www.militaar.net

Panin üles mõned minu vana-vanaisale Johannes Veemile kuulunud pildid Rakvere 5. Üksikust jalaväepataljonist. Põhiliselt isikkoosseisu fotod ohvitseridest, grupipildid, jõulupeod jms.

Johannes Veem töötas enne I maailmasõda koolmeistrina Rakvere lähedal, võeti sõja puhkedes väeteenistusse, oli Saksamaal sõjavangis. Kus ja kui kaua pole kahjuks teada, võib-olla kuni Vabadussõja lõpuni (millal tsaariarmee sõjavange vabastama hakati?).
1920ndate algusest (täpne aasta pole jälle teada) kuni 1940. a-ni teenis Rakvere 5. üjp-s nooremallohvitseri auastmes kirjutajana. 1941 viidi koos teiste EW sõjaväelastega Venemaale. Ametliku teate kohaselt "...oli haige ja suri 12. märtsil 1943. Maetud Sverdlovski obl. Kamõslovi rajoonis Kamõslovi eestlaste laagri vennashauda". Aga ühe Venemaalt naasnud ohvitseri hilisema jutu järgi olevat ta hukkunud hoopis eesti ohvitseride muldonnis segastel asjaoludel puhkenud põlengus, kus sai surma palju mehi, kes ei pääsenud sissepoole avanenud uksest õigel ajal välja. Ühte taolist muldonnipõlengut mainib oma mälestustes ka Elbert Tuganov. Võib-olla on see sama juhtum, aga ehk oli selliseid isegi mitu? Teab keegi sellest midagi täpsemalt?

Kaitseväega seoses on vana-vanaisast järgi jäänud ainult need fotod, üks tunnistus ja mõned mütsimärgid.

Pildid ise siis siin:
http://www.hot.ee/galerii2/index.html

Teistest fotodel olevatest meestest ei tea sisuliselt kedagi. Võib-olla aitab keegi mõne tuntuma tegelase tuvastada?
Ainult fotol rakvere5yjp_1.jpg tundsin ära esireas keskel istuva pataljoni tollase ülema Viktor Koerni. Võib-olla on mõnel pildil ka hilisem ülem Teiman.
Eriti huvitaks see, kes on pildil rakvere5yjp_2.jpg üleajateenijate kogu juhatuse teised liikmed.
Lõpupooole on ka kaks fotot sõjavangist ja veel mõned sõjaväelased.

_________________
http://eag.vanatehnika.ee/
http://raadiotuba.and.ee/

Riigiarhiivi f 495 sisu on nüüd ka AISis näha (teenistustoimikud). Seega Madara tn lugemissaali minnes saab varasemast lisaandmeid:

Sõjavägede Staap > Sõjavägede Staabi kantselei > 21. Allohvitseride atestatsioonid >
ERA.495.8.4752
Veem, Johannes-Rudolf Reinu p

*

5. üksiku jalaväepataljoni arhiivifond on samas: ERA.545. Nimistut elektrooniliselt veel ei näe, seda saab näha samuti Madara tn.

Ühel pildil teises reas tunneks nagu ära nooremleitnant Mihail Selensky, ( juuksepahmakaga) vana-vanaonu. Tema vend? oli Aleksander Selensky, ka ohvitser aga kus väeosas, ei tea

Vahepeal arhiivis käidud, sealt sain sellised andmed, ehk oskab keegi midagi kommenteerida:
Johannes Veem mobiliseeriti tõenäoliselt 01.08.1914, vangi langes 08.02.1915 Augustowi metsas, väeosa „Ufimskii(?) No 106“. Vangis viibis Saksamaal, vabanes 1919 ja saadeti nähtavasti tagasi endise väeosa „järglase“ juurde. Sõjavangi pilet on välja antud 06.02.1919 „Minski kolleegiumi“ poolt. Mais 1920 teenis 7. armee suurtükiväebaasis Borovitšis(?) „pismovoditeljem“. 20.10.1920 jõudis optandina tagasi Eestisse.
Alates 07.03.1921 Eesti kaitseväes. Alates 01.05.1921 Viru mk Rahvaväe ja KL staabis kantseleiametnik, edasi nooremkirjutaja alates 13.08.1921 5. jalaväe polgus, 01.07.1922-15.03.1924 5. üksik jalaväepataljonis, 15.03.1924-01.09.1925 5. jalaväerügemendis. Alates 01.09.1925 üleajateenija. Nooremallohvitseriks 24.02.1935.

Lisaks Koernile on üks mees fotodelt veel õnnestunud tuvastada - rakvere5yjp_3a.jpg istub ilmselt 5. üjp. ülem 1934. a-ni kolonel Heinrich Paavijan/Hendrik Pallandi.
5. üjp isikkoosseisu jm materjale ei jõudnud arhiivis kahjuks vaadata.

_________________
http://eag.vanatehnika.ee/
http://raadiotuba.and.ee/

Ja veel - obd-memorial andmebaasis leidsin koguni kolm sissekannet hukkumise kohta (oli 2. järgu tehnik-intendant):

* 12.03.1942, maetud Tšeljabinski obl, külakalmistu Neprjahino külas 10 km kaugusel Tšerbakuljast
* 12.03.1943, maetud Sverdlovski obl, Kamõšlovi raj, Kalinovskoje küla vennashaud
* kuupäevata, maetud Sverdlovski obl, Serovi linna lääneserv

Üks on võib-olla ümbermatmise sissekanne, üks võib-olla ekslik (vale nimi)?

_________________
http://eag.vanatehnika.ee/
http://raadiotuba.and.ee/

http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16693&file_id=VAATAMINE_2_1

Artikkel on piltidega.



Vasakult kaks meest kindlalt äratuntavad: vao. H. Tõnuri, nao. J. Veem, ülejäänud kahe suhtes nii kindel ei ole.

Aitäh! Seda artiklit varem ei teadnudki.

_________________
http://eag.vanatehnika.ee/
http://raadiotuba.and.ee/

Hakkan siin vaikselt vanu suguvõsa fotosid taastama ja restaureerima.
Muuhulgas jäid ette Rakverega ühte või teistpidi seotud EW aegsed kaitseväe pildid.
Ma ei jaga toonastest asjadest eriti midagi, kui mõni kommentaar on vale, siis palun lahkelt parandada ja/või on võibolla spetsidel midagi huvitavat lisada.

1. See peaks siis olema nüüd Rakvere 5. Üksiku jalaväepataljoni võitleja koos oma kallimaga, pakun 30-ndaid aastaid.


2. See pilt on tehtud 19.07.1923a. Kohta pole mainitud ja väeosagi minule on selgusetu


3. Järgmine pilt on tehtud 28.12.1923a Mertvitsa külas Ingerimaal.
Väeosa selgusetu. Lindiliistudest ei jaga samuti midagi

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

4. Sellel pildil peaks olema Rakvere 2. suurtükiväe grupp õppustel. Ilmselt 30-ndatel kusagil.


5. Pildil peaks olema võitlejad mingisugusest staabi üksusest või komandost, sest kraelõkmetel on täht "S".
Pakun 1930-ndaid aastaid.


6. Siin peaks olema sama üksuse võitlejad samuti 30-ndatel. Esireas vasakult kolmas peaks olema minu vanaema vend (26.01.1916-04.11.41)

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

7. Siin on soomusrongi võitleja. Pilt tehtud ilmselt Tapal 1930-ndatel.


8. Ja viimasel pildil (pilt on poolik kahjuks) on Tapa sõjaväe orkester (kraelõkmetel on soomusrongi tunnused). Pakun jälle 30-ndaid.



Sellised fotod siis

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !

Pilt nr. 3 vast EW politsei?

Jah.
Siis on ka pildil nr.2 ilmselt politseivormis mees?

Ma tuhlasin DIGAR arhiivis ja otsisin pädevaid politsei vormikirjeldusi, aga ega seal midagi head ei ole saadaval

Leidsin kaks raamatut:

Mai Krikk. Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940
Tallinn 1994
http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72939

Mai Krikk. Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940
Olion 2001
http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/73043

Aga ma ei leia nendest päris sellise vormi kirjeldust, nagu piltidel näha on.

Mütsimärkide kohta kirjutatakse, et alates 1919 oli "Prantsuse tüüpi müts koos tormirihmaga" millel ees üks suur mütsimärk millel kujutatud omavalitsuse vapp ja selle ülaosas ringidena sini-must-valge motiiv. Kuue krae oli hallist riidest, krae ümbrise kandid rohelisest riidest. Õlakud olid punutud.

1920 muudeti õlakuid ja mütsikuju. Müts on enam sarnane "vene sõjaväe mütsile ja tormirihmaga". Endise suure mütsimärgi asemel 4 x 2 cm märk, mille ülaosas lipuvärvides ringid ja all omavalitsuse vapp. Punutud õlakute asemel võeti kasutusele heleroheliste kantidega tumerohelised pagunid. Kordnikul paguni keskel pikuti 1cm laiune hõbepael, kõrgematel ametnikel erisuuruses ja arvul tärnid.

1921 kaks muudatust puudutasid peamiselt Politsei Peavalitsuse kõrgemaid ametnikke. Kordnikel ja vanemkordnikel tulid kuue krae nurkadesse kasutusele metallist numbrid.

1922 (see peaks siis puudutama perioodi, kust need kaks fotot pärit on) said politseiametnikud uued tumerohelise rummuga sinakashallid vormimütsid heleroheliste kantidega. Võib aru saada, et õlakud ja mütsimärgid jäid samasugused, nagu 1920 ja 1921 määrati. Kas tormirihm jäi ei öelda.

Alles 1925 (see ei saa aga puudutada piltidel olevaid härrasid) muudeti "põhjalikult senist vormiriietust". Mütsi pealmine osa sinakashall ja rumm heleroheline valkjashallide kantidega. Mütsi küljes oli kaks märki - rummu ees ümmargune riigivärvides emailmärk kullakarva alusel ja mütsi alumise osa keskel ümmargust, keskelt rohelist ja äärtest halli märki. Riidest õlakud asendati uuesti punutud õlakutega. Neid muudatusi illustreerib ilusasti allpool toodud pilt 1925 aastast.

Pildil nr.3 on aga näha tormirihmaga politsei mütsi, mis vastab 1920 ja ilmselt siis ka 1922 kirjeldusele millel on ainult üks lipuvärvides mütsimärk, kusjuures lipuvärvid ei ole ringidena. Õlakud on riidest kuid ilma kantide ja triipudeta. Kraenurgad on ääristatud laiade heledamate kantidega (selle kohta ülaltsiteeritud materjalides üldse viide puudub). Varrukal ei ole näha mingeid kante ega triipe. Samasugune kuub on ka pilt nr.2 mehel. Kuue nööbid ei ole metallist ega lõvidega. Kusjuures mul kusagil olid kunagi ühes esivanemate vanas puukirstus ka need samasugused nööbid (ühed olid suuremad ja teised poole väiksemad - viimased on ilmselt taskute nööbid), nagu piltidel 2 ja 3 on näha. Need olid pruuni värvi, nagu/ilmselt nahast ja metallist/traadist kannaga.

Peaks vist selle teema siin kaheks lööma ja EW politseid puudutava siia: viewtopic.php?p=96082#p96082 ümber tõstma?



1925a müts on ilma tormirihmata. Ülemine osa heledam, alumine osa tumedam.

Siin on näha selle maakonnavapi mütsimärgiga Tartu politseikomissar Jaan Mägi. Vormikuue lõige on teistsugune kui minu piltidel. Riidest pagunid on kantidega, krae on teistsugune. Müts on tormirihmaga ja ülemine osa heledam, alumine osa tumedam.


Siin on 1921a näha osadel peas need "Prantsuse mütsid"


Siin on 1923a arvatavasti samasuguste kraenurkadega mehi näha. Aga varrukate otsad on tumedamast riidest kui kuub ise.
Kahjuks on pilt nii väike, et ei ole näha mütsimärke ega vormikuue nööpe.


Piltidel 2 ja 3 tunduvad olevat mingid vormide "vahepealsed" hübriidlahendused ? Või ei ole Mai Krikk raamatutes kirjeldatud kõiki erinevaid vorme ja vormielemente, mis erinevatel perioodidel EW kasutusel olid?
Keegi EW politseivormide spets oskab ehk kommenteerida ja/või midagi huvitavat lisada?

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !