T. Salajane.
Sõjaministri käsukiri
Nr. 201.
Tallinnas, 19. mail 1928 a.
(Kindralstaap.)
Avaldan siinjuures käsitamiseks Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud ,,Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadluse”.
N. Reek
Kindralstaabi kindral-major,
Sõjaminister.
tervVabariigi Valitsuse poolt 27. apr. 1928 a. antud
KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS
(Alus: ,,Seadus kaitsevägedesse puutuvate sõjaväe seadluste ja määruste väljaandmise korra kohta" - Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a.)
I. Üldalused.
§ 1.
Kaitseväe rahuaegse ja sõjaaegse organisatsiooni määravad ära vastavad seadlused ja koosseisud.
Käesolev seadlus määrab ära kaitseväe rahuaegse organisatsiooni.
§ 2.
Kaitseväe sõjaaegne organisatsioon hakkab maksma mobilisatsiooni väljakuulutamise ajast.
§ 3.
Käsutusväelaste tegelikku kaitseväeteenistusse sissekutsumise puhul määrab kindlaks sõjaminister sissekutsumisest tingitud ajutised organisatsiooni ja koosseisude muudatused.
§ 4.
Kaitseväe rahuaegne organisatsioon peab kindlustama:
1) kõigi selleks kõlbulikkude meeskondanikkude sõjalise väljaõppe vastavate väeliikide üksustes, nende üksuste tehniliserialalise ja taktikalise väljaõppe ning väeliikide koostöö;
2) riigi piiri katte mobilisatsiooni läbiviimise ajal;
3) kiire ja kavakindla ülemineku sõjaaegsele organisatsioonile;
4) tarviliku kaadri pidamise võimalust sõjaaegses organisatsioonis ettenähtud üksuste vormeerimiseks mobilisatsiooni korral;
5) riigi sisemise julgeoleku, kui politsei ja kaitseliidu jõududest ei jätku;
6) sõjakorraks kõigil astmetel tarviliku arvu juhtide ja mitmesuguste eriteadlaste ettevalmistamise.
§ 5.
Kaitsevägi koosneb rahuajal alalisest kaitseväest ja tagavaraväest (§ 58 ).
II. Alaline kaitsevägi.
A. Üldmäärused.
§ 6.
Alaline kaitsevägi koosneb:
1) keskjuhatusest ühes tema juures olevate varustus- ja sanitaarasutustega;
2) kohapealsetest juhatustest ühes nende juures olevate varustus- ja sanitaarasutustega;
3) väeliikide üksustest: a) jalaväe üksused, b) väli-suurtükiväe üksused, c) ratsaväe üksused, d) lennuväe- ja teised õhukaitse üksused, e) soomusväe üksused, f) inseneriväe üksused, g) mereväe- ja merekindluste üksused
4) asutustest: a) õppeasutused, b) alalise kaitseväe komplekteerimise ning tagavaraväe arvestamise asutused, c) karistusasutused.
§ 7.
Üksuste arv ja nende nimetused väeliikides määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse otsusega.
§ 8.
Alalises kaitseväes teenivate kaitseväelaste arvu ja auastmed vastavalt ametikohale, määraliste riigiteenijate arvu ja veo- ning liikumisvahendite arvu määravad ära Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavad koosseisud.
§ 9.
Koosseisudes tähendatakse ära muuseas ka ajateenija-sõdurite normaalne arv. Tegelik arv võib olla kas suurem või vähem, olenedes teenistusse kutsutavate noorsõdurite arvust.
Normaalsest suurema või vähema ajateenija-sõdurite arvu reguleerib üksuste ja asutuste vahel sõjaminister sõjavägede staabi ülema ettepanekul.
§ 10.
Ülemääraliste riigiteenijate arvu, keda tarvilik pidada kaitseväe üksustes ja asutustes, määrab lubatud krediitide piirides sõjaminister.
B. Keskjuhatus ja keskasutused.
§ 11.
Keskjuhatuse moodustavad kaitseväe üldist juhtimist, valitsemist ja kõige tarvilikuga varustamist teostavad isikud ja asutused.
§ 12.
Keskjuhatus koosneb sõjaministrist, sõjaministri abist, ja järgmistest keskasutustest: 1) sõjavägede staabist; 2) varustusvalitsusest; 3) sõjaväe tervishoiuvalitsusest; 4) sõjaringkonnakohtust; 5) sõjaprokuratuurist ja 6) laske-, suurtükiväe-, ratsaväe- ja inseneriväe inspektuurist.
Sõjaministri juures tegutseb sõjanõukogu.
§ 13.
Sõjavägede staap koosneb I, II, III, IV, V, VI, üld- ja majandusosakonnast ja juriskonsultuurist.
Osakonnad jagunevad vastavalt tööaladele jaoskondadeks. I, II, III, IV ja VI osakond moodustavad sõjavägede staabi ülema abi juhtkonna.
V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur moodustavad sõjavägede staabi ülema II abi juhtkonna.
Sõjavägede staabi juures tegutseb mobilisatsiooni komitee.
Sõjavägede staabi juure kuulub sõjaministeeriumi orkester.
§ 14.
Varustusvalitsus koosneb: 1) üld-; 2) raha-arve; 3) intendantuuri-; 4) veterinaar-; 5) ehitus-korteri-; 6) tehnika- ja 7) relvastusosakonnast.
Raha-arve-, intendantuuri-, ehitus-korteri ja relvastusosakond jagunevad vastavalt tööaladele jaoskondadeks.
Tehnikaosakond ja relvastusosakond kujundavad tehnilise asjanduse.
Tehnilise asjanduse juures tegutseb sõjaväe tehniline nõukogu ja eriseadluse alusel arsenal.
§ 15.
Sõjaväe tervishoiuvalitsuse juure kuuluvad sõjaväe keskhaigemaja ja sõjaväe keskapteek.
Sõjaväe tervishoiuvalitsuse juures tegutseb sõjaväe tervishoiu komitee.
§ 16.
Kõigi keskasutuste osakondade ja nendele vastavate asutuste üksikasjaline organisatsioon, see tähendab osakondadesse või nendele vastavatesse asutustesse kuuluvate jaoskondade, ladude, töökodade ja teiste asutuste arv ning viimaste organisatsioon määratakse kindlaks koosseisudega.
C. Kohapealsed juhatused ja asutused.
§ 17.
Alalise kaitseväe kohapealset juhtimist ja valitsemist teostavad diviisiülemad, merejõudude juhataja ja õhukaitseülem.
§ 18.
Alalise kaitseväe kohapealse juhtimise ja valitsemise hõlbustamiseks ning komplekteerimise ja mobilisatsiooni vajaduse kohaselt jaguneb Vabariigi maa-ala kolme diviisi rajooni: l) I diviisi rajoon (Viru- ja Järvamaa); 2) II diviisi rajoon (Tartu-, Valga-, Võru- ja Petserimaa); 3) III diviisi rajoon (Harju-, Lääne-, Pärnu-, Viljandi-ja Saaremaa).
§ 19.
Diviisi kuuluvad kõik tema rajoonis olevad üksused ja asutused, välja arvatud keskjuhatus ja tema juure kuuluvad asutused, merevägi ühes merekindlustega, õppeasutused ja sõjaministri korraldusel õhukaitseks määratud või selleks eriliselt moodustatud üksused.
§ 20.
I ja II diviisi rajooni juhatus koosneb kumbki diviisiülemast, diviisiülema abist, diviisi staabist, diviisi suurtükiväe juhatusest, diviisi intendantuurist, diviisiarstist ja diviisi-veterinäärarstist.
III diviisi rajooni juhatus koosneb diviisiülemast, diviisiülema abist, ühe brigaadi juhatusest, diviisi staabist, diviisi intendantuurist, diviisiarstist ja diviisi-veterinäärarstist.
§ 21.
Diviisi staap jaguneb vastavalt tööaladele jaoskondadeks.
§ 22.
Diviisi suurtükiväe juhatuse juure kuuluvad spetsialistide komando ja laskemoonalaod.
III diviisi rajoonis asuvad laskemoonalaod kuuluvad ühe kohaliku suurtükiväe grupi juure.
§ 23.
Diviisi intendantuuri juure kuuluvad kohalikud toitluslaod.
§ 24.
Sanitaarasutusi on I ja II diviisis kumbagis üks diviisi laatsareti ja kõigis diviisides karnisonide ambulantsid.
§ 25.
Orkestreid on I ja II diviisis kumbagis üks diviisi orkester ja kõigis diviisides karnisoni orkestrid.
§ 26.
Kohapealsete juhatuste juure kuuluvate laskemoonaladude, toitlusladude, karnisoni orkestrite ja karnisoni ambulantside arv määratakse kindlaks koosseisudega.
§ 27.
Alalise kaitseväe üksuste paigutuse diviisi rajoonidesse määrab kindlaks Vabariigi Valitsus sõjaministri ettepanekul.
Allüksuste paigutamise ühest diviisi rajoonist teise ja nende allüksuste alluvuse vahekorra määrab kindlaks sõjaminister.
D. Väeliikide üksused.
l. JALAVÄGI.
§ 28.
Jalavägi on koondatud rügementidesse, üksikutesse pataljonidesse ja vahiteenistuseks tarvilikkudesse üksustesse.
§ 29.
Igas jalaväe rügemendis on staap, kolm pataljoni, sidekomando, pioneerkomando, suusk-jalgratturkomando, ratsakomando ja töökompanii.
§ 30.
Jalaväe rügemendi igas pataljonis on kolm laskurkompaniid a kolm rühma ja üks viiest rühmast koosnev kuulipildurkompanii.
§ 31.
Igas üksikus jalaväe pataljonis on staap, kolm kompaniid, side-rühm, pioneerrühm, suusk-jalgratturrühm ja töökomando.
Igas kompaniis on kolm laskur- ja üks raske kuulipildurrühm.
§ 32.
Vahiüksuste organisatsioon ja suurus määratakse kindlaks koosseisudega.
§ 33.
Vahiüksused kuuluvad vastavalt oma asukohale ühe samas kohas asuva kaitseväe üksuse või asutuse juure.
2. VÄLI-SUURTÜKIVÄGI.
§ 34.
Väli-suurtükivägi on koondatud A, B ja C tüübilistesse gruppidesse.
§ 35.
Igas A tüübilises suurtükiväegrupis on staap, spetsialistide komando, kaks kerge kahuri-, üks kerge haubitsa- ja üks raske kahuri-või haubitsapatarei. Igas patareis on kaks rühma.
§ 36.
Igas B tüübilises suurtükiväegrupis on staap, neli kerget ja kaks rasket patareid. Igas kerges patareis on kolm rühma, igas raskes patareis on kaks või kolm rühma.
§ 37.
Igas C tüübilises suurtükiväegrupis on staap, kaks kerget ja kaks rasket patareid. Igas patareis on kolm rühma.
3. RATSAVÄGI.
§ 38.
Ratsavägi on koondatud rügementidesse. Igas rügemendis on staap, kaks ”A” ja kaks ”B” tüübilist eskadroni a kolm rühma, kuulipildureskadron, milles kolm rühma, suusk-jalgratturkomando, tehnikakomando, tööeskadron ja orkester.
4. LENNUVÄGI JA TEISED
ÕHUKAITSE ÜKSUSED.
§ 39.
Lennuvägi on koondatud rügementidesse. Rügement jaguneb divisjonideks, divisjon eskadrillideks ja eskadrill rühmadeks.
Divisjonide arv rügemendis, eskadrillide arv divisjonis ja rühmade arv eskadrillis määratakse kindlaks koosseisudega.
Peale divisjonide on lennuväe rügemendis:1) staap, 2) lennukool, mis koosneb klassidest erialade õpetamiseks ja õppeeskadrillist, 3) lennubaas, millesse kuuluvad aviotöökoda ning lennubaasi komando ja aerodroomid, 4) transport.
§ 40.
Peale lennuväe õhukaitseks eriliselt moodustatud üksuste organisatsioon määratakse kindlaks koosseisudega.
5. SOOMUSVÄGI.
§ 41.
Soomusvägi on koondatud soomusrongi-rügementidesse ja auto-tanki-rügementidesse.
§ 42.
Igas soomusrongi-rügemendis on staap, kaks soomusrongi (tüüp A ja B), tehnikakompanii, töökomando ja park.
Igal A tüübilisel soomusrongil on patarei, üks kaherühmaline kuulipildurkompanii ja üks kolmerühmaline dessantkompanii.
Igal B tüübilisel rongil on patarei, üks kaherühmaline kuulipildurkompanii ja üks kaherühmaline dessantkompanii.
Tehnikakompaii koosneb kolmest rühmast.
§ 43.
Auto-tankide-rügemendis on staap, üks kolmerühmaline õppe-kompanii, üks neljarühmaline kerge tankikompanii, üks raske tanki-rühm, kaks kolmerühmalist soomusautokompaniid, üks autokompanii, tagavara park-ladu ja töökojad.
6. INSENERIVÄGI.
§ 44.
Insenerivägi on koondatud pioneer- ja sidepataljonidesse.
§ 45.
Pioneerpataljonis on staap, õppekompanii ühes õppetöökodadega, kaks kolmerühmalist pioneerkompaniid, üks kaherühmaline raudtee-kompanii, üks kaherühmaline ,,G" kompanii, helgiheitjakomando ja töökomando.
§ 46.
Sidepataljonis on staap, õppekompanii ühes õppetöökodadega, kaks kolmerühmalist ja üks neljarühmaline sidekompanii, tuvibaas ja töökomando.
7. MEREVÄGI JA MEREKINDLUSED.
§ 47.
Merevägi ühes merekindlustega on koondatud järgmistesse üksustesse: l) merejõudude staap; 2) merelaevastiku divisjon; 3) Peipsi laevastiku divisjon; 4) merekindlused; 5) merejõudude baas.
§ 48.
Merejõudude staabi juure kuuluvad: 1) mereside, mis koosneb sidekomandost, Kunda, Tallinna ja Haapsalu mereside rajoonidest;
2) mereväe-ekipaaz, milles üks kolmerühmaline õppurkompanii ja üks töökompanii, 3) sõjasadam, millesse kuuluvad abilaevad ja abilaevade remonttöökoda ja 4) majandusosakond.
§ 49.
Merejõudude baasi juures on: 1) laevade varustusladu; 2) relvastusladu ja miini-torpeedo-töökoda.
§ 50.
Merelaevastiku ja Peipsi laevastiku divisjon koosneb kumbki staabist ja sõjalaevadest; laevade arv määratakse kindlaks koosseisudega.
§ 51.
Merekindlused koosnevad staabist, õppekompaniist ja komandantuuridest.
Igas komandantuuris on staap, tarvilised komandod ja rannapatareid. Komandode ja rannapatareide arv määratakse kindlaks koosseisudega.
E. Asutused.
1. ÕPPEASUTUSED.
§ 52.
Alalise kaitseväe ohvitseride ning jalaväe, suurtükiväe ja ratsaväe allohvitseride-üleajateenijate ja reservohvitseride ettevalmistamist teostatakse sõjaväe ühendatud õppeasutustes.
§ 53.
Sõjaväe ühendatud õppeasutustes on staap, kõrgem sõjakool, sõjakool, allohvitserikool, tarviduse järele vastavaid kursusi ja õppetöökodasid ja töökompanii. Kursuste ja õppetöökodade arv ja liik määratakse kindlaks koosseisudega.
§ 54.
Sõjakool koosneb allüksustest, mis moodustatakse ohvitseride ettevalmistamiseks vastavalt väeliikidele.
Allüksuste arv ja organisatsioon määratakse kindlaks koosseisudega.
§ 55.
Allohvitserikoolis on: l) üks kolmerühmaline õppekompanii; 2) õppe-kuulipildurkomando;
3) üks kaherühmaline õppepatarei; 4) üks kaherühmaline õppe-eskadron.
2. ALALISE KAITSEVÄE KOMPLEKTEERIMISE NING
TAGAVARAVÄE ARVESTAMISE ASUTUSED.
§ 56.
Alalise kaitseväe komplekteerimise teostamiseks ja tagavaraväes olevate ohvitseride, sõjaväe ametnikkude, allohvitseride ja sõdurite arvestamiseks jaguneb Vabariigi maa-ala 11 kaitseväe-ringkonda.
3. KARISTUSASUTUSED.
§ 57.
Vastavate süütegude eest karistatute sõdurite vangistusasutuseks on distsiplinaarkompanii, mille organisatsioon kindlaks määratakse koosseisudega.
III. Tagavaravägi.
§ 58.
Tagavaraväe moodustavad kõik käsutusväes, reservväes ja maakaitseväes olevad kodanikud.
§ 59.
Tagavaraväes olevad kodanikud mingisugustesse kaitseväe organisatsioonilistesse üksustesse koondatud ei ole, vaid nemad täidavad ainult kaitseväeteenistuse seadusega nende peale pandud kohustusi.
IV. Seadluse maksmahakkamine.
§ 60.
Käesolev seadlus hakkab maksma 1. oktoobrist 1928 a., peale §§ 12 ja 13, mis maksma hakkavad Vabariigi Valitsuse eriotsusega.
J. Tõnisson
Riigivanem.
N. Reek
Sõjaminister.
K. Terras
Riigisekretär.
o