Valveteenistus

Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Lemet »

Mina lohistaks kasti. Oma teenistusest mingi osa sain ühes laos olla abiline. Motivatsioon oli kõrge. Pääses ka sisetoimkondadest, olime kui leitnandi Eliidis.
:mrgreen: Mihuke aines praporiks on kaotsi läinud :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas A4 »

Lemet kirjutas:
Heakene küll, aga selleks peab ajateenistuse periood siiski olema oluliselt pikem kui väljaõppeperiood.
Ei pea, näiteks objektivalvega hakkasid noored tegelema kohe peale vande andmist, s. t. peale kolmenädalase KMB läbimist. No ei olnud tegu mingi erilise raketiteadus. Ka muu ettevalmistus oli täiesti olemas, üle päeva tegeleti asjaga. Ja nagu öeldud, ei ole IMHO nii ehk naa ajateenistuse pikendamisest pääsu, muutmaks praegust kutsekooli 24/7/365 sõjaväeks. Ja muideks, kui ma nüüd õieti aru olen saanud, toimetavad soomlastel paljudel kohtadel ajateenistujad. Pikk neil see teenimisega on?
Hakkab vist vaikselt valveteenistuse korraldamise ja Kaitseliidu teemast eemalduma, aga mina, ausalt öeldes, ei ole täna küll enam veendunud, et meil oleks otstarbekas hakata ajateenistust pikendama ja ajateenijaid massiliselt valmidusülesannete täitmiseks kasutama, vahtkonnateenistusest rääkimatagi.

See, et meie ajateenistus on täna n-ö kutsekooli moodi nähtus, on ju olnud enamvähem teadlik valik, millega enamik asjaosalisi on ka täna rahul. Võiks mitte rahul olla (ja mõelda alternatiivide peale) vaid juhul, kui meie tänane reservarmee ja mobilisatsioonisüsteem ei toimiks ning üksusi poleks mobilisatsiooni või lisaõppekogunemiste korral võimalik püssi alla kutsuda 24 tunni jooksul. Aga nt viimane, detsembrikuine lisaõppekogunemine näitas, et on võimalik suvaliselt valitud jalaväepataljoni koosseis enamvähem heal tasemel küll 24 tunniga väeossa kutsuda. Kui mingil põhjusel oleks otsustatud pataljoni kogunemisajaks määrata mitte järgmise päeva hommik, vaid eelmise päeva õhtu (st 12 tundi varem), oleks enamik reservväelasi ka sellega hakkama saanud. Ühesõnaga – kui reaalselt on võimalik kokkuharjutatud tavalisi reservüksusi püssi alla kutsuda alla ja maastikule hajutada alla ühe ööpäevase ajaga, siis ei näe mina eriti põhjust, miks peaks teenistusaega pikendama ja ajateenijatest alalisi üksusi moodustama. Milleks? Kas selleks, et Nõukogude Armees oli niimoodi?

Jah, on ka kaasaegseid armeesid (minu teada üksikuid), kus seda tehakse ja tehakse täitsa hästi. Nt Iisrael – seal kestab ajateenijate kogu väljaõpe aasta või pisut alla selle, ning teisel aastal määrataksegi enamus ajateenijaid n-ö alalistesse üksustesse, mis tegelevad peamiselt Iisraeli poolt hõivatud aladel ülesannete täitmisega, korra valvamisega, palestiina „võitlejate“ puistamise jms. Ainult et Iisraelil on – erinevalt tänasest Eestist – ka alaline ja pidev vajadus selliste üksuste järele ja nende olukorras ongi mõistlikum pikem teenistusaeg ja alalised üksused, mitte aga pidevalt reservüksuste väljakutsumine (mida tehakse vaid suuremate kriiside korral). Samuti ei maksa unustada, et Iisraeli kaitse-eelarve kõigub pidevalt kuskil 5 ja 10% vahel SKT-st muuhulgas põhjusel, et pidevalt on püssi all suur hulk inimesi – nii alles väljaõpet saavad ajateenijad kui ka juba valmidusüksustes teenivad.

Aga on püüame siis korra ette kujutada seda kulu vs efekti, kui me tõesti püüaks ajateenistuse pikkust nt kahele aastale venitada, et oleks korraga rohkem sõdureid püssi all ja nendest saaks pärast väljaõpet moodustada alalises valmisolekus üksuseid. Täna on kasarmutes ruumi u 3500 ajateenijale ja umbes nii palju neid ühe, kokku 11 kuud kestva väljaõppetsükli jooksul ka „läbi lastakse“. Kui pikendame mehaaniliselt teenistusaega nt 1,5 või 2 aastani ja säilitame tänase aastas teenistusse võetavate kutsealuste arvu, siis oleks ainuüksi kasarmuid vaja juurde ehitada tänasega võrreldes kaks korda rohkem. Üks umbes kahte kompaniid mahutav standardkasarmu (kus on ka klassiruumid, kabinetid tegevväelastele, teatud laoruumid) maksab mälu järgi u 5 miljonit eurot tükk. Ei hakka isegi rääkima sellest, kui palju lisaressursse vajaks kaks korda suurema hulga relvastuse, varustuse, sõidukite jms pidev käitlemine – ilmselt pole tohutud summad, aga lisakoormus tänasele eelarvele ja niigi kasinale remondi-, hooldus- ja laosüsteemile kindlasti. Pluss laskemoon. Pluss kaks korda suurem sööklavõimekus ja kaks korda suuremad kulud sõdurite toidule (u 7,5 eurot päev). Pluss ajateenijate toetused. Pluss lisakoormus KV meditsiinisüsteemile, kuna kaks korda suurem hulk ajateenijaid ka kindlasti kukuvad ja vigastavad ennast tõenäoliselt kaks korda rohkem. Väljaõppealad (kui tahame läbi viia vähegi asjalikku väljaõpet, mitte teha klassiruumis pokazuhhat) on täna juba piiri peal. Jne jne jne. Ühesõnaga – tuleb lihtsalt aru saada, et ajateenija on küll täiskutselise sõduriga suhteliselt odav lõbu (peamiselt tunduvalt väiksema palgakulu tõttu), kuid ka selle „odava“ ajateenija hoidmine teenistuses ja väljaõppes ei ole nii odav lõbu, kui ta esmapilgul tundub. Palju see kõik kokku maksma läheks, ei oska mina täpselt siin peast välja arvutada. Aga kipun arvama, et kui kõike ausalt ja normidekohaselt teha, siis aastas lisanduv hinnalipik jääks (koos ühekordsete kuludega taritustule) mitte väga palju vähem kui 100 lisamiljoni euro kanti aastas. Mis aga ei lahenda ilmselt väljaõppealade või täiendavate tegevväelaste leidmise küsimust.

Jah, ma juba aiman ette kohe tulema hakkavaid Trummi ja Lemeti „lahendusi“ – lisakasarmuid pole ehk vaja, vaid pool aega võiksid sõdurid elada „realistlikes välitingimustes“ ehk metsas telgis. Väljaõpet saab vajadusel läbi viia ka väiksema hulga padrunite ja paukmoonaga ning sõjaajaks ettenähtud veoautot võib sõdurile rahu ajal ka lihtsalt pildi pealt näidata. Ajateenija 100-eurone toetus on teada-tuntud kahjurlus, las lunivad vanematelt taskuraha. 7,5-eurose päevase toiduraha asemel saavad ehk söönuks ka poole odavama ja kehvema lobiga, nagu tänaste ajateenijate isad ja vanaisad Nõukogude Armees pidid saama.

Aga minu poolest võiks (ja ilmselt ka oleks võimalik) kõiki neid kulutusi siiski soovi ja vajaduse korral teha, kui see kõik annaks ka hüppeliselt parema efekti. Aga minu arvates ei anna. Väga lihtsustatud skeemi järgi võiks see kaheaastane ajateenistus ilmselt välja näha selline, et sarnaselt tänasele saavad ajateenijad esimese aasta jooksul oma individuaalse, erialase ja allüksuse väljaõppe, ning on seejärel teise aasta selles esimese aasta lõpuks moodustatud üksuses mingit sorti lahinguvalmiduses. Praktikas tähendab see seda, et saame siis alaliselt valmiduses hoida peaagu kahte jalaväepataljoni ning umbes kümmekonda kompanii/patarei-suurust lahingutoetus- ja lahinguteenindustoetusüksust. Lisakulu – minu hinnangul kuni ¼ tänasest poolemiljardilisest kaitse-eelarvest. Mida omakorda võiks kasutada rohkem ja parema tehnika, relvastuse ja laskemoona hankimiseks, mitte kokkuvõttes suhteliselt väikeste „valmidusüksuste“ poputamiseks. Selle asemel, et vajadusel need kaks värsket pataljoni kriisi korral lisaõppekogunemistega ühe ööpäeva jooksul välja kutsuda. Rääkimata sellest, et suurema jama korral tuleb niikuinii välja kutsuda mitte kaks pataljoni, vaid kaks brigaadi + kõik muud asjad sellele lisaks.

Samuti tuletaks meelde, et meil juba täna on Eesti riigi territooriumil enamvähem alalises valmiduses KAKS mehhaniseeritud pataljoni. Üks neist – meie enda Scoutspataljon – on veel pataljon väikese miinusega; teine, liitlaste oma, aga pataljoni taktikaline grupp üsna suurem plussiga. Kas on mõtet ränga (ja erinevalt liitlaste pataljonist ka puhtalt meie enda kulu ja kirjadega) sinna veel kaks pataljoni alaliselt juurde keevitada? Minu arust mitte.

(Jah, ilmselt on neid kulusid, väljaõppekoormust jms võimalik „hajutada“ seeläbi, kutsuda kutsealuseid ajateenistusse väiksemate gruppide kaupa, aga tihedamini, kui tänased 2 korda aastas. Aga sellisel juhul ei saa sa enam naljalt isegi seda kahte pataljoni korraga kokku, ja mis kasu sul siis enam sellisest miniatuursest „valmidusest“ on?)

Korra tasuks sellisele kaheaastase ajateenistuse ja valmidusüksuste süsteemile otsa vaadata ka ajateenija enda ja väljaõppe vaatepunktist. Kui eeldame, et esimesel aastal saab ajateenija väljaõppe ja teisel aastal on siis „valmiduses“, siis mida täpsemalt need ajateenijatest 3000 reameest, seersanti ja lipnikku täpsemalt teevad aasta otsa? Täiendavat ja mahukat väljaõpet pole neile enam eriti mõtet anda, sest üle ühe aasta ei õpeta oma sõdureid välja minu teada ükski armee maailmas. Võib neid hoida aasta otsa kasarmus (odav võrreldes pideva väljaõppega metsas), rakendades neist siis osasid aegajalt valveteenistuse, või minu poolest ka sööklas, laos või remonditöökojas. Aga need, kes on ajateenistuses käinud (vähemalt Eesti kaitseväes), need teavad, et on vähe asju, mis murendavad ajateenijate motivatsiooni ja distsipliini rohkem, kui lihtsalt kasarmus tühja passimine. Distsipliini ja väljaõppetaseme hoidmiseks tasuks neid üksusi ilmselt pidevalt maastikule paisata ja lasta neil kolmekümneneljandat korda harjutada kompanii kaitselahingut või rünnakut, aga see maksab raha ning muutub samuti üsna tüütavaks. Juhin tähelepanu, et tänase, suhteliselt lühikese ajateenistuse puhul on vähemalt reakoosseisu peamiseks negatiivseks tagasisideks see, et ajateenistuse teises pooles (st siis, kui on allüksuse kursus ja reamehed enam suurt midagi uut ei õpi) on väga igav, üksluine, palju passimist jne. Jah, ajateenistus ei pea tingimata olema 100% fun ja põnev, aga nüüd mõtleme sellele, milliseks kujuneb ajateenistuse maine ja sõdurite moraal siis, kui see „passimine ja kordamine“ pikendada tänaselt 3-4 kuult u 1,5 aastani?

Soomest – mina väga täpselt ei tea, mismoodi ja mis mahus nemad seal nüüd nende ajateenijatest moodustatud valmidusüksustega katsetavad. Aga on jäänud avalike allikate pealt mulje, et jutt käib kogu ajateenijate arvuga (20 000+ aastas) võrreldes siiski suhteliselt piiratud arvust väiksematest, kompanii taktikalise grupi suurustest üksustes. Saavad kuidagi hakkama ilma ajateenistust pikendamata, aga selle süsteemiga kaasnevad kümnetesse miljonitesse ulatuvad lisakulud on sellised, et neid pidasid soomlased ise vajalikuks oma viimases valges raamatus eraldi välja tuua (erinevalt nt kuludest, mis justkui oleks pidanud kaasnema reservväelaste arvu 50 000 võrra suurendamisega). Lisaks juhiks tähelepanu sellele, et erinevalt Eestist ei olnud soomlastel alaliselt oma riigis valmiduses enda rahvuslikke või liitlaste elukutselisi soomusüksusi. Üleüldse mingeid alalises valmiduses jalaväeüksusi soomlastel ei olnud kuni viimase ajani, vähemalt minu teada. Ei ütle, et soomlaste lahendus on meie omaga võrreldes vale või halvem, vaid lihtsalt teistsugune. Kui meil poleks olnud kutselist Scoutspataljoni ja liitlaste lahingugruppi, siis oleks kah võibolla olnud mõistlik hakata ajateenijate baasil mingid valmidust looma.

Soome ja vahtkonnateenistus. Taaskord, täpselt ei tea, kuidas see asi on neil korraldatud, avalikest allikatest väga palju ei leidnud. Aga selline mulje jäi, et üldiselt on vist igas suuremas linnakus (neid pole soomlastel just väga palju alles jäänud) tõesti mingi ajateenijatest komplekteeritav SP-üksus, kelle põhiline ülesanne ongi vahtkonnateenistus. On see mõistlikum lahendus kui meil – ei oska öelda. Aga kindlasti annab neil märkimisväärse mastaabiefekti asjaolu, et kogu Soome kaitseväes on tänaseks alles jäänud u 15 linnakut/garnisoni, ehk umbes sama palju kui meil (meil, õigemini, on koos Kaitseliiduga neid objekte tunduvalt rohkem). Aga ajateenijaid (kellede seast leida või eraldada need vahtkonnad) on neil aastas 24 000, mitte 3200. St ajateenijate suhtarv, kes normaalse väljaõppe asemel tegelevad vahtkonnateenistusega, on võrreldamatult väiksem, kui meil.

Ja lõpetuseks veel üks mõttekoht Soomest seoses sõdurite teenistuses hoidmise kuludega. Kui Soome pidi 2012. aastal läbi viima oma viimaste aastakümnete suurima kaitseväe struktuurireformi (et jooksvaid kulusid vähendada), siis mitte ainult ei suletud mitmeid linnakuid ja allüksusi ning ei koondatud palgalist personali paarituhande võrra, vaid peeti vajalikuks ka lühendada kulude kokkuhoiu nimel ka ajateenistuse pikkust 15 (viisteist) päeva võrra ning vähendati ka teenistuse käigus korraldavate välilaagripäevade arvu ühekohalise arvu võrra. Siit lihtsalt uskmatutele natukene mõtteainest selle kohta, kui „odav“ või „kallis“ oleks ajateenistuse pikendamine nt aasta või minupoolest kasvõi „kõigest“ 8 kuu võrra.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Lemet »

See, et meie ajateenistus on täna n-ö kutsekooli moodi nähtus, on ju olnud enamvähem teadlik valik, millega enamik asjaosalisi on ka täna rahu
Nojah, aga ei saa ka silmist lasta asjaolu, et see mudel on välja kujunenud ja kasutust leidnud ajal, mil valitses sinisilmne arusaam, nagu oleks naaber tsiviliseeritud Taani või Šveits,mitte VF. Miska piisas lihtsalt väljaõpetamisest ja isegi reservkogunemisteks polnud mingit vajadust. Nendeni oleme nüüd õnneks juba jõudnud, aga pikemas perspektiivis pole ilmselt ka ajateenistuse pikendamisest pääsu.
Aga kipun arvama, et kui kõike ausalt ja normidekohaselt teha, siis aastas lisanduv hinnalipik jääks (koos ühekordsete kuludega taritustule) mitte väga palju vähem kui 100 lisamiljoni euro kanti aastas
Ehk siis eelarve planeerimisvea sisse mahuks kenasti ära...
Täiendavat ja mahukat väljaõpet pole neile enam eriti mõtet anda, sest üle ühe aasta ei õpeta oma sõdureid välja minu teada ükski armee maailma
Juudid molutavad teise-kolmanda aasta lihtsalt kasarmutes????
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas A4 »

Lemet kirjutas:
Nojah, aga ei saa ka silmist lasta asjaolu, et see mudel on välja kujunenud ja kasutust leidnud ajal, mil valitses sinisilmne arusaam, nagu oleks naaber tsiviliseeritud Taani või Šveits,mitte VF. Miska piisas lihtsalt väljaõpetamisest ja isegi reservkogunemisteks polnud mingit vajadust. Nendeni oleme nüüd õnneks juba jõudnud, aga pikemas perspektiivis pole ilmselt ka ajateenistuse pikendamisest pääsu.
Ma jään enda juurde, et tänases julgeolekuolukorras ei ole meil mitte niivõrd vaja seda, et lisaks ligi 2000 elukutselisele sõdurile oleks meil alalises valmiduses (koos sellega kaasnevate märkimisväärsete lisakuludega) veel 2000 ajateenijat, vaid seda, et oleksime kriisi korral võimelised väga kiiresti mobiliseerima 20 000 reservväelast. Mida me ka täna suudame - kui mingil põhjusel ei suudaks, siis võiks tõesti pikendamise jms peale mõelda. Jah, üks ei väliste teist, aga suures pildis ma ei näe, mis märkimisväärset kasu me täna ajateenistuse pakendamisest saaksime võrreldes sellega lisanduvate kulude jpm probleemidega.
Ehk siis eelarve planeerimisvea sisse mahuks kenasti ära...
Toon siis veelkord Soome näite - kui valmidusüksused ja teenistusaja pikendamine on selline tühine lisakulu, et mahub ära planeerimisvea sisse, siis miks soomlased oma suht väikeste valmidusüksuste puhul (ilma ajateenijate arvu või teenistusaja pikkust suurendamata) rääkisid lisakuludest kümnetes miljonites? Miks lühendavad kulude kokkuhoiu nimel ajateenistust 15 päeva kaupa, mitte ei räägi (tänases julgeolekuolukorras veel eriti) selle pakendamisest kuude või terve aasta võrra?

Juudid molutavad teise-kolmanda aasta lihtsalt kasarmutes????
Ei moluta ju. Kirjutasin enda arust selgelt, mida juudid teise aasta teevad - täidavad sisuliselt lahingülesandeid, sest neil on selleks piiride taga toimuva pideva bardaki tõttu pidev vajadus. Kui nende julgeolekukeskkond oleks selline, nagu meil täna, oleks ka neil ajateenistus tõenäoliselt sama pikk ja puhtalt väljaõppelise iseloomuga nagu meil. Ja vastupidi - kui meil piiride taga ja kohati ka üle meie piiride toimuks pidevalt selline jama, nagu Iisraelil, siis küll oleks meil ka teenistus pikem ja ajateenijad lahingüksustes pidevalt piiri peal. Aga täna ei ole ju nagu vajadust.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Scoutspataljon 24/7 valmisolekus? :shock:
Minge tööpäeva õhtul kell 18 Keila Statoili, kui tekib tahtmine seda väita.
A4 üritab lihtsalt talle tüüpse paljusõnalisusega siluda mineviku valeotsuseid, muud midagi (täna on suund õige(m).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas tommy »

Soome ja vahtkonnateenistus. Taaskord, täpselt ei tea, kuidas see asi on neil korraldatud, avalikest allikatest väga palju ei leidnud. Aga selline mulje jäi, et üldiselt on vist igas suuremas linnakus (neid pole soomlastel just väga palju alles jäänud) tõesti mingi ajateenijatest komplekteeritav SP-üksus, kelle põhiline ülesanne ongi vahtkonnateenistus.
Erinevate KV-objektide turvalisuse tagamisel kasutavad nad ka tavalisi eraturvafirmasid.
Kuidas käib see igapäevaselt ajateenijatega mehitatud linnakutes, et teagi hetkel täpselt. :dont_know:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ära levita jama tommy.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Scoutspataljon 24/7 valmisolekus? :shock:
Minge tööpäeva õhtul kell 18 Keila Statoili, kui tekib tahtmine seda väita.
A4 üritab lihtsalt talle tüüpse paljusõnalisusega siluda mineviku valeotsuseid, muud midagi (täna on suund õige(m).
Valmidus ei tähenda 24/7 kiiver peas, vest seljas ja relv käes istumist. KV ja KL objektidel on teatavasti mõned värvilised sildid. Värvi muutumisel ei ole kell 18 enam Statoilis kedagi.
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Scoutspataljon 24/7 valmisolekus? :shock:
Minge tööpäeva õhtul kell 18 Keila Statoili, kui tekib tahtmine seda väita.
A4 üritab lihtsalt talle tüüpse paljusõnalisusega siluda mineviku valeotsuseid, muud midagi (täna on suund õige(m).
Ma ei mäleta, et ma kuskil oleksin väitnud, et meil kõik on alati õigesti tehtud. Ei ole ka omast arust kuskil väitnud, et tänast ajateenistuse süsteemi ei saaks mõnest otsast parandada. Olen lihtsalt tänaseks üsna veendunud, et suures pildis on ajateenijate kasutamine eelkõige reservüksuste väljaõpetamiseks optimaalne ja mõistlik, ning ajateenijate kasutamine rahuaegse valveteenistuse või valmiduse tagamiseks pigem ebamõistlik. Kui leiad, et selle koha peal on minevikus tehtud mõni põhimõtteline valeotsus, siis võimalusel kirjelda, milles see seisneb. Ja millisena sa näed alternatiivi. Heitamine paljusõnalisusest, eduraportöörlusest jms on juba vaikselt nagu Borja jutt, kes mind kah koguaeg sellistes pattudes süüdistab, ise aga on mulle vist juba 1,5 kuud võlgu enda lubatud „pikema oopuse“ KV suuruse ja struktuuri teemal.

Aga Scoutspataljoni ja nädalavahetuse kohta – et sul veel õudsem hakkaks, siis suvekuudel võib vist ette tulla isegi selliseid nädalaid, kus suurem osa või isegi terve Scouts on lausa kollektiivpuhkusel. Või kuidas sa kujutad ette seda ajateenijate valmiduses olekut – et nad siis valmiduses olles üldse linnaloal ei käi? Aga puhkusel, mida on isegi ajateenijale aasta peale kokku u paar nädalat ette nähtud?
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas LeBon »

Aga Scoutspataljoni ja nädalavahetuse kohta – et sul veel õudsem hakkaks, siis suvekuudel võib vist ette tulla isegi selliseid nädalaid, kus suurem osa või isegi terve Scouts on lausa kollektiivpuhkusel. Või kuidas sa kujutad ette seda ajateenijate valmiduses olekut – et nad siis valmiduses olles üldse linnaloal ei käi? Aga puhkusel, mida on isegi ajateenijale aasta peale kokku u paar nädalat ette nähtud?
Aga kas see on siis normaalne, et terve väeosa on kollektiivpuhkusel? Kas asi ei peaks kuidagi graafiku järgi käima nagu enamikel töökohtadel?
Mis ajateenijatesse puutub, siis sinu ja minu teenistusajal oli vist ju kord, et mingi osa (vist pooled või sinnakanti) pidid alati kohal olema. Näiteks jõulude ja aastavahetusega oli nii, et pooled lasti välja jõuludeks, pooled vanaaastaõhtuks.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kasutaja avatar
alo
Liige
Postitusi: 390
Liitunud: 23 Dets, 2003 9:41
Asukoht: Virumaa
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas alo »

A4 kirjutas:Aga Scoutspataljoni ja nädalavahetuse kohta – et sul veel õudsem hakkaks, siis suvekuudel võib vist ette tulla isegi selliseid nädalaid, kus suurem osa või isegi terve Scouts on lausa kollektiivpuhkusel.
Miks ainult Trummil selle peale õudne peaks olema? Scoutspataljoni kollektiivpuhkus võiks ka keskmise KM ametniku ärevile ajada, NATO staapidest rääkimata..
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Martin Herem »

Minul pole mingit ärevust ScP puhkamise pärast.
ScP-le on ka palgapäeva järgsel reedel kell 2100 häire tehtud. Pole vaja siin targutada 24/7 teemal.
ScP on piisavalt kiiresti valmis.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Lemet »

Martin Herem kirjutas:Minul pole mingit ärevust ScP puhkamise pärast.
ScP-le on ka palgapäeva järgsel reedel kell 2100 häire tehtud. Pole vaja siin targutada 24/7 teemal.
ScP on piisavalt kiiresti valmis.
Ka kollektiivpuhkuse ajal?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Martin Herem »

365 päeva aastas Lemet. Või arvate, et see oht millest teie siin räägite, on tõesti nii suur ja siis veel KVs tähelepanuta jäänud?

Ma arvan, et ka see valveteenistuse küsimus on üle võimendatud. Kahtlemata on seal palju asju, mida on vaja paremaks teha. Aga täna tagavad need valvurid ikkagi elementaarse julgestuse. Nad ei peagi lambist ilmuvaid spetsnazi tegelasi maha jooksma. Selleks on teised vahendid.
Ja tänaseid probleeme ei lahenda ajateenijate kaasamisega mitte kuidagi.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Valveteenistus

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Aeg mul ka oma viis kopikat sesse "KV/KL valveteenistusse" panna - aga lühidalt, nagu ikka(-roger that, A4 :mrgreen: ).

Akf HEREM arvab siin, et valveteenistuse küse on ülevõimendatud - Ok, ilmselt ta natsa ongi.
Samas KV juhtkonna selline arvamusavaldus on avalik samm omaenese naba imetlemise suunas - milline tegevus üldreeglina varssi läeb üle klassikaliseks eduraportöörluseks..
Näitas ju KUUUURIJA saade piisava selgusega, et jama on selliselt korraldet "valveteenistuse sees" oikuipallu.. et üks lind tõmbab KV vbolla kõige tähtsama objekti valvest sõna otseses mõttes n_hhui ja karistust ei järgne. Siis on seal valveteenistuses miski kummaline (iseennast ohvitseriks pidav?) füürer, kes arvab, et kõik valvetibid on tema omad.. no Ok, tuleb aru saada - noor riik alles ja sõjast ka veel vähe aega möödas // matse meil seal riigikaitse "äärealadel" ilmselt jagub ühesõnaga.

Aga see kõik oli belletristika - mõte tuleb nüüd(-jõuad jälgida, A4 :?: ).
Mõte on siis selles, et ajateenijate TÄIELIK KÕRVALDAMINE igasugusest sõjaväelisest valveteenistuse süsteemist on TÄPSELT NIISAMASUGUNE VIGA, kui oli seda varasem ajateenijate nüristamine liigtiheda valveteenistusega. Vot tak.

Andke nüüd minna :twisted:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist