Sisekaitse reserv

[taara]

Jaga seda üleriigilist värbamiskampaaniat. Mina pole seda tähele pannud.

https://www.abipolitseinik.ee/et/uudise ... ike-ruehma

Ja nüüd loe seda kuulutust. Selleks peab olema abipolitseinik või selleks hakkama. Reaalsus on see, et praeguse info järgi on tegemist abipolitseinikutega, kes saavad lisaks teistsugust väljaõpet. Täpselt nagu Belitšev ütles. Ehk siis tõstame mune ühest korvist teise. Mehi juurde ikka ei tule.

[Fucs]

Mitte seda https://www.abipolitseinik.ee/et/uudise ... ike-ruehma ei tule lugeda, vaid seda: http://politseijapiirivalvetoo.blogspot ... -2017.html

Esimene on:

Suurenda oma panust siseturvalisuse tagamisel – tule operatiivkeskuse abipolitseinike rühma!

Põhja ja Lõuna prefektuur moodustab abipolitseinike rühma, kelle ülesandeks on toetada politseid ressursimahukatel sündmustel.

Eesmärk on anda rühmaliikmetele parem taktikaline väljaõpe, et abipolitseinike kaasata ka operatiivkeskuse tegevustesse. Vajalikud koolitused valmistatakse ette koos operatiivkeskuse instruktoritega. Oluline on ka järjepidevalt treeningutel osaleda, et saavutatud taset hoida. Nii on igal tänasel ja tulevasel abipolitseinikul võimalus oma teadmisi ja oskusi arendada, osaleda põnevatel väljakutsetel ja suurendada oma panust siseturvalisuse tagamisel.

Sobid tiimi, kui oled:
* abipolitseinik või valmis astuma abipolitseinikuks;
* läbinud ajateenistuse;
* vähemalt keskhariduse ja väga hea eesti keele oskusega;
* väga heas vaimses ja füüsilises vormis;
* paindlik meeskonnamängija, kes säilitab külma närvi ka pingelistes olukordades.

Ootame Sinult, et osaled järjepidevalt meeskonnatreeningutel ning oled valmis reageerima eriolukordades.
Kasuks tulevad teadmised ning oskused politsei- ja/või militaartaktikast.

Lõppvalik tehakse pärast vestlusi ja katseid.

AP katsed.png (11.92 KiB) Vaadatud 4310 korda

Katsed loetakse sooritatuks, kui on täidetud kaks tingimust:

* kõik alad on sooritatud vähemalt punktisummale 1;
* kolme ala peale kokku saadakse minimaalselt 6 punkti.

Saada vabas vormis kandideerimisavaldus:
Põhja prefektuuris Katrinile, katrin.link@politsei.ee
Lõuna prefektuuris Lyle, ly.brikkel@politsei.ee

Sinu küsimuste vastab:
Põhja prefektuuris Katrin: katrin.link@politsei.ee, 53845404
Lõuna prefektuuris Ly: ly.brikkel@politsei.ee, 53320058

Reageeri kohe, sest tähtaeg on juba 7.05.2020 ning kohad on piiratud!

VS teine on:

TULE KIIRREAGEERIJAKS

Seoses suure huviga kiirreageerija töö vastu avasime täiendava konkursi! Kandideeri hiljemalt 18.05.2020!

Saada CV ja sooviavaldus:

Ida prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lääne prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lõuna prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Põhja prefektuuri kiirreageerijaks SIIN

Kiirreageerijad on igapäevane lisaabi patrullidele, samas on neil väljaõpe ja teadmised eriolukordade lahendamiseks.

Milline on kiirreageerija töö?

Kiirreageerijat ootab esmalt väljaõpe, et omandada tööks vajalikud oskused ja teadmised – näiteks taktikaline käitumine, laskmine ja relvastus või masside ohjamine. Edasi on põhiülesanneteks osalemine kiirreageerimispatrullis avaliku korra tagamiseks, rahvamasside ohjeldamine ning ohtlike isikute kinnipidamine. KIIRREAGEERIJA TÖÖ - VIDEO

Töö asukoht ja aeg

⦁ IDA prefektuuri koosseisu kuulub korrakaitse kiirreageerimistalitus ja piirivalve kiirreageerimistalitus asukohaga Narvas.
⦁ LÕUNA prefektuuri koosseisu moodustavad nii korrakaitse kiirreageerimistalitus, mis asub Tartus, kui ka piirivalve kiirreageerimistalitus, mis asub Piusal.
⦁ LÄÄNE prefektuuris töötavad korrakaitse suunaga kiirreageerijad ning üksus asub Pärnus.
⦁ PÕHJA prefektuuris töötavad korrakaitse suunaga kiirreageerijad ning töökoht asub Tallinnas.

Töö on graafiku alusel - nädal tööl, nädal vaba.

Sooviksid olla üks meist?

