Sisekaitse reserv

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
hai
Liige
Postitusi: 51
Liitunud: 02 Apr, 2015 16:49
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas hai »

Kas nüüd panna see naljapiltide alla või sobib siia. Naljakas on iigatpidi.



Pilt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Elmar Vaher

Postitus Postitas Kapten Trumm »

nimetu kirjutas:
Ei tea neid sisemisi hõõrumisi piirivalve ja politsei vahel aga vaadates,et politsei ametiühing astus Vaheri taha,ju siis,oht võimalikust koondamisest või palkade kallale mõjus külma veena neile kaela,samas,kui piirivalvele justkui antakse lisaraha.(kui see nn.rahvamaleva projekt läbi läheks).
PPA struktuur on nii palju muutunud, et mingit iseseisvat piirivalvet seal enam pole. Nüüd kuuluvad kordonid sisuliselt prefektuuride alla. Sellepärast olen alati skeptiline kui keegi hakkab pakkuma iseseisva piirivalve taastamist. See tähendaks sisuliselt nullist uue organisatsiooni loomist.

Vaheril pole ei politseinike ega piirivalvureid raisata. Tegelikkuses on juba varasemalt ilmunud artikleid sellest, kuidas PPA tööjõu hulk on sisuliselt kriitilise piiri peal ning tulevik on tume, sest vanad lähevad pensionile ja uusi ei tule asemele. Pigem on lugu nii, et kärpimise asemel oleks hädasti vaja rahasüsti, et säilitada PPA võimekus. Vaher teeb põhimõtteliselt õigesti, et võitleb selle eest.
Vaheri ja tema politseitaustaga kursavendadest PPA juhtkonna peamine häda on selles, et nad ei jaga piiri valvamisest suurt midagi ja peale ühendamist on piirivalveline tegevus olnud seal majas vaeslapse rollis.

Lisaks on PPA juhtkonna tänane probleem tahtmatus/suutmatus tegeleda asjadega, mida nimetatakse SA ettevalmistused. Neid samahea kui pole ja sestap pole väga ka imestada, kui Vaher sellele Helme sisekaitsereservi ideele vastu oli (Helme vähemalt väitis nii).

Ma pole suurem Helme-pere austaja, aga selle "reservi" loomisel on (kahjuks) Helmel õigus ja kui Vaher selle vastu oli, siis Vaher lihtsalt eksis. Ma olen oma elus piisavalt näinud neid lombakaid sisekaitseõppusi, mida PPA-l pole lihtsalt ressurssi/tahtmist toetada ja siis asendavad neid täiesti olematu väljaõppega kaitseliitlased. Kui sellise "koosseisuga" minna vastu GRU professionaalselt organiseeritud korratusele, võib kindel olla, et need sõja esimesed lasud meie poolt ka tehakse. Selleks, et lahendada sisekaitselised küsimused kriisi/sõjaolukorras, on vajalik kaugelt rohkem ressursse ja spetsiifilist väljaõpet. Seal kahjuks pole nagu Kevadtormil, et miski vastase pool liigub, siis anname lihtsalt tina. Tina saamine võibki vastase eesmärk olla.
Pigem on lugu nii, et kärpimise asemel oleks hädasti vaja rahasüsti, et säilitada PPA võimekus. Vaher teeb põhimõtteliselt õigesti, et võitleb selle eest.
Vaher võitleb eelkõige status quo säilimise eest. St olemasolev, rahuaegseks tegevuseks teatud piirangutega komplekteeritud süsteem, lihtsalt saaks palka juurde. Pigem tuleb PPA-s hoolega mõelda, kas olemasolev, rahaliselt ammu ülejõu käiv kutseline personalimudel, on ikka asi, mille eest vapralt võidelda või tuleks ikka osa ressursse ka alternatiividele anda (näiteks sisekaitseline ajateenistus koos praktilise tööga). Sellest rääkimata, et politseaparaat, kus uurijal on juba täna kaelas 70 kriminaalasja korraga, ei suuda päris kindlasti suurema kriisi korral midagi ära teha.

Ennetamaks tembeldamist EKRE-pooldajaks, ütlen ka ära, et taoline asjaajamine Helmede poolt pole õige ega sobilik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Ma olen oma elus piisavalt näinud neid lombakaid sisekaitseõppusi, mida PPA-l pole lihtsalt ressurssi/tahtmist toetada ja siis asendavad neid täiesti olematu väljaõppega kaitseliitlased.
Kas parem lahendus ei oleks väljaõpe abipolitseinikest kaitseliitlastele?

Ma ei tea, kui palju neid on, kellel justkui peaks olema mõlema organisatsiooni kogemus?

Ülesanne iseenesest võiks ju populaarne olla. See, et märatsevat või provokaatorite poolt juhitavat rahvahulka on vaja hallata, see on selge ning sellega seotud tegevused pakuvad paljudele huvi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui me tahame selle sisekaitse osas saada vähemalt rahuldavat tulemust (sh ka inimesi, kes suudavad ka pargipingil magava joodiku viisakalt (ekstsessideta) kainestusmaja platele viia, mitte ainult õppusel automaat kaelas checkpointis seista), siis igasugune KL-laste täiendkoolitamine ei anna palju tulemust, kuna õppe maht on ikka väiksevõitu. Seda võib kasutada, aga kardan, et see vajalikku lõpptulemust ei anna.

Pigem võiks mõelda võibolla kombineerimisele, st nii KL sisekaitseüksused kui ka PPA omad. Ja PPA omad peaksid saama ikkagi komplekteeritud ajateenistuse/reservi põhimõttel näiteks seltskonnast, kes KV ukse taha jääb. See tähendaks nii 3-4 kuud intensiivset väljaõpet, seejärel 4-5 kuud praktilist teenistust vähem vastutusrikaste ülesannete täitmisel (et tekiks vilumus, näiteks avaliku korra pidamine, joodikute ära viimine, patrull piiril jne) ja seejärel reservi, kus on siis õppekogunemised analoogselt KVs toimuvaga (sh ka äkkõppekogunemised). See aitaks minu arusaama järgi personalikriisis vaevlevat süsteemi, kus kutselisi pole vaja raisata tühja-tähja peale. Analoogselt toimib meil täna vabatahtlik pääste, mis maapiirkondades on juba kutselise käest võtmas ära tuleohutusjärelevalvet.

Kui vaatan tagasi enda teenistusele, pean tunnistama, et tavaline lahingutegevus on isegi lihtsam kui mingi hallis alas jahmerdamine, kus sa pead teadma seadust, oskama rahustada hüsteerikuid jne. Keskpolükal inglise tankide peatamine on isegi lihtsam. Et see toimiv sisekaitse hakka kindlasti toimima tänaselt KL sisekaitselt, kus kompaniis võib olla 40 meest ja õppusi on paar päev aastas. Taolist seltskonda kuskile piirile patrullima või Elton Johni kontseride korda hoida pigem ei saadaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas Kriku »

Ma kordan, ma pidasin neid silmas, kes on juba peale KL liikmelisuse ka abipolitseinikud.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas nimetu »

Vaheri ja tema politseitaustaga kursavendadest PPA juhtkonna peamine häda on selles, et nad ei jaga piiri valvamisest suurt midagi ja peale ühendamist on piirivalveline tegevus olnud seal majas vaeslapse rollis.
Või on asi lihtsalt selles, et sina ei jaga PPA tööst suurt midagi ja ei taipa mis väljakutsed neil isegi igapäevaste ülesannete täitmisega esinevad.
Mudakoon
Liige
Postitusi: 1017
Liitunud: 19 Mai, 2015 13:01
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas Mudakoon »

Kapten Trumm kirjutas:
Kui vaatan tagasi enda teenistusele.
Akf , kas tohiks paluda vähest valgustust Teie teenistusele?
Et kus ja kellena olete teeninud? Aitäh.
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas Kapten Trumm »

on asi lihtsalt selles, et sina ei jaga PPA tööst suurt midagi ja ei taipa mis väljakutsed neil isegi igapäevaste ülesannete täitmisega esinevad.


Kas siin peab üldse mingit siseinfot valdama või piisab ka väljaspoolt üsna ilmselt tajutavast realiteedist?
Praegu saab ka koolilaps aru, et oma ülesannete täitmiseks on PPA alamehitatud (ehk puudub vajaliku hulga personali palkamiseks raha).
See paistab välja praktiliselt kõikjalt - alates Pealtnägija (kaudu) avaldatud statistikast kriminaaluurimise kohta kuni igaühele nähtava politsei tänavalt praktilise kadumiseni. Palgatõusud käivad juba mõnda aega "käsikäes" koondamisega. PPA peamine "väljakutse" on asutuse ülalpidamiskulud, milleks lisaraha tuleb järjest raskemalt.

Paraku aga pole PPA-l muud visiooni kui lisaraha küsimine. Minarust tuleks struktuuriliselt midagi muudmoodi teha. Arvan, et kui KV-s oleks aastal 2007 see palgaarmee ära otsustatud, siis oleksime ka riigikaitses umbes analoogses seisus, kus laiali joosta ähvardav personal tekitab igal aastal punnseisu, mis saadab ministri ambrasuurile - raha või muidu....

Kaitsku kaevas veel selle eest, kui peaks sõda puhkema. Mismoodi siis see töö ära tehakse, mis 10 korda kasvab? Sama käib tegelikult ka pääste kohta. KV kohta on mul see vastus olemas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kas nüüd panna see naljapiltide alla või sobib siia. Naljakas on iigatpidi.
https://www.youtube.com/watch?v=qwpxnKK86LM
Iisraeli piiripolitseis saavad juba paar viimast aastat aega teenida ka naised (teenistus=3aastat, võrdub IDF-ga).
Naljarubriiki :oops:

Mul tekib lihtsalt küsimus, et kui see ajateenistus on kallis ja ebatõhus, siis miks juudid seal kaadrit ei kasuta - tegemist selgelt enim lahingut pidava üksusega Iisraeli jõuorganite hulgas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Elmar Vaher

Postitus Postitas taara »

Kapten Trumm kirjutas:Vaheri ja tema politseitaustaga kursavendadest PPA juhtkonna peamine häda on selles, et nad ei jaga piiri valvamisest suurt midagi ja peale ühendamist on piirivalveline tegevus olnud seal majas vaeslapse rollis.
Mida Sa üldse tead piirivalvest enne ühendamist?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui Su soov on viia teema iseseisva piirivalve ainetele, siis ütlen kohe ära, et minuarust ei ole PV iseseisev amet olemine eesmärk omaette ja iseseisev PVA polnud ka mingi edunäide. Ja seal oli enne "mendistamist" jama ja tarbetut bürokraatiat piisavalt palju. Sestap ma ei kiirusta EKRE-le takka kiitma.

Minu huvi antud kontekstis piirdub PPA laiema kriisivalmidusega/sõjavalmidusega (mis minuarust meil PEAB olema).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas taara »

Aitäh. Sain ammendava vastuse sellel teemal ja rohkem küsimusi ei ole.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Tänased KL sisekaitsekompaniid on alamõõdulised, tavaliselt need, kes LaKodest üle jäävad, ehk vanemad ja mitte nii heas vaimses ja füüsilises vormis inimesed. Seal on tavalised 12-15 inimese rühmad ja 40-50 inimese kompaniid, kellest enamike oskused piirduvadki pääslas dokumentide kontrollimisega.

Sisekaitsereserv sellisena peaks koosnema peamiselt alla 40-aastastest inimestest, kuigi ei saa välistada ka kuni 50-aastaseid, kui neil on olulisi oskuseid. See on esimene komistuskivi, sest enamik nendest peaks tulema KV reservist LaKodest. Teiseks, sisekaitsereserv on põhimõtteliselt SP, ehk liikmed peaksid valdama lisaks tavalisele politseipatrullile ka massirahutuste likvideerimist ja tähtsate objektide ning isikute kaitset, lisaks sellele ka inimeste jälitamist rohelisel piiril, et siis sisuliselt 5 eriala ja seda kõike väikeüksuse (lahingpaar, kolmik või pooljagu, jagu) koosseisus, kus puudub suurem logistiline toetus. Seda on päris palju tahetud, lisaks peab relvade (põhirelvad automaat ja püstol, tugirelvad KP, TP, pump ja 40 mm granaadiheitja) kasutamise oskus olema eeskujulik, sest kui inimeste juures on vaja pauku teha, ei saa suvaliselt salve tühjaks löristada, sest iga juhuslik ohver on liiast ja võib olukorda kehvast hullemaks muuta.

PPA poolt eeldaks see siis suurusjärgus 50-60 inimese tööpanust, need peavad olema kogenud töötajad, kes ise nimetatud teemasid valdavad ja õpetada suudavad ning vajadusel ka rühmaülematena tegutsevad. Nagu teame, kogenud politseinikke ei ole liiast, kuid oletame, et need leitakse. Järgmine teema on baaskursus, mis oleks võimalik teha 2 nädala jooksul kordusõppusena. Kui masinavärk käima panna, saaks kogu 1000 vabatahtlikku õpetatud 1 aasta jooksul, kui Paikusel või kusagil mujal sobivas kohas 50-60 inimest pidevalt koolitusel oleks, eeldab ka muidugi 10-12 instruktorit kohapeal.

Kui need esimesed koolitused on tehtud, siis tuleks kord aastas teha 1-nädalane täiendkoolitus ja jooksvalt iga kuu 1-2 päeva, mille käigus harjutatakse reaalset tegevust koos piirivalve või politseiga. Lisaks 2x aastas uus baaskursus uutele inimestele. Kui vabatahtlike vahetuvus on 10-15% aastas, siis peaks nendega hakkama saama. Lisaks oleks reservile mõistlik väljaõppes osalemise eest politsei nooremkonstaabli palka maksta, see aitab inimesi paremini motiveerida kui ainult tore jutt ja aukirjad.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Konkreetse seadusemuudatuse initsiatiiv tuli ikkagi PPA poolt. St pole mõtet asja näidata nii, nagu sel teemal toimuv oleks kuidagi PPA "üle pea" tehtud.
Minu jutu mõte on, et neid kriise (kus personal lahkuda ähvardab) on seal majas natuke liiga tihti, et oleks ammuilma aeg tööpõhimõtted üle vaadata ja mõelda, kuidas me midagi teeme. Hetkel lastakse puhtalt mugavuse teed lohinal minna - KUI valitsus kuskilt politsei palgatõusuks/koondamise ärahoidmiseks raha ei leia, siis teeme lihtsalt järgmise koondamise (mis on loogiline) ja jätame lihtsalt järgmised asjad tegemata (mis ei ole OK). Täna näiteks pole väiksema varavastase kuriteoga mõtet PPA-sse üldse pöördudagi - kasutu paberite määrimine, neid asju ei uuri keegi ja asjade lahenemine on suuresti õnneliku juhuse teha.

Täna on asjad läinud seda teed, et politsei (ilmselt ka PV?) teeb järjest vähem asju ja sellele on antud poliitiline indulgents. Siis peaks näiteks vargused dekriminaliseerima ja ütlema, et nii ongi normaalne, varastage julgesti (mis täna suuresti toimub). Las siis valija ütleb, et kas ta eelistab 20% tulumaksu või paremat korrakaitset. Või kehtestame legaliseerime teolt tabatud varastele omakohtu legaalsuse (nagu USA-s, et võid loata majja roninu maha lasta).
Olen üsna kindel, et kui meil politsei tegeleb asjadega peksmisest alates (ja raskemad teod), siis elu seisma ei jää. Annaksin ka ise heameelega tina narkomaanile, kes üritab mu auto paagist bensiini varastada (olen taolise tegevuse ohvriks korduvalt sattunud).

Selles mõttes, mis meil täna politseis toimub, ei ole OK. Et meil asendatakse politseinikke tänaval politseiriigi elementidega (kaamerad) ei ole OK - politsei peamine ülesanne on liikluse sujuvus, mitte võimalikult palju trahviraha ühe järelvalve euro kohta. Et meil politsei uurib asju valikuliselt - peksmist uurime ja vargust mitte - ei ole OK.
Siin on nüüd küll kõik segamini nagu pudru ja kapsad.

Esiteks, PPA eripensionitesüsteemist ja PPA „personalikriisist“. PPA eripensionitega on toimunud või toimumas kaks muudatust, mis seejuures omavahel on üsna vähe seotud. Esmalt on jõustunud pikalt ette valmistatud ja juba eelmise valitsuse ajal otsustatud põhimõtteline otsust, et alates 2020. aastast PPA-sse, aga ka kaitseväe- ja prokuratuuriteenistusse sisenejad ei hakka enam saama seniseid eripensioneid. Seda muudatust toetasid üsna tugevalt esmajoones just PPA (sh Elmar Vaher) ja prokuratuur, sest nende teenistuse jaoks pole eripensionite süsteem kokkuvõttes mitte mingi positiivne ja kasulik võluvits, vaid on muutunud pigem üheks riigile üsna kulukaks probleemide allikaks.

Sest noori inimesi sa tänapäeval enam eripensionit pakkudes tööle ei meelita, sest 20-aastane noor inimene lihtsalt ei mõtle veel oma pensionipõlve peale. Samuti ei kavatsegi suurem osa praegu tööjõuturule sisenevatest inimestest terve elu töötada ühes ja samas valdkonnas enamvähem ühte ja sama tööd tehes. Vaid täna tahavad inimesed tööle tulles, et pakutaks huvitavad tööd ja normaalset palka, millega saad iseennast ja oma peret ülal pidada justnimelt täna kohe ja praegu, mitte aga 30 aasta pärast pensionile jäädes.

Eriti groteskne ja paradoksaalne on seejuures, et paljude täna PPA teenistuses olijate jaoks on tänane eripensionite süsteem muutunud mitte staažikate teenistujate teenistuses hoidjaks, vaid hoopis millekski, mis pigem oleks hakanud inimesi massiliselt teenistusest lahkuma suunama. Nimelt näeb kehtiv PPA pensionikorraldus ette, et kui 50 või 55 elu-aastat ja vajalik staaž on täis, siis võib inimene teenistusest lahkuda, kasseerida sisse eripensioni, ning samas jätkata töötamist kuskil mujal avalikus või erasektoris. Aga mitte PPA-s. Seetõttu tekkis hiljuti tõepoolest potentsiaalselt suur personaliprobleem, et suur hulk 1990. aastate algul PPA-teenistusse sisenejatel oleks olnud mõistlik minna pensionile, kuid jätkata töötamist – sest pea kõik on need veel suhteliselt noored, terved, oskajad ja asjalikud inimesed. Sel põhjusel oleksid nad vabalt saanud ja võinud jätkata ka PPA-teenistuses, kuid see oleks neile potentsiaalselt olnud rahaliselt ebasoodne, kuna korraga pensionit saada ja PPA-s tööl jätkata polnud võimalik.


Seetõttu pakkusid seesama PPA (ja Elmar Vaher) ning siseministeerium välja lahenduse, mis eelmise Riigikogu poolt ka üsna ühehäälselt vastu võeti, et praegu eripensioni-ikka jõudvatel politseinikel on nüüdsest võimalik hakata vanuse ja staaži täitudes saama eripensionit, kuid jätkata ka töötamist PPA-teenistuses. Mitmes mõttes on see tegelikult üsna veider lahendus (kui vaadata eripensionit kui lahendit, mis pidi vananevate eriteenistujate lahkumise muutma sujuvaks ja valutuks), aga ega paremat lahendust keegi sellele hetkeprobleemile ei osanud ka välja pakkuda.

Aga kogu sellise viitsütikuga miini ja „personaliprobleemi“ eest ei saa küll süüdistada Elmar Vaherit või PPA tänast juhtkonda, vaid neid inimesi, kes selle eripensionite süsteemi – seejuures kindlasti parimate kavatsustega – 1990. aastatel välja töötasid. Pigem võiks Vaherit tunnustada riigimeheliku suhtumise eest eripensionite pikemas perspektiivis kaotamise eest ning hetkeprobleemile toimiva lahenduse leidmise eest. Seejuures juhin tähelepanu, et eripensionite olemasolu, suurendamine, muutmine jne ei mõjuta Siseministeeriumi ja PPA eelarvet (ja seetõttu ei lahenda ka ühtegi praegust eelarveprobleemi), sest kogu PPA eripensioniteks tulev raha tuleb otse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. St riigile tervikuna on see kallis süsteem, aga mitte konkreetselt sisejulgeolekule ja PPA-le.
Teiseks, mis puudutab PPA personalimudelit, suurust ja siseturvalisuse olukorda täna Eestis, siis võite mind nüüd auklikuks tulistada, aga mina ausalt öeldes ei saa ei kodaniku ega ametnikuna aru, et meil tegelikult oleks siin mingisugune probleem. Võrreldes 1990. aastatega on politseinike arv vist vähenenud kokku pea kahekordselt. Nõus, et edasi väheneda enam ei saa, aga selle vähenemisega ei ole ju kaasnenud kuritegevuse kahekordset kasvu või inimeste tajutava turvatunde vähenemist. Vastupidi – pea kõik kuritegevuse arvnäitajad vähenevad pidevalt ja on täna kõigi aegade madalamal tasemel. Inimeste tajutav turvatunne ja rahulolu aga kasvab pidevalt kõikide teadaolevate uuringute kohaselt. Nõus, et selle muutuse taga pole vaid politsei hea töö, vaid pigem üldine majandusliku heaolu tõus, ühiskonna küpsemine ja inimeste seadusekuulekam käitumine. Aga ikkagi ei oska mina täna näha ega tajuda probleemi selles, et igal linnatänaval ei jaluta pidevalt politseipatrullid, või et kiirust mõõdavad kaamerad, või et väiksemates maakondades on alaliselt maakonna peale väljas vaid 1-2 autopatrulli (kui seal maakonnas tavaolukorras niikuinii midagi tõsist selle aja jooksul ei juhtu). Mina maksumaksjana põhimõtteliselt ei taha, et minu maksuraha kasutataks selleks, et panna rohkem politseinikke tänavatele ja teedele olukorras, kus neil tegelikult ei ole seal midagi teha.


Pikad „ooteajad“ väiksemate varavastaste kuritegude uurimisel. Nõus, et kui sul autost kõrvalistme pealt arvutikott või suvilast murutraktor ära varastatakse, siis tekitab see kodanikus nördimust ja vähendab usaldust riigi vastu, kui uurija ütleb, et prioriteet on suure kahjuga vargused ning isikuvastased kuriteod ning sinu juhtumiga jõuame tegeleda alles kuue kuu pärast ja ka siis on vähetõenäoline, et süüdlase leiame. Aga maksumaksjana võiksime endalt küsida, et kui palju me siis oleme valmis maksma (ja mille arvelt), et uurijaid oleks nii palju, et iga sellist vargust asub koheselt uurima piisav hulk uurijaid ja kriminaliste, et võimalikult palju selliseid varguseid kiiresti ja reaalselt lahendada? Kas tasub nt 2000 euro eest kulutada maksumaksja raha uurijate palkadeks ja kriminalistide ekspertiisideks ainüksi selleks, et saada tagasi autoistmele jäetud 350-eurone sülearvuti? Või kas tasub 2000 eurot kulutada selleks, et tagasi saada 4000-eurone murutraktor, või on suvilat omades nii ühiskonnale kui ka isikule endale odavam ja kokkuvõttes valutum see murutraktor igaks juhuks paari euro eest kuus ära kindlustada?

Nii et kui me räägime PPA poolt rahu ajal tagamist vajavatest „teenustest“, siis kogu lugupidamise juures – mina siin täna katastroofi ei taju ega tulemas näe. Samuti ei näe, kuidas ajateenijate kasutamine neid rahuaegse teenistusega seotud probleeme lahendada aitaks. Kui ütleme, et paneme ajateenijad sarnaselt vabatahtlikele abipolitseinikele tänavatele patrulli abiks, siis miks peaks üldse eelistama ajateenijat, kes erinevalt abipolitseinikust tekitab pidevaid lisakulusid nt alalise majutuse tagamiseks (või kompenseerimiseks), toitlustamiseks, tervishoituteenuse tagamiseks + veel pidevad väljaõppekulud, sest erinevalt abipolitseinikust ajateenijad vahetuvad iga-aastaselt.

Kui ütleme, et niimoodi saaks suunata rohkem kutselisi politseinikke uurijatööle (neid pisivargusi kiiremini uurima), siis see minu teada päris nii ei toimi, et iga patrullpolitseinik saab ja sobib automaatselt ka uurijaks. Kui ütleme, et paneme ajateenijad hoopis tugiteenuseid täitma (paberimajandus, tõlgid, koristajad, dokumentide menetlejad jne), siis jääb probleem ju kokkuvõttes samaks: vabanevad „palgalised“ tugitöötajad suure tõenäosusega ei sobi ei tänavale patrullima või veel vähem uurijaks.

Aga see kõik puudutab n-ö rahuaegset tegevust. Kriisi- ja sõjaaja osas olen täiesti ühte meelt, et siis on PPA-l kibedalt juurde vaja noori, terveid, väljaõpetatud inimesi. Sellele ei vaidle keegi täna vist enam vastu. Aga ka siin ei ole minu arvates mõistlik hakata PPA juurde välja aretama mingit paralleelset ja konkureerivat ajateenistuse ja reservi tootmise mudelit, vaid seda probleemi saab palju odavamalt ja efektiivsemalt lahendada suure hulga KV SP reservväelastega, keda meil teatud objektiivsetel põhjustel pidevalt juurde ja „üle“ toodetakse.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Õhukese riigi ideaali korral on loomulik, et võimalikult palju riigi pakutavaid teenuseid püütakse automatiseerida ja digitaliseerida, kuid kusagil tuleb piir vastu, millest vähemaks enam ei saa ratsionaliseerida. Passilauas peab ikka inimene olema, kes kontrollib üle, et dokumendi taotleja on ikka seesama, kelleks ta ennast väidab ja piirivalvel on küll tore teada saada, et keegi on üle piiri tulnud ja neid drooni soojuskaamerast jälgida, kuid piiririkkujad võtavad kinni ikkagi konkreetselt piirivalvurid ja mida kaugemalt nad tulevad, seda reaalsem on, et loetakse ainult jalajälgi piiriribal. Kui kohalikud ossid lasevad karistamatult külavaheteel külg ees, teades hästi, et konstaabel on kodus saunas ja ainuke maakonna patrull poolesaja kilomeetri kaugusel väljakutsel, siis on asjad halvasti. Samuti on halvasti siis, kui kaugemate külade inimesed ei kutsugi patrulli välja, vaid asuvad kohe omakohtu kallale. Seda, kuhu moosivaraste okastraadiga puu külge kinnisidumine viib, me juba teame.

See, et registreeritud kuritegude arv aasta-aastalt langeb, on seotud ka sellega, mida üldse kuriteona registreeritakse. Näiteks moodustasid varem lõviosa kuriteoteadetest pisivargused, just need samad Kapten Trummi auto bensiinipaagi tühjendamised ja poevargused, kuni politsei teatas, et alla X summa nad ei registreerigi, sest ei ole mõtet ja uurimiseks ei ole aegagi, et saaks keskenduda tõeliselt oluliste ohtlike kuritegude ennetamise ja uurimisele. Esmajärjekorras muidugi isikuvastased kuriteod, kus inimesele liiga tehakse ja rasked varavastased kuriteod ehk vägivaldsed röövimised, kolmandaks paneks narkokuriteod, mis tekitavad palju kannatusi ja loovad varguste laine. Neljandale kohale paneks suured majanduskuriteod, kui 1 hamburgeriputka maksudega trikitab, siis on see köömes sellekõrvalt, kui mõni suurem ettevõte maksab ümbrikupalka või teeb käibemaksupettuseid. Teine kuriteoteadete vähenemise põhjus on seotud elatustaseme tõusu ja piiride avanemisega, rikkamas ühiskonnas ei viitsita varastada ja röövida, sest raha on niigi piisavalt, lisaks on EL piirideta avarus andnud võimaluse Eesti pättidel välismaal varastamas käia, enamik Soomes vangipandud vargajõukudest on Balkan ja Baltikum. Kolmandaks, kuna kõik mõistlikud inimesed on kogu oma vara kindlustanud, siis enamike varguste puhul annab politsei ainult tõendi kindlustusseltsile ja kui juhuslikult saadakse kätte autotäis paadimootoreid vms, siis saadakse tagasi ka ja müüakse oksjonil maha, kuid spetsiaalselt keegi jälitustööd selleks tegema ei hakka.

Õige on ka tähelepanek, et PPAst keda iganes patrulli panna ei saa, mõelge näiteks, mida teeksid passilaudade prouad patrullis? Eripensionid mõeldi välja 1990ndatel selleks, et riigiametnikud esimesel võimalusel ära ei läheks erasse suurema palga peale, sest riigitööl oli palk väike ja töötingimused jubedad. Näiteks oli üksvahe tavaline, et politseis kohustusliku miinimumi teeninud asjalikumad konstaablid läksid robinal turvafirmadesse, sest seal oli rahulik tubane töö ja palju parem palk. Kunagi riigiasutuse valvelauas töötanutest olid enamik endised politseinikud. Eripension oli lubadus, et kui ausalt oma aastad ära teenid, siis vähemalt pensionärina ei pea närutama. Tänaseks on see oma aktuaalsuse kaotanud, sest nii palk kui töötingimused on paranenud ja pensioni saab ise reguleerida igasugu teiste ja kolmandate sammastega.

Sisekaitsereservi loomine oleks tegelikult ülimalt lihtne, kui eeldab mingil määral kaitse- ja siseministeeriumide koostööd. Nimelt tuleb iga aasta 1 SP-kompanii koolitada ja seda 5-6 aastat sisekaitsereservis hoida, teenistuse juurde käiks ka praktika tuleval teenistusalal, samamoodi, nagu KJ parameedikud koos kiirabiga välja käivad. Kes teab, äkki saab PPA ka sealtkaudu uusi töötajaid, kui iga aasta sada inimest ajateenistuses süvendatult sisekaitset õpiks?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist