www.militaar.net

Vaatasin filmiarhiivi otsingut ja näib, et Delfi on selle pildi kokku lõiganud siit filmist.

Alguses on 1932 juuni alguses olnud Tallinna Õhuasjanduse Ühingu korraldatud lennupäev (Bulldogide lendamine paistab olevat selle ajal toimunud ja miski kaameramees seda filmima lastud), siis esimese eralendurite kursuse lõpetajatele paberite kätteandmine, pärast natu Viljandit ning Viljandi lennupäev. Kõik ühest kohast ning dateeringuks pandud 1926. Kuigi kõik sündmused on ju väga lihtsalt dateeritavad. Ning on täiesti selge, et tegu ei saa olla 1926. a. toimunud lennuväe korraldatud lennupäevaga.

Ma olen üritanud Filmiarhiivi inimestega kunagi emaili teel suhelda ka, aga hästi pole see õnnestunud. Nende infosüsteemis aga sellist tagasiside ega info lisamise võimalust pole, nagu see AISis ja Saagas on. Ilmselt ise kohale minnes ning näpuga näidates saaks asjad ära parandatud.

Kaarel Piirisalu: Üksik lennuväedivisjon nr 2 1930-1940
https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

Kristjan Leimann: Üksik Lennuväedivisjon nr 3 1930-1940
https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

Mert Meiessaar: Lennubaas 1930-40
https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusilias

Sattus ebay's selline naljaka kirjeldusega foto ette:

http://www.ebay.de/itm/Foto-Flugzeug-ai ... SwIaFZJt8q

Oskab seda keegi targem kommenteerida , kas tõesti Lysander mis oli eestile mõeldud??

See põle mitte Estland, vaid Westland seal kirjelduses. W on liimitäpi alla jäänud.

Ei ole dokumentides nende Eesti Lysender'ide seerianumbrid kuskil ette jäänud, aga mingid kurjad keeled teavad rääkida, et Eestile müümata jäänud Lysender'id läksid Talvesõja ajal Soomele.

Talvisodan sytyttyä Suomi tilasi 17 konetta, joista 12 saapui Suomeen maalis–toukokuussa 1940. Koneet saatiin nopeasti, 60–100 päivässä tilauksesta.

https://fi.wikipedia.org/wiki/Westland_Lysander

Teisalt räägib selle vastu, et Soome sai vaid 4 Mk. I Lysenderi, ülejäänud 9 olid juba Mk. III. Samas - võimalik, et need neli siis olid Eesti tellimusest. Aga võimalik ka, et tegelikult mitte ükski...

raamat lennundusest...

LoCo kirjutas:

Mis aasta fotodega on tegemist?
Minu vanavanaisa Julius Laane oli kuni 1920. aasta oktoobrini Lasnamäe lennuvälja 3. angaari ülem, tea, kas peaks teda ka nendelt piltidelt otsima.

Nendelt piltidelt kindlasti mitte. Need juba kolmekümnendatest aastatest.

Kui aga vanaisast midagi rohkemat teada on, siis paluks lahkesti teistelegi jagada. Minu teada oli ta 1917. a. Inglismaal kursustel, kuid lenduriks ei saanud. Kinnitati aviomotoristi kutses. Ning oli ka Vabadussõja ajal aviomotoristiks Eesti lennuväes, üks väheseid, kes I kategooria motoristiks kinnitati. pluss siis veel see angaariülema amet. Peale Vabadussõda läks reservi.

toomas tyrk kirjutas:Nendelt piltidelt kindlasti mitte. Need juba kolmekümnendatest aastatest.

Kui aga vanaisast midagi rohkemat teada on, siis paluks lahkesti teistelegi jagada. Minu teada oli ta 1917. a. Inglismaal kursustel, kuid lenduriks ei saanud. Kinnitati aviomotoristi kutses. Ning oli ka Vabadussõja ajal aviomotoristiks Eesti lennuväes, üks väheseid, kes I kategooria motoristiks kinnitati. pluss siis veel see angaariülema amet. Peale Vabadussõda läks reservi.

Mul on alljärgnev info (minu teada pärineb teilt):

Olles Vene sõjaväeteenistuses osales Julius Nikolai Laane 1914. a. I Maailmasõja algul Peterburi Polütehnikumi juures korraldatud lennunduse teoreetilistel kursustel. Õppis Gatšina lennukoolis. suunati 1917. a. jaanuaris (ligemale 100 vene ohvitserist ning allohvitserist koosnenud grupis) Inglismaale lennukooli. Kuna ta seal ühele lennule kohaliku neiu kaasa võttis, siis tuli tal lenduripaberitest suu puhtaks pühkida. Raamat "Põhjakotkad" lk. 60.

Laney, U. I (nii ta oli seal briti tabeleis kirjas) valiti Inglismaal lendurite gruppi. Lendurieksam jäi aga seal sooritamata, kuna ta oli enne seda sõidutanud oma lennukil inglise tüdrukuid. Inglismaalt tuli Julius Nikolai Laane tagasi aviomotoristi paberitega.

Lennuväe pvk-des oli kirjas, et 1. septembri 1919 kuupäevaga (pvk 278 § 4) määrati teenima Div LS nr 2 aviomotoristi ametikohale. Eesti lennuväes teenis ta Vabadussõja ajal motoristina. Auastmeks noorem alamohvitser.

1919. a 15. jaanuaril formeeriti lennurood ümber lennuväe salgaks. Seal oli tema ametiks "vanemmotorist" ning kvalifikatsiooniks "I klassi motorist". Sel ajal oli kogu salgas üldse neli 1. klassi motoristi. 5. oktoobril 1919 nimetati ta (motoristi kohuste kõrval) ka Lasnamäe lennuväljal olnud 3. angaari ülemaks. Detsembris moodustati lennuväes 2. diviisi lennuväe salk ning siis pandi Laane selle salga motoristiks. Salk asus Tallinnas, Lasnamäel. Ilmselt ta jäi ka selle angaari ülemaks samal ajal edasi

Lennuväe teenistusest lahkus ilmselt 1920. a. üldise demobilisatsiooni käigus. Hilisemas elus tegeles Julius Nikolai Laane näitlemisega Tallinna Töölisteatris.

Aga mul on ka väljavõte tema välispassist vmt, kus on kirjas, et Inglismaale läks ta alles 1920. aasta oktoobris. https://www.familysearch.org/ark:/61903 ... cc=1983333
Nii et jääb segaseks, kas ta käis seal Inglismaal siis kaks korda või on paberites vale aastaarv vmt.

Ilmselt käis siis kaks korda. Julius Laane oli 1917. a. Venemaalt Inglismaale saadetud grupis, milles olnudest enamus naases lenduripaberitega, ca 10 meest said aviomotoristi paberid. Info, et Laane sai motoristiks neidude sõidutamise eest, on tegelikult Toivo Kitveli kaudu kusagilt sugulaste käest tulnud. Minu poolt on seal ülalpool lõigus need päevakäsud ning määramised

Miks ta tegelikult motoristiks sai, ja mitte lenduriks - selles osas mingit 100% selgust siiski pole. Kogu see grupp löödi kohe 10-mehelisteks salkadeks, kelledest üks salk pidi motoristideks õppima. Ja lõpuks oligi 10 meest motoristid ning ülejäänud lendurid. Ainult et isikuliselt oli see motoristide grupp oluliselt muutunud. Mitu meest, kes algul olid määratud motoristide gruppi, naassid lenduripaberitega. Laane aga motoristide grupi algses nimekirjas ei olnud.

Sellest Inglsimaal käinud grupist on üsna hiljuti ka raamat ilmunud.
В небе двух империй
https://www.ozon.ru/context/detail/id/27484097/

Aitäh lisainfo eest!

Küsin veel, et kust võiksin otsida infot tema II maailmasõja aegse tegevuse kohta? Tean (geni andmetel), et ta suri 51-aastaselt 23. oktoobril 1946 ja on maetud Tartu Maarja kalmistule, seega sõja vist tegi ikka läbi, aga kas lennuväes, seda enam ei tea.

Ma kahtlustan, et ta ei kuulunud enam vanuse tõttu mobilisatsiooni alla ning seetõttu ka sõjast osa ei võtnud. H. Arro raamatus "Eesti lendurid lahingute tules" ta vähemasti mainimist ei ole leidnud.

Yks uus pilt vahelduseks siia kah

Eduard Läte sündis 01.07.1899 Auveres Vaivara vallas sepa ja põllumehe Juhan Lätti peres ühena kaksikpoegadest. Kuni 30.04.1925 oli perekonnanimi Lätte.

12.02.1919 asus vabatahtlikult Inseneripataljoni, võttis osa Vabadussõjast. Pärast lendurikutse kinnitamist jätkas teenistust Eskadrillis nr. 2 hävituslennukite rühma ülema kohal ja samas ka pärast 01.04.1927, mil eskadrill sai numbriks 1. Teenis mitmetel lennuväe ametkohtadel.

Tere,

Täna sain sellise pisikese pildi ning kõigi eelduste kohaselt peaks olema tegemist vabariigi aegse lenduriga. Järsku kellegile tuleb mees tuttav ette?



Samuti mehe kuuel olevad nööbid tunduvad olema kolme lõviga (tavalised motikamehed neid nööpe ei kasutanud).



Seal on peal ka üks nimi kuid kahjuks väga tuhm. Proovisin veidi seda välja tuua kuid vist ei õnnestunud eriti.



Igasugune abi selle mehe tuvastamisel oleks suureks abiks.

terv,

Noor

Kuna Türk ise ennast ei reklaami, pean seda ise tegema:
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0319
Lk 52...61

Lennukite kohta ei oska midagi ütelda.

Ehitiste kohta lk 57 - see hoone on plaanidel ikkagi kui "üleajateenijate ühiselumaja", aga mitte ohvitseride kasiino? Kas kasiino polnud mitte Maarjamäe lossis, varem aga Pirita tee ühes villas?

Ja alles on see hoone veel täitsa kenasti, alles eile sõitsin sealt mööda...

Seda kasiino/elamu teemat sai juba korra lahatud
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 24#p480224

Seal hoones oli esimesel korrusel ohvitseride kasiino ja üleajateenijate kogu ruumid. Teisel korrusel eluruumid komandeeritutele ning ka valves olevatele lenduritele.

Lammutamise osas - jah, eksisin. Tegelikult ma isegi käisin enne artikli ilmumist sealt ise ka läbi ja tegin uuemad pildid (ja uued allkirjad ka), aga artikli juurde läks varemalt saadetud pilt ja allkiri.

Juhtub...

Järgmises Sõduris peaks ilmuma teine osa. Sõja ajast ja peale sõda toimunust.