Värska
Värska
Kas keegi oskab midagi rääkida näiteks Värskas asunud Eesti jalaväepataljonist? Oli vist 7. Jalaväerügement. Mul endal vanavanaisa seal aega teenimas käinud ning Eesti Vabariigile truudust vandunud! Olemas mõned pildid 1933-nda aasta aastapäevast.
Viimati muutis malox, 11 Apr, 2005 15:58, muudetud 1 kord kokku.
Kas Värskas ei asunud mitte EKV suvelaager (analoogiliselt Paldiski j.t kohtadega)? Mingist statsionaarsest üksuse asualast selles piirkonnas pole nagu kuulnud (kuigi ega seda ajaloolist perioodi nüüd nii hästi ei tunne kah).
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Värska alla jääb siiski Põhjalaager (seda vastuseks pahareti pakutud Lõunalaagrile).
Petseri laskeväljast ning selle laagritest saadaval hea artikkel Laidoneri muuseumi kodukal.
http://www.laidoner.ee/public/eesti/pet ... laager.doc
Arreteerimised ise ei toimunud aga laagrites. Juuniküüditamise eel 1941 koguti nii Põhja- kui Lõunalaagris asunud Eesti Territoriaalkorpuse ohvitserkonnast meeskonnad, kes pidid minema justkui väliõppusele. Meestele anti korraldus võta kaasa suvine väliõppuse varustus ning koguneda minekuks. Kui mehed koos, siis läks sõit bussiga Petserisse Kaitseliidu majja. Seal pandi mehed istuma ning kutsuti ükshaaval välja justkui õppuse ülesande saamiseks. Tegelikult rebiti meestel pagunit pealt, võeti isiklikud relvad ning asjade hulgast kõik mis võis ohtlikuks muutuda ning veeti teisest uksest välja ja pisteti jaamas rongi peale.
Põgenema ei pääsenud neist keegi. Kui sakslased Petseri vallutasid siis leiti samas majas üles suured kotid meeste auastmetunnuste, dokumentide ning isiklike asjadega. Arvati, et kõik lasti kusagil Petseri kandis maha ning hulk aega otsiti sealt ümbrusest haudu. Alles peale sõda saadi ellu jäänud meeste käest tõde teada - et sõit läks Norilski poole...
Lähemalt on sellest kirjutanud Alfred Luts "Heitluste keeristes" II osas. Venelaste "õppuste" maskeraad oli nii osav, et Luts oli väga üllatunud miks teda õppustele ei kutsutud. Kuna arvas et ametikoha järgi peaks neis staabiõppustes kindlasti osalema. Ja käis ennast isegi pakkumas, et võtke mind ka...
Petseri laskeväljast ning selle laagritest saadaval hea artikkel Laidoneri muuseumi kodukal.
http://www.laidoner.ee/public/eesti/pet ... laager.doc
Arreteerimised ise ei toimunud aga laagrites. Juuniküüditamise eel 1941 koguti nii Põhja- kui Lõunalaagris asunud Eesti Territoriaalkorpuse ohvitserkonnast meeskonnad, kes pidid minema justkui väliõppusele. Meestele anti korraldus võta kaasa suvine väliõppuse varustus ning koguneda minekuks. Kui mehed koos, siis läks sõit bussiga Petserisse Kaitseliidu majja. Seal pandi mehed istuma ning kutsuti ükshaaval välja justkui õppuse ülesande saamiseks. Tegelikult rebiti meestel pagunit pealt, võeti isiklikud relvad ning asjade hulgast kõik mis võis ohtlikuks muutuda ning veeti teisest uksest välja ja pisteti jaamas rongi peale.
Põgenema ei pääsenud neist keegi. Kui sakslased Petseri vallutasid siis leiti samas majas üles suured kotid meeste auastmetunnuste, dokumentide ning isiklike asjadega. Arvati, et kõik lasti kusagil Petseri kandis maha ning hulk aega otsiti sealt ümbrusest haudu. Alles peale sõda saadi ellu jäänud meeste käest tõde teada - et sõit läks Norilski poole...
Lähemalt on sellest kirjutanud Alfred Luts "Heitluste keeristes" II osas. Venelaste "õppuste" maskeraad oli nii osav, et Luts oli väga üllatunud miks teda õppustele ei kutsutud. Kuna arvas et ametikoha järgi peaks neis staabiõppustes kindlasti osalema. Ja käis ennast isegi pakkumas, et võtke mind ka...
Ise olen põhimõtteliselt terve elu Värskas elanud ja siiamaani käin ikka nädalas korra või rohkem sõpradega Põhjalaagri aladel kas ujumas või niisama puhkamas ja ringikondamas.
Selle artikli autoril, Mairi Laanetul (Värska gümn. vilistlane) peaks olema ka samateemaline lõputöö.
Värska Põhjalaagri teemat ,ohvitseride arreteerimisest, käsitleb ka Ü. Uluots oma raamatus: "Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus." 1999 a., ilmus postuumselt.
Endal on mul üks 1942. aasta Postimees, kus on ka Värska ohvitseride teemaline artikkel.
Umbes 70ndatel elas mu endine klassijuhataja rügemendiülema majas ja leidis sealt hunniku fotosid, aga ei suuda siiani üles leida, et kuhu ta nad pani. Aga ehk ei taha lihtsalt neid mulle anda.
N.Reegi residentsis olen ise mitu korda tuhlamas käinud, aga midagi leida ei ole õnnestunud ja kõrvalhoonetesse ning viimasele korrusele ei pääse, sest maja nõnda kehvas seisukorras. Pealegi elab seal kuri vanatädi ja tegutsema peab seetõttu hiirvaikselt, sest muidu ärkab ta üles. Ja öösel on ikka raske seal midagi avastada. Mingi 5-6 aastat tagasi käisid seal mingid tatikad peitust mängimas ja olid viimaselt korruselt vanu paberrahasid ning dokumente leidnud, aga ei õnnestunud välja uurida kuhu nad selle kraami kaotasid ja millega täpselt tegu oli.
Haigemajasse, saunpööningule ning barakkidesse ei pääse samuti, sest valvur hoiab pidevalt silma peal.
Koht on iseenesest aga üks ilusaimaid Eestis ning soovitan soojalt ära käia, kui võimalust on. Reegi suveloss ja selle park (küll võssa kasvanud) on ikka omamoodi elamus.
Isiklikult oman paari fotot ratsarügemendi poistest õppuste ajal.
Selle artikli autoril, Mairi Laanetul (Värska gümn. vilistlane) peaks olema ka samateemaline lõputöö.
Värska Põhjalaagri teemat ,ohvitseride arreteerimisest, käsitleb ka Ü. Uluots oma raamatus: "Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus." 1999 a., ilmus postuumselt.
Endal on mul üks 1942. aasta Postimees, kus on ka Värska ohvitseride teemaline artikkel.
Umbes 70ndatel elas mu endine klassijuhataja rügemendiülema majas ja leidis sealt hunniku fotosid, aga ei suuda siiani üles leida, et kuhu ta nad pani. Aga ehk ei taha lihtsalt neid mulle anda.
N.Reegi residentsis olen ise mitu korda tuhlamas käinud, aga midagi leida ei ole õnnestunud ja kõrvalhoonetesse ning viimasele korrusele ei pääse, sest maja nõnda kehvas seisukorras. Pealegi elab seal kuri vanatädi ja tegutsema peab seetõttu hiirvaikselt, sest muidu ärkab ta üles. Ja öösel on ikka raske seal midagi avastada. Mingi 5-6 aastat tagasi käisid seal mingid tatikad peitust mängimas ja olid viimaselt korruselt vanu paberrahasid ning dokumente leidnud, aga ei õnnestunud välja uurida kuhu nad selle kraami kaotasid ja millega täpselt tegu oli.
Haigemajasse, saunpööningule ning barakkidesse ei pääse samuti, sest valvur hoiab pidevalt silma peal.
Koht on iseenesest aga üks ilusaimaid Eestis ning soovitan soojalt ära käia, kui võimalust on. Reegi suveloss ja selle park (küll võssa kasvanud) on ikka omamoodi elamus.
Isiklikult oman paari fotot ratsarügemendi poistest õppuste ajal.
Meine Ehre heißt Treue
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist