www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Nov, 2019 4:51

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 191 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Eesti Kaitseväe suurus ja struktuur
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 11:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
Kompaniisid oli seal ikka rohkem kui 3 tükki, kompanii kaitsekoridoride arvu ja väljas käinud üksuste järgi annab PAT operatsiooni enamvähem kokku.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 14:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1524
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Minu arvates oli hästi korraldatud õppus ... lahingugrupi kompaniidele.
Samas Trummil on muidugi õigus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 15:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
Minu jaoks oli võimalus ikka mitmeid tunde kasutada liitlaste jõukordisteid (millega head toimetulemist lahingu lõpptulemus antud lõigus ka kinnitas) ikka täitsa uus kvaliteet. Ja sain aru liitlaste jutust, et ka mujal päris näpp suus ei istutud, kõik ikka enamvähem said aru, mida saab teha 155 mm ja mida Apachega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 15:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1524
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Sellega on nii ja naa ...
Päris olukorras teil neid kordistajaid pigem ei oleks. Tark õpib muidugi igast olukorrast.
Minu lootus on just see, et kaitseliitlased said parema arusaamise soomuse vastu võitlemisest.
Ja siis veel muidugi parem teadmine brittidest ja prantslastest, kes vajadusel siin sõdima hakkavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2019 15:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
No ega "me" nii viletsad pole, et ainult liitlaste kopteritega soomuskolonni peatada suudame - liitlased on "sõpruskohtumistel" ennegi siirast üllatust väljendanud. See annab juurde teatud jagu julgust ja enesekindlust. Ja liitlaste tegemised polegi kõik ainuõiged - paar asja tegid nad ka ise ringi tegema/harjumuspärast muutma. Just teemal, et KVKP (elik tüüpne Eesti metsamaastik) pole Iraagi kõrb ja hi-tech sensorid alati läbi metsa ei töötagi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 23 Okt, 2019 15:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Juul, 2005 16:48
Postitusi: 905
https://www.toompeamalevkond.ee/2019/09/29/taas-uued-tuuled-kaitseliidus-ehk-infopaev/
Tsiteeri:
Nii et me oleme tagasi 90.-ndate aastate sissisõja ideoloogia juures. Siit tuleb ka väljaõppe kontseptsioon lähimaks paariks aastaks. Kõige alus on väikeüksuse taktika, mille raames võib täita väga erinevaid ülesandeid. See aga omakorda on seotud üksikvõitleja tasandil nii laskeoskuse, kui ka lõhkeainete/miinide käsitlemise oskusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 23 Okt, 2019 20:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1524
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
A) Ei lähe tervikuna "sissisõja" juurde.
B) Tegemist on juba eelmise KL ülema ajal alustatud arendustega


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 24 Okt, 2019 20:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7966
Asukoht: Siilis
alari kirjutas:

Tsiteeri:
Kaitseliidu baasomaduseks peab olema assümmeetrilise kaitse mõistmine. Eelkõige tähendab see niimoodi vastase kulutamist, et sa ei astu ise kontakti seal, kus Sa võid surma saada ja samal ajal vähendad tema võitlusvõimekust ja võitlustahet. Nagu me nägime Iraagis ja Afganistanis meie vastaste poole pealt võib taoline strateegia olla kokkuvõttes edukas. Konkreetsemalt tähendab see tegutsemist hajutatud väikeüksuste koosseisus, sest iga suurem üksus muutub konventsionaalsele vastasele kohe liiga hästi nähtavaks sihtmärgiks.
Tühijama ja sofistika - selline metsavendlik "vastase kulutamine" meie kontekstis üks kord juba lõppes eimillegagi ning lõpeb samamoodu ka sellises uues "Iraagi & Aghanistani soustis" serveerituna..

Tsiteeri:
Kaitsevägi on huvitatud maakaitsest.
Alles jääb varem sel aastal püsti pandud Põhja Maakaitseringkond. Isegi kui Kaitseliidus on erineva mobiilsuse astmega üksusi, siis tema peamiseks vastutusalaks on malevkondade lähim geograafiline ümbrus. Me räägime taas territoriaalkaitsest.
Selle üldpõhimõtte sees on maakaitseringkonnas endiselt väheke võimekam ja liikuvam Lahinggrupp, millele lisanduvad malevate baasil toimivad territoriaalsed ja pigem staatilised üksused.
..ka see on vaid sõnade ekvilibristka.
Vaja on vaid nats KV/KL ühispingutust, et sellise "maakaitseringkond + väheke võimekam lahinggrupp" sotapota asemel üks korralik territoriaalne kergejalaväebrigaad SuurTallinna ressursi baasil püsti panna - nagu ma olen sellest ka piisavalt pallu siin foorumis kirjutanud. Siis ei peaks ka igast sofistilist jama välla mõtlema mingitest "uutest" arengutest ja eiteamillest.. nagu siintsiteerit artiklis - kus pole ju mitte krd ühtegi uut mõtet vaid ainult vana ideetuse ümberleierdamine :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 29 Okt, 2019 14:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26901
Brigaaditüüpi (ja brigaadi võimetega) üksuse loomine Suur-Tallinna piirkonnas KL-st kuulub lähima 20 aasta jooksul ulme hulka.
Isegi mitte rahapuudusel, vaid just inimjõu (vabatahtlike) puudusel.
Koos muude maakaitsepiirkondadega ehk kuidagi venitaks, aga noh, mis vägi veab Pärnumaa kaitseliitlast Tallinna?
Enamik ju läks teadmisega, et sõdib kodukamaral.

Kui lähima 10a jooksul saab igas MKR-s toimima ühe pataljoniekvivalentse lahingugrupi, mis koosneb näiteks 6 kergejalaväe kompaniist* oma tagalaelemendiga, staabi/tagala kompaniist (luurerühm, Javelin-TT rühm, pioneerirühm jne) ja 9-relvalisest 120 MP patareist, siis selle ärategija läheb kuldsete tähtedega kuskile tahvlile. Ja kui see suudab hoida oma alal viienda kolonni relvastatud aktsioonid vaos, teha dessanditõrjet ja vajadusel blokeerida brigaadidest läbi pääsenud nõrgestatud vastase, on laua bueno.

* - kompanii tähenduses vähemalt 120 väljaõpetatud, 90 mm TT ja 81 mm MP toetusega meest. Mitte 50-70 AK4 meest, kes käivad õppusel 1 kord aastas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2019 18:17 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 16331
Asukoht: Viljandimaa
Tsiteeri:
Neli kuud organisatsiooni juhtinud kindral Ühtegi (55) ütleb, et Kaitseliidu roll muutuvas julgeolukorras on samasuguses arengus, nagu viimase viie aastaga on ümber hinnatud Eesti julgeolekuriske ning riigi- ja kodanikukaitse vajadusi. Kui seni tegutses Kaitseliit arusaamas, et konventsioonaalse sõja puhul tuleb malevatel välja panna rindeüksusi, siis uue lähenemise järgi on iga maleva tööpõld ennekõike kodumaakond ja omavalitsus, kus vaenlast koduseinte toel võimalikult valusalt nõelata, tagada elanikkonna julgeolek ning olla teejuhiks Eesti ja liitlaste regulaarvägedele. Viimast rolli harjutas Kaitseliit näiteks oktoobris õppuste Tractable ajal roteeruvaid Briti üksusi vastu võttes.

Järvamaa konteksti tuues tähendab maakaitse, et Roosna-Alliku, Koeru, Paide ja Türi üksikkompanii rühmad tagavad autonoomselt julgeolekut oma kodu­kandis, mida nad ise tunnevad kõige paremini ja mis annab neile vastase ees väga suure eelise.

«Nende lahinguväli ongi koduküla, nende liitlane on aeg. Kohalikul üksusel on aega rünnakut plaanida, läbi harjutada ja valida hetk, millal salvata, et üllatusmoment ja tekitatav kahju vastasele oleks võimalikult suur ja enda kaotused minimaalsed,» selgitab kindral Ühtegi. Tema meelest ei maksa arvata, et tuli uus Kaitseliidu ülem ja hakkas muutma. «Kursimuutust on analüüsitud ja ette valmistatud aastaid enne mind, kuid organisatsioon on nagu suur laev, vajab pööramiseks aega. Uue kontseptsiooni on kinnitanud nii kaitseväe juhataja kui ka kaitseminister,» lausub Ühtegi.
https://jarvateataja.postimees.ee/68273 ... ilt-oppida

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kaitseliit
PostitusPostitatud: 20 Nov, 2019 14:33 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juul, 2015 15:06
Postitusi: 110
Möödunud laupäeval KL 101 kontsert-vastuvõtul pidas kõne ka kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu. Publiku soovil ja autori nõusolekul kopeerin siia kõne teksti.


Austatud kohalviibijad,

Kaitseministeeriumi nimel tervitan ja õnnitlen Kaitseliitu teise aastasaja alguse puhul. Uut sajandit alustate uue juhiga, kellel, mulle tundub, on värskeid ideid, kuidas viia Kaitseliit vastu ühiskondlikele muutustele. Et Kaitseliit on kollegiaalne organisatsioon, siis eeldatavasti ootavad selle sajandi sihid veel organisatsiooni sees arutamist ja selitamist. Ega seal variante palju pole, uus sajand nõuab Kaitseliidult kas muutumist, endaks jäämist või siis mõningaste muutuste läbi endaks saamist.

Mina ise olen astunud kaitseliitlaseks kaks korda (vabandust, et endast kõnelen, see ei ole minu pidu, aga üritan selle kaudu öelda midagi Kaitseliidu kohta laiemalt). Esimesel korral juhtus see üheksakümnendate lõpus, uudishimust, vabast tahtest liitusin akadeemilise malevkonnaga. Kukkusin kiiresti välja, sest ma ei saanud ise ka aru, miks ma siia astusin, mu tollane liikmelisus oli kiretu, sügavama tähenduseta. Tagantjärele targana võin öelda, et astusin siis Kaitseliitu valedel põhjustel, pealtnäha küll vabast tahtest, aga siiski ainult enda pärast ja sisemise soovita kedagi teenida. Sellist vabatahtlikkust ei vajanud Kaitseliit ja see isekalt teostatud vabatahtlikkus ei vabastanud ka mind mitte kuidagi.

Minu vabatahtlikkusega Kaitseliidus on üldse veidi kummalised lood. Teist korda astusin Kaitseliitu mõned aastad tagasi, seekord võib öelda, et sõna otseses mõttes relva ähvardusel, pealtnäha niisiis sunniviisil, aga siiski juba sisemisest vajadusest aidata teisi, mõttega Kaitseliidu liikmelisusest kui avalikust teenistusest. Relvaga ähvardajaks ei olnud minu liikmeks astumise taotlusele soovituse lisanud kaitseliitlane. 2009. aastal elas Kaitseministeerium üle šoki, meid ründas heitunud ja relvastatud inimene, kes kahjuks enda elu sellise haleda agressiivsusepuhanguga lõpetas.

Kümned ametnikud olid seisnud kaitsetuna püstolitoru ees. Kui ründajal oleks olnud julgust kedagi tegelikult tappa, oleks ohvreid olnud üle kümne. Tundsime end jõuetuna. Tegime otsuse, et me ei taha enam mitte kunagi elus end selliselt, sest kuidas saab Kaitseministeeriumi ametnik teisi kaitsta, kui ta ise jõuetu on?

Seda jõudu ja julgust on andnud meile Kaitseliit, me lõime Toompea malevkonna alla eraldi rühma, mille liikmed on Kaitseministeeriumi ametnikud, kes on valmis vajadusel sulepea kõrvale heitma ja relva haarama.

Kaitseliit on julgete inimeste liit. Ainuüksi selle organisatsiooni liikmeks astumine nõuab söakust. Kaitseliidu tegevuse edukust ei loendata mitte ainult Facebooki laikidega, vaid ka vaenuavaldustega. Iga Kaitseliitu astuv inimene teeb otsuse valmistuda konfliktiks, peab olema valmis võitluseks ja vastasseisuks, valmis oma vastaseid ka väga pingelises olukorras veenma. Kusjuures need veenmist ootavad vastased ei ole ainult välisvaenlased.

Viimastel aastatel olen erinevatel kohtumistel üha sagedamini kuulnud seda, et sõjalist kaitset on Eestis liiga palju, meie kaitsevõime taastamist peetakse ekslikult võidurelvastumiseks, ärihuve kahjustavaks provokatsiooniks. Seda juttu ei räägi mitte ainult avalikult Kremli-meelsed inimesed, seda räägivad Eesti-meelsed inimesed, kelle jaoks on sõjalist kaitset Eestis juba liiga palju. Valitsemisala väliste auditooriumitega, nii Eesti riigiametnike, ärimeeste kui kultuuriinimestega suheldes tunnen end ruumis üha tihemini nagu ülemakstud turvamees.

Kultuurilehe Sirp peatoimetaja kirjutas 27. septembri lehes:
"Riigikaitsekulu on nagu elu- või varakindlustusmakse. Kindlustuses valitseb põhimõte, et mida korralikumalt käitud ja mida vähem põhjustad kindlustus¬juhtumeid, seda väiksemaks jääb kindlustus-makse. Riigikindlustuses ei näi see seaduspärasus kehtivat. Mida kaugemale jääb viimane sõda ning mida turvalisemalt on korraldatud rahumeelne elu meie kontinendil, sealhulgas Eestis, seda suurema osa oma tulust nii absoluut- kui ka suhtarvudes peame andma riiklikule kindlustusele. Seda on aus nimetada võidurelvastumiseks, mis ei ole maailma ajaloos osutunud parimaks konfliktide ärahoidmise viisiks."

Pean kahjuks ütlema, et ka valitsussektoris kohtan üha enam arusaama, et see 2%, mida kulutame, on justkui sissemakse kollektiivkaitsekindlustusfondi, vasalli andam senjöörile. Muide, ka palju tähelepanu pälvinud Aidu tuulepargi vaidluse käigus olen pidanud teistele riigiasutustele ja ajakirjanikele väga tihti selgitama, et me võtamegi päriselt oma riigi kaitserajatiste töövõimet tõsiselt, sest me võtame riigikaitset tõsiselt, me teeme ise päris asja, me ei maksa liisingu- või kindlustusmakset, vaid loome ise seisvat ja ise võitlevat väge.

Eluvõõras suhtumine riigikaitsesse on üha süvenev ja selle võõrituse aluseks on Jean Jacques Rousseau’lik väärarusaam vabadusest ja rahust kui millestki, mis on isetekkeline, asjade looduslik, loomulik algseis. Maailma ja Eesti ajalugu annab aga õiguse pigem Thomas Hobbes’ile, kelle jaoks ühiskondlik õitseng ja selle eelduseks olev rahu ja turvalisus nõuavad igapäevast ränka pingutust, mille tegemata jätmine tähendaks kõikide sõda kõigi vastu, vabadustest loobumist.
Vabadus ei ole tunne, mis tuleb peale pärast pikka lesisklemist ja lillede nuusutamist. Nii tulevad lamatised ja seedehäired. Vabadus on rammestusetunne, mis saabub pärast tugevat pingutust.

Uuel sajandil ongi palju moodsam olla rousseau’lik rõõmurull, õilis metslane, tegeleda veganluse ja hõbepajude ja homöopaatia ja globaalse kliimasoojenemisega. Idee Eesti riigi kaitsest saab olema üha ebapopulaarsem ja need pinged ainult kasvavad tulevikus. Näeme üha enam, et vägivalla targa rakendamise oskust ei käsitata mitte kodanikuharituse, vaid jõmluse ilminguna.

Muuhulgas just nende tendentside süvenemisele vastuseks võeti kehtivas Riigikaitse arengukavas vastu otsust suurendada ajateenistusse võtmist. See ei ole populaarne otsus. See on ka meile endale tülikas. Aga see on vajalik, sest inimesed, kes on nii palju riigile andnud, sinna panustanud, hoiavad seda riiki rohkem, isegi kui neile teenistus ise ei meeldi. Ise hindan praegu oma kooliajast neid õpetajaid, keda siis enim kartsin. Nad hakkasid alles hiljem mulle meeldima, sest nad osalesid ebameeldivalt, aga siiski aktiivselt mu isiksuse kujundamises ja said seega osaks minust, nii nagu riik saab osaks kõigist, kes teda teenivad.

Kaitseliit ja Kaitsevägi ja Kaitseministeerium peavad niisiis olema valmis selleks, et uuel sajandil ei leita enam nii palju toetust ja mõistmist kui seni, vähemalt mitte ilma tugeva sihikindla selgitustööta. Mida on Kaitseliidul muganduvale ja ohutaju kaotavale ühiskonnale ja selle lumehelbestumisele vastu panna? Tuntud literaat Elias Canetti on rääkinud teatud tüüpi inimestest, kes suudavad hoida ja edendada väärtusi ka võõras kultuuriruumis, ta nimetab neid „massikristallideks”. Canetti toob nende näiteks mungaordud, mille liikmed suudavad mõttekaaslasi värvata ka ebasõbralikus keskkonnas.

Sisemise ühtsuse hoidmise kõrval on Kaitseliidul uuel sajandil veelgi enam teha organisatsioonivälist eelarvamustevaba ja kaasavat misjonitööd ja seda just nendes sihtrühmades, kes meist instinktiivselt kaugemale hoiavad. Kaitseliidus võib keskmisest sagedamini kohata karismaatilisi massikristalle, üha haruldasemaks muutuvaid inimesi, kelle isamaa-armastus on tugevam kui sugutung.

Need inimesed suudaksid äratada ja hoida kaitsetahet ka veendunud veganis. Miks ei võiks loomaõiguslus, loodushoid või kliimaneutraalsuski olla rahvusluse eluterve osa? Selliseks riigikaitseliseks misjonitööks on Kaitseliit ideaalne organisatsioon, sest siin kuuluvad ühte jakku, rühma, kompaniisse erinevate, vahel ka vastukäivate tõekspidamisega inimesed. Olen kindel, et Kaitseliit jääb ka tulevikus eelkõige ühiskonda ühendavaks, harjumuspäratuid, ootamatuid liitlassuhteid sõlmivaks jõuks. Kaitseliidul on demokraatia tervise mõttes märksa suurem roll kui riigikaitseline.

Soovin Kaitseliidule ametlikele ja mitteametlikele, palgalistele ja vabatahtlikele liidritele uueks sajandiks selget silma, kuulamis- ja tähelepanemisoskust, avatust ja julgust end kuuldavaks teha, aga selle avatuse juures julgust jääda iseendaks ning vajadusel olla seedimatud eeskujud üha muganduvale ühiskonnale.

Töörohket ja vaba uut sajandit meile kõigile!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 191 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 9, 10, 11, 12, 13

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt