Sisekaitse reserv

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

https://www.postimees.ee/6753084/ppad-a ... uut-uksust

PPAd ähvardab koondamislaine ajal, kui siseministeerium loob uut üksust

Siseministeeriumi ülesandel esitavad haldusala asutused augusti keskpaigaks ministeeriumile ettepanekud, kuidas vähendada oma tegevuskulusid kolme protsendi võrra. PPA puhul tähendaks selline kärbe paljude investeeringute edasi lükkamist ja umbes 150 ametikohast loobumist. Riigiasutuste kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selguvad sügisel riigieelarve aruteludel, kuid valitsus andis kevadel ministeeriumidele ülesande leida eelarves kolme protsendi ulatuses kokkuhoiukohti. Siseministeeriumi haldusalas jagati kärpeülesanne ametite vahel proportsionaalselt. PPA jaoks tähendaks see 2020.
aastal kuue miljoni ja järgneval neljal aastal kokku 21 miljoni euro suurust eelarvekärbet.

Ehkki politsei peab asuma kärpima, kirjutas Postimees teisipäeval, et siseministeerium loob üksust, mida seni pole vaja läinud. Nimelt loob siseministeerium 20 miljoni euro eest vabatahtlikest koosneva relvastatud sisekaitse reservüksuse, kes saadetakse masse ohjama, juhul kui kaitseliitlased ja ajateenijad appi tulla ei saa. Suvekuudel tegeles politsei arendusosakond koos prefektuuridega võimalike kärpekohtade leidmisega ning viimastel juhtkonna nõupidamistel käidi kõik need ettepanekud üle. Sellel nädalal saadab PPA ettepanekud siseministeeriumisse. Peadirektor Elmar Vaheri sõnul ei ole PPAs võimalik kärpeülesannet täita nii, et see inimesi ei puuduta. «Esimese asjana jätaksime ära ja lükkaksime edasi võimalikult paljud investeeringud, kuid summa suurust arvestades sellest
kaugeltki ei piisaks. Näiteks kärpides sõidukipargi uuendamiseks kavandatud eelarvet 90 protsendi võrra hoiaksime järgnevatel aastatel kokku umbes miljoni, kuid peame leidma kokkuhoiukohti 21 miljoni ulatuses,» ütles ta. Investeeringutega seotud võimalikud kärpekohad on seotud sõidukite ja relvastusega. Vaheri sõnul tähendab eelarve vähendamine PPAs paratamatult ka koondamisi,
mistõttu on iga kärpeotsus inimlikult raske. «Mäletan väga selgelt 2014. aastat, kui politseiametnike palga tõstmiseks allkirjastasin üle 200 koondamisteate. Praegune olukord on selles mõttes veel raskem, sest siis saime kokkuhoitu arvelt palku tõsta. Täna liiguks kogu kärbitud raha meie eelarvest välja,» ütles Vaher.

Arvestuslikult tähendaks selline kärbe 150 ametikoha vähendamist, mille seas on reaalseid koondamisolukordi alla saja. Inimeste töökohti puudutavad eelkõige need ettepanekud, mis on seotud teeninduskohtade või pakutava teenuse vähendamisega. Mõned ettepanekud on ka sellised, kus pikemas perspektiivis on inimtöötunde nagunii vähem vaja, kuna seda tegevust toetab üha rohkem
internet või muu tehnoloogia. Samuti on laual kiirreageerijate juurdevärbamise projekti peatamine. «Meil on organisatsioonis pidevalt vabu ametikohti, mis on palgaga kaetud ning kui vähendame teenust mõnes kohas, siis võimalusel pakume nendele inimestele uut ametikohta teises üksuses. Samuti püüame kokku hoida nende kohtade arvelt, mis on juba pikalt olnud vakantsed, kuid ainult
vabade kohtade arvelt kärpeülesannet täita ei õnnestu,» rääkis peadirektor.

Lisaks investeeringute ning teenuse vähendamisega seotud ettepanekutele läheb ministeeriumisse ka selliseid kärpekohti, mille eelduseks on seadusemuudatused ning ülesannete kohalikele omavalitsustele andmine. Arutuse all on kainestusmaja ja kainenemisele toimetamisega seotud ülesanded, plekimõlkimiste menetlemine, leidude haldamine ning erimärgistusega kütuse lubamine PPA laevadel. «Mõistan kõigi ootust, et kärpekohtade, eriti aga võimalike koondamiste kohta, oleks täpsem info kohe kõigile kättesaadav. Kuna alles eelarveläbirääkimistel selgub, milline saab olema PPA tegelik kokkuhoiuvajadus, siis ei saa praegu olla ka lõplikku otsust ametikohtade osas. Eelarveotsustest sõltumata liigume edasi nende muudatustega, mis juba töös nagu OTTi viimine kahte keskusse Tallinnas ja Tartus, automaatkontrolli rakendamine Tallinna Lennujaamas ning e-teeninduse laiendamine dokumendi taotlemisel,» rääkis Vaher.

PPA 2019. aasta eelarve on kokku ca 220 miljonit eurot, millest personalikulu on 130 miljonit ning ülejäänu kas majandus- või muu kulu.
Siseministeerium paanikaks põhjust ei näe Siseministeeriumi pressinõunik Karel Hanni rõhutas, et tänase seisuga ei ole PPAle antud ülesannet teha kolme protsendi osas kärpeid. «Kevadel andis valitsus teada, et sõltuvalt sügisesest majandusprognoosist peavad ministeeriumid olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Seetõttu vaatavad siseministeerium ja kõik haldusala ametid üle, millised võimalused kokkuhoiu saavutamiseks on. Seega kokkuvõttes pole PPA-l ega ühelgi teisel ametil palutud reaalselt kulusid vähendada, vaid vaadata üle oma võimalused.
Kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selgub sügisel riigieelarvearutelude käigus,» selgitas Hanni.
Tema sõnul on võimalike kokkuhoiukohtade ülevaate koostamise ülesande saanud kõik ministeeriumid. «Seda, kuidas ministeeriumite valitsemisalades kokkuhoiu kava koostatakse ja kuivõrd valitsemisala asutusi kava koostamisse kaasatakse, valib iga ministeerium ise,» selgitas ta. Siseministeerium on seisukohal, et oma võimalusi, vajadusi ja töökorraldust tunneb kõige paremini iga asutus ise. Seetõu ei soovi ministeerium asutustele ette kirjutada, kuidas kokkuhoidu saavutada, vaid asutused analüüsivad oma võimalused ise läbi.
Hanni sõnul on eesmärk leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute ja muude tulevikku planeeritud tegevuste või teenuste arvelt. Olenevalt asutusest võivad analüüsid puudutada teatud osas ka ametikohtade ümberkorraldamist, kuid seda pigem vähesel määral ja ametikohtade arvu vähendamine ei ole kindlasti eesmärk.
«Seega paanikaks põhjust ei ole. Kuna valitsus andis kevadel signaali, et sügisel võib tekkida vajadus kokkuhoiukohtade leidmiseks, siis seetõu neid kohti juba aegsasti ka otsime. Tegemist on võimalike kokkuhoiukohtadega, mitte kindla kärpeplaaniga,» selgitas ministeerium.

Sellised plaanid siis Postimehe andmetel :evil:
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Leo »

Sellest, kui negatiivne antud kärbete teema siseministeeriumile on, võib järeldada ka sellest, et ajakirjanike küsimustele vastab tavaline suuvooder pressinõuniku isikus, tavaliselt räägivad tähtsamaid asju ikka minister või vähemalt kantsler. Muidugi on loogiline, et kokkukuivava eelarve tingimustes tuleb otsida kokkuhoiu kohti, kuid PPAs ei ole enam palju midagi vähendada. Ei ole mingi saladus, et maakondades püsib patrullteenistus päevasel ajal peamiselt kohalike konstaablite ja tublide abipolitseinike najal, väljaspool tööaega võib maakonnas olla ainult paar patrulli, kes tulevad siis, kui jõuavad. Kui sadakond ametnikku on vaja vähendada, siis see tähendaks välipolitseis 20 politseiniku ehk 10 patrulli vähendamist. Ma väga loodan, et EKRE toetajad ise saavad ka kiiresti aru, et see järjekordne kärbe tabaks peamiselt kaugemaid maakondi, kus tänagi politseiniku leidmine vajadusel on keeruline. Rääkida samal ajal tuhandepealise reservüksuse loomisest on lihtsalt lollus. Kui sohu PPA on tegelikult selle kärbete poliitikaga jõudnud, on hästi näha ka Tammsaare tee teenindussaalis, kus on aastaringselt pikad järjekorrad. Tööl käivad inimesed peavad ennas tööpäeval tundideks lahti võtma, et oma vanureid büroosse sõidutada ja seal kogu see kadalipp läbi teha, et siis 4 nädala pärast uuesti ID-kaardile järgi tulla. Kes see kuradi värdjas lõpetas posti teel taotlemise ja pangakontorites väljaandmise välja?? PPA ametnikud, kes dokumentide taotlusi vastu võtavad, teevad klaasistunud pilguga 700 € palga eest konveieril tööd, saades lisaks kaela ka kogu inimeste pahameele, mis on tunde umbses kontoris sabatamisest tekkinud. Nende kiituseks tuleb öelda, et tehakse kõik võimalik, näiteks vanureid ja väikeste lastega perekondi teenindatakse eelisjärjekorras.

Ma usun, et "kaabud" jäävad peatselt ka poliitilises maastikus oma uhuureservüksuse projektiga üksi ja see vajub vaikse susinaga kokku, sest raha ja inimesi selle jaoks tegelikult ei ole. Heal juhul pannakse paar miljonilt KLi sisekaitseüksustesse, mis tänapäeval on vägagi alamehitatud kaapekakud, sest kui maleva aktiivist ära võtta VG ja LaKosse ning muudesse teravatesse üksustesse sobivad vabatahtlikud, siis peale neid ei jäägi palju kedagi ega ka eriti raha väljaõppeks, nii ongi tavaline, et mingi tagalakompanii sisekaitserühm on tegelikult jagu, kus on 2 pensionil vallakonstaablit, 2 SP taustaga kaitseliitlast ja 2 NKK inimest, kes ei viitsi toitlustamisega tegeleda. Isegi selline jagu on kasulik, kuid sisekaitsereservi puhul räägitakse suurusjärkudest 1 rühm maakonnas, suuremates 1 kompanii, et asjal üldse mingi mõte oleks.

Näiteks Soome Politsei soovis peale pagulasteuputusest toibumist kuni 3000 täienduspolitseinikku, kes siis peale paarinädalast koolitust vajadusel abiks kutsuda. Seni ei ole sellest heast plaanist midagi tulnud, peamiselt sellepärast, et kui politseil oleks vaba raha, siis selle eest palgataks esmajärjekorras lisapolitseinikke patrullteenistusse. Teiseks, peale baasõpet peaks täienduspolitseinik saama ka igas kvatralis paar päeva täiendõpet ja tegevust, et oskaks olla ja oskused ei läheks rooste. Selle korraldamine on samuti lisatöö ja raha. Kaitseministeerium on kuluaarides lubanud, et kriisi korral suunatakse politsei alluvusse SP-kompaniid, et siis igale politseipatrullile mõned SP-reservistid juurde, neil on piisavalt hea väljaõpe tähtsate objektide valvamiseks, liikluse reguleerimiseks ja kõigeks muuks, mida vaja. Eraldi teema on muidugi ka PV reservkompaniid, mis on olemas ja vajadusel saab välja kutsuda, kui üle piiri hakkab liiga palju rahvast kulgema. Eesti puhul on näha, et omal ajal lasti SOR ja piirikaitsekompaniid allavoolu ja nüüd üritatakse mingit sarnast struktuuri uuesti luua, väga ei usu selle projekti edukusse.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas A4 »

Siin võiks ja peaks omavahel eristama kahte mitmes mõttes erinevat asja: PPA igapäevast, n-ö rahuaegset tegevust (ja selle võimalikke kärpeid) ning teisalt sisejulgeoleku valdkonna valmisolekut ja reservi suuremateks riigikaitselisteks kriisideks (kuhu tuleb raha jm ressursse alles hakata panema; või siis taaskord otsustada sellega mitte tegeleda). On mõneti arusaadav, miks neid kahte asja tahetakse käesoleval ajahetkel omavahel vastandada. Samas ei kahtle me ju igal aastal matmast lausa poolt miljardit eurot Kaitseväe alla, mis on ju tegelikult kah „üksus, mida seni pole veel kordagi vaja läinud“.

Kogu selle asja iva on selles, et Kaitsevägi ja Kaitseliit saavad anda ja ka tulevikus annavad oma inimesi, tehnikat ja vajadusel ka relvastust politseile või päästeametile abiks siis, kui on mingisugune rahuaegne siseriiklik ajutine kriis või loodusõnnetus, kuhu on lühiajaliselt juurde vaja inimesi ja tehnikat, mida Siseministeeriumil endal ei ole, ja ei peagi olema. See kõik toimub juba üsna rutiinselt, läbiharjutatult, normaalselt. Õnneks seni veel suhteliselt harva. Viimati näiteks vist ühe EL-i eesistumisaegse tippkohtumise ajal, mil Kaitseliitu kaasati selleks, et ajutiselt piirikontroll taastada ning Tallinna lennujaama ümber suurem turvaperimeeter rajada vms.


Probleem sellise lahendusega tekib siis, kui riiki peaks ohustama mõni suurem n-ö riigikaitseline kriis, mil nt piiri taha hakkavad koonduma vaenuväed, aga samas läheb ka siseriiklikult ükskõik mis põhjusel asi kergelt kuumaks. Siis võib tekkida olukord, kus PPA-l on äkitselt juurde vaja neid KV ja KL-i inimesi oma hõredate ridade täiendamiseks, tänaval nuudi vehkimiseks või mingite oluliste objektide valveks ja kaitseks. Kuid KV ja KL neid enam pakkuda ei saa, sest on ise mobiliseeritud ning koondatud nt Kirde- ja Kagu-Eestisse oma peamise SA-ülesande täitmiseks.

Kui tänaseks on jõutud enamvähem arusaamisele, et sellist sisejulgeoleku reservi on tarvis, siis siit edasi ongi küsimus, kuidas see reserv tekitada. Vabatahtlikest ilmselt enam väga palju rääkida pole mõtet, sest olemasolevad vabatahtlikud on juba rakendatud Kaitseliidus, abipolitseis ja vabatahtlikus päästes (ning kohati kõigis kolmes kohas korraga). St kui vabatahtlikke oleks piisavalt, siis oleks PPA selle „probleemi“ ilmselt juba ammu lahendanud abipolitseinike arvu pideva suurendamisega.

Samuti ei ole minu arvates lahenduseks (vähemalt täna mitte) paralleelse ajateenistuse süsteemi loomine (või taastamine) PPA-s ja/või Päästeametis, sest ei ole KV-l kuskil mingeid üleliigseid ajateenijaid sisevaldkonnale ära anda. Ja kui ka oleks (või plaanitaks kaasata neid, keda seni pole nt tervisenõuete tõttu kaasatud), siis ei ole Siseministeeriumil kuskilt võtta neid iga-aastaseid täiendavaid miljoneid, et nendele ajateenijatele kasarmukohad ehitada, neid pidevalt toita, riietada, varustada, neile pidevalt väljaõpet pakkuda jne jne. Sõjaväestatud päästeüksused, ajateenijatega piirivalve ning SOR ei olnud ju ka tasuta nähtused – siit ka üks põhjus, miks neid enam ei eksisteeri või pole juba taastatud.

Mina oskan praegu pakkuda vaid ühte, ehk enamvähem toimivat lahendust, mida on mingis ulatuses ka aastate jooksul juba ametnike seas mõlgutatud. Nimelt toimub meil Sõjaväepolitseis juba aastaid üsna suur ja pidev reservväelaste ületootmine. Rahu ajal on pidevalt vaja mingit konstantset arvu ajateenijaid mh selleks, et tagada aastaringselt tseremoniaalüksuse olemasolu ning presidendi ametiruumide valve, kuid SP SA-koosseis on võrreldes iga-aastaselt SP-st reservi arvatavate ajateenijatega suhteliselt tagasihoidlik. Samas on tegemist inimestega, kes on suhteliselt noored ja suhteliselt heas füüsilises vormis, saanud 11 kuu jooksul korraliku sõjalise ja SP-väljaõppe (võrdluseks – abipolitseiniku esmane koolitus kestab vist vaid paar päeva või maksimaalselt ühe töönädala jagu päevi), on juba allüksustena kokkuharjutatud, harjunud mingisuguse distsipliini ja käskude täitmisega jne. Ja samas jäävad täna tõenäoliselt pärast paari-aastast KV SP SA-reservis olekut n-ö laokile, sest KV-l pole vajadust ega võimalust luua lugematul arvul SP-kompaniisid.

Seetõttu võiks seda probleemi (soovi ja ressursside olemasolu korral) lahendada niimoodi, et luuakse vastav seadusemuudatus nt PPA reservteenistuse seadustamiseks, KV-le mittevajalikud SP-reservväelased antakse üksuste kaupa üle PPA-le. Kuid viimane peab nendele üksustele ise leidma raha vajalike relvade, vormiriiete, erivarustuse, vajadusel sõidukite, varude jms loomiseks. Leidma ja eraldama ka kaardipolitseinikud, kes neid üksusi teenistussekutsumise korral juhiksid, ning rahu ajal mõne õppekogunemise korraldaksid ja seal täiendavat väljaõpet läbi viiksid. See kõik maksab mingit raha, mida PPA-l vähemalt seni pole leidunud. Aga igal juhul oleks see toimivam ja efektiivsem lahendus, kui toetuda mitte-eksisteerivatele ja niikuinii väga kehva väljaõppega vabatahtlikele, ning kordades odavam, kui PPA koosseisus hakata nullist „ajateenistust“ taastama.


Mis puudutab n-ö rahuaegse PPA plaanitavaid kärpeid, siis olen Leoga üldiselt nõus, et sealt enam väga palju midagi kärpida ei ole ilma, et ei hakkaks kannatama „teenused“ – olgu selleks siis kasvõi veelgi väiksem hulk dokumendiväljastuspunkte koos veel pikemate järjekordadega. Õnneks või kahjuks on PPA viimase 10 aasta jooksul olnud üks enim-optimeeritud ja reformitud riigiasutusi, st elu ja kesised eelarved ise on seal juba sundinud tegema kärpeid, mida lõpmatuseni enam jätkata ei saa. Aga eks see on praeguse valitsuse kevadine otsus mitte näha liiga palju vaeva prioriteetide kokkuleppimise ja senitehtud kärpimiste võrdlemisega, vaid mõõta kõikidele riigiasutustele ühe vitsaga ühesugused kärpe-protsendid (Parandan, erand tehti vaid sõjalisele riigikaitsele ja teadusrahastusele, ning prioriteediks nr 1 oli siiski alkoholiaktsiisi vähendamine). Ja siit edasi on see samuti poliitiline otsus, et kas kärpida rahuaegset PPA-d ja arendada sõjaaegset (kui selleks viimaseks üldse raha on?), või teha vastupidi – säilitada rahuaegset ning lükata suurteks kriisideks valmisolekut edasi paremateks aegadeks.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Martin Helme: Elmar Vaher kasutab oma alluvaid inimkilbina. Mingeid koondamisi ei tule!

http://www.DELFI.ee

Kevadel teatas valitsus, et sõltuvalt sügisesest majandusprognoosist peavad ministeeriumid olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Siseministrit asendav rahandusminister Martin Helme väitis, et politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher käitub lubamatult ning kasutab alluvaid inimkilbina.

"Olen sel nädalal siseministri asendaja tema puhkuse ajal ja seetõttu lisaks rahalisele vaatele kursis ka töödega sisekaitse reservi, piirivalve ning piiri välja ehitamise osas. Selle teadmise põhjal on masendav lugeda neid jaburaid libauudiseid, mida siseministeeriumist meediasse on ette söödetud. Sellel pole reaalsusega mingit pistmist. Aga paljukesel sellest, mis meedias meie valitsuse kohta kirjutatakse, on?!" edastas Helme.

Martin Helme sõnutsi on täiesti selge, et mingeid koondamisi või palgakärpeid politseis ja päästeametis ei tule. "Kevadel anti kõigile ministeeriumitele teada, et nad peavad olema valmis leidma kokkuhoiu kohti. Selgelt öeldi ka välja, et inimeste arvelt kõige viimases järjekorras, see tähendab palkade kallale ei lähe," lisas ta.

"Eelarve tegemine läheb kohe-kohe käima ja PPA juht Vaher on lükanud käiku maailma vanima triki, lastes valmis teha ja siis avalikkuse ette „sattuda“ paberil, milles luuakse pilt, et kui raha juurde ei saa – või kui midagi tuleb kusagil kokku hoida – siis tulevad koondamised ja palgakärped. Peadirektor ise on tänavu enne valimisi saanud juba suisa kaks palgatõusu, mis tal viga," märkis Helme. "Tegemist on topelt lubamatu käitumisega. Esiteks, ei rahandusminister ega siseminister ei peaks tema arvutusi lehest lugema. Teiseks, ta ei ole hakkama saanud ülesandega leida kokkuhoidu mujalt, mitte palgafondist. Vaher kasutab oma alluvaid inimkilbina eelarveläbirääkimistel. Või mis läbirääkimistel, tegu on väljapressimisega," edastas Helme.

"Mis puudutab investeeringuid, siis vastupidiselt meedias levitatavatele juttudele on põhimõttelise katteallika saanud plaan teha järgneva kolme-nelja aasta jooksul korda kõik piirivalve kordonid ja PPA ühishooned," kommenteeris rahandusminister. "Veelgi totram on aga lugeda meediast jutte selle kohta, et siseministeerium loob sisekaitse reservi politsei ja päästjate palkade arvelt või et see sisekaitse reserv ongi piirivalve taastamise aseaine," lisas ta. "Piirivalve eraldi loomine oma struktuuri ja eelarvega on täiesti eraldi protsess sisekaitse reservi loomise kõrval ning seegi info sisekaitse reservi loomisest, mis siseministeeriumist on poolikul kujul ringlema läinud, ei vasta tõele."
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Roamless »

Martin Helme sõnutsi on täiesti selge, et mingeid koondamisi või palgakärpeid politseis ja päästeametis ei tule. "Kevadel anti kõigile ministeeriumitele teada, et nad peavad olema valmis leidma kokkuhoiu kohti. Selgelt öeldi ka välja, et inimeste arvelt kõige viimases järjekorras, see tähendab palkade kallale ei lähe," lisas ta.
Üldise palgatõusu tingimustes jätab Helme ju mainimata, et niigi madalate palkade juures, palka juurde ei saa keegi ehk lahkujate arv suureneb veelgi, teiseks kust need suured kokkuhoiu kohad siis veel tulevad, patrull väntab tulevikus väljakutsele jalgrattaga? Herr ministri jutt on ju ka pläma.
Unforeseen consequences
cabslock
Liige
Postitusi: 219
Liitunud: 30 Jaan, 2018 8:25
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas cabslock »

Kuidas need postitused sisekaitse reserviga seotud on?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Otseselt, hea kaasfoorumlane - otseselt on seotud :twisted:

1) minister HELME avalikustab miski sisekaitse reservi asutamise kavatsuse

2) PPA peadirektor // peavoolu meedia alustavad koheselt nutulaulu PPA nülgimisest, mis pidada rahastama minister HELME kavatsust

3) (ase)minister HELME jun selgitab, et PPA peadirektor ajab möga

4) eurosaadik MADISON assisterib ja seab PPA peadirektori usaldatavuse kahtluse alla

Summa summarum on PPA peadirektor aga de facto väljumas VV alluvusest // kontrolli alt - mida üks vormikandja kohe kindlasti teha ei tohi.. mistap ma ennustaks juba ette, et ta lendab varsti - kaugele :lol:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Roamless »

Borja jättis välja viimased punktid
5) Helme ajab möla ja jätab asju rääkimata st mis hakkab juhtuma PPA-s, kui üldise palgatõusu tingimustes PPA palgad aastaks nö külmutatakse, samuti, mille arvelt vähendatakse siis eelarvet?
6) Madisoni hülgemöla, juhib tähelepanu mingitele nõunikele, kelle koondamine ei muudaks üldeelarves faktiliselt midagi ja kasutab seda politseijuhi isiklikuks ründamiseks
Unforeseen consequences
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1742
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas maksipoiss »

Borja kaks viimast viidet nüüd kaabude jaoks positiivsed küll ei ole. :scratch:
Kasutaja avatar
Chupacabra
Liige
Postitusi: 3503
Liitunud: 25 Juun, 2014 15:25
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Chupacabra »

Tundub mulle nagu kolm poliitikut leidsid peksupoisi, kelle süüks kõik ajada ja teevad talle kambakat.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Gideonic »

Mulle ttundub see "sisekaitsereserv" ilmselge plaan omale meelepäraste juhtide all partei eraarmeed teha. Tundub täpselt sama tore ettevõtmine nagu Savisaare kunagine Kodukaitse vs Kaitseliit.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2619
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas vanahalb »

Kapten Trumm kirjutas:Vanahalb pole kursis nn pronksiöö seadustepaketiga, mis võeti Eestis 2007 teisel poolel vastu. Seal loodi justnimelt seaduslikud alused sõjaväe kasutamiseks tsiviilteemadel (massirahutusest loodusõnnetuseni).
Oleks nagu midagi kuulnud kuid see pole esmatähtis. Eelnõu valmis kirjutada ja selle kinnitamiseks puuhaamriga lauale virutada oskan mina samuti - seal pole midagi ole mõistuse keerulist. Kui kirjutasin , et tavaliselt sõjaväge rahvarahutuste ohjamiseks ei kasutata (maailmas) siis mitte sellepärast, et seadust pole vaid sellepärast ei sõjaväel pole vajalikku väljaõpet. Kunagi küsisin mingis teemas, et kas Eesti kaitseväelastele õpetatakse politseitaktikat ja selget vastust ei saanudki. Varasematel aegadel ja neile keda mina tunnen ei õpetatud. Nõukaarmees õpetati seda siseväelestele ja üldiselt oligi nende ülesanne tsiviilteemadega tegeleda.
See ei tähenda, et siseväelased oleks paremad kui dessantnikud või vastupidi. Tähendab seda, et suppi süüakse lusikaga ja biifsteeki noa+kahvliga.

Kui kaabud tahavad sõjaväelastele ka politsei metoodikaid õpetada siis andku ainult minna. Seal enam, et mingit traditsioonilises mõttes sõjalist agressiooni Venemaa poolt võib jäädagi ootama. Igasugused "pehmed väärtused" on aga tõenäolised. Alles hiljaaegu on Nato riigid üle elanud nii välismaalt juhitud riigipöördekatse (Kui gülenistid Erdogani tahtsid kukutada) ja siseriikliku separatismipuhangu (Kataloonia iseseisvumisüritus). Mingid naiivikutest helbed halasid toona ajalehtedes, et miks Nato ei tule ja korda maja ei löö. Mõh, kas siis peaks?
strateegiline sõdur
Liige
Postitusi: 454
Liitunud: 17 Nov, 2016 11:33
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas strateegiline sõdur »

Maakera olla lame, kuid tänapäeval levib kahjuks arvamusi, et meie koduplaneet on hoopis ümar. Praegusel tõdede rohkel ajastul enam ei teagi mida uskuda. Arvamusi on rohkem, kui maakera kandvaid elevante. Samamoodi on suur segadus ka siseministeeriumi kärpevajadusega. Oma tagasihoidlikus tarkuses oskan tõe jaluleseadmiseks anda kolm pidepunkti.
Palju on Siseministeeriumi eelarve 2019?
Palju on neile riigieelarve strateegias ettenähtud aastaks 2020?
Palju on neile ettenähtud aastateks 2021-2023?
Nendest numbrist piisab, et tuvastada lameda maa koolkonna esindajad. Kõik mis jääb nendest numbritest väljapoole on tarbetu ja sisutühi jutt ning toodetud vaid lihtsameelsete petmiseks ja erakonna reitingu tarbeks.

Riigieelarve strateegia põhjal on hetkel tõde PPA juhi poole peal. Kas 2020. aasta riigieelarve muudab senist valitsuse kevadel paikapandud strateegiat – see selgub juba õige pea. Loodan, et sise- ja rahandusminister ei lähe mütsiga lööma vaid toovad riigieelarves siseturvalisuse valdkonnale hoopis kaabutäie kulda, siis ei pea sisekaitse reservi tegema hakkama mitte teiste tegevuste arvelt.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas AMvA »

strateegiline sõdur kirjutas: Palju on Siseministeeriumi eelarve 2019?
Palju on neile riigieelarve strateegias ettenähtud aastaks 2020?
2019 eelarve on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/RES2019

RES 2020 peaks olema leitav kuskilt valitsuse dokumentidest, kuna ei käi Riigikogust läbi

Üldiselt kui vaadata SM eelarvekulude jaotumist, siis planeeritud 20 milli kärpimist saab tulla põhiliselt tööjõukulude kärpimise arvelt.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sisekaitse reserv

Postitus Postitas Kriku »

Akf-ide soovil eraldasin Elmar Vaheri kohta käivad postitused tema teemasse: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 3&start=30
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist