www.militaar.net

Tutvustamaks militaarajalugu tegin geopeituse mängus Lasnamäe lennuvälja aarde. Info sain ka siit foorumist. Tänud !
http://www.geopeitus.ee/aare/2468
Oleksin tänulik kõigi kommentaaride ja täpsustuste osas.

Ahto

ahtoj kirjutas:Tutvustamaks militaarajalugu tegin geopeituse mängus Lasnamäe lennuvälja aarde. Info sain ka siit foorumist. Tänud !
http://www.geopeitus.ee/aare/2468
Oleksin tänulik kõigi kommentaaride ja täpsustuste osas.

Ahto

Pea sajand tagasi, 1914 teostas Peterburi sõjaväeringkond ringlendu. Selleks tasandati Tallinnas Lasnamäel veohärgade abil maaala. Alates 1916 paiknes siin juba alaliselt Peeter Suure merekindluse maalennusalk. Veebruaris 1918 said linna hõivanud saksa väed siit sõjasaagiks 24 lennukit. Novembris, kui eestlased lennuvälja oma kätte said, oli siin 4 puitangaari ja kolm väikest maja. Vabadussõjast alates kujunes siia lennuväe peabaas. Eesti ajal ehitati üles ulatuslik kompleks angaare ,töökodasid, teenistus- ja eluhooneid. Korraldati lennuparaade, tegutses lennukool ja kasiino. 1921-27 tegutses paralleelselt siin ka reisijaid ja posti vedanud eralennuselts Aeronaut. 1940 sundisid vene väed siit kiirkorras lahkuma 50 kaitseväe lennukit. 1941-44 paiknes siin saksa Luftwaffe, kes märtsipommitamise ajal suutis saata lahingusse vaid 5 korrasolevat lennukit ,mis aga hävitasid 16 vene pommitajat. Saksa õhutõrje üksustes teenis lennuväljal 380 vabatahtliku eestlasest “lennuväepoissi”. Viimase okupatsiooni reaktiivhävitajad Mig-17 lahkusid siit 1971. Lõpuks tegutsesid Lasnamäel vaid ALMAVÜ purilendurid ja langevarjurid. Lasnamäe ehituse eest koliti 1980.aastate alguses ära ka sportlennuväli. Kuigi rajad on lõhutud, tiirutavad ka tänapäeval siin vahel motoparaplaanid.

Esimene punkt asub lennuradade alguses asuvas objektis, kust leiad uued koordinaadid. Läheduses näed ka endise Aeronaudi angaare ja kontorihoonet. Tükiti on säilinud ka pinnakatet.
Teise punkti jõudes näed hulka vana lennukompleksi hooneid. Uued koordinaadid saad märgi äärest.
Kolmanda punkti leiad objektilt mille ümber on mitmeid kuni 105mm FLAC õhutõrje kahurite positsioone – kaarekujulisi muldvalle. Hiljem oli siin ka lennuvälja kütuseladu.
Aarde juures saad vaadata üht hoonet. Palun säilita aardes fotod. Soovi korral leiad ka vana keldri.


- ma kahtlen, kas maalennuväli kuulus PSM-i. Kindluses üldiselt polnud lennuväge. Ehk paneks lihtsalt "Tsaari-Venemaa maalennuüksus"?
- kui riigi institustioonid, siis ikka suure algustähega - Saksa väed jne...
- soovitaksin II ms ja selle järgses kontekstis ikkagi mõisted Vene/ Nõukogude hoida lahus. 'Vene' oli piisavalt erinev selleks et seda võiks eraldi käsitleda...
- kunagi väitis Dmitri Bruns (oli 1960-80 Tallinna peaarhitekt) vestluses (1999), et Lasnamäe baas likvideeriti 1975 seoses olümpiaettevalmistustega. Tundub loogiline, sest olümpia läbiviimise otsus tehti 1974 ja siis tuli ju linn välismaalastele edaspidi kuidagi avada...konkreetne lennuk võis tõesti viimati 1971. a seal olla...
- "kuni 105mm FLAC õhutõrje kahurite" - kordus võtta maha - õhutõrjekahur on saksa keeles Flak (<Flugzeugabwehrkanone)...

Suur tänu abi eest ! Tegin geopeituse lehel teksti parandused.
Muide üllatavalt palju Lasnamäe lennuvälja kohta leidsin raamatust "Lasnamäe ajalugu".

minu jaoks tundmatud fotod, aga kuna tunduvad kohalikud, siis jagan teistelegi teadmiseks...

Numbri järgi peaks De Havilland D.H.9 olema. Iseenesest väga hea foto. Aitähh.

Nr. 28 oli Tartus ja sai hukka 28. veebruaril 1923.

Lendur A. Reimann pidi minema Peipsi kohale kuulipildujaist laskeharjutust sooritama, kuid sattus uttu ning tegi hädamaandumise Mustvee lähistel. Lennuk kanti maha sama aasta aprillis.

Pildil olev mees ei ole Reimann. Sel lennul lendas temaga kaasa kapten Tolmoff (ei teeninud tegelikult lennuväes). Võimalik, et tema poseerib purunenud propelleriga selle lennuki ees.

aitäh info eest... ma olin suht kindel, et keegi midagi teab:-)
kuigi ma ise oletaks, et keegi teine on fotol, sest sineliga oleks suht ebamugav lennata...
minu jaoks muidugi suurt vahet pole, sest varsti läheb vähemalt üks neist müüki... aga hästi tore on, kui ajaloos pilt ja sõna kokku saavad:-)

kuna Luftwaffe nimekirjas ta eksisteerib, siis ehk tohib siia ka selle pildi panna...
http://www.luftwaffe-experten.org/d-numbers.html

D-0255 Junkers F13 WNr.646 WNr.646 also E-13 Lettische LV AG Aeronaut 'Schwan' P0001 -1923-04-13 -1926-01-24

Kas see foto nüüd Haapsalus tehtud on, ma ka 100% kindel pole, aga vähemalt mingite kaldal olevate ehitiste järgi sai nii otsustatud:-)

päris sama silma ei hakanud, nii et panen siia üles...

Sattus selline info silma alla, et Eesti ostetud Hs 126 mudelitähis olevat olnud K-7.
Et enamus eksportvariante saanud mudeli K tähe alt (internetist leiab näiteks Kreeka Hs 126 K-6). K-7 olevat põhinenud Hs 126 B-1.
Üks asjalik tunduv tekst on veel siin: http://www.amazon.co.uk/product-reviews/8389450402

Kas see info võiks tõepärane olla?

andrus kirjutas: Sattus selline info silma alla, et Eesti ostetud Hs 126 mudelitähis olevat olnud K-7.
Kas see info võiks tõepärane olla?

Tundub usutav. Aga tegemist ilmselt firma sees kasutatud tähistusega. Huvi pärast vaatasin veelkord üle lepingud ja Õhukaitse staabis olnud kirjavahetuse - seal oli lennuk lihtsalt Mehrzweck-Flugzeug Hs 126 (ausgerüstet mit Bramo-motor 323), eesti keelses tekstis lihtsalt HS 126. Spetsifikatsioon oli lepingu lisaks, osa asju (näit fotokaamerad) osteti veel eraldi lepinguga.

Varustusvalitsuse kirjavahetust ei ole vaadanud. Äkki seal on kusagil mingi täpsem tüübitähis kirjas.

http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat ... d=74645389

Pole küll ekspert, kuid, kas kaadrid pole mitte tunduvalt hilisemast ajast, kui 1926. Üks ühepinnaline propellerlennuk meenutab PTO-4 ja ka vormid sõjaväelastel tunduvad pigem 30-ndate lõpu lõikega. Aga võin väga vabalt ka eksida, äkki pigem 1938 aasta?

Roamless kirjutas:http://forte.delfi.ee/news/ev100nadalat ... d=74645389

Pole küll ekspert, kuid, kas kaadrid pole mitte tunduvalt hilisemast ajast, kui 1926. Üks ühepinnaline propellerlennuk meenutab PTO-4 ja ka vormid sõjaväelastel tunduvad pigem 30-ndate lõpu lõikega. Aga võin väga vabalt ka eksida, äkki pigem 1938 aasta?

Tegemist ei ole kindlasti 1926. a. lennupäevaga. Seal on koos katkeid kahest erinevast filmist. Alguses näidatakse Bristol Bulldoge Tallinna kohal. Ei tule hetkel meelde, mis film see oli, aga Bristolitest oli ka üks pikem filmijupp mingis kroonikas vist. Ning Bulldogid osteti 1930. a. Pakun, et see jupp võib ka olla ca 1932.

Viljandi katked on pärit ilmselt siit filmist
http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/ ... ukokkuvote

Viljandi lennuvälja avamine ja sel puhul korraldatud lennupäev 1932. a. Lennuk, mida seal lähedalt näidatakse, on Ungern-Sternbergi Klemm L25 ES-UST. Samuti on näha nii angaari kui lennupäeva puhul lennuväljal seisvad lennukid (lendasid seks puhuks Tallinnast kohale) ja siis lõpus see Viljandi linn ise ülevalt filmitult.

See viltu pandud kirjeldus ning dateering on pärit vist Filmiarhiivist juba. Seal esimesest Viljandi lennupäevast kuidagi saanud lihtsalt esimene lennupäev, mis toimus tõesti 1926. a. ja millest mina veel filmilõiku näinud pole.

Äkki, Toomas, informeerid ka Filmiarhiivi (juhul, kui neid huvitab), et nad järeltulevate põlvkondade harimisel päris otsese jamaga ei tegeleks, vaid dateeriks oma filmilõigud õigesti. Isegi minusugune amatöör sai aru, et midagi on antud filmilõikudes aastarvudega väga viltu. Visuaalselt oskan ikka 20-ndate EW vormi eristada 30-ndate omast, samuti tekitas kahtlusi lennuk.

Loodetavasti ei jõuta meil sinnamaale, et Vabadussõja aegsete sõdurite mingi nn mälestusplakati pildiks valitakse rahulikult täitornidega punaväelased (kuigi tihti olid meie mehed eristatavad vaid käesideme või selle järgi, et mõnel grupipildilt ühtset vormi leida oli suht koht võimatu). Venelastel juba iga-aastane traditsioon 9 mail, et järeltuleval põlvkonnal pole eriti aimu, millised esiisad välja nägid ja kuna sakslastel olid ilusamad vormid ja uhkem tehnika, siis osadel nõukaarmeed kujutavatel propagandaplakatitel siravad tegelikult täisvormis fritsud Tiiger tankide taustal