8. leht 24-st

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 8:19
Postitas Kriku
Sel teemal brig-kin. Ühtegi:
Kas hirmu ei pruugi tekitada hoopis segadus? Näiteks võtame Ukraina kogemuse. Järsku ilmusid välja lindikestega mehed, relv käes, kes olid tegelikult endised paintballer’id, kaklusklubi või spordiühenduse liikmed ehk ikkagi tsivilistid. Praegu teavad suuresti kõik, mida võib see endast kujutada, aga kui sellist sündmust poleks juhtunud, siis keegi ei teaks selgelt, kes peaks nendega tegelema: kas politsei, eriüksus, sõjavägi või Kaitseliit?

No ka meil on siin lindikestega mehi olnud. Tuletan meelde 2007. aastat, kui oli pronksiöö, ja hilisemaid aastaid, aga tänagi võib nii mõneski autos näha lindikesi, kui mööda tänavat kõndida. Nii et oleme sellega ära harjunud. Ja kui räägime olukorrast, kus tekivad rahutused, sisemine konflikt, siis sõna «sisemine» ütleb piisavalt. Meil on seadused, millega on reglementeeritud, kes mille eest vastutab ja kes keda abistab.

Kõnealusel juhul lahendatakse sisekriise siseministeeriumi kaudu, määratakse ülem, kes siis kasutab ära riigil olevad ressursid, et seda olukorda lahendada. Kui politseist üksi enam ei piisa, küsitakse abi Kaitseliidult ja kaitseväelt. Selleks on kindlad protseduurid, selleks on harjutatud, ja näen isegi, et see toimib päris hästi. Toimis ka 2007. aastal.

Aga nüüd, praeguses olukorras, kus räägitakse sisekaitse reservüksuse loomisest, kas see dubleeriks teie või kaitseväe ülesandeid?

Veel on vara rääkida, kui palju see midagi dubleeriks. Kuigi seda ideed on pikalt arutatud, on see veel toores. Muidugi, mingil määral on mõistetav vajadus sisekaitse reservi järele. Sest kaitsevägi ja kaitseministeerium ei ole valmis andma võib-olla nii palju jõudu siseministeeriumile, kui nad vajaksid sisemiste olukordade puhul.

Samas on üsna raske selgitada inimesele Pärnus, et ta peab minema vabatahtlikult Ida-Virumaale piiri valvama. Seetõttu ütleme ausalt, ma ei usu ideesse vabatahtlikust sisekaitse reservist. Kuid kindlasti on võimalik seda luua teisel alusel. Olen välja öelnud, et seda võiks luua reservväelaste baasil, nende baasil, kes ei kuulu sõjaaja koosseisu. Aga kindlasti vajab läbimõtlemist ja süsteemset läbitöötamist, kuidas seda teha. Praegu on meil olemas väga hästi toimiv koostöö politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ning kaitseväe vahel. Ja see jääb kindlasti igal juhul alles.
https://leht.postimees.ee/6778653/kaits ... lik-nahtus

Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur

Postitatud: 16 Sept, 2019 8:51
Postitas Kapten Trumm
Mina ka ei usu sellise reservi võimalikkusse puhtalt vabatahtlike baasil. Midagi on võimalik muidugi teha, aga arvud, kuhu jõuda, on kaunikesti suured.
Samas olemasoleva (KV täiendus-?) reservi kasutamisel on ka omad "agad", reeglina KV vajadusest jääb "üle" seltskond, kellel on väljaõppest palju talvesid mööda saanud ja nende täiend/ümberõpetamine võib vaevaline olla. Näiteks reservõppekogunemiste raamis juba mitte tehtav. Inimesele on ka lihtsam, kui kohustus ära teha ajal, kui pole veel mingeid tööalaseid, perekondlikke, finantsilisi jne kohustusi.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 9:38
Postitas Avatar
Võib-olla tasuks nii ideede otsimise raames studeerida ka Idanaabri kasakaüksusi ja seda, kuidas nad on integreeritud suurde pilti või motiveeritud. Just Ida-Viru kontekstis ja olukorras, kus on "...üsna raske selgitada inimesele Pärnus, et ta peab minema vabatahtlikult Ida-Virumaale piiri valvama...".
Lihtsalt nii mõtteergutamiseks...

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 9:53
Postitas Kapten Trumm
Kellele kasakad vastuvõetamatud on, siis Iisraelis on selline nähtus nagu Nahal (meie keeles kõlab veidralt küll).
https://en.wikipedia.org/wiki/Nahal

Meie mõistes umbes nagu Kaitseliit piiriäärses perifeerias, kus suuri konventsionaalseid üksusi pole.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 10:14
Postitas Kriku
Kapten Trumm kirjutas:Kes natuke taktikast hablab, siis on selge, et kui piir satub sõjalise surve alla, siis taolise inimjõuga on taolisi vastutusalasid võimalik kuidagimoodi kontrollida üksnes väheintensiivse piiriületuse (nagu täna ja iga päeva käib) olukorras. Lihtsalt vastutusala on inimjõu kohta liiga suur. Kes ütleb, et aga siis mobiliseerime KV ja saadame peale - mõelge veel korra, mis juhtub siis, kui idanaaber otsustab hakata midagi tsiviilkonflikti taolist etendama ning Eesti saadab sõjaväe peale.
See lõik on vastuoluline - esiteks räägitakse "sõjalisest survest" ja seejärel "tsiviilkonfliktist".

Üldiselt, kui hakkavad toimuma sündmused, mille puhul kaalutakse EKV kaasamist, siis on kaks võimalust:
1) need toimuvad stiihiliselt - näiteks põgenikevool katastroofi või kodusõja puhul piiri taga;
2) need toimuvad ettevalmistatult kellegi kurikavala plaani järgi.

Minu arvates mitte kummalgi juhul ei ole KV kasutamisega midagi kaotada. Esimest vist ei pea argumenteerima. Teisel korral, kui keegi sokutab tegevusse rohelised mehikesed, siis tähendab see, et sõda on juba alanud. Sellest faktist mööda vaatamisega ei ole mõtet ennast või mis veel halvem, oma liitlasi lollitada. Sõda on alanud ning vaenlane keerab vinte juurde sedamööda, kuidas see tema eesmärke teenib. Ilma sõjalise vastuseta ta oma eesmärkidest ei loobu. Mina väidan, et kui algab "sõjaline surve" piirile, siis tuleb olukorda järgides kõik invasiooni puhuks ette nähtud tegevusplaanid käivitada - KL kaasamine, KV välkõppused, NATO artikkel 4, mobilisatsioon, NATO artikkel 5.

Kui saata enne KV-d sisekaitse reserv sellises olukorras piirile, siis lõpetavad nad nii, nagu Ukraina üksused Ilovaiskis lõpetasid. Mingil hetkel avastavad nad, et vastas ei ole opoltšenije või bandiidid, vaid VF regulaarid raskerelvadega. Tegutsemine olukorras, mis võib niimoodi lõppeda, on KV töö.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 12:31
Postitas Martin Herem
Samas olemasoleva (KV täiendus-?) reservi kasutamisel on ka omad "agad", reeglina KV vajadusest jääb "üle" seltskond, kellel on väljaõppest palju talvesid mööda saanud ja nende täiend/ümberõpetamine võib vaevaline olla. Näiteks reservõppekogunemiste raamis juba mitte tehtav. Inimesele on ka lihtsam, kui kohustus ära teha ajal, kui pole veel mingeid tööalaseid, perekondlikke, finantsilisi jne kohustusi.
Ei ole nõus.
Meil on täna tuhandeid jalaväelasi, sõjaväepolitseinike ... lõppude lõpuks pioneere ja õhutõrjujaid, kellest 5 päevaga saab teha JV üksusi või vähemalt jalaväelasi.
Ja jutt, et mingi aeg "tehakse kohustus ära ja siis on vabadus" on veel eriti vastuvõetamatu. Me ju ise räägime reservväest kui elukestvast, vabandust 60 eluaastani kestvast õppest? Mis nendel kolmekümnestel viga on?
Küsimus on ikkagi selles, et MILLEKS seda reservi vaja on.
Kui see peab toetama muskli ja püssiga PPAd, siis sobivad reservväelased selleks suurepäraselt.
Abipolitseiniku algõpe on 40h, sellele lisandub 40h relvaõpet.
Vaadates mis neil teha vaja on ja mida reserv enne õppinud on, ütleks ma, et 5 päeva reservväelasele on suur samm edasi.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 13:28
Postitas Leo
Minu arvates on ajalugu hästi näidanud, kui paljud kaitseliitlased reaalselt on huvitatud abipolitseinikuna tegutsemisest, enamikes malevates on tugev jagu või väike rühm neid, kes reaalselt regulaarselt politseiga väljas käivad, kriisi korral on enamik nendest inimestest KV või KL lahingüksuses, mitte abipolitseinik.

Kui korraga on kordonis jagu ja sellega tuleb katta 20-50 kilomeetrit, siis tähendab see reaalselt, et 2 paari on väljas ja 2 paari puhkavad või lähevad häire peale appi ehk iga piirivalvepatrulli katta on vähemalt 10 kilomeetrit. Sellepärast on loomulik, et käiakse peamiselt kohtades, kus on lihtne üle tulla ja mujal ainult tehnilise valve häireid kontrollimas. Sellise koosseisuga ei saa tõesti muud teha, kui üksikuid piiririkkujaid püüda, isegi väikese relvastatud grupi ületulek eeldaks kohaliku prefektuuri kiirreageerijate häire peale kohaletulekut, kellel on tulla mitukümmend kilomeetrit. Võrdluseks, Soome PVs on teenistuses natuke üle 2000 piirivalvuri, kellest märgatav osa teenib merepiiril ja piiripunktides. Minu teada on idapiiri 1300 km peal Eestiga sarnane olukord, iga patrulli peale palju kilomeetreid ja kontrollitakse peamiselt käidavamaid kohtasid, ehk neid, kus autoga lähedale ja kuiva jalaga üle saab. Kriisi korral on reserv 11000 piirivalves ajateenistuse läbinud inimest.

Eestis oleks suureks abiks 1000 reservisti, kes on ajateenistuses piirivalve koolituse saanud. Ehk siis reaalselt 10 kompaniid. Kriisi korral saaks neid ilmselt kerge vaevaga kordonites majutada nii, et korraga oleks kohal 1 rühm ja vajadusel suudetakse veel 1 täiendav kompanii piirkonda tuua ilma, et mujalt inimesed ära võetakse. Sellised rühmad ja kompaniid suudaksid juba ka väikestele relvastatud gruppidele vastu hakata, muutes piiririkkumise keerulisemaks.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 14:50
Postitas Kapten Trumm
Abipolitseiniku algõpe on 40h, sellele lisandub 40h relvaõpet.
Vaadates mis neil teha vaja on ja mida reserv enne õppinud on, ütleks ma, et 5 päeva reservväelasele on suur samm edasi.
Loomulikult Martin, kõik on suhteline. 5 päeva reservväelasele on parem kui 40 tundi abipolitseiniku kandidaadile.
Aga 3 või 6 kuud väljaõpet parimas õppimisvanuses annab palju parema tulemuse. See saab selgeks kohe, kui jälgida näiteks vahipati SP meeste ja KL sisekaitseväelaste tegevust nii võrdlevas võtmes.
Me ju ise räägime reservväest kui elukestvast, vabandust 60 eluaastani kestvast õppest?
Täna on see elukestev õpe vähemalt KV reservistile siiski väga tugeva raskuspunktiga ajateenistuse perioodile ja mitte nii väga reservis oleku ajale. Näeb täna välja sedasi, et peale ajateenistust on 1-2 RÕK-i ja siis on üldiselt suur vaikus. Et see elukestvaks muutuks, siis tegijatele lipp kätte, kuid tõe huvides tuleks tunnistada, et see täna eriti ei toimi (veel)?

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 15:00
Postitas Kapten Trumm
Teisel korral, kui keegi sokutab tegevusse rohelised mehikesed, siis tähendab see, et sõda on juba alanud. Sellest faktist mööda vaatamisega ei ole mõtet ennast või mis veel halvem, oma liitlasi lollitada. Sõda on alanud ning vaenlane keerab vinte juurde sedamööda, kuidas see tema eesmärke teenib. Ilma sõjalise vastuseta ta oma eesmärkidest ei loobu. Mina väidan, et kui algab "sõjaline surve" piirile, siis tuleb olukorda järgides kõik invasiooni puhuks ette nähtud tegevusplaanid käivitada - KL kaasamine, KV välkõppused, NATO artikkel 4, mobilisatsioon, NATO artikkel 5.
Nii kuidas arenesid asjad Krimmis, teist korda vaevalt juhtub. Vahepeal on välja mõeldud midagi uut, teistsugust ja küünilisemat. Kui üle piiri hakkavad pressima mingid kriminaalkorras karistatud tegelased (Wagneri bandiidid), automaat kaelas või püstol taskus, siis lasta käiku sõjavägi (eelkõige kärarikka mobilisatsiooni kujul) tähendab end Kremlile ideaalvastaseks muutmist, sest tekib võimalus sind näidata propagandasõjas kui sõja algatajat ja teiseks Euroopas ei saadaks sellest eriti aru. Sellise tegevuse tõkestamine on valges ilmas eelkõige sisejulgeolekuoperatsioon, millega tegeleb politsei, sandarmeeria või piirivalve.

Wagneri bandiidid konkreetselt ei oma mingit tõendatavat seost VF relvajõududega, vaid on juriidiliselt tavalised tsiviilisikud, kes käivad kuskil sõjas osalemas.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 15:13
Postitas Kriku
Kapten Trumm kirjutas:Nii kuidas arenesid asjad Krimmis, teist korda vaevalt juhtub. Vahepeal on välja mõeldud midagi uut, teistsugust ja küünilisemat.
Täiesti nõus, valmistumine Krimmi ja Donbassi kogemust absolutiseerides on valmistumine eilseks sõjaks. Kui moskoviidid oleks ette näinud, mis järgmise 5 aasta jooksul saama hakkab, oleksid nad tankidega Kiievi poole lõgistanud ja mitte oodanud, kuni Ukraina sõjavägi lõpuks tööle hakkab.
Kapten Trumm kirjutas:Kui üle piiri hakkavad pressima mingid kriminaalkorras karistatud tegelased (Wagneri bandiidid), automaat kaelas või püstol taskus, siis lasta käiku sõjavägi (eelkõige kärarikka mobilisatsiooni kujul) tähendab end Kremlile ideaalvastaseks muutmist, sest tekib võimalus sind näidata propagandasõjas kui sõja algatajat ja teiseks Euroopas ei saadaks sellest eriti aru.
Oleneb sellest, kui palju neid on. Kui on pataljon, joostakse muidugi ilma mobilisatsioonita pikali. Kremli suhtes ideaalvastane on IMHO ikka see, kes molutab vastuhakkamise asemel.
Kapten Trumm kirjutas:Sellise tegevuse tõkestamine on valges ilmas eelkõige sisejulgeolekuoperatsioon, millega tegeleb politsei, sandarmeeria või piirivalve.
Mis riiki sa täpsemalt silmas pead ja kuna seal viimati midagi sellist juhtus?

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 16:09
Postitas A4
Kui midagi „kahtlast“ hakkab üle meie piiride valguma, siis see sisuliselt meie jaoks ongi sõda. Raske ette kujutada olukorda, kus meil oleks vaja teha nägu, et see ei ole veel sõda, vaid mingid „sisemised probleemid“. Vastupidi – siis on Eesti riigi eesmärk nr 1 näidata, et sõda on sisuliselt alanud. Ja selleks puhuks on mõistlik Kaitsevägi mobiliseerida isegi juhul, kui sisuliselt ei pruugi selleks veel karjuvat vajadust olla. Kasvõi selleks, et anda välismaale selge signaal sellest, mis meie hinnangul siin toimuma hakkab.

Samuti kahtlen sügavalt, et kedagi Euroopas väga huvitab või erutab see, millisesse mundrisse pandud võitlejatega me oma riigi territooriumil toimuvat „lahendame“. Eriti olukorras, kus paljudes riikides Euroopa riikides on olemas sõjaväestatud sisekaitseüksused ja igasugused sandarmeeriad, või terves reas riikides (nt Prantsusmaal lisaks sandarmeeriale, aga ka Belgias) ongi regulaararmee pidevalt ja väga suures mahus pidevalt automaatidega tänavatel terrorismi takistamiseks, mis seejuures on palju väiksem „probleem“ kui üle piiri tungivad sõjaliselt organiseerunud kasakad või wagnerlased.

Sama lugu on ka näiteks selle telekast nähtava „visuaaliga“, mis äkki isegi pakub huvi n-ö tavalisele eurooplasele. Kui sa roheliste meeste, kasakate või wagnerlaste vastu võitlemiseks annad politseinikule, sisekaitse-ajateenijale või -reservväelasele ikkagi selga kuulivesti, kevlarkiivri, automaadi jne, siis ega seal tavalisele inimesele enam suurt vahet ei ole, kas tegemist on politseiniku või kaitseväelasega. Võime ju neile kõigile anda sinise kuulivesti suure kirjaga „POLICE“, aga kui Vene propaganda tahab väita, et ei-ei, Eestis on hullud sõjaväe tänavatele toonud, siis ega enam suurt vahet ei ole. Või on äkki lahendus see, et saadame sisekaitsevõitlejad lahingusse siniste tunkede ja nokamütsiga, ilma kuulivestita ning automaadi asemel kummunuia ja PM-iga lihtsalt selleks, et kõik pilti vaadates usuksid, et tegemist on tõesti rahuaegsete ja rahumeelsete konstaablite, mitte sõjaliselt organiseeritud üksusega?

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 16 Sept, 2019 18:38
Postitas blueant
A4 kommentaarile siiras hurraa.

Üks moodne trend on, et pahalane otsib eskalatsioonitaset, mis oleks ohvrile kõige tüütum. Vaadake näiteks Iraani surkimisi. Igasugust jama saab karistamatult teha, sest keegi ei taha suuremahulist sõda ja alati saab läbirääkimislaua taha joosta, kui asi enda jaoks hapuks hakkab minema.

Meie puhul võiks need olla tegevused, millele reservarmeel kõige ebamugavam vastata on. Paljusid neist on karu erinevates konfliktides kasutanud: surkimine merel, tüütamine kaubanduse ja energiaga. Ebaselged erioperatsioonid, millest tuleb ohvrile palju meedialärmi ja turvatunde kadu (sõjalennukite trajektoorilt eksimised, miniallveelaevad skäärides, erivarustuses delfiinid kalurite võrkudes). Üksuste sagimine piiri taga, mis on liiga hõre, et mobiliseeruda. Üksuste sagimine piiri taga, mis nõuab mobilisatsiooni, aga kestab näiteks mitu aastat, ilma et järgneks rünnak. Samal ajal ettevõtted koperdavad, sest mehed on püssi all, vahet pole kas sisekaitses või regulaararmees. SKP kukub.

See on üldse igasuguste reservide suur häda, et tegelikult on igaüks kuskil mujal vajalik. Suure sõja puhul on lihtne, et tuleb minna. Mis siis teha kui on pronksiöö, aga nagu Hong Kongis, 100 päeva järjest? Ühel hetkel peab jalule tõstetud reserv võib abipolitsei tagasi koju muru niitma minema.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 17 Sept, 2019 3:40
Postitas Kapten Trumm
Bingo.
Samal ajal ettevõtted koperdavad, sest mehed on püssi all, vahet pole kas sisekaitses või regulaararmees. SKP kukub.
Selle vastu on kasulik kasutada lisaks 25-60a reservile (kelle sissekutsumisega majandusprobleemid algavad) kasutada ka ajateenijate tegevteenistust. Näiteks 6 kuu väljaõppe järel 6 kuud teenistust. Või 12. Taolises teenistuseas reeglina veel majandusega taolist sidet ei omata ja kahjud on väiksemad. Tõsi, mitte olematud, aga mitte samad, kui täiskohaga töötava 42a pereisa puhul.

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 17 Sept, 2019 6:39
Postitas Martin Herem
Mis värk selle maja ehitamise kogemusega oli ...? :lol:

Re: Sisekaitse reserv

Postitatud: 17 Sept, 2019 8:24
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Borja kirjutas:
tommy kirjutas:Uuem poliitiline juhtkond on IMHO vanad plaanid lihtsalt ümber nimetanud, rohkem profiiti endale..
..see, kes vanad (ja pikalt hallitanud aga vajalikud) projektid lõpuks ellu viib - see profiiti teenibki :twisted:
Otsus näikse siis tehtud - ja ka Course of Action tundub täiesti valiidne:
Otsus tehtud. Sisekaitse reserv saab nelja aastaga 700 inimest ja 20 miljonit eurot

Nagu kaitseväel, hakkab ka politseil olema reserv. Kaitseväe sõjaväepolitsei seast võetakse pooled reservistid ja tehakse neist sisekaitse reserv.


Tegemist pole valitsuse koalitsioonilepingusse kirjutatud punktiga eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksusest, mille kohta EKRE poliitik Martin Helme teatas koalitsiooniläbirääkimiste alguspäevil, et piirivalve taastamises sai kokku lepitud. See kõik on veel otsustamata. Ent sisekaitse reserv, koalitsioonileppe viimane punkt, hakkab valvel olema võimalike massirahutuste ohjeldamiseks, elutähtsate teenuste objektide (näiteks haiglad) kaitsmiseks ja piirikaitse tugevdamiseks. „Reserviste kaasataks eelkõige avaliku korra tagamisse juhul, kui on vajalik politseijõudude kohalolu suurendada ja tagada ülesannete täitmiseks rotatsioon,” ütleb siseministeeriumi pääste, kriisireguleerimise ja rahvastikutoimingute asekantsler Viola Murd.

Murd on siseministeeriumis ettevalmistusi kriiside jaoks planeerinud koos kaitseministeeriumiga juba selle aasta algusest. Mõtted arendada siseministeeriumi juurde reserv olid õhus ammu enne praeguse valitsuse võimuletulekut. Murd viitab 2017.–2026. aasta riigikaitse arengukavale, mille laiapinnaline käsitlus hõlmab palju mitmekesisemaid ohte, kui vaid sõjalised rünnakud. Arengukavas on siseministeeriumile antud kohustus tõsta üldist kriisidele vastupanuvõimet. Seega on sisekaitse reserv loogiline jätk tänavu märtsis käivitunud veebilehele kriis.ee ja ajalehetoimetustele jagatud kriisivarude näidistele. „Sisekaitse reservi loomine on üks vastus vajadusele olla valmis mastaapseteks kriisideks,” ütleb Murd.
Augusti keskel tõdes siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Jaanis Otsla Vikerraadio saates „Uudis+”, et sisekaitse reserv oli varem küll ideena olemas, kuid tugev surve selle loomiseks tuli uuelt valitsuselt. Nii ühendati valitsuse visioon eraldi piirivalveüksusest varasema riigikaitse arengukavaga ja jõuti tulemuseni luua politsei- ja piirivalveameti juhtimise alla kaitseväe reservväega sarnanev elavjõud, mida häda korral kasutada.
Päris igaüks tänavalt sisekaitse reservi ei saa, vaid kohti hakatakse täitma vastavalt vajadusele. Mis kohti reservistid täpsemalt täitma hakkavad või kui palju neid vaja on, selle jätab siseministeerium saladuseks.

Viiakse üle
Reservistide tuumik hakkab koosnema kaitseväes ajateenistuse läbinutest. Osa praeguseid kaitseväe reservväelasi, peamiselt sõjaväepolitsei ja jalaväe erialaväljaõppe läbinuid, viiakse üle kaitseväe nimekirjast politsei omasse ning reservametikohti täidetakse ka uute ajateenistuse läbinutega. Peale selle rakendatakse üldreservi nii endisi politseinikke kui ka sisekaitseakadeemia lõpetanuid.
Kes täpsemalt sisekaitse reservi kuuluma hakkavad, on veel sise- ja kaitseministeeriumi vahel arutamisel. Ajateenijaid selleks eraldi välja ei hakata õpetama. Praegu on siseministeeriumil plaan igal aastal hankida varustus umbes 160 sisekaitsjale, keda nelja aastaga peaks kokku kogunema umbes 700. Vajaminev inimene sisekaitsja mundrisse saadakse esialgu sõjaväepolitsei reservide ridadest, kellest on plaanitud kaitseväe käsutusest siseministeeriumile ära anda ligi pooled.
Reservi isikkoosseisu üle hakkab arvestust pidama kaitseressursside amet, kuna Murdi sõnul ei ole mõistlik luua dubleerivat arvestuse pidamist. Sisekaitse reservi formeerimise ja õppekogunemiste eest hakkab vastutama PPA.
„Reservistidele kehtivate nõuete osas käivad veel arutelud, kas juhinduda kaitseväeteenistuse seadusest või politsei- ja piirivalveseadusest tulenevatest nõuetest. Selge on aga, et isik ei tohi olla varem kriminaalkorras karistatud ja peab vastama tervise ja eesti keele oskuse nõuetele,” selgitab Murd kriisireservisti kriteeriumeid.

Kriiside ohjamine
„Kui tsiviilkriisi korral hädaolukordades, näiteks suured metsatulekahjud, tormid, üleujutused, tulevad kaitsevägi ja kaitseliit appi, siis riigikaitselise olukorra puhul on kaitseväel ja kaitseliidul teised ülesanded ja siseturvalisuse valdkonnal jääb võimekusest puudu,” ütleb Murd ja lisab, et samas ei ole siseministeeriumil otstarbekas igaks juhuks ülal pidada tavaolukorras jõude seisvaid ressursse.
„2007. aasta aprillis vandaalitsesid pronksiööl Tallinna kesklinnas organiseeritult ligi 1500 inimest, Venemaa propagandal oli selles oma osa. Krimmi poolsaare okupeerimine roheliste mehikestega oli näide kriisi algfaasis varjatud agressioonist. Taoliste kriisidega toimetulekuks ei piisa tavajõududest ja ei pruugi olla võimalik kasutada sisekaitse ülesannete tagamisel ka kaitseväe ja kaitseliidu abi,” selgitab Murd.
Ilmestamaks, kus sisekaitsereservi võib vaja minna, toob Murd näiteks Prantsusmaal toimunud kollavestide rahutused ning ütleb, et kuigi meeleavaldajad olid valmis tänavatel korda rikkuma nädalaid, siis politseil ja päästel oli vaja tegeleda ka kõige muuga.
Eestis on ligi 2000 vabatahtlikku päästjat, üle 1000 abipolitseiniku ja 500 merepäästjat. „Need vabatahtlikud on ühtne võrgustiku osa ja iga päev valves, võttes vabatahtlikult kohustuse kindlaks määratud ajaga reageerida,” ütleb Murd.
Samas on ta sõnul Eestis veel hulk inimesi, kellel on sisekaitse spetsiifiliste ülesannete täitmiseks vajalikud oskused ja teadmised juba olemas, kuid kes ei ole kaasatud. Siseministeerium soovib säilitada nende kvalifikatsioonid, tuues reservistidest lisajõud ühistele õppustele politseinike ja päästjatega.


KUHU KULUB 20 MILJONIT EUROT?

Järgmisel neljal aastal on sisekaitse reservi arvestuslik kulu kokku ligi 19,7 miljonit eurot ehk umbes 5 miljonit eurot aastas.
Peamine kulu on reservistidele soetatav varustus, mis hakkab sarnanema piirivalve kiirreageerimisüksuse omaga.
Veel kulub raha väljaõppe korraldamiseks ja ka politsei- ja piirivalveametis formeerimisvõimekuse loomiseks.