Siin on tihti esitatud küsimusi KL üksuste ja liikmete kohustuste kohta.
Tartu malevas on ilmunud infoleht, kus ilmus üks selgitus. Toetajaliikmena
jagan seda foormumis.
1. Leidkem endi seas üles kaitseliitlased!
Teadupärast näeb 2013. aasta algul Vabariigi valitsuse poolt kinnitatud riigikaitse kümneaastane arengukava 2013-2022 ette, et kogu Eesti territoriaalkaitse ülesanded jäävad tulevikus Kaitseliidu kanda ning Kaitseliidu liikmeskond peab kasvama seniselt 22 000 inimeselt 30 000ni.
Kuid lisaks uute liikmete värbamisele tuleb üles leida kaitseliitlased meie enda organisatsiooni seest ning seni nimekirjades virelenud tegevliikmetel tuleb haarata kinni võimalusest panustada läbi Kaitseliidu Eesti riigikaitsesse, sest aateid saab tõestada ainult tegudega!
Kuigi üleskutse leida meie endi seast üles kaitseliitlased, võib tunduda esmapilgul kummalisena, pole see mitte. Äsja malevas läbiviidud uuring näitas, et meie ridades on jätkuvalt võitlejaid, kes pole kas leidnud endale rakendust, on infosulus või kes on otsustanud Kaitseliidus korraks aja maha võtta, sellest oma allüksust teavitamata.
Kuidas aga siis käituda olukorras, kus on kadunud side oma üksusega või kus tuleb erinevatel põhjustel oma Kaitseliidu tegevuses aeg maha võtta?
Millisesse struktuuri kuulute ja mida teha siis, kui väljaõppes pole võimalik enam nii aktiivselt kaasa lüüa kui varasemalt?
Malevate rahuaja allüksused (malevkonnad, üksikkompaniid ja üksikrühmad) komplekteerivad erineva rolli ja väljaõppe intensiivsusega sõjaaja (SA) allüksusi.
Lihtsuse huvides jaotatakse need üksused kaheks: „rohelised“ ja „kollased“.
„Roheliste“ üksuste hulka loetakse need kompaniid (lahingukompaniid, kergejalaväekompaniid ja staabi- ja tagalakompaniid), kes kuuluvad kaitseliidu pataljonidesse (Lahingugruppi), täites SA ülesandeid samadel alustel kaitseväe reservpataljonidega. Samuti kuuluvad „rohelistesse“ üksustesse formeerijad ja Kaitseliidu võitlusgrupid. „Roheliste“ üksuste varustatus on kõige parem ja samas nõutakse neilt aktiivsemat osalust väljaõppes.
„Kollaste“ üksuste hulka loetakse need kergejalaväekompaniid ja korrakaitserühmad, kelle SA ülesannete täitmine on enam orienteeritud sisejulgeoleku tagamisele, aga nad peavad olema ka võimelised tegutsema lahingus vahetult „roheliste“ toetuseks.
„Roheliste“ ja „kollaste“ üksuste väljaõpe toimub samadel alustel. Laskmisi, taktikaharjutusi ja õppusi, kus saab osaleda kogu isikkoosseis, on keskmiselt 6 korda aastas ja „tubli“ võitleja peaks arvestama osalusega vähemalt 4 korda aastas. Lisaks korraldatakse aastas vähemalt kaks allüksuste juhtkondadele suunatud väljaõppe etappi.
Lisaks sõjaliste ülesannete täitmisele ja selleks valmistumisele, vajavad Kaitseliidult aeg-ajalt tuge ka pääste- ja korrakaitse struktuurid ning enamasti on ka seda toetust saadud „rohelistelt“ ja „kollastelt“.
Selleks, et pakkuda mõõduka aktiivsusega, kuid selgelt suunatud sõjalist ja mittesõjalist õpet suuremale ringile kaitseliitlastele ning vähendada pinget „rohelistele“ ja „kollastele“ üksustele, oleme asunud ülejäänud kaitseliitlaskonna organiseerimist „sinistesse“ üksustesse. „Siniste“ üksuste ülesanne on vajadusel osaleda päästetööde ja turvalisuse tagamisel (näiteks metsatulekahjud, maastikuotsingud kaduma läinud inimeste leidmiseks ja muul moel politsei tegevuse toetamisel), ning vajadusel toetada „kollaseid“ üksusi mittesõjaliste tegevustega.
„Sinised“ üksused on ka sobivaks väljundiks neile kaitseliitlastele, kelle tervis, vanus või muud eraelulised põhjused, et võimalda enam sellise intensiivsusega väljaõppes osaleda nagu „kollastel“ ja „rohelistel“, kuid tahe jätkata tegutsemist Kaitseliidus on jätkuvalt olemas. Seega, kui teil pole näiteks võimalik enam „rohelistes“ või „kollastes“ üksustes kaasa lüüa, siis tuleb sellest oma allüksuse juhtidele teada anda ning liikuda üle „sinistesse“. Oleme võtnud eesmärgiks leida sinisele struktuurile suurema rakenduse, mistõttu aktiivsele kaitseliitlasele leiame rakenduse ka sinistes üksustes.
Hetkel käib „siniste“ üksuste potentsiaalsete liikmete kaardistamine ning tulevikus peaks ka „sinised“ üksused jagunema mõtteliselt kaheks, kus aktiivsem osa osaleks aastas kahel õppusel, millest üks on korraldatud õiguskaitseorganite poolt.
Kui aga pole erinevatel põhjustel võimalik täita oma ülesandeid „rohelises“, „kollases“ või „sinises“ struktuuris, aga on soov jätkuvalt kaasa lüüa organisatsiooni tegemistest, siis võib astuda KL-i toetajaliikmeks. Need kaitseliitlased, kes on aga pikemalt aega Eestist ära või kes ei soovi enam Kaitseliidu tegemistes kaasa lüüa, peaksid kaaluma kas oma liikmelisuse peatamist või organisatsioonist väljaastumist.
Kellega võtta ühendust?
Uuringust tuli välja, et malevas on jätkuvalt neid kaasvõitlejaid, kes piltlikult öeldes pole leidnud oma kohta päikese alla ja kes isegi ei tea, mis üksusesse nad täpselt kuuluvad!
Kui olete mingil põhjusel kaotanud nö sideme oma allüksusega, siis võtke julgelt ühendust oma allüksuse ülematega või maleva instruktoritega.
Kokkuvõtvalt. Meie jaoks on tähtsad kõik kaitseliitlased, nii need, kes erinevatel põhjustel ei suuda praegu täie jõuga panustada või kes on kogemata kombel „unustatud“. Andke endast teada, leiame teile sobiva koormuse ning rakenduse!