www.militaar.net

Kui ühiskond nõus on, saaks ajateenijatega ilmselt patrullpolitseinike massi suurendada, aga see ei pruugi olla odav lahendus.
Ajateenija palk või toetus võiks ju olla väiksem kui kaadripolitseinikul. Iseasi kui palju väiksem see olla saab. Madalama astme politseinike palgad on napid ja ka ajateenija peaks mingi miinimumi kätte saama. On siiski vahe, kas tiksuda ajateenija toetuse peal 8 kuud või 2 aastat.
Riide- ja erivarustus maksab nii kaadripolitseiniku kui ajateenija jaoks ilmselt sama palju. Ma ei tea, kas politseiniku püksid peavad kestma vähem või rohkem kui kaks aastat.
Ajateenijatele tuleks ilmselt tagada prii toit ja majutus. Seda infrastruktuuri PPA-l praegu pole. Lisaks suurenevad väljaõppekulud alates suuremast püstolipadrunite kogusest kuni suurema hulga instruktorite palkadeni. Ilmselt on vaja ühte ühekordset investeeringut olemasoleva väljaõppebaasi suurendamiseks. Midagi tuleb sellest rahast küll ka tagasi: kui iga kaadripolitseinik on endine ajateenija, saab selle osa tema hilisemast väljaõppest ära kärpida.
Kui enamik Kaitseväe ressursist läheb praegu ajateenijate koolitamisele ja kantseldamisele, siis PPAs läheb lõviosa põhitegevusele ja väljaõppe osa on väike.

_________________
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)

Tagasihoidlik ettepanek moderaatorile - kas ei oleks aeg seda lõime "Kaitseväe" alt viia "Politsei, piirivalve ja päästeameti" alla?

Mõni aeg tagasi rehkendasin - üks ajateenija on õpetatav/peetav umbes 50% kaadriametniku ülalpidamise kuludega. Lisaks võid arvestada, et neile pole sul vaja anda 30 tuhandest Skodat või Haixi saapaid, vaid saab piirduda kasutatava varustusega, mille peale kaadriametnik ammu nina krimpsutaks. Kes tahab paremat, aga palun - läbige edukalt teenistus ja olete teretulnud PPA kaadriametnikuks. Meil on tegelikult varustus PPA-s väga hea, soomlastel taolist pole.

Seega vähemalt teoreetiliselt eksisteerib võimalus küll, et kui PPA-s vähendada x arvu võrra kaadri arvu, saaks need mingil hetkel asendada 2x ajateenijatega, tekiks reservi tootmine ja ka korralik värbamisväli kaadri saamiseks.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Vaidleks siinkohal kah vastu. Puht-rahaliselt ja esmapilgul võib tõesti tunduda, et sisekaitseajateenija on poole odavam, kui kutseline. Aga kui arvestada sellega, et vähemalt pool aega see ajateenija esmalt läbib väljaõpet ja „omandab ametit“, kaob üsna ruttu pärast väljaõppe ja lühikese teenistuse läbimist reservi tagasi, ning on oma tunduvalt lühmema väljaõppeaja ja kogemuste puudumise tõttu tunduvalt vähem „multifunktsionaalsem“ kui 1,5-2 aastat SKA-s õppinud tavapolitseinik, siis ei pruugi see ajateenija kokkuvõttes sugugi olla odavam, kui kutseline. Eriti, kui räägime sellest, et ajateenijatega rahuaegseid jooksvaid funktsioone täita.

See, kas saabas on 30 eurone „ajateenija kirsa“ või 80-eurone „profikäima“, ei mängi siin mingit suurt rolli. Ja kui nii ka oleks, siis miks me näiteks Kaitseväes enam põhimõtteliselt ei jaga ajateenijale ja tegevväelasele erinevat varustust ja tehnikat? Äkki kaob demonstratiivselt ja sihilikult kehvema ja odavama varustusega igasugune motivatsioon teenida nii aja- kui tegevväelasena.

Tegelt on see varustuseküsimus KV-s lahendatud kõige demokraatlikumal viisil - lihtsalt kõik saavadki need "ajateenija kirsad" laost ja fotode järgi võib järeldada, et nt Martin Herem kannab samasuguseid Samelini saapaid, mis mulle hiljuti laotädi andis. Ja kellel need ei sobi, on vaba oma raha eest paremad ostma, kuni nende välimus nõutele vastab. Mitte nagu PPA-s, kus peadirektor ostab endale 200-sed Haixid ja kaadriametnik leppigu 60-ste Magnumitega.

Aga jah, väljaõppe aeg on tõesti argument. Samas, ega kaadriametniku õpe pole ka lühike ega odav ning kaader voolab ka seal mitte vähe.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kaadrit peab välja õpetama nagunii ning võimalused selleks on praegu olemas. Selle mahu vähendamine ei pruugiks erilist kokkuhoidu anda.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

Ka minu jaoks on see natuke arusaamatu selles mõttearenduses. Ajateenistuse taastamine ei teeks ju mitte midagi PPA-s odavamaks või siis - sama raha eest palju rohkem effekti. Millegipärast käib võrdlus kogu aeg elukutselistega ja sellega, kui "odav" on ajateenistus väidetavalt võrreldes elukutselistega. Ega me ju politseiametnikke ei vähenda? Vastupidi - ajateenistuses tegelejate arvel hoopis suurendame.

Käisin esikus kontrollimas, et ega keegi omnipotent ei ole minu saabaste kallale läinud. Ka vaatasin pööningukappi, kus hoian vanades saabakarpides teise aastaaja tuhvleid ja kingi, et äkki olen ise pikki aastaid nõdrameelne olnud ja tegelikult hoopis teisi jalavarje kandnud. Õnneks on minu mõistusega siiski kõik korras ning mulle antud saabastega samuti.

Ehituse teemadest hoidku amatöörid eemale, aga igal pool mujal võib ükskõik kui elukauget narratiivi punuda...

_________________
My fair lady.

OT, kuid ma sattusin sarnaselt London Bridge'iga segadusse. Mulle nagu meenub, et põhimõtteliselt kõik kannavad neidsamu Haix saapaid, mis on tegelikult ikka tiba odavamad kui 200 euri - vähemalt PPA jaoks.

Samas ei näe ma ka sitemas varustuses (Škoda asemel väledad jalad?) mingit lahendust PPA personaliprobleemidele. Tõtt öeldes on see varustus põhimõtteliselt täiesti teemaväline selle arutluse raames, sest selle panus kuludesse on võrreldes personalikuludega (mis moodustab kogu eelarvest 60%) täiesti marginaalne ja suurem probleem kipub olema hoopis selles, et noori ei tule PPA-sse piisavalt peale ning vanad lähevad pensionile. Isegi praeguse taseme hoidmine ei ole mõeldav.

Siin on 2 võimalust, vastus sõltub valikust:
1. ajateenistus sisekaitselise reservi saamise eesmärgil - tänane kulude tase kindlasti kasvab (nimetatud ajateenijatega tegelejate arvelt). Lisanduv väärtus ongi suurem kriisi/SA koosseis, mingit rahalist säästu ei tule. Ahjaa, noorte kasvatus ka mingil määra.
2. ajateenistus igapäevase personali saamise nimel - kus teatud väljaõppetasemelt hakkavadki ajateenijad täitma reaalseid teenistusülesandeid. Reservi tekib nagu "kõrvalkahju korras" nagunii. Sellise variandi korral peaks teoreetiliselt tekkima efekt, et kuna kaaderkoosseis väheneb (osasid ülesandeid hakkavad täitma ajateeninad) ja asemele tulevad ajateenijad on (teoreetiliselt) "odavamad", siis on võimalik justkui sama eelarvega panna välja rohkem igapäevast koosseisu või sama koosseisu juures maksaks see vähem. Täiendav lisaväärtus lisaks kasvatustööle on ka politsei ilmumine tänavale (mida võimaldaks suurem koosseis)

Viimast varianti kasutab edukalt nt Iisrael. Tõsi, teenistuse pikkus on 2 aastat. Läheb kirja ajateenistusena. Esimest varianti kasutab nt Soome (vähemalt PV-s on see nii). Ajateenijate kasutamine ühel või teisel viisil on seotud enamasti just labase rahaküsimusega - lihtsalt sama võimekuse lahendamine kaadriga oleks tunduvalt kallim.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Siin oli eespool teemaks, et kulud kasvavad, kuna varustust on (tänu ajateenijate suuremale arvule siis) vaja rohkem. Sügasin seepeale kukalt ja ütlesin, et ärme vahest osta siis neile teenistusrelvaks Clock 17, vaid otsime KV laost PM-id või Colt1911d. Või patrullautoks vahest piisab näiteks Dacia. Kuna vajalik arv on suurem, siis anname odavama tükihinnaga varustust, aga rohkematele. Mitte utiili, aga kasutatavat. PM-ist saab ka pihta ja Dacial on ka Mp3 raadio, istmesoojendused ja konditsioneer olemas.

Muide, Soome politseis on tükati veel kasutusel Suomi püstolkuulipildujad. Vahetavad praegu välja. Suomi on analoogne asi nagu PPSh. Kui keegi ütleks, et võtame politseis (MP5 asemel) kasutusele rootsi M45, siis arvataks vist, et ütleja on mingeid aineid pruukinud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kui nüüd korra jälle faktidele otsa vaadata, siis viimased andmed, mis ma veebist PPA kaadrivoolavuse kohta leidsin (kahe aasta eest, ei usu, et vahepeal kardinaalselt asi muutunud), näitasid, et politseiametnike aastane voolavus oli 3,7%, mis oli mitte ainult kogu Siseministeeriumi valitsemisala, vaid pea kogu avaliku sektori parimaid tulemusi. Seejuures peetakse n-ö eluterveks ja organisatsiooni mõistlikus tempos uuendavaks voolavuseks kuni 10% voolavust, alla 5% voolavust ei pruugi iseenesest enam üldse hea asi olla. Võrdluseks paneme siis ajateenijate voolavuse, mis on eranditult ja garanteeritult 100% aastas. Ehk tase, mille suvaline SKA lõpetajate lend saavutab minimaalselt u 30 aastaga, mil viimane kursuslane on pensionile läinud, olles enne seda tema väljaõppesse ja haridusse investeeritud ressursi mitmekordselt tagasi „teeninud“.


Mis peadirektori saapaid puudutab, siis minu mälu järgi ostis peadirektor endale täpselt samasugused saapad, nagu talle PPA laost oleks antud (kui oleks olnud). Aga pidi ka need saapad lõpuks oma taskust kinni maksma.

Oeh. See sai juba politseiautode teemas spetsiaalselt läbi arvutatud, et isegi kui kõik autod (kaasaarvatud erimasinad, nagu näiteks kaubikud) asendada kõige odavama Daciaga, siis sellest kulude kärpimisest piisaks ainult käputäie patrullide lisamiseks. PPA hiljuti avaldas, et isegi kui sõidukipargi uuendamine 90% ulatuses ära jätta, siis hoitakse sellega kokku ainult ligikaudu miljon eurot. Võrdluseks - puudu on ligikaudu 20 miljonit eurot ning palgakulu ise on 130 miljonit eurot.

Ei ole mõtet hakata uuesti jaurama teemal, millesse sa isegi ei ole viitsinud süveneda.

EDIT: Teisest teemast.


Kui me võtame aluseks selle ühe miljoni, mis PPA autopargi uuendamise eest välja peaks käima, siis see võrdub kusagil 45 patrulltöötaja palgaga (ilma igasuguste muude täiendavate kuludeta), ehk siis võib-olla kusagil 5 vahetust. Tuletan taaskord meelde, et personali puudujääk on tuhande ringis.

Pean eelnevalt 1 vea parandama. Kui SKJ planeeris üleminekut 5,5 kuu ajateenistusele, siis oli ideeks, et 2/3 ajateenijatest saaks selle ning ülejäänutest pooled 9 ja pooled 12 kuud. Ilmselt siis saadi peatselt aru, et nii kiiresti ei saa, kes tahab täpsemalt lugeda, siis https://varusmies.fi/palveluksessa
Põhimõtteliselt koolitatakse 12 kuud keeruliste või kalliste tehniliste erialade spetsialiste, k.a. autojuhid ja helikopterisuihkuturbiinimoottoriapumekaanikkoaliupseerioppilas, rühmaülemaid ja eriüksuseid. Samas saab sellest numbrist teada, kui vähe on tegelikult tänapäeva armees jalaväelasi.

Rootslased arvutasid välja, et nende kaadriarmee väljaõpe on mõistlik, kui iga sõdur oleks teenistuses vähemalt 3, või veel parem 4-5 aastat.

Nii jänkidel kui brittidel oli Iraagi ja Afgaani sõdade ajal ja brittidel ka praegu (https://www.theguardian.com/uk-news/201 ... t-plummets) suur probleem piisavalt reamehi värvata, näiteks jänkid lahendasid selle nii, et värbasid reameheks 15 kuu lepinguga, millest esimesed 3 kuud oli SBK ja ülejäänud missioonil jalaväerühma koosseisus, samas kui standartne tegevteenistuse leping sõlmitakse 8 aastaks, millest tavaliselt 4 ollakse tegevteenistuses ja 4 a jooksul on võimalik inimest veel uuesti teenistusse kutsuda. Sellist minimaalse väljaõppega reameeste rühma hoiab koos kauem teeninud kapralite ja seersantide hulk, kes juba teavad, kuidas olla.

Huvitav oli, et hoolimata 2015. a pagulaskriisist ei saadetud ajateenijad piirile ega kutsutud kokku piirivalve reservkompaniisid. Soome kutselise piirivalvuri kursus kestab 12 kuud (https://www.raja.fi/download/75115_Raja ... 302e6ed588) ja õpingute ajal on prii söök ja elukoht ning päevaraha 19 €. 8-12 aastat ning 15-17 aastat teeninud piirivalvurid saavad minna täiendkoolitustele, mis on vajalikud vanempiirivalvuri ametikoha saamiseks. Piirivalve ohvitsere koolitatakse samas koolis, kus SKJ ohvitsere. Praktika eest makstakse 1700 € bruto pluss lisatasud. Netopalk on täistööajaga 2000-2500 €. Seoses 2015. a pagulaskriisiga tõsteti oluliselt mõneks aastaks RVL (Soome piirivalve ehk Rajavartiolaitos) koolitussummasid, seoses sellega võeti 2018. a õppima 2 kursust ehk 240, sel aastal tavapärane 120 ja tuleval aastal juba 60 uut õpilast (https://ita-savo.fi/uutiset/lahella/91b ... b234bd8c82) Piirivalves töötab 2700 inimest, kellest u 2200 on piirivalvurid või neid juhtivad ohvitserid. Piirivalvuri keskmine teenistusaeg on 25-30 aastat, nii et keskmiselt vajab RVL igal aastal 75-85 uut ametnikku. Need suuremad kursused sulavad nagu lumi kevadise päikese käes, näiteks ühte piirivalveüksusesse, millest läheb tuleval aastal pensionile 30 inimest, saadetakse juurde 2 noort piirivalvurit.

Suomi KP ei ole enam ammu politsei või RVL varustuses, armee loobus nende kasutamisest 1990ndatel ja müüs laovarud maja 2007, politsei loobus nendest kümmekond aastat tagasi, kui saadi piisavas koguses MP5 automaate. Politseiteenistuses on Suomi KP moodi kiire tulega ja suure hajuvusega relv ohtlik, sest tihtipeale on vaja lasta kohas, kus on palju juhuslikke inimesi. Pigem eelistatakse sihitud üksiklaske. Soome politsei uus automaat on CZ, vahetuse peamine põhjus on see, et MP5 ei ole piisavalt kõikidele patrullidele ning sellele on keeruline kinnitada tänapäevast lisavarustust.

Kipun arvama, et need suhtarvud olid suhteliselt sarnased juba ka siis, kui teenistuse pikkuseks oli 6, 9 või 12 kuud. Sest ega selle 5,5/8,5/11,5 teenistusaja pikkusega ei kaasnenud väljaõppes mingit põhimõtteliselt teistsugust väljaõppemudelit või -süsteemi. Vaid lihtsalt kärbiti igalt poolt teenistusaega 2 nädala võrra vähemaks peamiselt teenistuse lõpus oleva administreerimise jms arvelt, kuna tagasiside ajateenijatelt oli, et teenistuse lõpus tahaks võimalikult ruttu koju saada, aga selle asemel toimub seal pikk molutamine. Teine põhjus oli kulude kokkuhoid – mis ütleb üht-teist ka selle kohta, kui „odav“ siis tegelikult on üks ajateenija teenistuspäev riigile.