sellepärast oligi kolle kontsentreeritud Põhja-Itaaliasse, sest see on väga jõukas ja kõrge elustandardiga, sinna lähevad veits paremal järjel vanurid pensipõlve veetma.

Siin on aetud segi kaks asja: ohvrite keskmine iga (mis oli tõesti kõrge) ja nakatumine (mis ei ole keskmise eaga niiväga seotud). Kolle tekkis justnimelt Lobardiasse ikka muudel põhjustel kui selle elanike keskmine iga.

Edasine levik Itaalias toimus juba karantiinimeetmete tingimustes. Kontrollimatu leviku puhul üle Itaalia oleks olnud hulk ohvreid ka teistes eagruppides, kuigi valdavalt muidugi oleks surnud 80+ vanurid. Death rate 27.04 seisuga:

Screenshot_2020-04-29 Italy coronavirus death rate by age Statista.png (17.72 KiB) Vaadatud 2868 korda

https://www.statista.com/statistics/110 ... oup-italy/

Neid protsente ei saa muidugi usaldada, sest nakatunute koguarv pole eriti hästi teada, aga eagruppide proportsioonid võiks ikkagi umbes sellised olla.

Nakatumine eagrupi kaupa:

Screenshot_2020-04-29 Italy coronavirus cases by age 2020 Statista.png (18.87 KiB) Vaadatud 2859 korda

[loomake]

Majanduse peenhäälestamiseks (just selliseks nagu see oli enne koroonat) kulus aastakümneid. Just peenhäälestuseks... hapramaks.

Täna töökaaslane laiendas minu silmaringi.

Copywriter.
Kui sa oled näiteks blogija kellel on palju jälgijaid. Oled suunamudija. Näiteks avaldab soovi sinu lehel Saada reklaami Eksklusiiv orhideede müügiga tegelev kaupleja. Kuna sa ise antud teemal ei ole pädev midagi kirjutama aga selles maailmas on plagiaadid väga karm teema siis palkad endale Copywriteri kellele annad ülesandeks kirjutada originaalne lugu orhideede kohta silmas pidades sinu kirjutamis stiili ja varjatud reklaami osa. Pärast seda maksab plogija nõutud summa (n. 49€/h +km) blogija kirjutab seejärel arve lillemüüjale

https://www.eiffel.ee/hinnad/ sisuloome

See on üks näide. ...majandus....
koroona... või ka näiteks rändrohutirtsud.
Lille müüja ei saa taimi... reklaami soov ei jõua plogijani... plogija ei maksa tekstiloome eest. Majanduskriis vähemalt kolmele ettevõtjale Ja see raha jääb jagamatta järgmistele ja nende poolt jälle järgmistele.

[Kotov]

Edasine levik Itaalias toimus juba karantiinimeetmete tingimustes. Kontrollimatu leviku puhul üle Itaalia oleks olnud hulk ohvreid ka teistes eagruppides, kuigi valdavalt muidugi oleks surnud 80+ vanurid. Death rate 27.04 seisuga:

Screenshot_2020-04-29 Italy coronavirus death rate by age Statista.png

https://www.statista.com/statistics/110 ... oup-italy/

Neid protsente ei saa muidugi usaldada, sest nakatunute koguarv pole eriti hästi teada, aga eagruppide proportsioonid võiks ikkagi umbes sellised olla.

Surmaprotsentide kohta viimaste uuringute valguses

New Yorki linnas on 21% elanikest antikehad olemas

https://apnews.com/01e148acd7226332d14e9ce350d8de16

Los Angelese maakonnas 4%

https://www.latimes.com/california/stor ... -la-county

See Bachmanni majandusanalüüs on ikka väga sinisilmne. Ühekohaline protsent langust olukorras, kus USA-s on pmst kogu tootmine ja teenindus v.a toidutootmine ja suurpoed kinni pandud ja viimase aja retoorika valguses jääb kinni vähemalt juunini, võibolla lausa sügiseni? Viimastel päevadel on lausa lihatööstusi kinni panema hakatud, mõndades farmides juba hukatakse loomi kohapeal, paljudes on paljundamine peatatud. Nädala pärast pidi lihakaup defitsiitseks muutuma. Võibolla te olete liiga Eesti meedias kinni, Eesti meedia ei teata eriti sellest, mis praegu mujal toimub seoses selle koroonahullusega.

At least two million animals have already reportedly been culled on farm, and that number is expected to rise. Approved methods for slaughtering poultry include slow suffocation by covering them with foam, or by shutting off the ventilation into the barns.

[strateegiline sõdur]

Kõige lihtsam viis tulevikku ennustada on visata mündiga kulli ja kirja või nii nagu soovitatakse Eesti nõidade grupis, minna kaduneljapäeval viie tee risti ja näidata ennast kuule. Küll siis kuu ütleb mida tulevik toob või kuidas sellest kurjast viirusest lahti saada. Mõlemad neist meetoditest on kahtlemata kiired. Kuid kes sedasorti kiirete ennustustega leppida ei taha peavad kulutama paratamatult rohkem aega ja vaeva andmeanalüüsile. Võtsin selle raske kolgata tee ette ja kaevusin Terviseameti esitatud andmetesse ja pressiteadetesse ning vaatasin neid süstemaatiliselt läbi. Peale paaritunnist tööd ei jäägi muud üle, kui nõustuda peadirektoriga, et olukord andmete osas on halb.

Terviseamet peadirektor kurdab, et vajamineva nelja analüütiku asemel on neil palgal ainult üks. Peadirektor tõdeb, et terviseametil on vähe analüütikuid, kes oskaks õigeid andmeid omavahel seostada ning nende alusel järeldusi teha (1). Terviseametis on kokku umbkaudu 250 töötajat.
Kui andmed on puudulikud ja seoseid luua ei mõista on tulemuseks juhusliku iseloomuga otsused valitud meetmete osas nii Terviseameti kui valitsuse tasandil.
See, et analüütikute asemel palgati hoopis suhtekorraldajad on valikute küsimus, see ei puuduta kuidagi otseselt valitsust. Nõrkus andmeanalüüsi osas oleks üks peamisi etteheiteid minu poolt Terviseametile. Ilma asjakohase ja läbianalüüsimata infota on keeruline teha otsuseid.
Tehtud valikute tulemusel saamegi lugeda terviseameti pressiesindaja tautoloogilist kommetaari „Suures plaanis võib aga tänase seisuga öelda, et terved või loodetavasti tervenemas on kõik need, kes ei ole surnud“.

Paar sõna ka Covid-19 tõttu Eesti surnute statistikast. Neid õnneks pole väga palju, kuid ega neist ülevaadet saada polnudki nõnda lihtne. Kas tuleb see eelviidatud andmete probleemist või kummalisest võltsvagadusest – ärme surmast räägi, siis ehk pääseme -, mine võta kinni mis see täpne põhjus on.

Kokku on surnud 50 inimest. Surnute keskmine vanus 79 aastat, 23 naist (keskmine vanus 81 aastat) ja 24 meest (77 aastat) ning kolme puhul pole andmed teada. Noorim surnu 53 aastat ja vanim 99 aastat.
Kui võtta aluseks Statistikaameti elada jäänud keskmised aastad soo ja vanuse järgi (2) võib öelda, et 50 surma tagajärjel oleme kaotanud 466 inimaastat. Samas tuleks tulemust modifitseerida krooniliste haiguste faktoriga. Nii palju kui info oli kättesaadav oli kõigil surnutel kas eelnevad kroonilised haigused või varasemad terviseprobleemid, mis selgelt vähendab keskmiselt prognoositavat elada jäänud aega. Kas oleks see poole võrra või mõni muu arv, raske öelda. Loodetavasti Terviseametil endal on keskmise surnu profileerimine tehtud ja vajalikud juhised tervishoiusüsteemile edasi antud, et kes on erilises riskigrupis, mida tähele panna haigestunute puhul vältimaks surma ja mis kaasuvad haigused on eriline probleem.

Nii palju kui muude andmete põhjal olen aru saanud puudub senini keskmise nakatanu profiil või vähemalt pole seda avalikkusega jagatud. Mõistetavalt on profileerimise mõte selles, et oskaks ehk meetmeid just nende suunas sihtida, selmet suunata meetmed valikuta kõigi suunas korraga. Näiteks kui Hiiumaal on üldse kokku olnud 12 haigusjuhtu ja Saaremaal 542 juhtumit, siis ehk oleks võimalik neid piirkondi eraldi käsitleda ning vast ei peaks tingimata mõlemale suursaarele sama mõõduga valama.

Umbes aasta pärast keskpikas perioodis ja paarikümne aasta pärast pikas vaates saab juurde panna ka sügavama vaate, et kui palju nt on inimaastaid läinud kaduma valitud meetmete tõttu ning on võimalik hinnata tehtud valikute mõju erinevates kategooriates, mõistmaks kus oleks olnud võimalikud ka teiselaadilised valikud või kus ning kelle suhtes oleks pidanud meetmed olema veelgi karmimad ja kiiremad. Mõni võib nimetada seda asjatuks targutuseks või tagantjärgi tarkuseks, mina eelistaks pigem nimetust ettevaatav minevik või kogemusest õppimine, et olla valmis kasvõi järgmiseks koroona laineks, juhul kui see peaks tulema. Teist korda samaväärset lukustust enam valikus valitsusel ei ole, nii rahalistel kui poliitilisel põhjustel. Järgmise korra meetmete pakett peab olema täpsemini sihitud ja kiiremini elluviidud, aga ka madalama kuluga sest raha hulk valikute tegemiseks on järgmise laine ajal märgatavalt piiratum, kui sel korral.

Lühiajalises plaanis tervishoiu kategoorias võib kriisiga hakkama saamist hinnata heaks. Esimene lahing inimelude pärast on lõppemas edukalt tulemusega 466 kaotatud inimaastat, lisaks ka muidugi paranenute tervisekahjustused mida avalike andmete põhjal mõõta pole infopuuduse tõttu võimalik.
Kuidas kulgeb ülejäänud sõjakäik (4) viiruse vastu ja mitu inimeluaastat ülejäänud lahingud majanduse, tervishoiu, sotsiaalkriisi vaates kaasa toovad – seda on veel vara öelda. Kardetavasti on neid kaotatud inimelu aastaid ees ootamas rohkem kui senine tulemus. Hindamaks tulemust pikemas vaates sobib väga hästi ühe andmeallikana värske Statistikaameti valmistabel Eesti suremuse näitajatega (3). Andmed, statistika, profileerimine ja analüüs on märksa efektiivsemad vahendid kui minna kuuvalgel ööl teeristi ning proovida tulevikku ennustada.

1 - https://ekspress.delfi.ee/kuum/taielik- ... d=89697991
2 - http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lan ... Code=RV045
3 - https://www.stat.ee/pressiteade-2020-053
4 - http://barbipilvre.blogspot.com/2020/04 ... eesti.html

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Terviseamet peadirektor kurdab, et vajamineva nelja analüütiku asemel on neil palgal ainult üks. Peadirektor tõdeb, et terviseametil on vähe analüütikuid, kes oskaks õigeid andmeid omavahel seostada ning nende alusel järeldusi teha. Terviseametis on kokku umbkaudu 250 töötajat.

..see-eest on vähemalt "kommunikaatoreid" neil seal nüüd juba nagu muda

Suudab keegi välla pakkuda mõne veel(gi) mõttetuma EV "ameti", kus on veerand tuhat töötajat (sh null tervet tra kümnendikku analüütikut ) ja ameti üldine kasutegur miinusväärtusega

[Troll]

Kui võtta aluseks Statistikaameti elada jäänud keskmised aastad soo ja vanuse järgi (2) võib öelda, et 50 surma tagajärjel oleme kaotanud 466 inimaastat.

Siinkohal oleks huvitav võrrelda mõnel varasemal aastal grippisurnute arvuga. Näiteks 2017/2018 hooajal suri Eestis grippi 94 inimest. Kui palju oli neid sellel hooajal? Kui paljud tänu karantiini tõttu kodusistumisele ning maskide kasutamisele gripist pääsesid ja ellu jäid?