Kiirreageerijaks kandideerimisel pead vastama kandideerimistingimustele ning läbima edukalt katsed.

Heal kandidaadil peab olema:

⦁ vähemalt keskharidus, sisejulgeoleku valdkonna kogemus ning valmisolek läbida 1,5-aastane väljaõpe töö kõrvalt
⦁ B-kategooria juhiload
⦁ väga hea füüsiline ja vaimne vorm ning hea silmanägemine
⦁ väga hea eesti keele oskus ning vene ja inglise keele oskus vähemalt suhtlustasandil
⦁ arvuti ja tehnikavahendite kasutamise oskus

Kasuks tulevad teadmised politsei- ja/või militaartaktikast, eriettevalmistusest ja - varustusest ning politseitööks vajalike andmebaaside kasutamise oskus.

Millised isikuomadused ja võimed on heal kandidaadil?

Hea kandidaat on meeskonnamängija, ta on paindlik ning talub pinget ka kõige keerulisemates olukordades.
Hea suhtlemisoskus, järjekindlus ja kohusetunne viivad kindlasti sihile.

Millised on füüsilised eeldused?

Kiirreageerimisüksuste ametnike kehalisele sooritusvõimele on oluliselt kõrgemad nõuded kui muudes valdkondades. Sellest tulenevalt on kiirreageerijatele eraldi füüsilise sooritusvõime hindamise test.

Selleks, et katseteks ette valmistuda, on hea üle vaadata, kas suudad ülesanded läbida või pead veel midagi treenima. Katsed toimuvad märts-aprill - veel on aega ennast parimasse vormi treenida.

Ülesannete 1-14 läbimiseks on aega 16 minutit.

1. Harki kokku hüpped 30 korda.
Lähteasend: Püstiseis, jalad koos ning käed all peopesad vastu jalgu.
Sooritus: Hüppega üles liiguvad jalad õlgade laiuselt harki ning sirged käed samal ajal liiguvad üles plaksuga peopesad kokku, seejärel hüppega lähteasendisse tagasi.
Vead sooritusel: jalgu ei hüpata vähemalt õlgade laiuselt harki, käte ülestõstmisel ei ole käed sirged ning peopesad ei puutu omavahel kokku.

2. Rippes käte kõverdamine kangil, 3 korda pealt haardega, 3 korda alt haardega.
Lähteasend: liikumatult rippes kangil, käed pealt haardes ja sirged, jalad sirged.
Sooritus: keha liigub käte kõverdamisel üles, lõug peab ulatuma üle kangi, rippasendis on käed sirged. Haaret vahetatakse kangilt maha tulemata rippes asendis.
Vead sooritusel: rippes ei ole käed sirged, käte kõverdamiseks kasutatakse ülakeha hoogu või tehakse hooliigutusi jalgade ja kehaga, kangile hüpates jäetakse fikseerimata lähteasend, lõug ei ulatu üle kangi.

3. Haaklöögid alt ülesse 10 korda käes 2x12.5 kg hantlitega.
Lähteasend: käed all ning kõverdatud täisnurga all hoides mõlemas käes 12,5 kg hantlid.
Sooritus: käed liiguvad vahelduvalt suunaga üles vähemalt pealae kõrguseni kümme korda. Ühe käe ülesliikumine tähendab ühte korda.
Vead sooritusel: lähteasendis ei hoita käsi täisnurga all, viies kätt üles ei liigu see vähemalt pealae kõrgusele.

4. Maast 40 kg kangi üles tõukamine sirgetele kätele 10 korda.
Lähteasend: 40 kg kang maas, sooritaja kangi juures jalad väikeses harkseisus, keha kallutatud ette või küki asendis kätega kangist kinni haare
Sooritus: lähteasendist rebitakse kang rinnale ning sealt tõugatakse kang üles sirgetele kätele
Vead sooritusel: kang lähteasendis ei puutu vastu maad, tõugates kang ülesse ei lähe käed sirgeks, jäävad küünarliigestest kõveraks.

5. Käte kõverdamine 15 korda.
Lähteasend: eestoenglamang sirgetel kätel õlgade laiuselt või laiemalt käelabad vastu maapinda, keha moodustab õlgadest kandadeni ühe sirge, jalad koos või veidi harki.
Sooritus: keha liigub lähteasendist alla suunas, et küünarliigestes tekib täisnurk või rinnakorv puudutab selle all maapinnal olevat instruktori rusikat. Keha liigub üles kuni käed on sirged. Käte kõverdamisel ja sirutamisel peab keha moodustama ühe sirge.
Vead sooritusel: käte mittetäielik sirutamine, käte kõverdamisel nurk küünarvarre ja õlavarre vahel suurem kui 90 kraadi või rinnakuga ei puudutata vastu instruktori rusikat, käte kõverdamisel ei moodusta keha sirget (puusad liiga kõrgel või madalal, keha hakkab „lainetama“ ja hoogu andma), jalad liiga laialt.

6. Erineva raskustega hantlitega jooks. Raskused: 16 kg, 24 kg, 32 kg ja 32 kg ning joosta iga raskusega 20 meetrit.
Lähteasend: Sooritaja seisab väljamõõdetud kahekümne meetri pikkuse raja alguspunktis erinevat raskustega 16; 24; 32; 32 kg hantlite kõrval.
Sooritus: sooritaja võtab raskuse kätte, üks korraga, kergemast raskusest alustades ja viib 20 meetrise raja teise otsa ning asetab sinna maha. Tehes seda kõigi nelja hantliga.
Vead sooritusel: hantleid ei asetata etteantud kohta või ei läbita nõutud vahemaa.

7. Istesse tõusud kõhulihaste pingil 10 kg raskust rinnal 10 korda.
Lähteasend: sirge seljaga istumisasend, kaldega alla kõhulihastepingil, kätega hoides rinnal 10 kg raskust; põlved kõverdatud ning jalad kinnitunud kõhulihastepingi vastavale konstruktsioonile.
Sooritus: keha liigub alla asendisse vähemalt paralleelselt maapinnaga, hoides raskust rinnal ning tehakse 45° keha pööre vaskule ning paremale poole.
Vead sooritusel: keha ei lasta korralikult alla asendisse, sooritamaks keha pöördeid vaskule ja paremale, raskust ei hoita rinnal.

8. Kükid 50 kg kangiga turjal 10 korda
Lähteasend: põlved lukustatud ja selg sirged, viiekümne kilogrammine kang turjal.
Sooritus: sügavkükid või kükid (reis vähemalt paralleelne põrandaga) ning tõustakse tagasi lähteasendisse.
Vead sooritusel: kükid ei ole piisavalt sügavad, lähteasendis ei viida keha ( jalgu ja keha ) täielikult sirgu.

9. Sõudeergomeeteril 500 m distantsi läbimine.
Lähteasend: istuv asend sõudeergomeetril, jalad kinnitatud selleks ettenähtud jalutsile.
Sooritus: vabalt valitud tehnika.
Vead sooritusel: ei läbita distantsi täies pikkuses.

10. Kerepöörded 30 kg kang turjal 10 korda.
Lähteasend: püsti seisak, jalad õlgade laiuselt harkis, turjal 30 kg kang.
Sooritus: lähteasendist pööratakse keha, jalad paigal, küljega ette nii, et kang oleks vähemalt risti jalgadega. Iga keha pööre jalgadega risti asendisse on üks kordus.
Vead sooritusel: keha ei pöörata vähemalt risti jalgadega.

11. Rööbaspuul kätekõverdused 10 korda.
Lähteasend: toengripe rööbaspuudel, käed sirged.
Sooritus: käte kõverdamine küünarliigesest (nõutav vähemalt 90º nurk käsi- ja õlavarre vahel).
Vead sooritusel: lähteasendis ei teki küünarliigestesse täisnurk, käte sirutamisel ei ole käed küünarliigesest sirged, kasutatakse keha hoogu.

12. Jõutõmme 70 kg kangiga 10 korda.
Lähteasend: kang maas, sooritaja kehast kõverdatud ette ning hoiab kahe käega kangist kinni.
Sooritus: lähteasendist tõmmatakse kang maast lahti nii, et kogu keha (jalad ja selg) on sirge.
Vead sooritusel: tõmmates kangi maast lahti ei viida jalgu ega selga sirgeks, lähteasendis kang ei puutu vastu maad.

13. Selili lamades asendis 60 kg kangi surumine rinnalt 10 korda.
Lähteasend: selililamang pingil, jalad maas, kang sirgetel kätel.
Sooritus: kang lastakse rinnale ja surutakse tagasi sirgetele kätele.
Vead sooritusel: kang ei puuduta rinda, kang ei suruta sirgetele kätele, pea tõuseb pingilt.

14. Sõudeergomeeteril 500 meetri distantsi läbimine.
Lähteasend: istuv asend sõudeergomeetril, jalad kinnitatud selleks ettenähtud jalutsile.
Sooritus: vabalt valitud tehnika.
Vead sooritusel: ei läbita distantsi täies pikkuses.

Jooks 5000 meetrit.
Distants läbida minimaalselt ajaga 40 minutit. Jooksu arvestuse võib sooritada teisel päeval.
Jooks toimub tasasel rajal sise- või välitingimustes.
Sooritus: pärast stardikäsklust läbitakse distants.
Vead: jooksu ajal kasutatakse kõrvalist abi, jooksja ei läbi kogu distantsi.

Mida Sulle pakume?

Kiirreageerija töö on põnev ja vaheldusrikas. Sa kuulud professionaalsesse tiimi, kus igast meeskonna liikmest sõltub, kui edukalt lahendatakse pingeline väljakutse ning kui kiiresti jõutakse abivajajani. Järjepidevad treeningud ja mitmekülgsed koolitused tagavad Sinu ja meeskonna arengu. Sul on võimalus eneseteostuseks ning sa saad kaasa rääkida kiirreageerimise valdkonna edendamises.
Sulle on kindlustatud stabiilne sissetulek ning heal tasemel varustus aitab tööd hästi teha.
Toetame tervislikke ja sportlikke eluviise - treeningud kuuluvad Sinu tööülesannete hulka.
Peame oluliseks parimate tunnustamist, premeerimist ja esiletõstmist. Kui tahad panustada turvalisema Eesti loomisesse, siis ootame Sind kandideerima!

Saada CV ja sooviavaldus:

Ida prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lääne prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Lõuna prefektuuri kiirreageerijaks SIIN
Põhja prefektuuri kiirreageerijaks SIIN

Küsimustele vastab:

Ida piirkonnas Signe tel 53 229 849 või signe.joeaar@politsei.ee
Lääne piirkonnas Sander tel 517 3292 või sander.peremees@politsei.ee
Lõuna piirkonnas Argo tel 586 664 864 või argo.turba@politsei.ee
Põhja piirkonnas Marek tel 53 421 710 või marek.unt@politsei.ee

Reageeri kohe, sest kandideerimistähtaeg on 18.05.2020 ning katsed toimuvad juba suvel 2020!

[mb]

Kui me räägime sisekaitsereservist siis peab lugema siiski https://www.abipolitseinik.ee/et/uudise ... ike-ruehma
teine link http://politseijapiirivalvetoo.blogspot ... -2017.html ei ole reserv vaid palgalised politseinikud suht vana teema lihtsalt raha ei ole siis vaibub ja kui raha leitakse siis tahavad oma meedias mainitud 200 lõpuks kokku saada(arvust räägiti juba Pehkuri ajal) .

[taara]

Ei maksaks segi ajada PPA KIIRREAGEERIJAKS värbamist ja sisekaitse reservi värbamist. Kiirreageerijaid värvatakse igal aastal kevadel.


https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89837861
Mart Helme sõnad:
"Selleks olemegi praegu asuma kogu piirivalvestruktuuri reorganiseerima," lisab ta. Juurde tuuakse lisaüksused, mille värbamine praegu toimub. Alustatakse varustuse ja relvastuse hankimist ning väljaõpet.

"Jaanipäevaks peab esimene 70-meheline üksus olema komplekteeritud," ütleb Helme.

Uus üksus jaguneb kaheks, millest üks pool on Põhja-Eestis ja teine Lõuna-Eestis.


https://www.abipolitseinik.ee/et/uudise ... ike-ruehma
Abipolitseinikute kuulutuse all seisab:
"Põhja ja Lõuna prefektuur moodustab abipolitseinike rühma, kelle ülesandeks on toetada politseid ressursimahukatel sündmustel."


https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=89900847
Piirivalveosakonna juht Egert Belitšev:
"Meil täna on see värbamise protsess käimas. Aga võibolla tasuks minna veidi kaugemale. Kes need on ja mis on selline formaat? Ehk siis selle 70 kiirreageerija näol on tegemist abipolitseinikutega, kes aitavad meid olukorras, kus meil on vaja täiendavaid jõudusid. Abipolitseinikud on võrreldes tavaliste abipolitseinikutega saanud teistsuguse väljaõppe. Ehk siis nad on saanud rohkem sellist operatiivreageerimise alast väljaõpet. Nad on saanud massiohje väljaõpet." Jne jne jne."

Lisaks kõigele sellele pole mingit erilist värbamist PPA-s, mis viitaks mingile uue üksuse/rühma loomisele. CV keskuses on täiesti tavapärane värbamine. Üks ametikoht siin, teine seal, kolmas üldse selline.
Siiski on tegemist munade ühest korvist teise tõstmisega. Ja kui tulebki mõni uus abikas tööle. Tore, aga kvaliteeti ja kvantiteeti see ei oluliselt ei tõsta.

Svejk jamale ei viitsi isegi mitte vastata. Sellist sodi pole ammu siin foorumis olnud.

[Fucs]

OK.

Kui see pole see, siis see pole see. Minu viga.

ERR-is on 06.05.2020 selline jutt:

Kriisiajaks valmistumise raames tehakse teoks ka teine palju räägitud plaan. Poliitikute poolt välja lubatud sisekaitsereserv on saanud küll uue nime, politsei- ja piirivalve kriisireserv, kuid selle põhimõtteline eesmärk on sama – täiendada kriisi korral ameti ridasid.

Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar ütles, et seadusemuudatuse eelnõu, mida reservi loomise jaoks tarvis läheb, peaks esialgse kuju võtma paari kuu jooksul. Praegu kaalutakse kolme suunda, kuidas reservi jaoks inimesi leida.

"Üks on vabatahtlike, tänaste abipolitseinike värbamise laiendamine koos kõigi võimaluste õiguste ja sotsiaalsete garantiidega. Teine tee on need tublid ametnikud, keda me oleme varem välja õpetanud, aga kes täna näiteks teevad mõnda muud tööd. Endised politseinikud näiteks. Ja kolmanda võimalusena näeme võimalust, mis puudutab inimesi, kes on kaitseväes reservi määratud, aga võib-olla neile otsest ülesannet kriisi puhul ei ole. Vaatame ka neid sisenemisteid, kuidas sealt oleks võimalik inimesi juurde saada."

Kommusaar lisas, et ehkki pikas perspektiivis tegeleb ministeerium kõigi kolme suunaga, valmistutakse esialgu vabatahtlike värbamiseks.

https://www.err.ee/1086439/piirivalve-t ... -ametnikku

Et siis tahetakse ikkagi inimesi juurde saada selle reservi loomiseks.

* * *

Jüri ratas rääkis 20. mai 2020 Riigikogus sellist juttu

Nii et kui meil on olemas see nn kiirreserv, siis see annab kindlasti leevendust. Teie näite puhul, kui see ei ole enam, ütleme, tervisealane kriis, vaid ta on julgeolekuküsimusega kriis, nagu ma vastasin, siis loomulikult on Kaitseliidul teine põhiülesanne ja siis on just minu meelest see nn kiirreservi loomine ääretult vajalik ja oluline. Sellega hetkel tegeletakse, Siseministeeriumi hinnangul on see reservi loomise kulu circa kümneid miljoneid ainuüksi varustusele ja väljaõppele ja see tähendab siis kuskil 700 isikule. Ja reservi kuulumine oleks kindlasti vabatahtlik, aga sõlmitakse siis isikuga ka vastav leping. Ja kriisireservi eesmärk on siis piirivalve ja erinevate näiteks objektide kaitse kriisiolukorras, mil vajadus inimressursi järele järsult kasvab. Nii et see on minu vastus teile. Aitäh!

http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202 ... #PKP-26345

5. detsember 2019, 10:53
Abipolitseinike hulk ületas tuhande piiri

1. novembri seisuga on üle Eesti kokku 1067 abipolitseinikku, lisaks on õpingutega alustanud veel 77 inimest, kellest peaks lähiajal saama abipolitseinikud, andis teada Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk.

https://lounapostimees.postimees.ee/684 ... ande-piiri

Mis te tahate öelda, et "munade ühest korvist teise tõstmisega" pannakse nüüd lihtsalt kaks kolmandikku abipolitseinikest sisekaitsereservi või, et 700 meest lõpuks täis saada? Et siis võiks ju kogu AP struktuuri kohe niisama ümber nimetada "sisekaitsereserviks" (või siis õigemini nüüd nimetatakse seda "kriisireserviks"), neile väljaõpe teha ja parem varustus pihku toppida.

No midaiganes. Isegi kui (mida ma ei usu, ei suuda leida ühtegi selget viidet sellele, et seda reservi olemasolevatest AP-dest tahetakse moodustada) moodustavad kogu kriisireservi olemasolevatest abipolitseinikest, siis vähemalt saavad ca 700 meest (nagu Jüri räägib) omale pädevama varustuse ja väljaõppe, mis on siiski samm edasi, mitte tagasi ja ka mitte paigal tammumine.

[Rabapistrik]

No midaiganes. Isegi kui (mida ma ei usu, ei suuda leida ühtegi selget viidet sellele, et seda reservi olemasolevatest AP-dest tahetakse moodustada) moodustavad kogu kriisireservi olemasolevatest abipolitseinikest, siis vähemalt saavad ca 700 meest (nagu Jüri räägib) omale pädevama varustuse ja väljaõppe, mis on siiski samm edasi, mitte tagasi ja ka mitte paigal tammumine.

Võib-olla tõesti.

Sõltub suuresti sellest, kui paljud neist abipolitseinikest on samal ajal Kaitsejõudude SA nimekirjas. Kuniks on ebaselge, kuidas see loodav reserv hakkab juba SA ametikohal olevate isikutega interakteeruma, on risk, et õpetatakse välja hulk pädevaid sisekaitsereserviste, kes ei saa seda tööd julgeolekulise kriisi ajal teha, sest neil on Kaitsejõududes teised ülesanded. Ehk minu arvates ei taga praegu loodav süsteem, et kõiki väljaõpetatavaid isikuid saab reaalselt kasutada, aga väljaõpet antakse ikkagi. Inimeste andmiseks Kaitsejõudude reservstruktuuridest PPA reservi on vaja poliitilist kokkulepet, andmesüsteemide ühilduvust jpm -- näis kuidas sellega läheb.

[taara]

Abipolitseinike arv ei ole viimastel aastatel oluliselt kasvanud. 2019. aasta kohta pole andmeid avaldatud või siis ma ei suutnud leida. Baaseeldus, kui tulemusi ei avaldata, on enamasti põhjuses, et midagi mainimisväärset ei olnud.
Abipolitseinike arv:
2016 – 1069
2017 – 1023
2018 – 1038
2019 – ???
2020 – ???

Emb-kummaks aastaks võib numbri kirja panna. 1067 oli 2019 aasta lõpuga.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Siiski on tegemist munade ühest korvist teise tõstmisega. Ja kui tulebki mõni uus abikas tööle. Tore, aga kvaliteeti ja kvantiteeti see ei oluliselt ei tõsta.

Tüüpne alamväelase taseme eksiarvamus.
Eelkõige just PV kvaliteeti tõstab oluliselt kogu olemasoleva PV kvantiteedi koondamine oma osakonna alla - PV laevastik, PV lennusalk ja nelja politseiprfektuuri koosseisus olevad neli PV bürood. Tekib selge eraldi PV juhtimispüramiid ning lõpeb PV praegune "lahustumine" PPAs
Millega luuakse(gi) elementaarsed alused PV edasiseks arendamiseks. Väide, et midagi ei toimu ja/või pole tehtud on pahatahtlik.

Svejk jamale ei viitsi isegi mitte vastata. Sellist sodi pole ammu siin foorumis olnud.

See on sinu isiklik arvamus.
EKRE-vastasest vahkvihast nõretavat sisuta ilatsemist tuleb aga siit foorumist (k.a sellest teemast) moderaatoritel õkva palehigis ja regulaarselt kustutada

[Kapten Trumm]

Tüüpne alamväelase taseme eksiarvamus.
Eelkõige just PV kvaliteeti tõstab oluliselt kogu olemasoleva PV kvantiteedi koondamine oma osakonna alla - PV laevastik, PV lennusalk ja nelja politseiprfektuuri koosseisus olevad neli PV bürood. Tekib selge eraldi PV juhtimispüramiid ning lõpeb PV praegune "lahustumine" PPAs

PV nõrga taseme taga on ikkagi vana hea ressursipuudus - mis esines ka iseseisva PVA ajal, kui juhtimisstruktuur oli selge kui vesi ja mingit "mendistamist" polnud. Sõjaliste üksuste tootmine lõppes PVA-s ikka "iseseisva sõjaväestatud PV ajal", mitte "mendistamisega" seoses. Lõppes seepärast, et raha ei jätkunud.

Ressursipuudusel on erinevaid põhjuseid - minu hinnangul on see osalt ka PPA ülejõu käiva personalimudeli poolt tekitatud. Personalimudel, mille jätkusuutlikkust hoitakse läbi pideva koosseisu vähendamise ja ülesannetest täitmise loobumise (millele on antud poliitiline "katus"). Täna hoiab PPA end töös "tänu" sellele, et vähemtähtsate kuri/pahategude avastamisest-uurimisest ollakse samahea kui loobunud.

Igasugu täiendavad juhtimisstruktuurid ja staabitüüpi asutused paraku neelavad raha ja üks staabitöötaja võrdub oma palgas 2 või enama põllul töötajaga (võrrelge sama Belistsevi 4200 eurost palka reapiirivalvuri omaga) ja sellistel struktuuridel on komme vähkkasvaja kombel vohada.
See aga saab toimuda (paralleel KV staabiarmastusega) vaid ja ainult põllule minevate ressursside arvelt. Kahjuks

[alari]

Tekib selge eraldi PV juhtimispüramiid ning lõpeb PV praegune "lahustumine" PPAs

Need abipolitsei kiirreageerijad teevad juhtimise ikkagi segasemaks. Võtakse nad PPA alluvusse (link), kuid hakkavad tööle koos ametisolevate (politsei) kiirreageerijatega ning täidavad tulevikus nendega samu ülesandeid (link). Ehk siis mingist täielikust selgusest ei saa rääkida.

Kuna jutud räägivad, et AP kiirreageerijateks kandideerivad põhiliselt AP-d, siis on ikkagi tegemist munade ühest korvist teise tõstmisega. Tõstetakse teise (PV) korvi, et neid siis osaliselt esimeses (politsei) ikkagi edasi kasutada. Mingi osa vist suunatakse piiri valvama.

Kuna see uus struktuur on tekitanud nii palju arutelu siin, siis peab tõdema, et selgeid asju on selles vähe.

Ainus asi, mis tundub olevat kindel, on see, et sisekaitse reserv ei ole seotud AP kiirreageerijatega.

[Kapten Trumm]

Sõltub suuresti sellest, kui paljud neist abipolitseinikest on samal ajal Kaitsejõudude SA nimekirjas. Kuniks on ebaselge, kuidas see loodav reserv hakkab juba SA ametikohal olevate isikutega interakteeruma, on risk, et õpetatakse välja hulk pädevaid sisekaitsereserviste, kes ei saa seda tööd julgeolekulise kriisi ajal teha, sest neil on Kaitsejõududes teised ülesanded. Ehk minu arvates ei taga praegu loodav süsteem, et kõiki väljaõpetatavaid isikuid saab reaalselt kasutada, aga väljaõpet antakse ikkagi. Inimeste andmiseks Kaitsejõudude reservstruktuuridest PPA reservi on vaja poliitilist kokkulepet, andmesüsteemide ühilduvust jpm -- näis kuidas sellega läheb.

See probleem on iseenesest lahendatav, vähemalt taoline rollide konflikt KV ja KL SA kohtade vahel lõpetati juba aastaid tagasi väga lihtsalt - KV "suurema vennana" lubas kasutada enda õpetatud seltskonda KL SA üksustes ja võimaldas isegi koolitamist ajateenistuse ajal erialadele, mis on KL-s probleemne.

[Rabapistrik]

See probleem on iseenesest lahendatav, vähemalt taoline rollide konflikt KV ja KL SA kohtade vahel lõpetati juba aastaid tagasi väga lihtsalt - KV "suurema vennana" lubas kasutada enda õpetatud seltskonda KL SA üksustes ja võimaldas isegi koolitamist ajateenistuse ajal erialadele, mis on KL-s probleemne.

Nõus, kuid KV ja KLi puhul oli viimase ajani nii, et KL tegeles üksuste väljaõppega, aga tegelikult olid üksused KV koosseisus. KVst saadi oma varustus ja tegelikult ajati valdavalt täpselt sama asja. Tõenäoliselt hakataks lahingute järel kaotusi kandnud KLi üksusi täiendama ka nö KV reservist. Ehk siis KV nägi KLi oma suure pildi eesmärkidesse väga sobituvat. Üht sõda sõdime lõpuks kõik, aga KV tõenäoline ülesanne on soomustatud vastasele vastu seista. Loodav sisekaitsereserv täidab ka SA tingimustes riiklikus pildis olulist rolli, aga motolaskur- või ründedessantüksuste vastu on neist tõenäoliselt vähe abi.

Lõpuks tuleks mahulise* ja stabiilse sisekaitsereservi saamiseks luua ikkagi ajateenistuselaadne süsteem selle reservi jätkusuutlikuks taastootmiseks. Mina arvan, et kõige lihtsam oleks esimeses järjekorras suurendada sõjaväepolitseisse siirduvate ajateenijate kogust (suurendades ajateenistusse võetavate kutsealuste hulka). Martin Herem on kirjutanud**, et alguses saaks sellise üksuse allutada siseministeeriumile, aga pikas perspektiivis vajataks siiski paremat lahendust.

Praegu on lihtsalt segadust üksjagu -- loodetavasti olukord selgineb varsti.

Allikad
* Mart Helme on kirjutanud, et suurus võiks olla 1500 kandis
https://leht.postimees.ee/6848902/sisek ... kulukamaks

**
https://leht.postimees.ee/6790465/herem ... ulesandele

[A4]

Siiski on tegemist munade ühest korvist teise tõstmisega. Ja kui tulebki mõni uus abikas tööle. Tore, aga kvaliteeti ja kvantiteeti see ei oluliselt ei tõsta.

Tüüpne alamväelase taseme eksiarvamus.
Eelkõige just PV kvaliteeti tõstab oluliselt kogu olemasoleva PV kvantiteedi koondamine oma osakonna alla - PV laevastik, PV lennusalk ja nelja politseiprfektuuri koosseisus olevad neli PV bürood. Tekib selge eraldi PV juhtimispüramiid ning lõpeb PV praegune "lahustumine" PPAs
Millega luuakse(gi) elementaarsed alused PV edasiseks arendamiseks. Väide, et midagi ei toimu ja/või pole tehtud on pahatahtlik.

Muide, kas keegi piirivalvetööga paremini kursis olev inimene (mina ega Borja nende hulka ilmselt ei kuulu) oskab anda mingi sisulise, faktide ja näidetega rikastatud selgituse, kas üldse ja kuidas need praegused juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused tegelikku piirivalvamist paremaks teevad. Mina ausalt öeldes selliseid sisuligi põhjendusi ja argumentatsiooni seni sisuliselt näinud ei ole. Räägitakse, et „juhtimine muutub paremaks ja selgemaks“, aga pole toodud näiteid, mis siis tegelikult senise „lahustatuse“ tingimustes halvasti oli ning mis nüüd paremaks peaks minema. Viidatakse, et hiljutine kahekuuline piiride sulgemise operatsioon „näitas, et piiri valvamine on oluline asi“, aga taaskord ei toodud välja, kas ja mis probleemid siis praktikas välja tulid olukorras, kus piirikontrolli oli vaja taastada mitte üheks nädalaks mingi rahvusvahelise visiidi või suurürituse raames, vaid kaheks kuuks pandeemia tingimustes. Ühesõnaga – kas keegi oskab konkreetselt öelda, mis senise asjadekorralduse juures oli põllu peal halvasti, ja mis nüüd paremaks muutub?


Muidu jääb vägisi mulje, et nimetatud muudatus tehaksegi vaid muudatusi enda pärast. Selleks, et siseminister ja tema erakond saaks ette kanda oma pikaajalise valimislubaduse (vähemalt osalisest) täitmisest – ning oma valimislubaduste elluviimine iseenesest on nende poolt täiesti legitiimne ja normaalne tegevus. Aga see omakorda ei pruugi automaatselt tähendada, et lubadus piirivalve taastada jms ka tegelikult mõistlik ja vajalik on. Juhin tähelepanu, et selle erakonna suurimad „eraldiseisva sõjaväestatud piirivalve taastamise“ proponendid ehk endised piirivalve erukolonelid räägivad väga ilmekalt sellest, kui ägeda süsteemi nad 1990. ja 2000. aastatel ise omaenda kätega ülesse ehitasid ja kui emotsionaalselt valus oli selle süsteemi lammutamine 2000. aastate lõpus, kuid väga vähe argumente kuuleb selle koha pealt, et mis siis täna konkreetselt piiril ja põllul halvasti on.

Ainsaks natukenegi sisuliseks argumendiks võib lugeda seda, piirivalve pole hästi ette valmistunud Vene Föderatsiooni sõjalisele sissetungile vastuseismiseks (aga ei tooda ka eriti fake, mille poolest piirivalve selleks 1990. ja 2000. aastatel paremini valmis oli). Aga selles osas oleme vist isegi mina ja Borja ühte meelt, et riigi(piiri) sõjaline kaitsmine võiks jääda Kaitseväe ülesandeks ning Kaitseväe kõrvale selleks eraldi konkureeriva sõjaväestatud struktuuri loomine ei ole realistlik ega mõistlik.

Ma seejuures lahutaksin kogu sellest „piirivalve taastamise“ teemast nn sisekaitsereservi. Mina arvan, et selline asi on endiselt vajalik ja mõistlik eriti sellisteks suuremateks kriisideks, kus Kaitsevägi ja Kaitseliit juba peavad sõdima maale tunginud vaenlasega või valmistuvad selleks, st ei saa enam samal ajal minna appi tänavatele korda valvama, rahutusi laiali ajama või piire kinni panema, nagu praeguse pandeemia ajal tehti või selleks vajadusel ka suurte jõududega valmis oldi. Aga ka selle sisekaitsereservi puhul pole minu arvates toimivaks ja piisavalt suurt massi pakkuvaks lahenduseks vabatahtlikele tuginemine, kes päeva lõpuks jäävad siiski vabatahtlikeks, keda ei pruugi tekkida piisavalt palju, või kes võivad tulla juba olemasolevate vabatahtlike (abipolitseinikud, kaitseliitlased) arvelt või kelle vabast ajast paari päeva kaupa tehtav väljaõpe ei hakka kunagi olema samal tasemel, kui 8 või 11 kuud drilli saanud reservväelaste oma.

Ehk siin võiks fundamentaalseks lahenduseks olla ikkagi see, et Kaitseväe n-ö aktiivsest reservist väljakukkuvaid SP-üksusi (need „kukuvad välja veel eriti kiiresti) vormistada ühel hetkel ümber sisekaitsereserviks, millede tarbeks PPA tagab nendele üksustele relvastuse, varustuse ja mingi hulga ülemaid tegevväelaste asendamiseks. See oleks minu arvates igas mõttes massilisem ja kvaliteetsem nähtus kui vabatahtlikele tuginemine, ning ilmselgelt ka odavam, kui PPA sees hakata nullist oma eraldiseisvat ajateenistuse süsteemi ülesse ehitama.

[metssiga]

- Poliitikute poolt välja lubatud sisekaitsereserv on saanud küll uue nime, politsei- ja piirivalve kriisireserv -

Ja nimelt see ongi ainus asi, mis tänaseni on tehtud, nimemuudatus - kõva reform küll. Ükskõik, mida mingid ratased-helmed-borjad-kunnased ei räägiks-kirjutaks, tehtud ei ole ju mitte midagi lisaks suurtele juttudele.
NB Asja selgitamiseks - mina ise olen sisekaitsereservi loomise poolt!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

- Poliitikute poolt välja lubatud sisekaitsereserv on saanud küll uue nime, politsei- ja piirivalve kriisireserv -

..äkki see ongi asjade loomulik areng - ühe ja sama "reservi" ristkasutus sarnastes ülesannetes

Kes tahab teha, otsib võimalusi(-leiab ka) - kes tahab(ki) vaid iriseda, leiab selleks alati põhjendusi.
Vana tõde