www.militaar.net

Millegipärast on siin kõlama jäänud mõte, et KOGU kaitseväe tehnika hooldatakse/remonditakse mingise imetabase "täisteenusliisinguga". Mida iganes see siis tähendaks.

Ei vasta tõele. Praktiliselt kogu hooldus ja suur osa remondist (ka suuremad tööd) tehakse ikkagi kaitseväe oma jõududega. Ma ei tea, miks ja mille põhjal Trumm vastupidist väidab.

Kogu teema kipub jälle uuele ringile minema. Arvata võib palju aga kui numbreid Excelisse lõpuks taguma hakata, siis tuleb välja, et ainus sääst "isetehtud tasuta" versus töökojas tehtud "kalli raha eest" tuleb mehaaniku tunnihinna vahe + firma kasumi marginaal. Ka tasuta tööd tegeval inimesel on vaja töökoda (talvel külmaga õues ei tee ju), tööriistu (näpuga ei keera ju), kuluosasid (õli vahetamine käiguastist mootorisse ja mootorist käigukasti annab lühikese efekti), spetstööriistu (oi kui kallid need veel on!), oskusteavet (PASI manuaali juba netist ei leia ma kardan). Seda kõike aga ei ole vabatahtlik omast taskust juba nõus kinni maksma.

Ma olen ka tasuta hobimehaanik ja ostsin endale odava hobiauto 200 euriga. Viis aastat hiljem on arve umbes 15k euri juures ilma oma aega arvestamata, sest mul oli vaja garaaži kus tööd teha, tööriistu millega tööd teha, kuluosasid mida autole külge keerata, arvutit töökotta, millega varuosasid tellida ja manuaale vaadata jne... Aga töö on tasuta ja suurepärane stressi leevendus argipäevast. Puhas hobi mille ma olen kõik nõus kinni maksma. Samasuguse korras auto oleks saanud nii 8 tuhandega.

Kas sa selle 200 eurose auto teemal teoretiseerid/fantaseerid niisama või on mingi praktiline näide ka kuua?
Näide on iseenesest piisavalt lollakas, et seda tõsiselt võtta.

Kapten Trumm kirjutas:Kas sa selle 200 eurose auto teemal teuretiseerid niisama või on mingi praktiline näide ka kuua?
Näide on iseenesest piisavalt lollakas, et seda tõsiselt võtta.

See oligi praktiline näide.

Kirjuta mulle PASI hooldus/remont lahti. Teed keset parklat paljakäsi?

Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

200 eurot maksvat autot üles ehitama hakata on kas väga rumal või utreeritud/pastakast imetud näide.
Isegi vähe puretud ja mittesõitev mosse, mida ma viimati soetasin, nõudis 500 euroraha lauale panekut.

Et sulle ei tekiks ainetut fantaasiat, et ma ei tea, millest räägin, siis mul on erinevaid autosid majapidamises kokku 8 ja harva tuleb ette vajadust midagi raha eest teha. Mõnikord rehvide vahetamist ehk.

Kapten Trumm kirjutas:Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

Kapten Trumm kirjutas: Et sulle ei tekiks ainetut fantaasiat, et ma ei tea, millest räägin, siis mul on erinevaid autosid majapidamises kokku 8 ja harva tuleb ette vajadust midagi raha eest teha. Mõnikord rehvide vahetamist ehk.

Mul on veel pikem...

tuleb mehaaniku tunnihinna vahe

Vähegi asist mehaanikut sa alla 1500 neto töökotta ei saa. Paneme maksud otsa ja arvestame, et vähegi suurema auto remondi juures on vajalik mehaanikute paar, on juba 5000 raha. Ehk pea-aegu ühe BTRi mootor.

... ja kasumimarginaal

Mis on firmaesindustes üpriski kopsakas. Kui varuosade hindu ja tunnihindeid võrdlevalt vaadata. Kusjuures on olnud juhust kogeda, kuidas suure halli ühest otsast sõidab sisse rekka kolmandates riikides valmistatud B-grupi varuosade hulka kuuluvate laternatega, mis imeväel on samast hallist väljaviiva ukse juures juba muutunud originaalpakendis olevaks A-grupi varuosaks. Ja loomulikult räägiti siis juba hoopis teistest hinnanumbritest.

Ma olen ka seda meelt, et kui asju üritada ikkagi rahuldavas korras hoida, siis arvest enamiku moodustab tööjõukulu.
Mul oli hiljuti vaja vahetada Mercedese sõiduautol neli vedrut, kuna olid vähe kiired ajad, siis küsisin paarist kohast.
350-500 eurot küsiti (eelduseks B-varuosa vedrud). Lõpplahendus? Tellisin e-bayst mersu vedrude kokkusurumise abivahendi 60 eurot, kohalikust netipoest vedrud (92 eurot) ja ühe pärastlõunaga vahetasin ise oma garaazis ära. Kogukulu 152 eurot.

Kõige parem, mida ma kohanud olen, juhtus päris uue Kia sõiduautoga, kui märkasin auto all õlitilka (näe, vene autodest jäänud harjumus vaadata, ega parklast välja sõites miskit maha ei jää, näiteks mootoriõli). Viitsimata protestima hakata, sõitsin töökoha töökotta (oli ka selline olemas) ja imede ime - õlivahetaja on mootori õlikorgi keeranud vaid näpuga kinni. Otsisin traktorimeeste sahtlist mutrivõtme, keerasin selle kinni, pesin käed ja tundsin rõõmu säästetud tunnist ajast ja kulumata närvidest

Kapten Trumm kirjutas:Ma olen ka seda meelt, et kui asju üritada ikkagi rahuldavas korras hoida, siis arvest enamiku moodustab tööjõukulu.
Mul oli hiljuti vaja vahetada Mercedese sõiduautol neli vedrut, kuna olid vähe kiired ajad, siis küsisin paarist kohast.
350-500 eurot küsiti (eelduseks B-varuosa vedrud). Lõpplahendus? Tellisin e-bayst mersu vedrude kokkusurumise abivahendi 60 eurot, kohalikust netipoest vedrud (92 eurot) ja ühe pärastlõunaga vahetasin ise oma garaazis ära. Kogukulu 152 eurot.

Ma olen ka igsugu meelt aga see ei muuda numbreid päeva lõpus Exceli tabelis. Proovime uuesti:

davidsoniharald kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

davidsonimees asus jälle trollima?
Need töökojad on olemas, amortiseeruvad ja vajavad kütet ka siis kui seal midagi ei tehta. Ehk püsikulu.
Ja need jäävad ka olema - sõjavägi pole tsiviil ja tehnika hädapärane korrashoid on üks eluline funktsioon.
Pasi kohta ma ei oska kommenteerida, aga BTR-id tehti küll samade tööriistadega, mis veoautod ja ilma mingi erilise oskusteabeta.
Mõlemil juhul on tegemist soomustatud, veoautopõhise masinaga, seejuures BTR on tunduvalt keerukama ehitusega kui Pasi.

Kapten Trumm kirjutas:davidsonimees asus jälle trollima?

Ei trolli. Vastuseid tahan, mitte sooja õhku. Paistab, et ainult soe õhk on saadaval.

davidsoniharald kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Miks keset parklat paljakäsi, vastavad, vähemalt kanaliga töökojad on igas väeosas ja igas malevas olemas.

Kanalid ja töökojad on olemas. Väga hea. On need tasuta? See tähendab, et ehk nad vajavad kütet ja muid ülalpidamiskulusid? Aga tööriistad? Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave?

Vasta ka ülejäänud küsimustele palun. Kelle taskust tulevad kõik need ülalloetletud kulud? Vabatahtliku või KV? Võid toodad sa ainult sooja suuõhku?

Kapten Trumm kirjutas:davidsonimees asus jälle trollima?
Need töökojad on olemas, amortiseeruvad ja vajavad kütet ka siis kui seal midagi ei tehta. Ehk püsikulu.
Ja need jäävad ka olema - sõjavägi pole tsiviil ja tehnika hädapärane korrashoid on üks eluline funktsioon.
Pasi kohta ma ei oska kommenteerida, aga BTR-id tehti küll samade tööriistadega, mis veoautod ja ilma mingi erilise oskusteabeta.
Mõlemil juhul on tegemist soomustatud, veoautopõhise masinaga, seejuures BTR on tunduvalt keerukama ehitusega kui Pasi.

Midagi juba saime. Töökojad on olemas. Kas seal äkki juba toimetatakse millegagi ees, see tähendab, et kaadriväelased toimetavad seal planeeritud asju, mistõttu vabatahtlikud KLi mehed ei saa sinna iga kell PASIga sisse sõita ja remontima hakata? Ütleme, et nädala sees ja päeval ei saa. Teeme siis nädalavahetusel ja võib olla ka öösel.

Baastööriistad on ka siis justkui olemas ja lubatakse ehk kasutada ka vabatahtlikel. Ülejäänud asjad: Kuluosad? Varuosad? Spetstööriistad? Manuaalid? Oskusteave? Kust kohast (loe kelle raha eest) me need saame?

Siiani on kõik asjad loetelust tulnud KV käest justkui "tasuta".

Kui vanemate Paside elukaar ühel hetkel täis saab,(oletame, et see saab toimuma järgmise5-10 aasta jooksul) siis mida nendega edasi...
Jagada laiali mingitele suvalistele KL-malevatele??
Milleks..??
Mis eesmärki see kandma peaks..??
Relvastada nende masinatega milline üksus??
Milline kompanii, milline pataljon.??
On need masinad selleks ajaks siis sellises seisukorras?? Jagub neid piisavalt, et jätkuks tervele üksusele.?
Saaks jätkata teenistust, jätkata väljaõpet.
Kui on, siis miks peaks KV neist üldse loobuma. Kui ei, siis mida hakkab nendega peale KL??

Ma saan aru hobindusest, kui inimene saab oma kaifi ebatraditsionaalse tehnikaga tegelemisest. Erinevatel inimestel omad huvid.
Needsamad BTR-id on ka justnimelt seesama hobindus. Ei pea hukka mõistma, kuid riigikaitselises mõttes kah tolku suurt pole.
Noh, vahest ehk tõstavad motti kellegil, kusagil. Kah asi.

Pasi 180-seeria on selle mudeli kõige esimene versioon. Remondi ja hoolduse suhtes oluliselt keerulisem ja ebamugavam, kallim ja aeganõudev, võrreldes uuemate 200-seeriaga.

Veel kord: KL ei saanud oma masinaid korda ilma tsiviilfirmasid kaasamata. Ma ei heida sellega midagi KLile ette. Ka nendele, kelle on oma töökoda (kõigil muuseas ei ole).