www.militaar.net

Pakuks huvi selline teema, mismoodi see oleks pidanud toimima ja milline oli selle üldine "battleplan". Tallinna "mägede" elamurajoonide hoovid on täis maa-aluseid parklaid, vaevalt et neid ainult parkimiseks ehitati, odavam oleks maapealsed garaazid teha olnud. Tallinn oli külmas sõjas raudne tuumarelva sihtmärk, arvatavasti oleks pomme puistatud siia mitu tükki (sadam, Tänassilma komandopunkt, Tondi polk jne).

Kas keegi teab/valdab infot tollastest tegevusplaanidest, juhtimisest jne. Suur varjendina kasutatavate ruumide arv viitab sellele, et täielikku evakuatsiooni ei kavandatud.

Kui rääkida USA tuumarakettide sihtmärkidest, siis (ei ole muidugi 100 % kindel) Tallinna peale vist ei oleks neid saadetud....Või ehk siis peaaegu - üks sihtmärk olevat olnud Laagris asuv väeosa (lennujuhtimiskeskus või komandokeskus vms), teised kaks Paldiski kompleks ja Vääna raketibaas.
Tsiviilkaitse kohta oskan servast rääkida, mismoodi see Valgas omal ajal toimis ja kuidas õppehäireid korraldati (pimendamine, sireenid, n.ö. side koondamine jne.)

_________________
We're all God's people

Haapsalu kandis tollal "sundvabatahtlikult" keldrisistumise õppustega tegelenud vanemad kodanikud teadsid küll rääkida, et nr 1 õppus oli see, et Kiltsi lennuväljale poetati tuumapomm ja lennuvälja ja linna vahel asuva naftabaasi põlev kütus voolab mööda linnatänavaid

Kuna kontinentaal-USAst startivate B-52 lennuteed Euroopa sihtmärkideni läksid läbi Baltikumi, siis arvatavasti olid ka kolm PVO lennuvälja "kirjas". Kõige olulisem muidugi Tartu oma.

Väidetavalt oli ka Viljandi tänu tikuvabriku olemasolule pisikese aatompommi sihtmärk. Vähemalt nii väideti tsiviikaitse instruktaašidel.

Asp

Seda propagandat tambiti vene ajal kõigile päge. Iga kool, vabrik, lennujaam, jne.... on aatompommi sihtmärk.
Mäletan isegi neid õppusi koolis, kus tuli keldrisse varju joosta, gaasimaskid ja puha, nagu see kelder kaitseks aatompommi eest
Olid ajad
Toompeal, muuseas pidi valitsuses jaoks varjend olema. Siiamaani korras.
Möbleeritud ja puha.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

Ma arvan, et selles jutus on siiski iva sees. Tikud olid tollel hetkel strateegiline kaup ja sellise tehase maatasa tegemine on enam kui mõistlik.

Asp

Aatompommiga

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

Täpsusrünnakud on siiski 90-ndate alguse mood. 70-ndatel oli vaja lihtsalt sihtmärk hävitada ja seda oli lihtsam teha aatompommiga kui hakata siinse PVO-ga maid jagama.

Asp

Miks mitte, kui see platsi püsivalt puhtaks teeb. Viljandis olid teisel pool järve ka mingid antennid püsti.
Kõige vingem ja tundub, et osaliselt siiani suletud Lasnamäel olev objekt on Mustakivi tunnel (hetkel on see turg). Miks mulle tundub, et osaliselt suletud? Käige sees ja kui välja tulete vaadake ventilatsiooniavasi: osad on küll PÕHIMÕTTELISELT tunneli läheduses, ent tunnelist sinna ei saa.

See jutt ei pretendeeri nüüd mingile tõele, aga kunagi kuulsin ,et NATO kavades olla Eesti jaoks neli tuumapommi plaanitud:Tallinna jaoks kaks ja Tartule ning Haapsalule kummalegi üks. Kaheksakümnendatel ehitati Põlva,Võrru ja kavandati ka Valka hiigelhaiglad, millede jaoks patsiente oma maakonnast vast õige pisut oleks leidunud. Selge, millele mõeldes need kolossid püsti pandi.

Netis kirjutab, et tuumasõjal on kolm strateegiat

1. counterforce - rünnatakse vaenlase sõjalisi objekte, eelkõige tuumarelvaga baase (et segada vasturünnakut) - raketibaasid, eelhoiatusradarid, lennuväljad (eriti PVO ja strateegilise lennuväe), komandokeskused, aatomiallveelaevade baasid

2. countervalue - rünnatakse vaenlase majanduslikku infrastruktuuri (tööstus, elektrijaamad, sadamad)

3. all-out - see on siis 1+2

Tavaliselt alustab ratsionaalne sõjard siiski vaenalse tuumajõudude likvideerimisest, mitte linnade hävitamisest - linnad on tavaliselt nn kõrvalkahjud, sest paljud asuvad strateegilistele objektidele liiga ligidal või on objektid lausa linnas sees (nt Raadi lennuväli).

Ameeriklaste lausrünnak NL linnadele on nõukogude propaganda ja "rahuvõitlejate" haige fantaasia. Seda tehtaks tõenäoliselt siis, kui venelased ise oleks sellega alustanud.

Kelder kaitseb küll, kui ta on nõuetekohaselt ette valmistatud. Kuna tuumarünnakus hukkub enamus inimesi mitte koheste mõjude, vaid kiirituse tõttu, siis saab vastavalt ettevalmistatud veneaegse mitmekorruseline paneelmaja kelder siiski paljudele päästjaks, kuna kiirgus nõrgeneb tihendaid materjale läbides ja maja katusele sadanud radioaktiivne saast läbi viie korruse keldrisse ei jõuagi, küll aga natuke mulda ja laepaneel maa-aluses garaazis suurt kaitset ei paku.

Varjendid jagatakse põhiliselt blast shelter (plahvatusvarjend) ja fallout shelter (kiirgusvarjend). Keskmise paneelmaja keldri kaitsefaktor on 0,5 - st kaitseb 0,5 psi ülesurve eest. St
adekvaatset kaitset plahvatuse eest pakub selline asi kuskil 5-6 km 500 kt õhuplahvatuse epitsentrist. Maa-alusel varjendil on see arv alates 50-st

Et tallinn on sihtmärk, on näha juba varjendite planeeringust - maa alune garaaz on blast shelter. Maja kelder on fallout shelter. Fallout shelter on mõeldud seal pikemaks asumiseks, blast shelter ainult plahvatuse ja otseste efektide üleelamiseks. Maakonnakeskustes oli tollal rõhk keldrite kasutamisel ehk fallout shelteritel. Millest lähtud, et maakonnakeskusi sihtmärkideks ei peetud.

Tapa, Pärnu, Haapsalu ja Tartu lennuväljad olid päris kindlasti esimesed sihtmärgid- seal tekitatakse groundburst ehk maapealne plahvatus eesmärgiga muuta lennurada hiiglaslikuks kraatriks. Lennuraja likvideerimiseks piisab 10 kilotonnisest groundburstist, need oleks arvatavasti kohale toimetatud tiibrakettidega. Groundburst toodab jälle suure koguse radioaktiivset saasta.

Kõige suurema plahvatuskindlusega objekt öeldakse olevat vene SS-18 rakettide baasi komandopunkt, räägitakse lausa kaitsefaktorist 7000 (500 bar ülesurvet). Tegelikkuses pole sellel suurt tähtsust, sest suur maapealne plahvatus tekitab kilomeetrise kraatri ja viskab need punkrid sealt lihtsalt välja. Ameeriklase MX baasi kaitsefaktor öeldakse olevat alla 1000. Ju saadi vist aru, et pole mõtet, sest venelased oleks nende vastu kasutanud 10 megatonniseid maapealseid plahvatusi, mis tekitavad Võrtsjärve mõõtu kraatreid. Rõhk pandi sellele, et vaenlase üllatada ei saaks ja enne saaks raketid lendu (olgu muld kerge neile operaatoritele, kelle punkrid hiljem aurustuvad)

Kusjuures on ka täitsa töötav varjend Tallinnas Eesti Postil.

See Toompea oma, minu mälu järele ka korras. Isegi konservid ootavad sees. Kas mitte Pealtnägia sellest kunagi ei rääkinud.

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.

"Ju saadi vist aru, et pole mõtet, sest venelased oleks nende vastu kasutanud 10 megatonniseid maapealseid plahvatusi, mis tekitavad Võrtsjärve mõõtu kraatreid."


Kapten, räägi mida sa suitsetad, tahan ka sellist kraami endale

pole just tuumasõja asjatundja, seepärast küsn denisilt - kui suur see jurakas peaks olema, mis Võrtsjärve suuruse kraatri teeks? Ja kas ei aita siis juba ühest paugust, et maa peal igasugune elu lakkaks?